Hageja: HOOVI Rental OÜ (registrikood 16020217, asukoht Laeva tn 2, 10111 Tallinn), esindaja advokaat Priit Kirotar Kostjad: Orro OÜ (registrikood 11377989, asukoht Vabaõhumuuseumi tee 4/2-54, 13522 Tallinn); G.Y (isikukood XXX, elukoht xxx); L.F (isikukood XXX, elukoht xxx)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Orro OÜ-lt, G.Y ́lt ja L.F’lt solidaarselt HOOVI Rental OÜ kasuks põhivõlg 4995,84 eurot, intress 360,03 eurot, haldustasu 15,90 eurot, leppetrahv 249,79 eurot, sissenõudekulud 20 eurot ja 05.05.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1956.87 eurot;
3.Välja mõista Orro OÜ-lt, G.Y ́lt ja L.F’lt solidaarselt HOOVI Rental OÜ kasuks välja täiendav viivis 0,4 % põhinõude (4995,84 eurot) tasumata osalt päevas alates 06.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 2156,41 eurot;
4.Jätta menetluskulud 97% ulatuses solidaarselt Orro OÜ, G.Y ja L.F kanda ja 3% ulatuses HOOVI Rental OÜ;
5.Välja mõista Orro OÜ-lt, G.Y ́lt ja L.F’lt solidaarselt HOOVI Rental OÜ kasuks menetluskulude hüvitis riigilõiv 746,90 eurot ja õigusabikulud 682,56 eurot;
6.Välja mõista Orro OÜ-lt, G.Y ́lt ja L.F’lt solidaarselt HOOVI Rental OÜ kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõige 1 lauses 2 sätestatud määras;
Tsiviilasja number 2-25-6885 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg.1, § 632 lg.1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn (TsMS § 633 lg.1). Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja Orro OÜ sõlmisid 12.11.2024 krediidilepingu nr 1783002625 ( hagiavalduse lisa 1), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 4995,84 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi määras 3,334% kuus. Krediidilepinguga refinantseeriti kostja olemasolevat kohustust hageja ees, mis tulenes krediidilepingutest nr 2021-05-11-1 ja 2021-12-09264839. Hageja on täitnud oma kohustuse anda üle laen, kandes laenusumma 5500 eurot üle kostjale 11.05.2021. a ja 09.12.2021. a (hagiavalduse lisad 2 ja 2a).
2.Hageja ja Orro OÜ juhatuse liikmed G.Y ja L.F sõlmisid 12.11.2024. a hagejaga krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingud (hagiavalduse lisad 3 ja 3a), millede kohaselt vastutavad G.Y ja L.F kostja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 9991,68 eurot.
3.Krediidilepingu kohaselt kohustus Orro OÜ laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 12.11.2029. Orro OÜ laenu koos intressiga maksegraafikus toodud tähtaegadeks ei tagastanud. Hageja ütles krediidilepingu erakorraliselt üles alates 16.01.2025, saates selleks nii laenusaajale kui käendajatele vastava teatise (hagiavalduse lisa 4). Kogu krediidilepingust tulenev kohustus muutunud käesolevaks ajaks sissenõutavaks. 05.05.2025. seisuga on kostjate võlgnevus kokku 7835,27 eurot, millest põhinõue moodustab 4995,84 eurot, intress 360,03 eurot, muud kõrvalnõuded 296,70 eurot ja 05.05.2025. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 2182,70 eurot. Võlgnevuse arvestus on esitatud hagiavalduse lisas 5.
4.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Laenusaaja ei ole laenu tagastamise kohustust nõuetekohaselt täitnud (VÕS § 100), st laenusaaja ei tagastanud laenuandjale laenu koos intressiga vastavalt maksegraafikus kokkulepitud kuupäevadeks. Seega on laenusaaja laenu tagastamise kohustust rikkunud. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt krediidilepingust tuleneva laenu tagastamise kohustuse täitmist. Eelnevat arvestades on hagejal laenusaaja vastu krediidilepingust tulenev laenu tagastamise nõue summas 4995,84 eurot.
5.Krediidilepingu p 2.1 ja lisa 1 (maksegraafik) kohaselt on pooled kokku leppinud, et laenusaaja kohustus laenusumma kasutamise eest tasuma hagejale intressi 3,334% kuus. 05.05.2025 seisuga
Tsiviilasja number 2-25-6885 on krediidilepingust tulenev intressivõlgnevus 360,03 eurot. Krediidilepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus on nõuetekohaselt (VÕS § 76 lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal on õigus nõuda laenusaajalt intressi maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Eeltoodust tulenevalt on hagejal laenusaaja vastu intressinõue summas 360,03 eurot.
6.Laenusaaja on krediidilepingu p. 2.4 kohaselt kohustatud tasuma laenuandjale iga algava kuu eest lepingu haldamise tasu, mille suurus on 7,95 eurot ning mis kuulub igakuiselt maksmisele koos intressiga. Laenusaaja ei ole käesoleval juhul seda tasunud. Hageja on arvestanud haldustasu enne krediidilepingu erakorralist ülesütlemist sissenõutavaks muutunud osamaksetelt ehk 2. ja 3. osamakse pealt. Seega on laenuandjal kostjate vastu nõue haldustasu hüvitamiseks kokku summas 15,90 eurot.
7.Krediidilepingu punkti 5.4 kohaselt on kostjal, kui laenusaaja viivitab oma rahaliste kohustuste täitmisega rohkem kui 14 päeva, õigus saata laenusaajale meeldetuletusi võlgnevuse kohta iga viie kalendripäeva möödumisel ning nõuda iga meeldetuletuse saatmise eest kuni 5 euro suuruse hüvitise ja ülesütlemise teatise saatmise eest kuni 20 euro suuruse hüvitise tasumist. Käesoleval juhul on laenuandja saatnud laenusaajale 2 tasulist meeldetuletust ja krediidilepingu erakorralise ülesütlemise teatise 09.01.2025. Ülesütlemise teatise saatmisega lisandub leppetrahvi tasumise kohustus summas 20 eurot. Seetõttu on hagejal kostjate vastu nõue tasuliste teavitustega tekkinud kahju hüvitamiseks summas 30 eurot.
8.Krediidilepingu p 5.3 sätestab, et laenuandja võib nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 5% laenusummast, kui laenusaaja rikub lepingust tulenevat mitterahalist kohustust või laenusaaja poolt esitatud teave või kinnitus ei vasta tõele. Krediidilepingu p 7.5 nägi ette, et laenusaaja teavitab laenuandjat viivitamatult plaanitavatest olulistest muutustest laenusaaja struktuuris ja juhtimises, sealhulgas muutustest laenusaaja osanike, juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete seas. Alates 31.12.2024 on laenusaaja juhatuse liikmeks Q.W. laenusaaja ei ole laenuandjat nimetatud muudatusest teavitanud. Seega rikkus laenusaaja krediidilepingu kehtivuse ajal krediidilepingu p. 7.5 sätestatud kohustust. Eelnevast tulenevalt on hageja esitanud laenusaaja vastu leppetrahvi nõude summas 250,80 eurot (hagiavalduse lisa 6).
9.Eelnevast tulenevalt on hagejal kostjate vastu sissenõudekulude hüvitamise nõue kokku 30 eurot, haldustasude hüvitamise nõue 15,90 eurot ja leppetrahvi nõue summas 250,80 eurot (kõik kokku summas 296,70 eurot).
10.Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenusaaja on rikkunud rahalist kohustust, mistõttu on hagejal õigus nõuda laenusaajalt ka viivise tasumist. Krediidilepingu p 5.1 kohaselt on viivisemäär 0,4% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. 05.05.2025 seisuga on laenusaaja krediidilepingust tulenev viivisevõlgnevus 2182,70 eurot.
11.Eelnevat arvestades on hagejal laenusaaja vastu krediidilepingust tulenev nõue kogusummas 7835,27 eurot, millest põhinõue moodustab 4995,84 eurot, intress 360,03 eurot, muud kõrvalnõuded 296,70 eurot ja viivised 2182,70 eurot.
12.Käenduslepingute kohaselt kohustuvad käendajad tagama ja käendama kõiki Orro OÜ krediidilepingust tulenevaid kohustusi (sh, kuid mitte üksnes, põhiosa tagastamise kohustus, intressid, neilt arvestatavad viivised, võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulud, leppetrahvid, hüvitis- ja kahjunõuded) summas kuni 9991,68 eurot. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa
Tsiviilasja number 2-25-6885 nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingutest ei tulene, et kostja 2 ja kostja 3 vastutab üksnes juhul, kui hageja ei saa nõuet laenusaaja vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Samasisuline kokkuleppe on sätestatud ka Käenduslepingute punktis 2.1.
13.Eeltoodut arvestades palub hageja kostjatelt välja mõista krediidilepingust tulenev võlgnevus kokku 7835,27 eurot, millest põhinõue moodustab 4995,84 eurot, intress 360,03 eurot, muud kõrvalnõuded 296,70 eurot ja viivised 2182,70 eurot.
14.Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista protsendina põhinõudest viivised alates 06.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni, arvestades seejuures käenduslepingute p-s 1.3 sätestatud käendajate vastutuse rahalist maksimumsummat (9991,68 eurot). Pidades silmas, et hageja nõue 05.05.2025. a seisuga on 7835,27 eurot ning ka seda, et kõrvalnõuded ei või ületada põhinõuet, vastutavad kostjad hageja täiendava viivisenõude eest mitte rohkem kui 2156,41 euro ulatuses (4995,84 – 360,03 - 296,70 - 2182,70). Kostja vastuväited
15.Menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjatele kätte toimetatud. Kostja Orro OÜ kohtu poolt määratud tähtpäevaks kohtule vastust ei esitanud.
16.Kostjad G.Y ja L.F esitasid kohtule vastuse, milles kinnitasid, et on saanud hageja käest rahasumma 5500 eurot, kuid ei ole nõus täiendavate kahjulike refinantseerimistingimustega. Käenduslepingu järgne piirmäär on 9991,68 eurot ning kostja on tasunud sellest 7409,78 eurot. Kostjad on valmis sõlmima kompromissilepingu ülejäänud 2581,90 euro tasumiseks. Kuna osa nõudest on juba tasutud, ei ole kostja nõus tasuma viiviseid rohkem kui kahekordne algse põhisumma määr. Seega kostja lähtub kompromissis tegelikust laenujäägist mitte 12.11.2024 sõlmitud refinantseerimislepingust talle kahjuliku määraga. Hageja poolt osutatud leppetrahvi osas kostja arvab, et tal puuduvad majanduslikult piisavad võimalused tasuda lisatrahve vastaspoolele. Kostja palub arvestada enda rasket majanduslikku olukorda, mis seisneb selles, et üks kostjatest on 100% töövõimetuspensionär ja teine kostja on töötu alates 01.08.2024, olles kuni tänase päevani töötanud ainult kaks kuud, kusjuures muud sissetulekud L.Fl peale töötutoetuse puuduvad ja G.Y ainus sissetulek on töövõimetustoetus. Kostjad on nõus kirjaliku menetlusega, ei soovi esitada vastuhagi ja paluvad menetluskulud hüvitada riigil või vastaspoolel. Menetluse käik
17.Menetlusse käigus jäid menetlusosalised oma varasemalt avaldatud seisukohtade juurde.
18.Hageja lisas, et kuivõrd Orro OÜ hagile tähtaegselt ei vastanud, tuleks tema suhtes lahendada asi tagaseljaotsusega. Kostjate kompromissiettepanek ei ole hagejale vastuvõetav, kuna refinantseerimise käigus anti laenusaajale laenu juba ainuüksi 4995,84 euro ulatuses. Hagi aluseks olev refinantseerimisleping sõlmiti 12.11.2024. See tähendab, et ainuke makse, mis on pärast refinantseerimislepingu sõlmimist tehtud, on lepingutasu summas 153,92 eurot 13.11.2024 ja vastav makse kajastub ka hageja koostatud võlgnevuse arvestuses. Muus osas pole kostjad mitte ühtegi makset seoses 12.11.2024 sõlmitud lepinguga sooritanud. Samuti on hagejale vastuvõetamatu see, et kostjad soovivad jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjad märgivad lakooniliselt, et ei nõustu tagantjärele refinantseerimistingimustega. Riigikohus on majandustegevuses sõlmitud tehingu kohta leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas ei oleks seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, punktid 48, 49) ning Riigikohus on hilisemas, s.o 13.05.2020. a lahendi 2-18-17536 punktis 17 leidnud, et viivisemäär 0,25% päevas ei ole nii kõrge, et seda võiks pidada krediidisaaja majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tühiseks. Näiteks on Tallinna Ringkonnakohus 11.03.2022. a lahendi 2-20-17348 punktis 24
Tsiviilasja number 2-25-6885 pidanud võimalikuks, et viivisemäära puhul 1% põhinõudelt päevas oleks olnud põhjust viivisnõude vähendamiseks. Viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendis on mh selgitatud, et viivise mõte on küll eelkõige võlausaldaja rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisest tekkida võiva kahju hüvitamine, kuid lisaks kompensatsioonilisele iseloomule, on viivistel ka karistuslik iseloom. Viivise näol ei ole tegemist kõrvalkuluga, mis igal juhul võlgnevusele lisandub. Tegemist on õiguskaitsevahendiga, mille nõudmise õigus tekib võlausaldajal juhul, kui võlgnik enda kohustust rikub. Eeltoodust tulenevalt on võimalik võlgnikul kohustuste täitmisega mõjutada viiviste nõudmist ning sellega ka nõude suurust, millest tulenevalt ei ole põhjendatud viiviste vähendamine.
19.Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista hagilt tasutud riigilõiv 770 eurot, esindajakulu 703,67 (millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud määras) ja sooritanud kinnistusraamatu päringu kulu 6 eurot. Kohtu põhjendused
20.Kohus peab vajalikuks käesolev asi lahendada tagaseljaotsuse asemel sisulise otsusega. Kuigi kostja Orro OÜ ei ole tähtaegselt hagile vastanud, esitasid vastuse siiski kostjad G.Y ja L.F. Tagaseljaotsuse tegemine on TsMS § 407 lg.1 kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus.
21.Järgnevalt võtab kohus seisukoha esmalt põhivõlgniku vastu esitatud nõude põhjendatuse osas, seejärel nõude suuruse osas ning lõpuks nõude käendajate vastu suunamise osas. (I)
22.Esmalt võtab kohus seisukoha Orro OÜ vastu esitatud nõude põhjendatuse osas.
23.Kohus loeb tuvastatuks, et poolte vahel sõlmiti 12.11.2024 krediidileping nr 1783002625. Nimetatud asjaolu on tõendatud hagiavalduse lisas 1 esitatud lepinguga ning sellele ei vaidle kostjad ka vastu. Vaidlus puudub ka selles, et Orro OÜ-le anti nimetatud krediidilepingu alusel laenu 4995,84 eurot, millega refinantseeriti varasemate laenude tasumata osad. Varasemalt oli hageja andnud Orro OÜ-le laenu kokku 5500 eurot – 11.05.2021 n krediidilepingu nr. 2021-05-111 alusel 2500 eurot ja 9.12.2021 krediidilepingu nr. 2021-12-09-264839 alusel 3000 eurot (hagiavalduse lisad 2 ja 2a).
24.12.11.2024 sõlmitud krediidilepingu p.2.1 kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 3,334% kuus. Intress kuulub lepingu p. 2.3. kohaselt laenuandjale väljamaksmisele korrapäraselt koos punktis 3.1. sätestatud igakuise põhiosa maksega. Laenusaaja on lepingu p. 2.4. kohaselt kohustatud tasuma laenuandjale iga algava kuu eest lepingu haldamise tasu, mille suurus on 7,95 eurot ning mis kuulub igakuiselt maksmisele koos intressiga. Lepingu p.
3.1.kohaselt kohustub laenusaaja tagastama laenu vastavalt kehtivale maksegraafikule, tehes vastava perioodi jooksul igakuiseid võrdse suurusega makseid. Lepingu sõlmisel kinnitatakse maksegraafik, milles on kajastatud laenu tagasimaksed ja intressi maksed, laenusaaja teeb vastavad maksed vastavalt maksegraafikule. Lepingule lisatud maksegraafiku kohaselt kohustus laenusaaja tegema iga kuu 12-ndal kuupäeval laenu tagasimakseid, tehes esimese makse 12.11.2024 ja viimase 12.11.2029.
25.Hagiavaldusele lisatud dokumendi võlgnevuse arvestus (lisa 5) kohaselt on kostja teinud lepingu alusel ainult ühe tagasimakse - 13.11.2024 summas 153,92 eurot. Nimetatud asjaolu nähtub ka kostjate poolt hagivastusele lisatud dokumendist Statement (9). Kostjad on esitanud väite, et nad on 2021 aastal maksnud tagasi 924,08 eurot, 2022 aastal 2210.45 eurot, 2023 aastal 2269,33 eurot ja 2024 aastal 2005,92 eurot. Hagi esemeks olev krediidileping sõlmiti 12.11.2024. Pärast nimetatud lepingu sõlmimist on kostja teinud hagejale ainult ühe tagasimakse – 13.11.2024 summas 153,92 eurot. Kõik teised kostja poolt viidatud varasemad tagasimaksed ei oma käesoleva vaidluse kontekstis tähendust, sest on tehtud enne hagi esemeks olnud krediidilepingu sõlmimist ja alusetel, mis jäävad käesoleva asja tõendamisesemest väljaspoole. Poolte vaheliste varasemate
Tsiviilasja number 2-25-6885 laenude tagasimaksed ei oma käesoleva krediidilepingu alusel tekkinud võlasuhte lahendamisel tähendust.
26.Kuivõrd kostja tegi 12.11.2024 sõlmitud krediidilepingu nr 1783002625 alusel ainult ühe tagasimakse - 13.11.2024 summas 153,92 eurot – siis jäi ta hagejale võlgu juba alates 12.12.2024. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Eeltoodust tulenevalt on Orro OÜ rikkunud hageja ees võetud kohustust. Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oleks vabandatav (VÕS § 103 lg.1,2).
27.Lepingu p. 3.3. kohaselt on laenuandjal õigus leping erakorraliselt ilma täiendavat tähtaega andmata üles öelda ja nõuda kohest laenujäägi tagastamist koos võlgnetavate intresside ja viivistega, kui laenusaaja on osaliselt või täielikult viivituses mistahes laenu tagasimakse tasumisega rohkem kui 10 kalendripäeva. Orro OÜ jäi hagejale võlgu alates 12.12.2024 ning hagejal tekkis eeltoodust tulenevalt õigus lepingu ülesütlemiseks alates 23.12.2024. Sellest juhindudes saatis hageja Orro OÜle 09.01.2025 lepingu ülesütlemise teatise (hagiavalduse lisa 4), mille kohaselt loeb hageja võla 16.01.2025 mittetasumisel lepingu ülesöelduks. Pooled on lepingu p. 3.4. kokku leppinud, et lepingu lõpetamisel tagastab laenusaaja laenuandjale 10 kalendripäeva jooksul alates lepingu lõpetamisest selleks ajaks tasumisele kuuluva laenu põhiosa koos tagastamise hetkeks tasumisele kuuluva intressiga vastavalt punktis 2.2. sätestatule. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja on lepingu üles öelnud, teinud seda õiguslikul alusel ning kogu võlgnevus muutus sissenõutavaks alates 27.01.2025. (II)
28.Järgnevalt analüüsib kohus Orro OÜ võlgnetava summa põhjendatust.
29.Vastavalt lepingu lisaks nr 1 olevale maksegraafikule oli esimene, 12.11.2024 tehtav osamakse lepingutasu eest ning rohkem makseid ei ole Orro OÜ selle lepingu alusel hagejale teinud, loeb kohus tõendatuks, et Orro OÜ võlgneb hagejale kogu lepingu p. 1.1. nimetatud põhivõla summas 4995,84 eurot. Nimetatud kohustuse täitmist on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg.1 p.1 alusel.
30.Vastavalt lepingu p. 2.1. kohustus Orro OÜ laenusumma kasutamise eest tasuma hagejale intressi 3,334% kuus. Esimese osamaksega (12.11.2024) intressimaksmise kohustust ei tekkinud. 2. osamakse muutus sissenõutavaks 13.12.2024, maksegraafiku kohaselt tuli maksta 2. osamaksega intressi summas 164,24 eurot. 3. osamakse muutus sissenõutavaks 13.01.2025, maksegraafiku kohaselt tuli maksta 3. osamaksega intressi summas 168,72 eurot. Laenusaaja ei ole nimetatud kohustusi täitnud. 4. osamakse oleks muutnud sissenõutavaks 13.02.2025. Laenuandja ütles krediidilepingu üles 16.01.2025. Hageja on arvestanud intressi 4. osamakselt perioodi 13.01.2025. a kuni 16.01.2025. a eest summas 27,07 eurot. Seega võlgneb Orro OÜ hagejale intressi summas 360,03 eurot. Kohus loeb eeltoodust lähtuvalt nimetatud nõude põhjendatuks. Selle kohustuse täitmist on hagejal õigus nõuda VÕS § 94 lg.1 ja § 101 lg.1 p.1 alusel.
31.Laenusaaja on krediidilepingu p. 2.4 kohaselt kohustatud tasuma laenuandjale iga algava kuu eest lepingu haldamise tasu, mille suurus on 7,95 eurot ning mis kuulub igakuiselt maksmisele koos intressiga. Laenusaaja ei ole käesoleval juhul seda tasunud. Hageja on arvestanud haldustasu enne krediidilepingu erakorralist ülesütlemist sissenõutavaks muutunud osamaksetelt ehk 2. ja 3. osamakse pealt. Seega on laenuandjal kostjate vastu nõue haldustasu hüvitamiseks kokku summas 15,90 eurot. Ka selle nõude loeb kohus eeltoodust tulenevalt põhjendatuks. Hagejal on õigus nõuda selle täitmist VÕS § 101 lg.1 p.1 alusel.
32.Krediidilepingu punkti 5.4 kohaselt on kostjal, kui laenusaaja viivitab oma rahaliste kohustuste täitmisega rohkem kui 14 päeva, õigus saata laenusaajale meeldetuletusi võlgnevuse kohta iga viie kalendripäeva möödumisel ning nõuda iga meeldetuletuse saatmise eest kuni 5 euro suuruse hüvitise ja ülesütlemise teatise saatmise eest kuni 20 euro suuruse hüvitise tasumist. Käesoleval
Tsiviilasja number 2-25-6885 juhul on laenuandja hagiavalduse kohaselt saatnud laenusaajale 2 tasulist meeldetuletust ja krediidilepingu erakorralise ülesütlemise teatise 09.01.2025. Kohus ei pea tõendatuks hageja nõuet tasuliste meeldetuletuste saatmise osas. Hagiavaldusele lisatud dokumentide hulgas sellise asjaolu esinemist kinnitavad tõendeid ei ole. Hageja viitab nimetatud nõude tõendamisel hagiavalduse lisale 5, kuid viidatud dokument (võlaarvestus) tõendab üksnes selliste summade lisamist võlaarvestusse, kuid mitte vastavate teatiste esitamist Orro OÜ-le. Sellest tulenevalt loeb kohus nõude 2 tasulise meeldetuletuse saatmise eest summas 10 eurot põhjendamatuks. Kohus loeb põhjendatus nõude lepingu ülesütlemise teatise saatmisega eest summas 20 eurot. Nimetatud asjaolu on tõendatud hagiavalduse lisaga nr 4. Hagejal on õigus nõuda selle täitmist VÕS § 101 lg.1 p.1 alusel.
33.Lepingu p. 5.3 sätestab, et laenuandja võib nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 5% laenusummast, kui laenusaaja rikub lepingust tulenevat mitterahalist kohustust või laenusaaja poolt esitatud teave või kinnitus ei vasta tõele. Lepingu p 7.5 nägi ette, et laenusaaja teavitab laenuandjat viivitamatult plaanitavatest olulistest muutustest laenusaaja struktuuris ja juhtimises, sealhulgas muutustest laenusaaja osanike, juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete seas. Alates 31.12.2024 on laenusaaja juhatuse liikmeks Q.W. laenusaaja ei ole laenuandjat hagiavalduse kohaselt nimetatud muudatusest teavitanud. Kostjad ei ole menetluses esitanud ühtegi väidet ega tõendit mis hageja väite ümber lükkaks. Juhatuse liikme vahetumine on nähtav Orro OÜ registrikaardilt. Kostjad ei ole kohtule esitanud dokumenti, millest nähtuks, et nad on juhatuse liikme muutusest hagejat informeerinud. Kohus loeb tuvastatuks, et Orro OÜ on rikkunud lepingu p. 7.5 ning tal on lepingu p. 5.3 tulenev kohustus tasuda hagejale leppetrahvi kuni 5% laenusummast. Kohus ei nõustu aga hagejaga selles, et 5% laenusummast on 250,80 eurot. Lepingu p. 1.1. kohaselt on laenusumma 4995.84 eurot. Sellest 5% on 249,79 eurot (4995,84x0,05). Eeltoodust tulenevalt peab kohus tõendatuks ja põhjendatuks hageja leppetrahvinõuet osaliselt, summas 249,79 eurot. Leppetrahvi nõudmine on põhjendatud VÕS 158 lg.1 ja § 101 lg.1 p.1 alusel.
34.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Orro OÜ on rikkunud hageja ees rahalist kohustust. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg.1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Krediidilepingu p 5.1 kohaselt on viivisemäär 0,4% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viivist lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks sissenõutavaks muutunud osamaksetelt (2.-3. osamakse) alates nende sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni 05.05.2025. a. 2.-3. osamaksega mittehõlmatud põhinõude osas on hageja arvestanud viivist eraldi alates krediidilepingu erakorralisest ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni 05.05.2025. a. 2. osamakse muutus sissenõutavaks 13.12.2024, maksegraafiku kohaselt tuli 2. osamaksega tasuda põhinõuet summas 29,36 eurot. Laenusaaja ei ole vastavat nõuet tervikuna tasunud. Seega on hageja arvestanud viivist 2. osamakselt alates 13.12.2024. a kuni 05.05.2025. a kokku summas 16,91 eurot. 3. osamakse muutus sissenõutavaks 13.01.2025, maksegraafiku kohaselt tuli 3. osamaksega tasuda põhinõuet summas 24,88 eurot. Laenusaaja ei ole vastavat nõuet tasunud. Seega on hageja arvestanud viivist 3. osamakselt alates 13.01.2025. a kuni 05.05.2025. a kokku summas 11,25 eurot. 2. kuni 3. osamaksega mittehõlmatud põhinõue summas 4941,60 eurot muutus sissenõutavaks alates krediidilepingu ülesütlemisest. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Pooled on lepingu p. 3.4. kokku leppinud, et lepingu lõpetamisel tagastab laenusaaja laenuandjale 10 kalendripäeva jooksul alates lepingu lõpetamisest selleks ajaks tasumisele kuuluva laenu põhiosa koos tagastamise hetkeks tasumisele kuuluva intressiga vastavalt punktis 2.2. sätestatule. Seega ei muutunud 2 kuni 3. osamaksega mittehõlmatud põhinõue summas 4941,60 eurot sissenõutavaks mitte laenulepingu ülesütlemisest vaid sellest 10 päeva möödumisel. Sellest tulenevalt tuleb hageja viivisenõuet 10 päeva viivise võrra vähendada ning lugeda
Tsiviilasja number 2-25-6885 põhjendatud viivisenõudeks hagiavalduse esitamise seisuga 1956.87 eurot (27.01.2025 kuni 05.05.2025 x 0,4% päevas).
35.Lisaks hageja palub kostjatelt välja mõista lepingus sätestatud protsendina põhinõudest viivised alates 06.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2156,41 euro ulatuses. Selle nõude loeb kohus kooskõlas TsMS § 367 põhjendatuks.
(III)
36.Kolmandaks võtab kohus seisukoha käendajate vastu esitatava nõude osas.
37.Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liikmed G.Y ja L.F sõlmisid 12.11.2024. a laenusaaja krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingud (hagiavalduse lisad 3 ja 3a). Käenduslepingute kohaselt vastutab G.Y ja L.F laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 9991,68 eurot (lisa 3 ja 3a, p 1.1.1 ja p 1.3).
38.Käenduslepingute punktist 2.1 tulenevalt juhul, kui tagatavate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning põhivõlgnik on jätnud nimetatud kohustused võlausaldaja ees täitmata, võib võlausaldaja nõuda kohustuste täitmist oma äranägemisel kas käendajalt või põhivõlgnikult. Käendajad on kohustatud täitma põhivõlgniku poolt võlausaldaja kasuks täitmata rahalised kohustused 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul arvates sellekohase kirjaliku teate saamisest. Hageja on esitanud käendajatele kirjaliku teatise võla kohta vähemalt 09.01.2025. Hagejal on kohtumenetluses tuvastatu kohaselt hagiavalduse esitamise seisuga Orro OÜ vastu rahaline nõue kokku 7598,43 eurot, milline koosneb põhivõlast 4995,84 eurot, intressist 360,03 eurot, lepingu haldustasust 15,90 eurot, sissenõudekuludest 20 eurot, leppetrahvist 249,79 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisest 1956.87 eurot. Käenduslepingute p-de 1.1, 1.1.1, 2.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda krediidilepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist ka käendajatelt.
39.VÕS § 145 lg.1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingutest ei tulene, et käendajad vastutavad üksnes juhul, kui hageja ei saa nõuet laenusaaja vastu rahuldada. VÕS § 65 lg.1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Samasisuline kokkuleppe on sätestatud ka käenduslepingute punktis 2.1.
40.G.Y ja L.F väited, et nad ei ole nõus tasuma põhivõlga rohkem kui 2581,90 eurot ning viiviseid rohkem kui kahekordne algse põhisumma määr, ei ole põhjendatud. Nagu ka kostjate väide, et nad lähtuvad tegelikust laenujäägist mitte 12.11.2024 sõlmitud refinantseerimislepingust talle kahjuliku määraga. Varasemad lepingud täideti 12.11.2024 krediidilepingu p.1.2. kohaselt selle lepingu alusel antud uue laenuga. Seega lõppesid varasemad krediidilepingud VÕS § 186 p.1 alusel täitmisega ning nende asemel sõlmiti uus krediidileping. Sellest tulenevalt ei ole uue laenukohustuse täitmisel võimalik lähtuda varasematest lepingutest tulenevatest tingimustest, vaid peab lähtuma 12.11.2024 sõlmitud lepingust. Ka kostjate väide, et nad ei ole nõus täiendavate kahjulike refinantseerimistingimustega ei oma kaalu, sest VÕS § 8 lg.2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg.1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingut sõlmuides pooled avaldanud nõustumust lepingu tingimustega ning peavad võetud kohustusi täitma ka siis kui pärast lepingu sõlmimist oma lepingutingimuste kohta antud nõustumuse osas ümber mõtlevad. Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohased ka kostjate väited, et neil puuduvad majanduslikult piisavad võimalused tasuda lisatrahve vastaspoolele. Kostjad paluvad arvestada enda rasket majanduslikku olukorda, mis seisneb selles, et üks kostjatest on
Tsiviilasja number 2-25-6885 100% töövõimetuspensionär ja teine kostja on töötu alates 01.08.2024, olles kuni tänase päevani töötanud ainult kaks kuud, kusjuures muud sissetulekud ühel kostjal peale töötutoetuse puuduvad ja teisel kostjal on ainus sissetulek töövõimetustoetus. Kostjate seisukoht ei ole asjakohane seetõttu, et lepingulise kohustuse võtmisega peab kohustuse võtnud pool ka garanteerima enda võetud kohustuse täitmise.
41.Kuivõrd Orro OÜ on hageja ees enda rahalist kohustust rikkunud (VÕS § 100) ja see rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg.1,2) tuleb hagi Orro OÜ vastu VÕS § 101 lg.1 p.1 ja 6 ning TsMS § 367 alusel rahuldada kohtuotsuses põhjendatud ulatuses. Kuivõrd G.Y ja L.F vastutavad Orro OÜ kohustuste täitmise eest VÕS § 145 lg.1 alusel, tuleb ka nende vastu esitatud hagi VÕS § 100 lg.1 p.1 ja 6 rahuldada kohtuotsuses põhjendatud ulatuses. Orro OÜ, G.Y ja L.F vastutavad VÕS § 65 lg.1 tulenevalt hageja ees solidaarselt.
42.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab Orro OÜ-lt, G.Ylt ja L.Flt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 4995,84 eurot, intressivõla 360,03 eurot, lepingu haldustasu võla 15,90 eurot, sissenõudekulude võla 20 eurot, leppetrahvivõla 249,79 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1956.87 eurot. Kooskõlas TsMS § 367 mõistab kohus mõistab Orro OÜ-lt, G.Ylt ja L.Flt solidaarselt hageja kasuks välja lepingus sätestatud protsendina (0,4% tasumata põhivõlasummast päevas) viivised alates 06.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2156,41 euro ulatuses. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
43.TsMS § 173 lg.1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
44.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg.1). Tulenevalt TsMS § 165 lg.3 kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.
45.Kuivõrd hageja hagis esitatud hagi hind oli 9991,68 eurot ja kohus rahuldas selle osaliselt 9754,84 euro ulatuses, mis teeb 97% hagihinnast (9754,84:9991,68) jätab kohus menetluskuludest 97% solidaarselt kostjate ja 3% hageja kanda.
46.TsMS § 177 lg.1 p.1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
47.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 770 eurot, lepingulise esindaja kulu 703,67 (millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud määras) ja kinnistusraamatu päringu kulu 6 eurot.
48.Hageja nõue menetluskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt.
49.Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmine on kooskõlas TsMS § 138 lg.2, § 139 lg.1, § 146 lg.1 p.3 ja § 162 lg.1. Kooskõlas kohtuotsuse p. 45 tuleb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 97%, summas 746,90 eurot (770x0,97) välja mõista solidaarselt kostjatelt ja ülejäänud osa tasutud riigilõivust summas 23,1 eurot (770x0,03) jätta hageja kanda.
50.Lepingulise esindaja kulud koosnevad 4,59 töötunnist ning on asja keerukust ja mahukust arvestades mõistlikud nagu ka esindaja tunnitasu määr 140 eurot ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus esindajakulu vajalikuks ja põhjendatuks TsMS § 175 lg.1 mõttes. Kuivõrd avaldaja on käibemaksukohustuslane (EE102345184) tuleb kooskõlas TsMS § 174 lg.6 ja RKTKm 2-18-16519 esindajakulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja ei ole esitanud kohtule selgitust selle kohta, miks käibemaksu tagasiarvestamine pole võimalik ega esitanud tõendeid selle kohta, et konkreetsel juhul pole hageja õigusabiarvetel kajastatud sisendkäibemaksu maha arvatud. Kooskõlas kohtuotsuse p. 45 tuleb hageja poolt kantud õigusabikulust 97%, summas 682,56 eurot
Tsiviilasja number 2-25-6885 (703,67x0,97) välja mõista solidaarselt kostjatelt ja ülejäänud osa õigusabikulust 21,11 eurot (703,67x0,03) jätta hageja kanda. Kostjad menetluskulude nimekirja ei esitanud ega enda menetluskulude hagejalt väljamõistmist ei taotlenud. Kostjate taotlus jätta hageja menetluskulud hagimenetluses riigi kanda ei ole kooskõlas seadusega.
51.Kinnistusraamatu päringu kulu selle menetlusega seotust ega vajalikkust ei ole hageja põhistanud. Kuivõrd kohus mõistab TsMS § 174 lg.1 kohaselt üksnes vajaliku ja põhjendatud menetluskulu, jätab kohus kinnistusraamatu päringu kulud välja mõistmata.
52.Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Priit Palmiste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.