2-20-125991/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik OK Incure OÜ esitas 08.07.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 10.11.2020 hagi F. K. vastu võla nõudes ja peale kirjaliku menetluse määramist 26.02.2021 hagiavalduse täienduse. Hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmisid 09.09.2019 I AS /kohtu märkus: õige nimi on I OÜ/ ja kostja krediidilepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja krediiti limiidiga summas 1000 eurot, ning mille kostja kohustus koos intressidega tagastama. Kirjalikku taasesitamist võimaldava vorminõude puhul ei pea dokument olema omakäeliselt allkirjastatud, kuid peab sisaldama tehingu osapoole nime. Kostja on küll saadud rahalisi vahendeid kasutanud 16.09.2019, kuid tagasimakseid vastavalt lepingutingimustele kostja teinud ei ole. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 45,96 % aastas ja krediidikulukuse määras aastas 57,98%. Kostja kasutas küll raha, kuid rikkus omapoolseid kohustusi jättes saadu tagastamata, mistõttu krediidiandja ütles lepingu üles 10.02.2020 tulenevalt üldtingimuste p 11.2.4 ning loovutas nõude OK Incure OÜ ́le Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga tasumata krediidi näol 1000 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja palub välja mõista viivise tulenevalt Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punktist 3, mille kohaselt viivis kuulub tasumisele intressiga võrdses määras viivituse eest põhiosa ning teiste tasumisele kuuluvate summade maksmisel alates lepingu ülesütlemisest järgneval päeval 11.02.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 10.11.2020 intressiga võrdses määras, s.o 0,13% päevas summas 354,90 eurot: Arvestuse algus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. I OÜ on teatanud 21.01.2020 kostjale, et alates krediidilepingu ülesütlemisest astub krediidiandja asemele uus võlausaldaja OK Incure OÜ. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I OÜ ja kostja 09.09.2019 krediidilepingu nr. xxxx (dtl 27-34), millega kostja sai kasutada krediiti summas 1000 eurot, mis on kostjale väljastatud 16.09.2019 (dtl 68). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus kokku summas 1000 eurot. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis lepingus kokkulepitud intressiga võrdses määras, s.o. 0,13% päevas põhisummalt 1000 eurolt alates lepingu ülesütlemisest 11.02.2020 kuni hagi esitamiseni 10.11.2020 summas 354,90 eurot. Viivise määr vastab lepingu nr. xxxx krediidikonto personaalsetes tingimustes märgitud intressi määrale päevas. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja esitatud viivise arvestusega ning seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 354,90 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.