NV Property OÜ hagi I Si vastu võla, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3706,39 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: NV Property OÜ (registrikood 14589976; Valukoja 8/1, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Erki Casar (e-post: [email protected]); Kostja: I S (isikukood: xxx; e-post: xxx.
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt I S hageja NV Property OÜ kasuks üürivõlg on 922,50 eurot, kõrvalkulude võlg 297,68 eurot, kahjuhüvitis 1516,60 eurot ning 05.04.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 396,34 eurot.
3.Välja mõista kostjalt I S hageja NV Property OÜ kasuks viivis 0,1% üürivõlalt (922,50 eurot) päevas alates 06.04.2021 kuni üürivõla täieliku tasumiseni, kuid kogusummana mitte rohkem kui üürivõlgnevuse summa 922,50 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta hageja NV Property OÜ menetluskulud 87% ulatuses kostja I S kanda ning kostja I S menetluskulud jätta 13% ulatuses hageja NV Property OÜ kanda.
5.Rahuldada hageja NV Property OÜ taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt.
6.Mõista kostjalt I S hageja NV Property OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 856,95 eurot.
7.Jätta hageja NV Property OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 128,05 euro ulatuses.
rahaliseks
8.Jätta kostja I S menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata kulude puudumise tõttu.
2-20-8197 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.07.2019 üürilepingu, mille alusel sai kostja õiguse kasutada eluruumi asukohaga xxx, üldpinnaga 47m2. Üürileping sõlmiti tähtajaga 17.07.2020 (lepingu p 3.1). Üürilepinguga p 4.1 võttis kostja kohustuse tasuda hagejale igakuiselt üüri summas 630 eurot kuus. Üürihinnale ei lisandu käibemaks. Kostja kohustus tasuma üüri igakuiselt kuu 18ndaks kuupäevaks, vastavalt lepingu punktile 4.3. Üürilepingu punktiga 4.6 võttis kostja kohustuseks kanda lisaks üürile ka ruumide kasutamisel tarbitavate muude teenuste mh küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, telefon, kaabeltelevisioon, signalisatsioon, prügivedu, internetiühendus, koristus eest, edaspidi kõrvalkulud, vastavalt tegelikule tarbimisele ja vastava teenuse osutaja või hageja poolt esitatud arvetele.
2.11.02.2020 edastas hageja kostjale päringu, kas olete üüripinna vabastanud, ja kui siis millal või millal plaanite seda teha, millele üürnikuga koos elav isik teatas 13.02.2020, et lõpetasite ise lepingu 02.02.2020 ning võtmed jätsime postkasti.
3.06.03.2020 toimus hageja esindaja ning kohtutäituri Risto Sepp poolt faktide tuvastamine, mille käigus siis viidi läbi: xxx korter xxx postkastis võtme olemasolu tuvastamine; xxx eluruumi ukse avamine; xxx eluruumis olev vara ja seisukord; xxx eluruumi ukse sulgemine (lisa nr 3). Fakti tuvastamise toimumisest teavitati eelnevalt ka kostjat. Fakti tuvastuse tagajärjel tuvastati, et kostja oli jätnud võtme postkasti (lisa nr 3). Fakti tuvastamise käigus tuvastati, et kostja on kahjustanud üüripinda ja seal olnud mööbliesemeid (lisa nr 3). Kahjustused seisnesid alljärgnevas (lisa nr 3): elutoa diivanil on kaks plekki; diivanil on kassi poolt tekitatud kahjustused; kass on kahjustanud kahte elutoas asunud tooli, korteri seinad on saanud kahjustusi, mida kostja on üritanud kõrvaldada, aga mis on tehtud ebakvaliteetset ning mille käigus on värvitud neljas seinas erineva suurusega alad värviga, mis erineb seina katvast originaalvärvist; kahjustatud on ühte ust, magamistoas on voodil olev madratsil plekk, mida ei saa eemaldada ning voodi on kassi poolt ära kriibitud. Kahjustused on fikseeritud mh pildimaterjalina.
4.Hageja edastas 10.03.2020 kostjale rahaliste kohustuste täitmise nõude koos kahju teavitamise teatega. Kahju hüvitamise taotluses teavitati kostjat 06.03.2020 toimunud faktituvastamise käigus tuvastatud eluruumi puudustest ning teavitati kostjat, et tuleb
2-20-8197 tasuda rahalised kohustused hageja ees, mis seisnevad tasumata üüri ja kõrvalkulude tasumises.
5.Hageja edastas 10.03.2020 kostjale Xxx OÜ poolt eluruumi puuduste kõrvaldamisega seotud tööde hinnapakkumise, summas 1757,60 eurot. Hageja esitas 10.03.2020 kostjale ka üüripinnal kahjustatud mööbliesemete asendamisega seotud kulude maksumuse, summas 1006 eurot. Kokku üüripinnaks oleva eluruumi kahjustamisega tekitatud kahju 2763,60 eurot (1006 pluss 1757,60).
6.Hageja tasaarvestab kostja poolt tasutud tagatisega 730.- euroga kostja poolt üüripinnal asuva mööbli kahjustamisega tekitatud kahju, mille tagajärjel on kostja poolt tekitatud kahju suuruseks 2033,60 eurot (2763,60 – 730 eurot). Hageja annab peale kahju hüvitamist kahjustatud esemed kostjale. Esemed on alles.
7.Kostjal on tasumata üür 2020 jaanuarikuu eest 630 eurot ja üür 2020 veebruari 13kp eest 292,50 eurot (630/28 x 13), ühtlasi 2019 detsembrikuu kõrvalkulud 119,64 eurot, 2020 jaanuari kuukõrvalkulud 124,73 eurot, millele lisanduvad kõrvalkulud 2020 veebruari 13 päeva eest 53,31 eurot. Hageja poolt kõrvalnõuete aluseks olevate arvete aluseks olid hagejale xxx korteriühistu poolt esitatud arved: arve nr 191252A (2019 detsembrikuu eest) arve nr 200152A (2020 jaanuar eest) ja arve nr 200252A (2020 veebruari kuu eest).
8.VÕS § 101 lg 1 p 1 p 6 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse rikkumisel nõuda rahalise kohustuse täitmist ja viivise tasumist. Lepingu p 4.5 kohaselt on viivise piirmääraks 0,1% tasumata summalt päevas. Viivise summaks arvestab hageja 115,90 eurot (95kp x 1,22). Hageja arvestab viivist üüri ja kõrvalkulude summalt alates 01.03.2020 kuni 05.06.2020. Üüri ja kõrvalkulude summa kokku on 1220,18 eurot (922,50 pluss 297,68), millest 0,1% on 1,22 eurot. Viivitatud päevade arv 95kp.
9.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks: üürivõlgnevus 922,50 eurot, kõrvalkulude võlgnevus 297,68 eurot ja antud summade tasumisega sissenõutavaks muutunud viivis 115,90 eurot; üüripinna kahjustamisega tekitatud kahju summas 2033,60 eurot; üüri ja kõrvalkulude võlgnevuselt (922,50 eurot) viivis 0,1% päevas alates 05.06.2020a kuni selle tasumiseni.
10.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja poolt tasutud tagatis 730 eurot on arvestatud maha kostja poolt põhjustatud kahju summast. Hageja märgib, et kuidas arvestatakse maha kostja poolt tasutud tagatisraha, ei ole oluline. Kostja poolt esitatud vastuväited ei ole asjakohased ja/või on tõendamata. Televiisori ja külmkappi puudutavate puuduste osas ei ole hageja nõuet esitanud. Kostja kohustuseks on tõendada, et kahjustused, mis on tekitatud mööblile on seotud selliste asjade loomuliku ja mõistliku kulumisega. Antud juhul tuleb arvestada kahjustuste iseärasustega, st kassi poolt tekitatud kahjustustega ja vedelike hooletu ringikäimise tagajärjel tekkinud kahjustusega, mis ei käi loomuliku kulumise mõiste alla.
11.Hageja märgib, et üürilepingu esemeks oli äsja valminud (sisustus on ostetud 19.02.2019) ja 05.03.2019 ostetud korter, mis oli sisustatud uue mööbliga, mis oli soetatud kuus kuud enne üürilepingu sõlmimist. Pooled on lepingu lisaks olevas aktis märkinud, et üüripinnal asuvad esemed on uued. Lisaks märgib hageja, et lepingu p 6.3 kohaselt ei olnud kostjal õigust üüripinnal koduloomade pidamiseks.
2-20-8197
12.Hageja edastab pildimaterjali, mis on tehtud märtsis 2019 ja arve, mis on esitatud hagejale 03.07.2019a lepingu esemeks oleva korteri kuulutuse avaldamise eest, mis tõendavad, et tegemist oli uue ja kasutamata eluruumiga ja et sellel ei olnud neid kahjustusi, mis olid peale kostja kasutamist.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
13.Kostja ei tunnista hagi. Kostja märgib, et korteri omanikul oli teada täpselt päev, millal kolib kostja korterist välja. Kahe kuu tasumata üüri korvas rahaline ettemaks (ühe kuu ettemaks 630 eurot ja ühe kuu tagatisraha 630 eurot pluss 100 eurot ettemaks kommunaalide jaoks). Korteris oleva diivani ja toolide ja laua kahjustused lähevad loomuliku kulu alla. Korteris olev madrats oli juba kahjustatud eelneva rentniku poolt enne meie sissekolimist. Külmkapi sügavkülma sahtel sai pandud köögikappi. Televiisor (Philips) ei ole asendatud teise televiisoriga (omanik käis korterit üle vaatamas see moment, kui oli kasutusel meie televiisor (JVC) ning korterist lahkudes tõime omaniku televiisori tagasi). Selle kinnituseks olemas foto televiisorist, mis kuulub sinna korterisse. Rahaliselt on kostja nõus korvama seinte ja ukse kahjustused ning korteri kommunaalidest puudu oleva summa.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
15.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: pooled sõlmisid 20.07.2019 üürilepingu (tlk 12-15), mille alusel sai kostja õiguse kasutada eluruumi asukohaga xxx, üldpinnaga 47m2; 13.02.2020 teatas kostja, et on eluruumi valduse vabastanud ning jätnud võtmed postkasti; hageja edastas 10.03.2020 kostjale nõudekirja; kostja ei ole üüri ja kõrvalkulude ega ka puuduste kõrvaldamise kulude katteks makseid teinud. Samuti ei ole kostja puudusi ise kõrvaldanud.
16.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks: üürivõlgnevus 922,50 eurot, kõrvalkulude võlgnevus 297,68 eurot ja antud summade tasumisega sissenõutavaks muutunud viivis 115,90 eurot; üürivõlgnevuselt (922,50 eurot) viivis 0,1% päevas alates 05.06.2020 kuni selle tasumiseni; üüripinna kahjustamisega tekitatud kahju summas 2033,60 eurot.
17.Kostja vaidleb nõudele vastu (välja arvatud seinte ja ukse kahjustused ning kõrvalkulud, mida tunnistab). Kostja märgib, et (i) üürinõue on rahuldatud tagatisraha ja ettemaksu arvelt; (ii) diivani, toolide ja laua kahjustused lähevad loomuliku kulu alla, madrats oli kahjustatud juba enne sissekolimist.
2-20-8197
18.VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
19.Esmalt analüüsib kohus üürivõlgnevuse nõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista üürivõlgnevuse summas 922,50 eurot (2020 jaanuarikuu eest 630 eurot ja 2020 veebruari 13 päeva eest 292,50 eurot). Lepingu p 4.1 kohaselt lepiti kokku igakuises üüritasus 630 eurot, mis on käibemaksuvaba. Lepingu p 4.2 kohaselt pidi üürnik tasuma üüri kord kuus hiljemalt 18-ks kuupäevaks ettemaksuna järgneva kuu eest. Valdus on tegelik võim asja üle (AÕS § 32). Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle (AÕS § 36 lg 1). Valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil (AÕS § 39 lg 1). Kostja teatas eluruumi valduse vabastamisest 13.02.2020 ning märkis, et jättis korterivõtmed korterile kuuluvasse postkasti. Sellega loobus kostja abinõudest, mis võimaldasid teostada tegelikku võimu asja (korteri) üle. Kostja ei vaidle vastu hageja käsitlusele, et eluruumi vabastamise kuupäevaks tuleb lugeda 13.02.2020. Kostja on märkinud, et üürinõue on rahuldatud tagatisraha ja ettemaksu arvelt. Lepingu pist 4.4 nähtub, et kostja tasus lepingu sõlmimisel tagatisraha 630 eurot ja täiendavalt 100 eurot kommunaalkulude tagatisraha, kokku 730 eurot. Hageja ei vaidle vastu, et tagatis on kohaselt tasutud. Hageja aga märgib, et tagatisraha on juba kostja vastu oleva kahjunõudega tasaarvestatud. Kohus on seisukohal, et üürinõue ei ole tagatisraha arvelt lõppenud. Tagatisraha arvelt lepingust tuleneva nõude rahuldamine eeldab tasaarvestuse tegemist (VÕS § 197 lg 1 ja 2). Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 198). Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks üürinõude tasaarvestanud vastava avalduse tegemisega kostjale (hageja on tagatisraha tasaarvestanud hoopis kahjunõudega). Seega on kostja rikkunud üürilepingust tulenevat üüri tasumise kohustust (lepingu p 4.1 – 4.3; VÕS § 100, § 108 lg 1) ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista üürivõlgnevus 922,50 eurot.
20.Järgnevalt analüüsib kohus kõrvalkulude nõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista kõrvalkulude võlgnevuse summas 297,68 eurot. VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 293 sätestab, et üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Lepingu p 4.6 kohaselt lisaks üürile tasub üürnik ruumide kasutamisega seotud kõrvalkulud. Kostja ei ole kõrvalkulude nõudele sisulisi vastuväited esitanud, kostja on nõudega nõustunud. Seega on nõue põhjendatud. Seega on kostja rikkunud üürilepingust tulenevat kõrvalkulude tasumise kohustust (lepingu p 4.6; VÕS § 100, § 108 lg 1) ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kõrvalkulude võlgnevus 297,68 eurot.
21.Järgnevalt analüüsib kohus kahjunõuet. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist summas 2033,60 eurot. Kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib nõuda, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2012. a
2-20-8197 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27; 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
22.Esmalt selgitab kohus välja, kas kostja on lepingut rikkunud. VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Lepingu p 6.1.9 kohaselt kohustus kostja hüvitama tema rikkumisel hagejale tekkinud kahju. Lepingu p 6.1.8 kohaselt oli kostja kohustatud lepingu lõppemisel tagastama ruumi ja seadmed hagejale täies korras, arvestades harilikku kulumist. Eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akti p-is 4 on märgitud, et vara seisund on uus. Poolte vahel ei ole vaidlust, et eluruumi seinad (augud, täkked, värvierinevused) olid kahjustatud. Kohtutäituri poolt koostatud fakti tuvastamise aktiga (tlk 17-27) on nimetatud asjaolu tõendatud. Eelnimetatud tõendiga on tõendatud ka elutoa diivanvoodi kahjustused (plekid ning purunenud kangas diivaninurkades) ning söögitoolide kahjustused (purunenud kangas nurkades). Poolte vahel ei ole vaidlust, et uks oli kahjustatud (tlk 35, foto). Tõendamata on voodil ja madratsil esinevad kahjustused – aktis sisalduv foto ei võimalda pleki ning voodikanga kahjustusi näha. Muid tõendeid selle kohta esitatud ei ole.
23.Kohus leiab, et kostjapoolne lepingurikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1) ning kostja vastutab lepingu rikkumise eest. Kohtuni ei ole toodud asjaolusid, millest tulenevalt võiks väita, et lepingu rikkumine oli vabandatav (nt põhjustatud vääramatu jõu esinemisest vms). Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
24.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on seoses kostjapoolse rikkumisega tekkinud kahju ning kas tekkinud kahju on põhjuslikus seoses rikutud kohustusega. Riigikohus on 06.05.2015.a lahendi nr 3-2-1-36-15 p-is 22 märkinud, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. VÕS § 127 lg 4 järgi tuleb hüvitada üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 18; RKTKo nr 3-2-1-42-16, p 19).
25.Hageja märgib, et tal on tekkinud otsene varaline kahju 2763,60 eurot, mis seisneb järgmistes kulutustes:
2-20-8197 eluruumi seinte ja ukse puuduste kõrvaldamisega seotud tööd summas 1757,60 eurot (tlk 30, hinnapakkumine); üüripinnal kahjustatud mööbliesemete (voodi, madrats, diivanvoodi, söögitoolid) asendamisega seotud kulude maksumus summas 1006 eurot (tlk 31, arve). Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et üüripinna vabastamise korral oli kostja kohustatud andma üüripinna üle seisundis, mis arvestas asja uueväärse sisustuse tavapärast kulumist. Kuivõrd asi oli kostjale üleandmisel uus, siis kahjustused eluruumi seinadel (augud, täkked, värvierinevused) ja katkine uks on sellised puudused, mis ei saa tekkida eluruumi tavapärasel kasutamisel ja mida ei saa lugeda tavapäraseks kulumiseks. Täkked seinal ning värvierinevused on võimalik kõrvaldada üksnes siis, kui seinad tervikuna üle värvida. Ukse puhul on kahjustatud ukseleng, mistõttu ei saa piirduda üksnes ukseliistu vahetamisega. Kostja ei ole tõendanud, et pakkumisel märgitud tööde ja materjalide hinnad oleks ülemäärased või et sellises mahus tehtavad tööd oleks põhjendamatud. Kohus leiab, et nimetatud kulud on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Kui kostja oleks üürilepingu lõppedes üüriruumi tagastanud algses (s.o uueväärses) seisukorras, ei peaks hageja ülalnimetatud kulusid kandma. Seega on kohus tuvastanud, et hagejale on tekkinud kahju summas 1757,60 eurot. Kohus on tuvastanud rikkumise seoses diivanvoodi ja söögitoolidega. Arvestades kahjustuste iseloomu, ei saa neid pidada tavapäraseks kulumiseks. Kui diivanvoodil olevad plekid oleks võimalik tekstiilipesu tulemusel kõrvaldada, siis sellel ja toolidel esinevad kangakahjustused (mis viitavad kassi küünejälgedele) ei ole mõistliku pingutuse tulemusel parandatavad. Seega on põhjendatud need asendada. Kohus leiab, et nimetatud kulud on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Kui kostja oleks üürilepingu lõppedes üüriruumi tagastanud algses (s.o uueväärses) seisukorras, ei peaks hageja ülalnimetatud kulusid kandma. Samuti ei peaks hageja nimetatud kulusid kandma olukorras, kus kostja oleks kinni pidanud üürilepingu p-is 6.3 sätestatud kodulooma pidamise keelust. Seega on kohus tuvastanud, et hagejale on tekkinud täiendav kahju summas 489 eurot (349 eurot diivanvoodi + 140 eurot toolid). Kokku on kahju suurus 2246,60 eurot (1757,60 + 489).
26.Järgmisena selgitab kohus välja, kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 127 lg 2 võimaldab jätta tähelepanuta rikkumise negatiivsed tagajärjed, mis on küll põhjuslikus seoses rikkumisega, kuid on mõistliku inimese seisukohast vaadates erakordsed. Seda põhjusel, et selliste tagajärgede ärahoidmine ei saanud eeldatavasti olla kohustuse eesmärgiks ning seega ei olnud rikkujal neid tagajärgi ka võimalik ette näha. Hüvitatav kahju tuleb kindlaks määrata, arvestades VÕS § 127 lg 2 järgi rikutud kohustuse kaitseeesmärki (vt viidatud sätte kohaldamise kohta Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-11, p 12; 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13). Kolleegium rõhutas lisaks, et rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamine peab vastama pooltevahelisele mõistlikule riskijaotusele. Kohus leiab, et hageja nõutav hüvitis ja selle koosseis on kooskõlas rikutud kohustuse (kohustusega tagada üüripinna algupärane seisund) kaitse-eesmärgiga. Rikutud kohustus pidi tagama, et hagejal ei ole vaja asuda üürpinna valduse tagasisaamisel seda taastama ja selle sisustust asendama.
27.Järgmisena selgitab kohus välja, kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale
2-20-8197 lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Riigikohus on 13.02.2014.a lahendi nr 3-2-1-178-13 p-is 12 selgitanud, et kahju ettenähtavuse puhul on oluline selgitada, kas lepingut rikkunud pool pidi arvestama lepingurikkumise korral selliste tagajärgedega, s.o sellist liiki ja sellise suurusega kahju tekkimisega. Kahju ettenähtavust tuvastades tuleb arvestada üldjuhul seda, kas lepingut rikkunud pool nägi või pidi asjas esile toodud asjaoludel kahju ette nägema, kuid majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik. Kohus leiab, et tekkinud kahju pidi kostjale olema ettenähtav. Kostja pidi lepingu sõlmimisel aru saama, et kui ta kahjustab üüripinna algupärast seisukorda (arvestades sealjuures loomulikku kulumist), võib hagejal tekkida kahju, mis seisneb üüripinna puuduste kõrvaldamise kuludes. Kostja ei ole vastupidist välja toonud ega tõendanud.
28.VÕS § 336 lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. 10.03.2020 edastas hageja kostjale nõudekirja (tlk 28), milles teatati, et kostja poolt üleantud eluruum ei vasta lepingus sätestatule. Hageja loetles üles kahjunõude koosseisu kuuluvad puudused. Kostjale mh teatati üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse suurus ning selgitati, et puuduste kõrvaldamise kogumaksumus on väljaselgitamisel. Kostjale anti võimalus hiljemalt 18.03.2020 täita lepingust tulenevad rahalised kohustused, kusjuures üürileandja oli nõus kohustuse ajatamisega.
29.Kahju suurus on seega 2246,60 eurot. Hageja on hagis esile toonud, et on kostja poolt tasutud 730-eurose tagatise oma kahjunõudega tasaarvestanud. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et tõendatud kahjunõue on mõnevõrra erinev hageja poolt tasaarvestatud kahjunõudest, siis tuleb selles osas teha korrektuur. Tagatisraha arvelt tehtava tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 1516,60 eurot (2246,60 - 730).
30.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja arvestab viivist lepingujärgses määras. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgset viivist (0,1% päevas põhivõlalt 1220,18 eurot, s.o 1,22 eurot päevas) alates 01.03.2020 kuni hagi esitamiseni 05.06.2020 sissenõutavaks muutunud summas 115,90 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kostja on üüri ja kõrvalkulude tasumisega hageja ees viivituses. Lisaks nõuab hageja üürivõlgnevuselt (sh mitte enam kõrvakulude võlgnevuselt – TsMS 439) viivist 0,1% päevas alates 05.06.2020 kuni selle tasumiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi 01.03.2020 – 05.04.2021 eest summas 396,34 eurot (115,90 eurot 05.06.2020 seisuga ning lisaks alates 06.06.2020 kuni 05.04.2021 summas 280,44 eurot, mis kujunes järgmiselt: 304 päeva x 0,1% päevas x 922,50 eurot) ning alates 06.04.2021 kuni üürivõla
2-20-8197 täieliku tasumiseni määras 0,1% üürivõlalt (922,50 eurot) päevas, kuid viivise kogusumma ei tohi ületada üürivõlgnevuse summat 922,50 eurot.
31.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja üürivõla summas 922,50 eurot ja kõrvalkulude võla summas 297,68 eurot, kahjuhüvitise summas 1516,60 eurot, 05.04.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 396,34 eurot ning viivise alates 06.04.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni määras 0,1% üürivõlalt (922,50 eurot) päevas, kuid kogusummana mitte rohkem kui üürivõlgnevuse summa 922,50 eurot.
32.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
33.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul on kohus hagi rahuldanud osaliselt, mistõttu tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus on hagi rahuldanud tsiviilasja hinda arvestades 87% ulatuses, mistõttu tuleb hageja menetluskulud jätta 87% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud jätta 13% hageja kanda. Hageja viited TsMS § 163 lg-le 2 ei ole asjakohased, kuivõrd kohus ega ka hageja ei ole asjas sisulisi kompromissiettepanekuid teinud. Menetluskulude kindlaksmääramine
34.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
35.Hageja esindaja esitas 17.03.2021 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 325 eurot. Avaldusest nähtub, et hageja lepingulise esindaja kulud moodustavad 660 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabi osutatud 6h ulatuses tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskulud on kokku 985 eurot. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
36.Kostja ei ole hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud.
37.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg
2-20-8197 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
38.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
39.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kohtukulud seisnevad riigilõivus 325 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 04.06.2020 hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 325 eurot ning vastava kulu kandmine on tõendatud. Tegemist on vajaliku kuluga ning see kuulub kostja poolt hüvitamisele.
40.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: materjali kogumine ja asjaolude selgitamine kliendiga ja analüüs 1h; hagi koostamine ja edastamine 2h; kostja vastusega tutvumine ja asjaolude selgitamine kliendiga 1h; hageja vastuse koostamine ja edastamine 1h; hageja 16.02.2021 seisukoha koostamine ja edastamine 1h.
41.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka õigusabi osutaja tunnihind on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääradega ning käesoleva tsiviilasja keerukusega.
42.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 6h, mis hageja lepingulise esindaja tunnihinda (110 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 660 eurole. Hageja menetluskulud on kokku 985 eurot (lepingulise esindaja kulu 660 eurot + kohtukulud 325 eurot). Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja menetluskulud summas 856,95 eurot (985 x 87%). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 128,05 euro ulatuses (taotletud summa 985 eurot – rahuldatud summa 856,95 eurot).
43.Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning ka asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seega tuleb jätta kostja I S menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata kulude puudumise tõttu.
44.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks
2-20-8197 määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.