Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik Omega Invest OÜ esitas 25.06.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 10.11.2020 hagi F. K. vastu võla nõudes ja peale kirjaliku menetluse määramist 26.02.2021 hagiavalduse täienduse. Hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmis kostja 03.09.2019 portaalihaldur OÜ O vahendusel laenulepingu nr xxxx, summas 560 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 23 % aastas, perioodiks lepiti kokku 5 aastat. Kostjale on raha ülekantud, kuid kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed, mistõttu öeldi laenuleping üles ja loovutati olemasolev nõue kostja vastu hagejale 29.01.2020 Omega Invest OÜ. Nõude kujunemine tuleneb makse ülevaatest alljärgnevalt ning lepingu maksegraafikust nähtuvad maksete kuupäevad ning tasutud ja tasumata laekumised. Kostja on kohustuse katteks teinud osamakseid summas 106,01 eurot, mis on arvestatud 81,86 euro ulatuses põhivõla, 15,67 euro intressi, 5 eurot menetlustrahvi ja 3,49 eurot viivise katteks. Hagi esitamise seisuga moodustab lepingu S193170461 alusel põhivõlg 478,15 eurot. Hageja palub välja mõista tasumata intressi 23 % aastas perioodi eest 17.11.2019 kuni 17.01.2020 summas 21,70 eurot ning viivis võrdses määras intressiga tulenevalt Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punktist 3 alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni summas 85,85 eurot alljärgneva arvestuse alusel: Arvestuse algus

Arvestuse lõpp

Hilinenud päevi

Viivise määr päev

Võla jääk

Viivis

30.01.2020

10.11.2020

0,063%

478,15

85,85

Seoses kostjapoolse laenulepingust tulenevate laenu- ja intressimaksete mittetasumisega ütles hageja VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 195 lg 1 kohaselt lepingu üles ja nõudis kostjalt kogu laenusumma kohest tagastamist. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 50 eurot. Hagejal ei oleks tekkinud taolist lisakulutust, kui kostja oleks nõuetekohaselt oma kohustused täitnud. VÕS § 128 lg 3 on hüvitatavateks kahjudeks ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse

rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seisukohale, mille kohaselt on inkassoteenuse kasutamiseks tehtud kulude näol tegemist võlausaldaja kahjuga seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega, mis kuulub võlausaldajale hüvitamisele, on asunud ka Riigikohus oma 14. juuni 2005 lahendis tsiviilasjas nr 32-1-66-05. Hageja näol on tegemist laenuportfelle kokku ostva ettevõttega, kes aga ise menetlust läbi ei vii ning kasutab selleks vastavat teenust. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 11.01.2021. Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hagile lisatud 29.01.2020 ülesütlemisavalduse ja nõude loovutamise teatise (dtl 40) kohaselt on OÜ O teatanud kostjale, et kostja vastased nõuded on loovutatud Omega Invest OÜ-le. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid O OÜ ja kostja 03.09.2019 laenulepingu nr. xxxx (dtl 33-39), 560 euro laenamiseks. Vastavalt laenusaaja laenutingimustele peeti laenust kinni lepingutasu 11,20 eurot, tagatisfondi tasu 16,80 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot (dtl 36) ning kostjale tehti ülekanne summas 531,50 eurot (dtl 78). Laenuleping oli sõlmitud tähtajaga 6 kuud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 4011 sätestab, et krediidivahendusleping on leping, millega üks isik (krediidivahendaja) kohustub oma majandus- ja kutsetegevuses vahendama teisele isikule tasu eest krediiti või osutama krediidilepingu sõlmimise võimalusele või kohustub krediidiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid krediidiandja nimel ja arvel sõlmima. Kuna vaidlusalused laenulepingud on sõlmitud krediidivahendaja abil selliselt, et majandus- ja kutsetegevuses mittetegutsev(ad) isik(ud) on andnud krediiti füüsilisest isikust tarbijale, siis kohalduvad tarbijakrediidilepingu sätted (VÕS § 403 lg 22). VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral

viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hagiavalduse kohaselt tegi kostja laenulepingu nr xxxx kohustuse katteks osamakseid summas 106,01 eurot, mis on arvestatud 81,86 euro ulatuses põhivõla, 15,67 euro intressi, 5 eurot menetlustrahvi ja 3,48 eurot viivise katteks. Seega võlgneb kostja laenulepingu nr xxxx alusel põhivõlana 478,14 eurot (560 – 81,86), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Seega jätab kohus rahuldamata põhinõude summas 0,01 eurot. Samuti kuulub rahuldamisele maksegraafiku järgne intressinõue perioodil 17.11.2019 kuni 17.01.2020 summas 21,70 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka tasumata põhinõudelt viivis 0,063% päevas alates 30.01.2020 kuni hagi esitamiseni 10.11.2020 (s.o. 285 päeva eest) summas 85,85 eurot. Põhinõude muutus ei muuda hageja viivise nõude suurust ja seega kohus rahuldab ka hageja viivisenõude summas 85,85 eurot. Kohus leiab, et õiguslikult ei ole põhjendatud, tõendatud ning seega jätab kohus rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude summas 50 eurot. Hageja viitab VÕS § 127 lg-le 1, § 128 lg-le 3, § 115 lgle 1 ja Riigikohtu 14.06.2005 lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 ning märgib, et kahju seisneb nõude sissenõudmiskuludes inkassomenetluses. 01.10.2015 jõustus VÕS § 1132, mille eesmärk on piirata tarbija kohustust hüvitada majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule võla sissenõudmisega seotud kulud. VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Sissenõudmiskulude hüvitamiseks peab olema kas poolte vaheline kokkulepe või võlausaldaja saab nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 580). Omega Invest OÜ põhitegevusalaks äriregistri andmete kohaselt on inkassoteenused ja krediidiinfo, seega ei saa hageja väita, et võlgade sissenõudmine ei kuulu tema põhitegevuste hulka. Kohtule ei ole esitatud ka ühtegi kahju kandmist tõendavat dokumenti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 635,70 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 50,01 eurot ehk ligikaudu 8% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 92% ulatuses kostja ja 8% ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 125 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotusele). Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 300 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hagiavalduse kohaselt on esindaja osutanud õigusabi 3 tunni ulatuses, s.h. nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 1 tund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite

tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1,5 tundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 1⁄2 tundi, hinnaga 100 eurot/tund. Vaatamata asjaolule, et õigusabikulude arvelt ei nähtu õigusabi osutamiseks kulunud aega ega tunnihinda, leiab kohus, et arvestades esindaja kvalifikatsiooni on eelnimetatud õigusabiteenuse tunnihind mõistlik. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt on menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepinguliste esindajate kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud trafaretse hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta nimesid ja lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Esindaja ei vaevunud õigeaegselt reageerima ka kohtu tehtud korduvatele hagi käiguta jätmise määrustele. Antud asjas ei ole esindajad pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega, mistõttu kohus leiab, et märgitud mahus ajakulu ei ole põhjendatud. Eeltoodut hinnates peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks õigusabi ajakuluks kokku 2 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 200 eurot. Kokkuvõttes on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga s.o summas 299 eurot (325 eurost 92 %). Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega kindlaks määramata. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.