Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Jxxxx Jxxxxxx ümberkujundamiskava kinnitamata. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada nõustajale. Määrus teha avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded selle resolutsiooni avaldamisega. Menetlsukulud jaostus Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada kaebuse võlgnik. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Kohus tegi kindlaks järgmist

Avaldaja kontode jääk oli 29.07.2015.a seisuga järgmine: AS SEB Pank konto jääk seisuga 17.05.2020 0.00€, Swedbank AS konto jääk 01.05.2020 oli 3.62€. Kohus analüüsis avaldaja konto väljavõtteid ja tegi järgmised tähelepanekud. Avaldajale on teinud ebaregulaarselt ülekandeid Cxxxxx Rxxxx summades vahemikus 150-350€, osade maksete selgituses „yyr“. 2019.aastal enam kontolt selliseid makseid ei nähtu, kuid 2019.a on KxxxxxxxxRxxxxx teinud avaldajale kolm ülekannet selgitusega „laen“ : 24.06 700€, 14.10 482€ ja 05.02.2020 230€. Ülekandest ei nähtu, kas K.Rxxxxx on andnud avaldajale laenu või on tegemist nende maksetega, mis K. Rxxxxx pidi tasuma kinnistu kasutamise eest- tasudes pangalaenu maksed. Kontodelt nähtub ka makseid avaldaja enda kontode vahel ja aegajalt on avaldaja teinud kontole sissemakse pangaautomaadis. Kontodelt nähtuvad ka töötasu laekumised ning asjaolu, et avaldaja on viimase kolme aasta jooksul olnud korduvalt haiguslehel, sest talle on Eesti Haigekassast makstud vastavat hüvitist. Võlgade ümberkujundamiskavas palus avaldaja ümber kujundada enda pandiga tagamata kohustused kohustuste vähendamise teel ja maksete pikemaajalise tasumise teel. Avaldaja muutis ja täpsustas kava kahel korral. Viimaseks kavaks, mida kohus hindab, on 11.01.2021.a esitatud kava.

vahendid kolmandatelt isikutelt ning puudub alus eeldada, et võlgnik on makseraskustes laenulepingu täitmisel. 27.01.2021.a seisukohas teatas Swedbank AS esidaja, et esitatud kujul võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine ei ole põhjendatud, sest välistatud ei ole ümberkujundamise vajaduse puudumine ja kõikide kohustuste täitmise võimalikkus võlgnikule mittevajaliku vara võõrandamise tulemusena. AS SEB Pank teatas, et ei nõustu võlgniku andmetega panga nõude kohta, kuna võlgnik ei ole esitanud võlanimekirjas nõutud informatsiooni laenulepingu nr L080023605 osas. Panga nõue on tagatud pandiga ja pandiga tagatud nõude võib VÕVS § 24 lg 6 kohaselt ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub ja pank ei nõustu enda nõude ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Pank teatas, et ei nõustu ka muul viisil panga nõude ümberkujundamisega Aktiva Finants OÜ-u nimel teatas esindaja Julianus Inkaso OÜ, et ei ole samuti nõus ümberkujundamiskavaga. Võlausaldaja hinnangul ei ole pakutud kava realiseeritav: avaldaja sissetulekuks on 815 eurot, kuid igakuiselt tuleks kava alusel maksta 651 eurot. Seejuures on avaldajal kaks last. Samuti soovib võlgnik kohelda võlausaldajaid põhjendamatult erinevalt. Mogo OÜ seiukoha kohaselt ei nõustu võlausaldaja oma nõude ümberkujundamisega pakutud viisil. Tegemist on pandiga tagatud laenuga, mis tähendab omakorda, et selleks, et pandiga tagatud kohustused oleksid osaliselt täidetud on võlgnikul õigus tagatise omand võlausaldajale tagastada, et võlausaldaja saaks tagatise realiseerida (mh müüa). Eeltavalt jääks mingis oaas kohustus siiski alles, küdis ee selgub alles pärast vara realiseerimist. Siis saab võlgnikuga ka kokku leppida nimetatud kohustuse täitmises, nt selle tasumise osamaksetena. Teine variant, mida saab võlausaldaja pakkuda võlgniku keerulise olukorra lahenduseks – lepingu perioodi muutmine maksimaalse peale s.o 72 kuud. Sellisel juhul igakuine osamakse väheneb 180,00 eurolt 130,00 eurole. Ümberkujundamiskavale ei olnud vastuväiteid OK Incure OÜ-l.

võlausaldajast oli pakutud viisil võlgade ümberkujundamisega nõus vaid üks: OK Incure OÜ, kelle nõue oli vaid 1022€, so vähem kui 1/10 kõikidest ümberkujundatavatest nõuetest. Seega ei ole täidetud ei VÜVS § 24 lg 1 ega lg 2 eeldused. VÜVS § 24 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Seoses lõike 3 kohaldamisega annab sama paragrahvi lg 4 järgmise juhise: Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu tuuakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas. Lõikes 5 tuuakse juhised, millisel määral on kohus ümberkujundamiskava ümber tegemisel piiratud. Seejuures ütleb nimetatud sätte viimane lause, et kohus ei või muuta võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku taotletust. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole esitatud ümberkujundamiskava võimalik kinnitada VÜVS § 24 lg 3 alusel- s.o võlausaldajate tahte vastaselt. Esiteks on avaldaja soovinud ümberkujundamiskavas kohelda üht võlausaldajat, PlusPlus Capital AS-i oluliselt teistest võlausaldajatest halvemini- seega pole täidetud VÜVS § 24 lg 3 p 2 sätestatud eeldus. Nimelt soovis avaldaja kohaldada erinevaid nõuete vähendamise määrasid eri võlausaldajatele: AS Swedbank nõuetele vaid 10% vähendamist, Aktiva Finants OÜ, OK Incure OÜ ja ühe PlusPlus Capital AS nõude puhul 25% vähendamist, kuid ühe PlusPlusCapital AS nõude puhul 50% vähendamist. Põhjenduseks nimetas avaldaja, et inkassofirmad on lisanud loovutuse teel saadud nõuetele, milles juba olid intressid ja kõrvalkulud, omakorda intressid ja kõrvalkulud, mille tõttu soovib ta nende rahuldamist väiksemas määras. Kohus selgitas ärakuulamisel, et ebaproportsionaalsel vähendamisel peab olema oluline põhjus. Kohtu hinnangul selline eelistamine ja nii suures ulatuses- 10% vs 50%-, ei ole kuidagi esitatud asjaoludega põhjendatud. Kohus märgib, et kui avaldaja hinnangul olid nõuetes kõrvalnõuete osad liiga suured, siis kohane olnuks taotleda kõigi võlausaldajate osas kõrvalnõuete vähendamist kas ühesuguses määras või siis osaliselt ja teha selles osas mingi põhjendatud erisus. Antud juhul ei ole esitatud alusel aga võimalik tuvastada, kas täitmise vähendamine puudutaks ka põhinõudeid ja kui puudutab, siis millises osas iga võlausaldaja nõudest. PlusPlus Capital AS nõude puhul on ebaselge, milline osa 9355 euro suurusest nõudest on põhivõlg ja millised kõrvalnõuded: võlgade nimekirjas ei ole avaldaja seda ise ka välja toonud. Seetõttu on avaldaja väide, et selles nõudes on oluliselt suurem osa kõrvalnõuetel ja just seetõttu tuleks seda vähendada rohkem, paljasõnaline ja kontrollimatu. Kohus leiab, et samadel alustel on ebaselge ka see, miks avaldaja eelistab AS Swedbank nõudeid kõigi teiste võlausaldajate nõuetele: vähendamine 10% vs 25%. Kõiki võlausaldajaid tuleb kohelda ühetaoliselt. Ebavõrdeks kohtlemiseks peab olem mõjuv põhjus, mida käesolevalt

kohus ei tuvastanud. Jäi mulje, et ainsaks põhjuseks on see, et üks võlausaldaja on pank, teised aga inkasso- või kiirlaenufirmad. Kuna täidetud ei ole üks VÜVS § 24 lg 3 eeldustest, mis ümberkujundamiskava kinnitamise välistavad, ei hakka kohus käesolevalt eraldi hindama sama paragrahvi lg 4 eeldusi: hindama, kas võlausaldajate huvid oleks paremini kaitstud pankrotimenetluses või võlgade ümberkujundmaisega. Kohus märgib, et kaalus VÜVS § 24 lg 5 alusel ümberkujundamiskava muutmist, kuid ei pea seda võimalikuks. Kui kohus kohtleks kõiki inkassofirmadest sissenõudjaid ühetaoliselt ja vähendaks nende nõudeid 25% võrra, tuleks avaldajal tasuda ümberkujundamiskavas pakutud 8487 euro asemel tagasi kokku 10 464 eurot, mis teeks 60 kuulise maksegraafiku juures kuumakseks keskmiselt 174.40 eurot kuus (pakutud makse keskmiselt 141.45 eurot kuus). Kui aga kohelda kõiki pandiga tagamata võlausaldajaid võrdselt (vähendamine 10%) kujuneks kogusumma ja ka igakuine makse veelgi suuremaks. Kusjuures ei saaks kohus nagunii muuta AS-i Swedbank suhtes tehtud ettepanekut ja vähendada tema nõude rahuldamise määrasuurendada mitterahuldavat osa 10%-lt 25%-le. See seaks osad AS Swedbank esitatud kavaga võrreldes ebasoodsamasse seisu ja seega vei ole lubatud VÜVS § 24 lg 5 viimase lause kohaselt. Samuti ei saa kohus pikendada tasumise kestust, sest ka see ei ole võlausaldajate huvides. Kohus märgib, et kavas pakutud tasumise aeg on iseenesest juba väga pikk ja selle pikendamine ei ole kohane. Seega saaks kohus muuta kava vaid sellisel viisil, mis viiks avaldaja igakuise kuumakse suurendamiseni: jättes AS Swedbak kohutuse täitmise määra samaks, suurendada PlusPlusCapital AS nõuete täitmise määra, mis viiks aga 181.38 eurose kuumakseni. Kohus leiab, et avaldaja ei ole võimeline tasuma igakuiselt suuremat summast kui ta on pakkunud ümberkujundamiskavas. Avaldaja on teatanud oma sissetulekuks umbes 1110 eurot. Avaldajal on kaks alaealist last, kelle suhtes tal on seadusest tulenev ülalpidamiskohustust- tema enda teatel tasub ta elatist 350 eurot kuus ja kohtu hinnangul on see laste huvides. Nõuete, mille ümberkujundmaist avaldaja ei soovi tasumiseks kulub igakuiselt 386 eurot (55+151+180); 11.01.2021 selgituse kohaselt küll 180 eurot (50+130)- selles ei olnud AS SEB Pank laenu). Avaldaja selgitas, et AS SEB Pank nõude tasumiseks saab ta raha isikutelt, kes kinnistul elavad ja seda osta soovivad. 11.01.2021 selgituse kohaselt tasuksid need isikud laenu oste pangale. Kohus märgib, et kuna laenuleping pangaga on avaldajal, tuleb see kohustus arvestada ka reaalselt tema kohutuseks, sest kui ostuhuvilised sõbrad avaldajale laenu tasumiseks raha ei maksa või seda otse pangale ei tasu, peab kohustuse täitma avaldaja. Kohtul puuduvad igasugused tõendid, et ostuhuvilised sõbrad ka reaalselt igakuiselt kohustust täitnud on või tulevikus täidavad- avaldaja konto väljavõtetest nähtusid nimetatud isikute poolt väga ebaregulaarsed maksed. Kohus selgitas avaldajale vajadust kujunenud olukord (sh ostuhuviliste kohustus tasuda igakuiselt laenumakse summa, mida saab arvestada ostu-müügihinna tasumisena) lepinguga fikseerida, et vältida hilisemaid vaidlusi. 11.01.2021 teate kohaselt pidi eelleping sõlmitama 04.12.2020, kuid see jäi avaldaja haigestumise tõttu ära. Kohus tegi kindlaks, et määruse tegemise seisuga ei ole kinnistu nr 3543339, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registriossa märkust eellepingu kohta tehtud, millest kohus järeldab, et seda lepingut pole siiani sõlmitud. Seega on AS SEB Pank laenu tagasi maksmise kohustus endiselt algses seisud- kohustus tasuda on ainuüksi avaldajal. Seda kohustust tuleb seega avaldaja igakuiste kohustuse kindlaks määramisel ka arvesse võtta. 11.01.2021 esitatud andmetes on igakuiste kohustustena näidatud ka kaks laenumakset AS-le Swedbank, kokku 166€ kuus. Kuna need kohustused on avaldaja lülitanud

ümberkujundamiskavasse, oleks nimetatud summa see, mille arvel saaks avaldaja põhimõtteliselt ümberkujundamiskava täita. Eeltoodust tulenevalt on avaldajal igakuiselt kulusid kokku 786€ (igapäevakulud ja elatis)+331€ (pandiga tagatud nõuete täitmine)=1117€. Siinkohal ei olegi kohus arvestanud AS Swedbank kohustusi 166€. Kuna avaldaja sissetulek on sama suur kui tema kulud ilma pandiga tagamata nõueteta, siis tal tegelikkuses puuduvad vabad vahendi ümberkujundamiskava täitmiseks. Ainsaks kohaks, kust vahendis võiks vabaneda, on AS SEB Pank laenumakse, kuid selle kohustuse üle andmine nn kolmandatele isikutele on täiesti ebaselge ja ebakindel. Sellest kohustusest vabaneks 151€, kuid võlausaldajate võrdsemal kohtlemisel põhineva ümberkujundamiskava korral tuleks igakuiselt tasuda 181€, mistõttu ei anna ka see soovitud tulemust. Kohus leiab, et avaldajale oleks kava äärmiselt pingeline ja seda viie aasta jooksul. Arvestada tuleb seejuures ka avaldaja poolt avaldatut, et ta on üsna tihti haige, mistõttu siis tema sissetulekud vähenevad. Nimetatud asjaolu on tuvastava ka tema konto väljavõttelt. Kuna avaldaja suudaks kava täita niigi vaid siis kui veel kuskilt kokku hoiaks, ei suudaks ta haigestumise korral seda kindlasti täita. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja esitatud ümberkujundamiskava ei ole võimalik kinnitada. VÜVS § 25 lg 1 p 2 sätestab: Kohus võib jätta ümberkujundamiskava, sõltumata käesoleva seaduse § 24 lõigetes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kohus märgib, et ümberkujundamiskava täitmine oleks võimalik, kuid avaldaja võõrandaks oma kinnistu, mida ei tema ega tema pereliikmed elukohana ei kasuta. Avaldajal on vara, mille arvel oma kohustused täita ja seega tuleb tal teha see otsus, ja mingi varaese võõrandada. Kohtule esitaud kohaselt on avaldajal lepingulised kohustused võlausaldajate ees, kuid kinnistu müügi osas tuttavatele on tal vaid suulised lubadused, mille tegelik sisu on ebaselge. Seega omavad laenukohustused praegu suuremat kaalu kui lubadused tuttavatele. Avaldaja ei pea rahalises olukorras, mis talle on endale väga keerukas, pakkuma laenuteenust oma tuttavatale, sest see ei ole talle lihtsalt majandlikult võimalik. Kohus selgitab, et kui avaldaja oma kohustusi võlausaldajate ees ei täida ja võlgu hakatakse sisse nõudma täitemenetluses, ei ole tal võimalik endal määrata, milline tema vara müüki läheb. See võib viia olukorrani, kus müükase korter, kus elavad tema lapsed, või sõiduk, mida ta vajab tööl käimiseks. xxxxxxx asuvat kinnistut avaldaja ja tema pere ei vaja, mistõttu on mõttekas see müüa. Kohus märgib ka, et kui avaldaja tuttavad soovivad kindalasti kinnistut osta, saavad nad teha suurema rahalise sissemakse, et avaldaja saaks mingi oma võla tasutud või siis kõiki võlgu oluliselt vähendatud ja seejärel saab ta uuesti pöörduda kohtu poole võlgade ümber kujundmaiseks. Kohus rõhutab aga, et kinnistu müügi plaani korral ja kui ostjad mingis (arvestatavas) osas ostu-müügi hinna ära tasuvad, tuleks see kindlasti fikseerida notariaalse eellepinguga. Menetluskulude jaotus VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.