6.Mõista YY-lt XX kasuks välja menetluskulud 210 eurot.
7.Mõista YY-lt XX kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 417 lg 4). Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-20-13656 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 18. septembril 2020 Harju Maakohtule hagi, mida täpsustas 3. oktoobril 2020, YY (kostja) vastu, paludes: 1) mõista kostjalt välja kasutuseelise hüvitis 2580 eurot perioodi 01.01.2020–18.09.2020 eest kinnisasja asukohaga Metsavahi põik 2a ja Metsavahi põik 2 // Metsavahi tee 9, Tallinn (registriosa nr 474901, kinnisasi) kasutamise eest ning sissenõutavaks muutunud viivis kasutuseelise hüvitiselt 65 eurot 71 senti; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja kasutuseelise hüvitis 300 eurot kuus alates 19. septembrist 2020 kuni kinnisasja vabastamiseni, kuid mitte kauem kui 18. veebruarini 2021; 3) mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis kasutuseelise hüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; 4) mõista kostjalt välja menetluskulud 800 eurot ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulusid kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt on kinnisasi, mille ühe osa kasutamise eest hageja soovib kasutuseelise hüvitist saada, hageja ainuomandis ning see on tema kodu. Kostja kasutab kinnisasjal paiknevas elamus asuvat 1-toalist korterit pindalaga 29,5 m2 (köök-elutuba, vannituba ja trepikoda), millel on eraldi sissepääs. Kostjal ei ole õiguslikku alust korteri kasutamiseks. Hageja ei ole kostjaga ruumide kasutamiseks ühtegi lepingut sõlminud. Hageja hindab kasutuseelise väärtuseks 300 eurot kuus. Kasutuseelise väärtuse hindamise aluseks on hageja elamus asuvate väljaüüritud korterite üürihinnad. Hageja soovib saada kasutuseelise hüvitist perioodi 01.01.2020– 18.09.2020 eest, s.o 8 kuu ja 18 päeva eest 2580 eurot (8×300 + 300÷30×18). Kasutuseelist on hagejal õigus nõuda kuni kostja poolt kinnisasja valduse vabastamiseni. Kostja keeldus vabatahtlikult korteri vabastamisest. Seetõttu oli hageja sunnitud pöörduma korteri ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks kohtusse (tsiviilasi nr 2-19-19804). Kuna hageja esitas juba 16. detsembril 2019 kostjale kirjaliku nõude kinnisasja valduse vabastamiseks ning
18.detsembril 2019 kohtule hagi sama nõudega ning 18. mail 2020 kirjaliku nõude kasutuseelise hüvitise saamiseks, siis pidi kostja nõudega arvestama ning see ei ole talle üllatuslik. Kostja on hagejale kuuluva vara kasutamisest saanud kasutuseelise, kuna ta ei ole pidanud tegema kulutusi eluruumi üürimisele (VÕS § 1037 lg 1). Kostja on teatanud, et ei kavatse kinnisasja vabastada ning kasutab seda edasi ilma kavatsuseta selle eest maksta. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning määrata need rahaliselt kindlaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 800 eurot (riigilõiv 350 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu 450 eurot).
2.Maakohus toimetas hagi koos lisadega kostjale avaliku e-toimiku (AET) kaudu kätte 18. oktoobril 2020.
3.Kostja hagile ei vastanud.
2-20-13656
4.Harju Maakohus rahuldas hagi 11. novembri 2020. a tagaseljaotsusega. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kasutuseelise hüvitise 2580 eurot kinnisasja kasutamise eest perioodil 01.01.2020–18.09.2020, samuti kasutuseelise hüvitise 300 eurot kuus alates 19. septembrist 2020 kuni kinnisasja vabastamiseni kostja poolt, kuid mitte kauem kui 18. veebruarini 2021, sissenõutavaks muutunud viivise 65 eurot 71 senti VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kasutuseelise hüvitiselt 2580 eurot ning edasiulatuva viivise kasutuseelise hüvitiselt kuni hüvitise tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, määras nende rahaliseks suuruseks 800 eurot ning mõistis need kostjalt hageja kasuks välja, samuti viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Maakohus toimetas 11. novembri 2020. a tagaseljaotsuse kostjale AET-i kaudu kätte 1. detsembril 2020.
6.Kostja esitas 7. detsembril 2020 tagaseljaotsuse peale kaja ning 13. detsembril 2020 kaja täpsustused. Kaja põhjenduste kohaselt sai kostja tagaseljaotsusest teada 20. novembril 2020, kui kohtutäitur edastas talle e-kirja teel täitmisteate. Hagile vastamata jätmise põhjusena tõi kostja esile, et kuna hageja ja kostja vahel on pooleli teine sama korterit puudutav vaidlus (tsiviilasi nr 2-19-19804), arvas kostja ekslikult, et hageja poolt kohtule esitatud dokumendid ja uus hagi on seotud teise kohtuvaidlusega. Kuigi kostja võttis AET-is hagiavalduse vastu, ta seda sisuliselt siiski vastu ei võtnud, kuna arvas, et võttis 16. oktoobril 2020 vastu 18. oktoobril 2020 toimuva kohtuistungi kutse. Kuna kostja oli emotsionaalselt keerulises olukorras, ei tutvunud ta dokumendi sisuga, vaid keskendus teises vaidluses kohtuistungiks ettevalmistumisele. Maakohus ei ole tagaseljaotsuse tegemisel kontrollinud hagi õiguslikku põhjendatust ehk seda, kas väidetav kasutuseelis on üldse olemas (TsMS § 407 ja 413 lg 1). Tõendatud ei ole, et kostja valdab kinnisasja ebaseaduslikult ning kostjal on tekkinud kasutuseelis. Hageja loovutas vaidlusaluste ruumide kasutuseelise oma pojale (kelle elukaaslane kostja on) ja tema perele (hageja poja ja kostja alaealised lapsed), kes kasutavad ruume juba 13 aastat. Varem ei ole hageja ruumide kasutuseelise eest tasu nõudnud. Seega on kasutuseelise nõudmine hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja on oma varasema käitumisega jätnud mulje, et ta ei nõua hüvitist ja ei kavatse seda nõuda. Hageja ja kostja õiguslik suhe võib vastata suulise tähtajatu tasuta üürilepingu tunnustele, mida hageja ei ole kunagi üles öelnud. Kostja ei ole hõivanud mingeid eraldi ruume, samuti ei ole tal eraldi ruumide ainukasutusõigust nagu hagis väidetakse. Hageja üritab hagiga ennast põhjendamatult segada oma poja ja kostja pereasjadesse. Kui maakohus leiab, et hagi ei olnud õiguslikult põhjendatud, tuleb menetlus kaja alusel taastada.
7.Hageja palus jätta kaja rahuldamata ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kaja menetlemisega tekkinud menetluskulu 210 eurot ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 26. jaanuari 2021. a määrusega kostja avalduse menetluse taastamiseks rahuldamata. Maakohus määras kindlaks kaja menetlemisega seotud hageja menetluskulu 210 eurot ning mõistis selle kostjalt välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-20-13656 Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli kostjal hagile vastata 20 päeva jooksul selle kättesaamisest. Hagi ja selle lisad toimetati kostjale kätte AET-i kaudu elektrooniliselt 18. oktoobril 2020 ning allkirja vastu 24. oktoobril 2020. Seega oli hagile vastamise tähtaeg 9. november 2020. Kostja hagile ei vastanud ning ei taotlenud ka menetlustähtaja pikendamist. Kostja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmise kohta. Kostja ei ole põhistanud, miks tal ei olnud võimalik tähtaegselt hagile vastata või taotleda vastamistähtaja pikendamist. Isegi juhul, kui kostja ei saanud aru, millise tsiviilasjaga seotud menetlusdokumendid ta AET-is avas (kaja selgituste kohaselt võttis kostja dokumendi vastu
16.oktoobril 2020), oleks kostja pidanud saama hiljemalt 24. oktoobril 2020 aru, millise tsiviilasjaga on tegemist, kuna siis sai ta praeguse tsiviilasja materjalid kätte posti teel. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et ta ei kontrollinud hagis esitatud asjaolude õiguslikku põhjendatust ehk seda, kas väidetav kasutuseelis kui selline on üldse olemas. Maakohus leidis, et hagile vastamata jätmisega loetakse hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1), seega ei ole kostja etteheide praegusel juhul põhjendatud. Menetlus tuleb jätta taastamata, kuna kostja ei ole esile toonud mõjuvat põhjust menetluse taastamiseks. Samuti ei ole põhjendatud kostja etteheide, et tagaseljaotsus on tehtud ilma kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulud. Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot ning ajakulu 1,75 tundi on põhjendatud ning kohtupraktikaga kooskõlas. Seetõttu tuleb rahuldada hageja taotlus mõista kostjalt hageja kasuks välja kaja menetlemisega seotud menetluskulu 210 eurot, samuti viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
9.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 26. jaanuari 2021. a määruse tühistada, kaja rahuldada ning tsiviilasja menetluse taastada. Maakohtu määruses väidetakse, et hagiavaldus ja selle lisad on kostjale kätte toimetatud 18. oktoobril 2020 AET-i kaudu ning 24. oktoobril 2020 allkirja vastu. 24. oktoobril 2020 ei saanud kostja allkirja vastu kätte ühetegi dokumenti, sest kaebaja ei olnud sel päeval kodus, vaid oma õe juures sünnipäeval. Kostja hinnangul on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmisel järgmised asjaolud: -
kostja ei saanud aru, millise dokumendi ta AET-is 18. oktoobril 2020 vastu võttis;
-
AET on tavakodanikule keerulise ülesehitusega ning vajalik info on sealt raskesti leitav;
-
kostja ei ole hagiavaldust ja selle lisasid allkirja vastu kätte saanud.
Kostja ei ole püüdnud menetlusest kõrvale hoida. Kostja kordab määruskaebuses kajas esitatud seisukohta, et maakohus jättis hagi õigusliku põhjendatuse hindamata ning kasutuseelise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Menetluse edasine käik
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele hageja seisukohta.
11.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
2-20-13656
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
13.22. märtsil 2021 esitas kostja taotluse, milles palus peatada või tühistada viivitamata lahendi täitmine praeguses tsiviilasjas, kuna nõudeõiguse küsimus on alles lahendamisel, kostja varaline seisund on oluliselt halvem sissenõudja omast ning tal on võrreldes sissenõudjaga oluliselt rohkem perekondlikke ja muid rahalisi kohustusi.
14.Hageja vaidles täitemenetluse peatamise taotlusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-iga 659 tuleb muuta määruse põhjendusi, täiendades neid hagi õigusliku põhjendatuse hindamise osas. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
16.Esmalt hindab ringkonnakohus, kas kostjal oli mõjuv põhjus hagiavaldusele vastamata jätmiseks.
16.1.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama sätte lg 5 p-i 3 kohaselt ei või kohus tagaseljaotsust teha, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud. TsMS § 415 lg 1 p-i 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest; kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.
14.2.Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt toimetati hagiavaldus ning selle menetlusse võtmise määrus TsMS § 3111 lg 1 kohaselt kostjale kätte elektrooniliselt 18. oktoobril 2020. Seega ei esine praeguses asjas menetluse taastamise absoluutseid aluseid.
14.3.Kostja selgituste kohaselt ei saanud ta AET-i kaudu hagiavalduse vastuvõtmisel (elektrooniline kättetoimetamine) aru, millise tsiviilasjaga seotud menetlusdokumendi ta vastu võttis ning õige ei ole ka maakohtu väide, et ta on hagi ja selle lisad kätte saanud allkirja vastu. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja väited põhjendatud. Keskmiselt mõistlikult AET-i kasutajalt võib eeldada, et ta suudab kindlaks teha, mis on talle saadetud dokumendi sisu ja millise kohtuasjaga on see seotud. Kohus ei nõustu kostja hinnanguga, et AET-i rakendus on ülesehitatud nii keeruliselt, et keskmine mõistlik kasutaja ei saagi talle saadetud dokumendi sisu kindlaks teha. Kostja ei ole ka põhistanud sedavõrd intensiivse emotsionaalse seisundi esinemist, mis oleks tal takistanud püsivalt dokumendi sisu kindlaks teha. Kohus ei analüüsi, kas kostja on hagimaterjalid posti teel kätte saanud, sest kättetoimetamine AET-i rakenduse kaudu on juba tuvastatud.
14.4.Kuna kostja ei ole hagile vastamata jätmist ühegi mõjuva põhjusega põhistanud, siis ei saa menetlust taastada ka TsMS § 415 lg 1 esimeses lauses toodud alusel.
15.Vastuseks määruskaebuse väidetele hagi õigusliku põhjendatuse kohta märgib kolleegium järgmist. TsMS § 413 lg 1 kohaselt teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse
2-20-13656 hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Riigikohus on selgitanud, et hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul kontrollida omal algatusel nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud kaja või edasises menetluses esitatud määruskaebuse lahendamisel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-14, p 14 ja 3. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐21‐17, p 18).
15.3.TsMS § 413 lg 1 järgi lähtub kohus hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel üksnes hageja menetluses esile toodud asjaoludest ja eeldab nende asjaolude tõendatust. Seejärel kontrollib kohus, kas hageja esile toodud asjaolude kogumile leidub õigusnorm, mille alusel on võimalik hageja nõue rahuldada. Kostja esile toodud asjaolusid ning poolte esitatud tõendeid saaks kohus hinnata asja sisulisel lahendamisel, mitte kaja läbivaatamisel.
15.4.Hagiavalduse kohaselt on hageja omandis kinnisasi, mille ühte osa, 29,4 m2 suurust eraldiseisvat 1-toalist korterit, kasutab kostja omavoliliselt ilma ühegi õigusliku aluseta. Hageja kinnitusel ei ole ta kostjaga korteri kasutamise kohta ühtegi lepingut sõlminud. Kuna kostja keeldus korteri vabatahtlikult vabastamisest, pöördus hageja 18. detsembril 2019 kohtusse, paludes kohtul kohustada kostjat andma korter ebaseaduslikust valdusest välja (tsiviilasi nr 219-19804). Kuna kostja ei ole korteri kasutamise eest tasunud, on ta saanud kasutuseelise. Kostja kasutuseelis seisneb selles, et ta ei ole pidanud tegema kulutusi eluruumi üürimisele. Hageja hindas kasutuseelise väärtuseks 300 eurot kuus. Hageja palus kostjalt välja mõista kasutuseelise hüvitise perioodi 01.01.2020–18.09.2020 eest, s.o 8 kuu ja 18 päeva eest 2580 eurot ning edasiulatuvalt 300 eurot kuus alates 19. septembrist 2020. a kuni kinnisasja vabastamiseni, kuid mitte kauem kui 18. veebruarini 2021. Samuti palus hageja mõistja kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kasutuseelise hüvitise tasumisega viivitamise eest ning edasiulatuva viivise kasutuseelise hüvitiselt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
15.5.Omanik saab nõuda valdajalt ebaseadusliku valduse ajal saadud kasu väljaandmist üldjuhul VÕS § 1037 alusel. Selle sätte alusel tekkiva alusetu rikastumise nõude sisuks on rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamine. Alusetu rikastumise teel saaduks ja hüvitamisele kuuluvaks esemeks võib sellisel juhul olla muu hulgas rikkumise teel saadud kasutuseelis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 järgi.
15.6.Hagis esile toodud asjaolude põhjal järeldab kolleegium, et kuna kostja on vallanud hageja omandit ilma õigusliku aluseta, hageja on esitanud valduse vabastamise nõude tsiviilasjas nr 2-19-19804 ning kostja jätkab hageja omandi valdamist, siis on hagejal õigus nõuda VÕS § 1037 lg 1 alusel kaotatud kasutuseelise hüvitamist. Riigikohus on leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (vt Riigikohtu 27. septembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-1518478, p 11; 22. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 16; 19. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09, p 15).
15.7.Hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel ei võta kohus arvesse kostja väidet, et kasutuseelise hüvitise nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hageja ei ole 17 aasta jooksul, mil kostja on hagejale kuuluvas maja elanud, kasutuseelist nõudnud. Õigusliku põhjendatuse hindamisel lähtub kohus üksnes hagiavalduses toodust ning eeldab hagis esitatud asjaolude tõendatust.
16.Kuna tagaseljaotsuse tegemise formaalsed eeldused on täidetud ja hagi on õiguslikult põhjendatud, on maakohus õigesti jätnud kaja rahuldamata ning menetluse taastamata. Seega
2-20-13656 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning menetlus taastamata kooskõlas ringkonnakohtu määruses toodud põhjendustega.
17.22. märtsil 2021 esitatud kostja taotluse kohta täitemenetluse peatamiseks märgib kolleegium järgmist. TsMS § 417 lg 6 kohaselt võib kohus enne kaja lahendamist määrusega peatada täitemenetluse või lubada selle jätkamist üksnes tagatise vastu või tühistada täitetoimingu. TsMS § 472 lg 1 kohaselt, kui viivitamata täitmisele kuuluva lahendi peale esitatakse apellatsioonkaebus või määruskaebus, võib ringkonnakohus, määruskaebuse korral ka maakohus põhistatud avalduse alusel määrata, et: 1) lahendi täitmine peatatakse tagatiseta või tagatise vastu; 2) lahendi täitmine võib jätkuda üksnes tagatise vastu; 3) täitetoiming tühistatakse tagatise vastu. Sama sätte lg 3 kohaselt, kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Kuna kostja ei ole tagatist andnud, tuleb täitemenetluse peatamise taotlus rahuldamata jätta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Täitemenetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka selle lahendamisega seotud menetluskulud kostja kanda.
19.TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Kuna maakohus on praeguses menetluses menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda ka ringkonnakohus.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab ringkonnakohus menetluskulud kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
20.1.Hageja palub kostjalt välja mõista määruskaebuse menetlemisega seotud lepingulise esindaja õigusabiteenuste kulu 210 eurot. Taotluse kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal määruskaebemenetluses toimingute tegemiseks 1 tund ja 45 minutit. Hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär on 120 eurot. Hageja 19. märtsil 2021 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja tehtud toimingud ning nende ajakulu järgmine: - kostja 08.02.2021 määruskaebuse, kohtu 26.01.2021 määruse ning kohtu 09.02.2021 kirjaga tutvumine, ajakulu 3⁄4 tundi – 90 eurot; - suhtlus hagejaga ja määruskaebuse osas selgituste jagamine, ajakulu 1⁄4 tundi – 30 eurot; - määruskaebusele seisukoha koostamine, ajakulu 1⁄4 tundi – 30 eurot; - menetluskulude nimekirja koostamine ning kohtule esitamine, ajakulu 1⁄2 tundi – 60 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuste ajakulu ülepaisutatud ning seda tuleb teostatud toimingute sisu ning mahtu arvestades poole võrra vähendada. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud seoses määruskaebusele seisukoha esitamisega 105 eurot.
2-20-13656
20.2.Kostja esitas määruskaebemenetluses taotluse täitemenetluse peatamiseks, millega seoses ringkonnakohus küsis hageja seisukohta. Seisukoha esitamisega tekkis hagejal täiendav menetluskulu, mis on 26. märtsil 2021 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt samuti 210 eurot. Toimingud, mille eest menetluskulude hüvitamist taotletakse, on järgmised: - kostja 22.03.2021. a taotluse ja kohtu 23.03.2021. a nõude saamine AET-ist ja nendega tutvumine, ajakulu 1⁄4 tundi – 30 eurot; - taotlusele 26.03.2021. a seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, ajakulu 1,5 tundi – 180 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuste ajakulu seoses kostja taotlusele vastamisega ülepaisutatud ning seda tuleb teostatud toimingute sisu ning mahtu arvestades poole võrra vähendada. Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu seoses kostja taotlusele seisukoha esitamisega on 105 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot põhjendatud ning kohtupraktikaga kooskõlas. Ringkonnakohus rahuldab hageja määruskaebemenetluses kantud menetluskulude hüvitamise taotlused (19.03.2021 ja 26.03.2021 esitatud menetluskulude nimekirjad) kokku 210 euro ulatuses.
21.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.