2-21-92/30 - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

Menetluskulude jaostus Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (VÕVS § 26 lg 2). Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kohus tegi kindlaks järgmist Kxxxxx Vxxxxx esitas 05.01.2021 kohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avaldusele oli lisatud vara ja võlgade nimekiri ning tõendid. Avaldaja esitas ümberkujundamiskava. 20.01.2021 esitas Kxxxxx Vxxxxx allkirjastatud avalduse täienduse, vara ja võlgade nimekirja. Kohus võttis avalduse 21.01.2021.a määrusega menetlusse ning kohustas võlausaldajaid esitama kohtule seisukoht ümberkujundamiskava osas. Avalduse selgituse põhjal on võlgnik lahutatud ning elab koos oma kahe lapsega, kellest üks on alaealine õpilane ja teine täisealine töötu. Võlgnik oli töötu perioodil 03.2010-01.2013. Võlgnik on laenuandjatele kirjutanud enda makseraskustest, kuid osad laenuandjad ei tee järeleandmisi ning teised on pakkunud vaid kuulist maksepuhkust, mis ei ole tulemuslik, sest intress kasvab edasi. Võlgniku selgituste kohaselt on makseraskused tekkinud vastutustundetu laenamise tõttu. Ta võttis kiirlaene ootamatute ja ettenägematute olukordade tõttu. Seejärel võttis ta uusi laene vanade maksmiseks. Võlgnik on osalise töövõimega ja tervisest tulenevalt teeb 6-tunniseid tööpäevi. Covid-19 tõttu vähendati tema töötasu. Võlgniku alaealine poeg on raske puudega laps, mille tõttu on võlgnik olnud palju töölt eemal. Täisealine poeg käis hiljuti operatsioonil, mille tõttu ta ei saa tööle asuda. Võlgnik töötab xxxxxxxxxxxx OÜ-s xxxxxxxxxxxxxxx ning tema töötasuks on keskmiselt 600,60 eurot (6 kuu keskmine). Võlgnik avaldas varanimekirjas, et tema sissetulekuks on mh ka elatis 290 eurot, lapsetoetus 60 eurot, töövõimetoetus 260,28 eurot ja lapse sotsiaaltoetus 161,09 eurot. Sissetulekud on kokku 1371,97 eurot. Võlgnik omab kinnisasja, mille väärtus on 50 000 eurot. Tegemist on võlgniku ja laste elukohaga. Võlgnik omab ka sõiduautot (Saab, 2008.a), mille väärtus on 2500 eurot.

Võlanimekirjas avaldas võlgnik, et tema ja ülalpeetavate igakuised kulud on kokku 2000 eurot: eluasemekulud 200 eurot, toidukulu 250 eurot, transpordikulud 150 eurot, sidekulud 50 eurot, kulud laste koolikohustuse täitmisele 50 eurot ning muud vältimatud kulutused 1300 eurot (liising, järelmaks jms). Võlgnik esitas oma pangakonto väljavõtted perioodil 01.01.2018-08.12.2020. Konto väljavõte kinnitab avalduses esitatud sissetulekuid. Väljavõttest nähtuvad kiirlaenude võtmised ning eeldatavalt isiklike esemete müümised. Võlgnik on enne avalduse esitamist võtnud viimaseid kiirlaene 2020.a novembris. 2017.a tuludeklaratsioonist nähtub, et võlgnik on saanud väljamakseid Aktsiaseltsilt xxxxxxxxxxxxx ja Eesti Haigekassalt. 2018.a tuludeklaratsioonist nähtub, et võlgnik on saanud väljamakseid Aktsiaseltsilt xxxxxxxxxxxxx, Osaühingult xxx xxxxxxx xxxxxx ja Eesti Haigekassalt. 2019.a tuludeklaratsioonist nähtub, et võlgnik on saanud väljamakseid Eesti Töötukassalt, Osaühingult xxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Haigekassalt ja xxxxxx Eesti Osaühingult. Ümberkujundamiskavast lähtuvalt taotleb võlgnik kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Võlgnik suudaks maksta ca 325 eurot kuus ning viie aasta jooksul suudaks ta võlausaldajatele tasuda 17 226 eurot. Kohus edastas avalduse koos lisadega ja ümberkujundamiskava võlausaldajatele ning palus neil esitada seisukoht VÕVS § 22 lg 1 ja 2 alusel. Ümberkujundamiskavale esitasid vastuväited 6 võlausaldajat ning pakutud ümberkujundamiskavaga nõustus 1 võlausaldaja (IPF Digital Estonia OÜ) ning 1 võlausaldaja ei esitanud seisukohta (Inbank AS). Ferratum Bank p.l.c, Coop Finants AS, Placet Group OÜ, Holm Bank AS, Omaraha OÜ ja Esto AS vaidlesid pakutud kavale vastu. Ferratum Bank p.l.c, Holm Bank AS ja Omaraha OÜ ei olnud nõus põhivõlgnevuse vähendamisega. Nad olid nõus, et võlgnik tasub põhivõlgnevuse 100% ning kõrvalnõuded võib vähendada nullini. Esto AS ei nõustunud kavaga ainult seetõttu, et võlgnik jättis ühe kohustuse märkimata. Coop Finants AS ja Placet Group OÜ olid seisukohal, et korraga saab kasutada vaid ühte meedet. Coop pakkus välja kas kõrvalnõuete vähendamisega või kohustuste tähtaja pikendamisega kuni kuueks aastaks. Placet Group OÜ nõustus ümberkujundamisega ainult tingimusel, et võlgnik maksab koguvõlgnevuse ära. Kohus korraldas lähtudes VÕVS § 24 lg-st 9 ärakuulamise võlgnikule. Võlgnik selgitas, et ta on nõus maksma ära kõigile võlausaldajatele kogu põhivõla pikema aja jooksul. Ta suudaks seda teha 7 aasta jooksul. Esto võla osa soovib ta muuta ainult ühte lepingut, sest teise maksmisega (võlg 129 eurot, 13 eurot kuus kuni mai 2022) tuleb ta toime. Tal on Teliale ka üks väike võlg, mis lõpeb kohe ära. Teha on veel üks makse ca 24 eurot. Võlgnik märkis, et kui Placet Group oleks süvenenud võlgniku konto väljavõtetesse, siis ta oleks näinud, et pool sissetulekutest on võlasummad, mida on osaliselt ka nemad andnud. 2020.a kevad algas sellega, et võlgnikul vähendati töötasu ja töömahtu. Võlgnik elas nii kolm kuud. Aasta lõpus vähendati võlgniku tööaega seoses xxxxxxxxxxxxxx ülekoormusega ja praegu on ta haiguslehel neljandat kuud, sest xxxx ei tööta. Vahepeal läks töötasu varasemale suurusele tagasi. Täisealine poeg kolis praegu võlgniku juurest ära. Poeg on sõjaväeealine ja peaks iga hetk sõjaväkke minema. Võlgnik on arvestanud, et ta saaks maksimaalselt 350 eurot kuus maksta. Kui igakuised summad jäävad kokku selle piiresse, siis võiks kava kinnitada. Oluline on see, et võlgnik saaks endale kuumaksed jõukohaseks. Võlgnik selgitas, et tal hakkas praegu läbi töötukassa ümberõpe, tugiisiku baaskoolitus. Need võlausaldajad, kes nõustusid kavaga, siis nende võlgnevuste täitmine võiks jääda viie aasta peale, kui sellega ei ületa 350 eurot kuus.

19.03.2021 teatas võlgnik, et on maksnud kõikidele võlausaldajatele detsembris 25 eurot ning jaanuar kuni märts oma esmase pakutud kava järgi. Võlgnik esitas maksekorraldused 29 tk. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaks määramine Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 23 lg 4 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja. Järgnevalt analüüsib kohus kõigi võlausaldajate nõudeid ja võtab seisukoha nõuete suuruse osas. Võlausaldajate nõuete kindlaksmääramisel tuleb arvestada võlgniku poolt avalduse menetlusse võtmise ja kava kinnitamise vahelisel perioodil tehtud maksed. Võlgnik on maksete tõendamiseks esitanud maksekorraldused ja märkis, et tegi makseid vastavalt enda pakutud kavale. Maksekorraldustest nähtuvalt pole tõendatud, et võlgnik on kõigile võlausaldajatele maksnud detsembris 25 eurot. Nimetatud summasid kohus ei arvesta. Võlgniku maksete summad olid erinevad ning polnud märgitud, mille konkreetse kohustuse katteks avaldaja selle tegi. Võlgniku kinnitusel olid need tehtud vastavalt tema kavale, st kokku kõigi kohustuste katteks. Kohus selgitab, et VÕVS § 29 lg-st 1 lähtuvalt hakkavad ümberkujundamiskavas ettenähtud õiguslikud tagajärjed kehtima alles alates ümberkujundamiskava kinnitamisest. See tähendab, et maksed, mida võlgnik tegi enne kava kinnitamist, tuleb esmalt arvestada VÕS § 88 lg-st 8 ja 9 lähtuvalt võlausaldajate kõrvalnõuete katteks ning seejärel põhikohustuste katteks, sest võlgniku ja võlausaldajate vahel ei olnud käesoleva menetluse ajal maksete tegemisel kokkuleppeid, millise konkreetse kohustuse katteks need summad oleksid pidanud minema. VÕS § 88 lg 9 kohaselt ei saa võlgnik ise valida, mille katteks ta need maksed tegi. 1) Ferratum Bank p.l.c Võlanimekirja kohaselt on sissenõutavaks muutunud kogunõue 4210,70 eurot, millest 4000 eurot on põhinõue ja 210,70 eurot kõrvalnõuded (krediidikonto leping nr 4086279). Võlausaldaja teatas kohtule, et põhivõlgnevus on 3999,64 eurot. Võlgnikul ja võlausaldajal ei ole vaidlust lepingu kehtivuse või võla suuruse üle, seega on võlgnevus kokku 4210,34 eurot, millest põhivõlgnevus on 3999,64 eurot ja kõrvalnõuded 210,70 eurot. Kõrvalnõuetest tuleb maha arvata võlgniku poolt makstud 135,33 eurot (43,33€+45€+47€). Nõuete suuruseks tuleb kinnitada kokku 4075,01 eurot, millest 3999,64 eurot on põhivõlgnevus ja 75,37 eurot kõrvalnõuded. 2) IPF Digital Estonia OÜ Võlanimekirja kohaselt on sissenõutavaks muutunud kogunõue 2460,26 eurot, millest 2360,33 eurot on põhinõue ja 99,93 eurot kõrvalnõuded (krediidikonto leping nr 2838668). Võlausaldaja teatas kohtule, et on nõus võlgniku poolt märgitud võlasaldoga ja võlgade ümberkujundamisega. Võlgnikul ja võlausaldajal ei ole vaidlust lepingu kehtivuse või võla suuruse üle, seega on võlgnevus kokku 2460,26 eurot, millest 2360,33 eurot on põhinõue ja 99,93 eurot kõrvalnõuded. Kõrvalnõuetest tuleb maha arvata võlgniku poolt makstud 96,57 eurot (25,57€+45€+26€). Nõuete suuruseks tuleb kinnitada kokku 2363,69 eurot, millest põhinõue on 2360,33 eurot ja kõrvalnõuded 3,36 eurot.

R204350021, R204350020, S192990339, S204022903, S204325720, S204120685, S193273834). Võlausaldaja teatas kohtule, et koguvõlgnevus 7 kohustuse osas on kokku 7627,20 eurot, millest 7337,58 eurot on põhivõlgnevus ja 289,62 eurot kõrvalnõuded. Võlgnikul ja võlausaldajal ei ole vaidlust lepingu kehtivuse või võla suuruse üle, seega on võlgnevus 7627,20 eurot, millest 7337,58 eurot on põhivõlgnevus ja 289,62 eurot kõrvalnõuded. Kõrvalnõuetest tuleb maha arvata võlgniku poolt makstud 344 eurot (114€+115€+115€), millega on kõrvalnõuded täies ulatuses täidetud. Ülejäänud osa tasutud summast 54.38€ tuleb arvestada põhinõude täitmiseks. Nõuete suuruseks tuleb kinnitada 7283,20 eurot, mis on põhivõlgnevus. 8) Esto AS Võlanimekirja kohaselt on sissenõutavaks muutunud kogunõue 1398,13 eurot, millest 1337,80 eurot on põhinõue ja 60,33 eurot kõrvalnõuded (krediidikonto lepingu nr C311771). Võlausaldaja teatas kohtule, et tal on võlgnikuga sõlmitud kaks lepingut, mitte üks. Lepingu nr 829218497 alusel on võlgnevus kokku 1437,47 eurot, millest põhivõlgnevus on 1337,80 eurot ning kõrvalnõuded 99,67 eurot. Teine kohustus tuleneb järelmaksulepingust nr 773755920, mille võlgnevus on 129,12 eurot. Võlgnikul ja võlausaldajal ei ole vaidlust lepingu kehtivuse või võla suuruse üle. Võlgnik soovib ümber kujundada vaid suuremat nõuet, seega on võlgnevus 1437,47 eurot, millest 1337,80 eurot on põhivõlgnevus ja 99,67 eurot kõrvalnõuded. Kõrvalnõuetest tuleb maha arvata võlgniku poolt makstud 44,50 eurot (14,50€+15€+15€). Nõuete suuruseks tuleb kinnitada 1392,97 eurot, millest 1337,80 eurot on põhinõue ja 55,17 eurot kõrvalnõuded. Kõik ümberkujundatavad nõuded on C nõuded. II Ümberkujundamiskava kinnitamine Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 27 823,52 eurot. Avaldaja ei soovi ümber kujundada üht Telia Eesti AS nõuet, sest see lõpeb 2021.a aprillis ja üht Esto AS nõuet summas 129.12€. Nimetatud kohustused täidab avaldaja kava väliselt. VÕVS § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kavale vastu vaielnud 6 võlausaldajat, kelle nõuded kokku on 20 426,90 eurot. AS Inbank oma seisukohta ei esitanud, seega on nad kavaga vaikimisi nõustunud. Ümberkujundamiskavaga nõustus IPF Digital Estonia OÜ. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku 7396,62 eurot. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt VÕVS § 24 lg-st 3 olenemata võlausaldajate vastuväidetest. VÕVS § 24 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid sama paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

Kohus leiab, et kuna võlgnik on nõus kõikide võlausaldajate nõudeid vähendama vaid kõrvalnõuete osas ning ajatama kogupõhivõlgnevuste tasumise samale ajaperioodile (v.a kaks võlausaldajat, kes vastu ei vaielnud), ei kohelda ühtegi võlausaldajat teisest halvemini (VÕVS § 24 lg 3 p 2). Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. VÕVS § 24 lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõudeid pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Seejuures arvestab kohus muu hulgas, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti võimalusi võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi. Kohus leiab, et arvestades võlgniku vara, mida on reaalselt pankrotimenetluses võimalik realiseerida (kinnisasi võimaliku väärtusega 50 000 eurot, sõiduk võimaliku väärtusega 2500 eurot, töötasu keskmiselt 600 eurot), oleks võlausaldajate nõuded võimalik eeldatavalt rahuldada täies ulatuses. Kohus ei näe hetkel tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Samas, arvestades nõuete kogusummat 27 823,52 eurot, tuleks nõuete katteks (sh ka pankrotimenetlus kulud) müüa võlgnikule kuuluv kinnisasi. Selle tulemusena jääb võlgnik ja tema ülalpidamisel olev alaealine laps elukohast ilma. Kui kinnisasi õnnestubki müüa eeldatava hinnaga, siis pärast kohustuste täitmist ja pankrotimenetluse kulude kandmist alles jääv summa pole eeldatavalt piisav uue elukoha soetamiseks. Võlgniku sissetulekud pole ilmselt samuti piisavad, et üürida pikaajaliselt elupinda ja samas katta enda ning lapse kulusid. Selline olukord viiks eeldatavalt jälle uute laenude võtmiseni, mille tulemusena muutub avaldaja kindlasti uuesti maksejõuetuks. Kohus leiab, et sellises olukorras avaldaja elukohaks oleva vara võõrandamise nõudmine ei ole tasakaalus võlausaldajate huvide kaitse absoluutse tagamisega. Poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes on võlgade ümberkujundamine igal juhul mõistlikum kui pankrotimenetlus, sest võlgnikul jääb alles elukoht ning võlausaldajad kaotavad vaid kõrvalnõuetes vähesel määral, sest võlgnik on osaliselt kõrvalnõudeid tasunud ja võlausaldajad saavad põhivõlgnevuse täies ulatuses kava täitmisel kätte. Samuti on võlgade ümber kujundamine võlgnikule võrreldes pankrotimenetlusega vähem kulukas, sest menetluskulud on minimaalsed. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgade ümberkujundamise menetluse tulemusel on võlgnik paremas olukorras, kui seda oleks pankrotimenetluse läbi viimisel ning võlausaldajate huvid saavad väga vähesel määral kahjustuda. Võlgnik on taotlenud võlgade vähendamist kõrvalnõuete osas ja põhivõlgnevuse osadena tasumist läbi kohustuste täitmise tähtaja pikendamise. Võlausaldajad Coop Finants AS ja Placet Group OÜ on oma vastuses märkinud, et VÕVS § 2 lg 1 sõnastusest lähtuvalt ei ole ümberkujundamiskavaga võimalik võimaldada võlgnikule samaaegselt nii kohustuse osadena täitmist kui selle vähendamist või nii kohustuse täitmise tähtaja pikendamist kui kohustuse vähendamist. Võlausaldajad viitasid VÕVS § 2 lg-le 2, et vaid nimetatud sättes märgitud nõuete puhul on mitme meetme korraga kasutamise võimalik. Kohus leiab, et võlausaldajate tõlgendus VÕVS § 2 lg-st 1 ja 2 ei ole korrektne. Nimetatud sätte lõige 1 annab konkreetsed viisid, mida võlgnikul on võimalik kasutada võlgade ümberkujundamisel. Neid viise on võimalik kasutada ka üksteisega koostoimes, mitte ainult ühte korraga. Lõikes 2 on sätestatud erisused: piirangud nõuete osas, mida on keelatud vähendada või neist vabastada. Lõike 2 nimetatud nõuete osas saab kasutada vaid kahte meedet (tähtaja pikendamine ja osadena täitmine), teised lg-s 1 märgitud meetmed on keelatud. Kohus nõustub võlausaldajatega, et sõna

„või“ seob sisu poolest mh üksteist välistavaid sõnu või lauseosi. Kohus selgitab aga, et sõnal „või“ on veel kaks tähendust – nimetatud sõna seob sisu poolest ka vastanduvaid või teist võimalust väljendavaid sõnu. Seadusandja eesmärgiks oli võlgnikule anda mitu konkreetset viisi ja võimalust, mida ta saaks kasutada võlgade ümberkujundamiseks. Seega tegemist ei ole üksteist välistavate meetmetega vaid meetmete loeteluga. Ka VÕVS-i eelnõu seletuskirjas ei olnud seda sätet käsitletud viisil, mis annaks võimaluse kasutada korraga vaid üht pakutud meetmetest: seletuskirja kohusalt jäeti võlgnikule ja kohtule iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus (VÕVS eelnõu seletuskiri lk 16, § 2 kommentaar). Seega pole seadusandja eesmärgist lähtuvalt välistatud mitme meetme korraga kohaldamine. Võlausaldajate vastuväited ei anna seega alust kava kinnitamata jätmiseks või ümberkujundamise meetmete muutmiseks. Peaaegu kõik vastuväite esitanud võlausaldajatest leidsid, et võlausaldaja suhtes on ebaõiglane vähendada põhivõlgnevust, sest selle raha on võlgnik reaalselt enda käsutusse saanud. Võlgnik nõustus sellega ning on valmis tasuma põhivõlgnevused 100% ulatuses pikema aja jooksul, kui vähendatakse vaid kõrvalnõudeid. Kohus leiab, et võlausaldajate huvid on põhivõlgnevuse saamisel kaitstud. Võlgnik on nõus kõigile võlausaldajatele maksma põhivõlgnevuse täies ulatuses. Võlgniku poolt nö muudetud kava kohtleb kõiki võlausaldajaid võrdselt ning ühte ei eelistata teistele. Mitmed võlausaldajad on aga märkinud, et nemad on nõus kohustuste täitmise pikendamisega kas kuni 60 kuud või 72 kuud. Kohus leiab, et kõiki vastuväiteid esitanud võlausaldajaid võrdselt kohtlev on võlgniku poolt taotletud variant tasuda võlgnevused 84 kuu jooksul, sest vaid sellise perioodi jooksul on võimalik neile põhinõuded täita täies ulatuses võlgnikule jõukohasel viisil. Võlausaldajatele, kes vastuväiteid ei esitanud, tasub võlgnik põhivõlgnevuse 5 aasta, so 60 kuu jooksul. Kohus märgib, et kui neile kahele võlausaldajale maksed lõpevad, saab suurendada makseid teistele võlausaldajatele, et tasuda põhivõlgnevused kiiremini. Kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, saab samuti suurendada igakuiste maksete suurust. Mõlemal juhul on võimalik kava muuta. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et nö muudetud ümberkujundamiskavas on võlgnik püüdnud kohelda kõiki võlausaldajaid võrdselt: kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded on viidud nullini, võlgnik tasub kõigile võlausaldajatele nende põhinõuded täies ulatuses ning kohustuste täitmise tähtaega on pikendatud 6 võlausaldajate suhtes 7 aastani (84 kuud) ja 2 võlausaldaja suhtes 5 aastani (60 kuud). Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on keskmiselt ca 600 eurot kuus, lisaks erinevad toetused, mille arvelt võlgnik enda ja lapse kulusid katab. Kohtu hinnangul on reaalne võlgniku väide, et tal on võimalik tasuda võlgade katteks igakuiselt mitte rohkem kui ca 350 eurot. Võlgnik tasus kolm kuud sarnases ulatuses makseid, mis kinnitab tema võimekust täita kava. Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks kokku ca 341 eurot. Arvestades võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt igapäevaseid vältimatuid püsikulusid, ka sellised, mis tagaksid võimaluse jätkata töötamist ja seega ka sissetuleku saamist. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik kinnitas, et soovib nimetatud kulud tasuda. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus ümberkujundamiskava muudetud kujul. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma kohtule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui