Otsuse tegemise aeg ja koht 26.03.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-10483
Tsiviilasi
A N hagi N J vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
hagi hind 11 143,73 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: A N (isikukood xxx, xxx); Hageja lepinguline esindaja: Reimo Mets (Law Office Mets & Co esindajad OÜ, P. Süda nt 11, 10118 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: N J (isikukood xxx, xxx); Kostja lepinguline esindaja: Merike Roosileht (Hugo OÜ, Endla 15, Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta tähelepanuta tõendid, millised on hageja esitanud pärast 10.07.2018 toimunud asjaolude kohta.
2.Jätta hagi mittevaralise kahju hüvitise 10 000 euro, varalise kahju hüvitise 300 euro ja hagi esitamise ajaks sisesnõutavaks muutunud ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja A N kanda.
2.Mõista hagejalt A Nlt (isikukood xxx) kostja N J (isikukood xxx) kasuks menetluskuludena välja kostja kulud õigusabile summas 300 (kolmsada) eurot.
Mõista hagejalt A Nlt (isikukood xxx) kostja N J (isikukood xxx) kasuks välja viivis menetluskuludelt 300 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna
ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise 10 000 eurot ajavahemikul 09.04.2016 kuni 10.07.2018 toimunud kostja tegevuse eest, millega piirati hageja isiklikku õigust suhelda lapsega ja osaleda oma lapse kasvatamises. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitise 300 eurot seoses kohtueelsete õigusabikuludega. Hageja palus kostjalt välja mõista 02.07.2018 kuni 10.07.2018 sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt summas 19,73 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise alates 11.07.2018 seadusjärgses määras.
2.Hagiavalduse kohaselt asus hageja 2013. aasta sügisel elama Eestisse. Hageja läks tööle xxx ning kohtus seal kostjaga. xxx sündis hagejale ja kostjale poeg S J. Hageja ja kostja kolisid koos lapsega pärast sünnitust ja haiglas veedetud 4-5 päeva hageja eluruumidesse. Pärast 5 päeva teatas kostja, et tal puuduvad hageja vastu tunded ning kolis koos lapsega endise abikaasa juurde xxx, aadressil xxx. Hageja ei andnud kostjale nõusolekut lapse elukoha muutmiseks.
3.Kostja soovitas hagejal loobuda oma vanemlikest õigustest ja võimaldada isana kanda registrisse kostja endise abikaasa. Kostja ei võimaldanud hagejal lapsega kohtuda, millest tulenevalt esitas hageja kohtusse avalduse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Harju Maakohus tegi 07.11.2016 tsiviilasjas 2-16-9345 kohtumääruse, mis jõustus 16.01.2017. Hageja pöördus uuesti kohtusse 06.03.2017 lepitusmenetluse alustamiseks ja sunnivahendite kohaldamiseks, kuna kostja ei täitnud kohtumäärust. Harju Maakohus tegi 25.05.2017 määruse, mille resolutsiooni punktis 6 kohaldas esialgset õiguskaitset. Muuhulgas tuvastas kohus, et lapse ema ei ole suhtunud seni määratud suhtlemiskorra täitmisesse lapse ja lapse isa kohtumiste korraldamise osas piisava vastutustundega, millega ta on raskendanud suhtlemiskorra täitmist.
4.Kostja vaidlustas määruskaebusega Harju Maakohtu 25.05.2017 kohtumääruse ja taotles esmase õiguskaitse tühistamist. Tallinna Ringkonnakohus tegi 21.09.2017 tsiviilasjas 2-16-9345 kohtumääruse, millega jättis määruskaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärus jõustus Riigikohtu 18.10.2017 määrusega, kui kaebusele ei antud menetlusluba.
5.Kohtumenetluse jooksul on hageja korduvalt pöördunud kostja poole kohtumääruse vabatahtlikuks täitmiseks ja kohtutäitur E Ve poole määruste sundtäitmiseks. Esmakordselt pöördus hageja kohtutäituri poole 29.05.2017 täitmisavaldusega. Kohtutäitur on määranud 31.07.2017 sunniraha 192 eurot, mille kostja vaidlustas tsiviilasjas nr 2-17-13321.
6.Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2017 kohtumäärusest hagi tagamise kohta pöördus hageja 28.09.2017 täitmisavaldusega uuesti kohtutäitur E Ve poole täitemenetluse alustamiseks, kuna ema ei täitnud kohtumäärust. Avalduse alusel alustatud täitemenetlus nr 022/2017/4820
lõpetati kohtumääruse jõustumisega 25.10.2017, kuna Riigikohus ei võtnud kostja kaebust menetlusse.
7.Kostja on esitanud kohtutäiturile kaebusi seoses täitemenetlustega, kuid seni pole ükski kaebus leidnud rahuldamist, sest kaebused on olnud alusetud. Samas ei ole ka ühtegi kehtivat otsust, kuna kõik kohtutäituri sunniraha määramise otsused on kostja vaidlustanud. Kohtumenetluse kestel on hageja korduvalt pöördunud esmase õiguskaitse kohtumääruste alusel kohtutäituri poole ja kohtutäitur on teinud korduvalt kostjale ettepanekuid ja selgitanud vajadust täita suhtlemise korda vabatahtlikult.
8.Harju Maakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-9345 kehtis kuni lapse 2 aastaseks saamiseni. Laps sai kaheaastaseks xxx, millest tulenevalt esitas hageja uue avalduse suhtluskorra määramiseks 10.04.2018. 14.04.2018 esitas hageja avalduse esmase õiguskaitse raames suhtlemise korra reguleerimiseks. Hageja esitas Harju Maakohtule 09.11.2017 ka avalduse peatada kostja hooldusõigus ja anda lapse hooldusõigus täielikult üle kostjale. Alternatiivselt palus hageja anda ainuotsustusõigus lapse elukoha või viibimiskoha ja lasteaia valiku tegemisel hagejale ning määrata Harju Maakohtu kohtumääruse täitmiseks lapsele erieestkostja. Avaldust menetleti tsiviilasjas nr 2-17-16831. Harju Maakohtu 18.04.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-16831 rahuldati hageja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks osaliselt ning kehtestati suhtlemise kord.
9.Hageja nägi oma last pärast kostja lahkumist hageja juurest kuni lapse üheaastaseks saamist last kokku 18 tundi. Alates 13.10.2017 ei ole kostja võimaldanud hagejal last näha, millest tulenevalt on laps isast võõrdunud ja on kindlasti tekkinud keeleline barjäär. Hageja on kostjale 02.07.2018 esitanud nõudekirja esindaja E Ti vahendusel, kus nõuti mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja ei ole hagejale vastanud.
10.Hageja selgitas, et Harju Maakohtu 07.11.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-9345 tõendab hageja, milline oli suhtlemise kord kuni lapse kaheaastaseks saamiseni. Määruse kohaselt soovis kostja, et hageja kohtuks lapsega ainult kaks korda kuus. Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-9345 tõendab, et kostja vaidles mõistlikule suhtlemiskorrale vastu ja süüdistas hagejat. Harju Maakohtu 25.05.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-9345 tõendab, et kostja ei täitnud suhtlemise korda, mistõttu rahuldati hageja avaldus tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks. Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2017 määrusega tsiviilasjas 2-16-9345 tõendab hageja, et kostja vaidles iga kord vastu normaalse suhtlemiskorra sõlmimisele ja rikkus kehtestatud suhtlemise kordi. Harju Maakohtu 03.05.2018 istungi protokolliga tsiviilasjas nr 217-16831 tõendab hageja, et kostja ei täitnud suhtlemise korda. xxx esindaja kinnitas, et enamasti kohtumisi ei toimunud. Kohtutäituri esindaja S V kinnitas oma ütlustega, et erinevatel ajaperioodidel suhtlemise kord ei toiminud. Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite koondväljavõte tõendab kahju hüvitise mõistlikku suurust.
11.Hageja viitas PKS §-le 82, §-le 143. Eesti Vabariigis on võimalik olukord, kus üks vanematest lihtsalt ei võimalda lapsel teise vanemaga kokku saada. Sellist eesmärki on lihtne saavutada, kuna piisab kohtumääruse täitmisest keeldumisest. Olukorras, kus pole rakendatud esialgset õiguskaitset või läbitud lepitusmenetlust, ei pea kohtumäärust mittetäitev pool mitte midagi kartma, kuivõrd ei ole võimalik rakendada sunnimeetmeid. Lepitusmenetluse läbides ja/või esmase õiguskaitse saamisel on üldjuhul kohtutäituril võimalik rakendada sunniraha kohtulahendi mittetäitmise korral. KarS § 3311 näeb ette kriminaalkaristuse kohtulahendi täitmata jätmise korral. Sunniraha võib kohtutäitur TMS § 261 lg 9 järgi määrata isikule korduvalt kuni kohustus täidetakse või sunniraha määramise kohta tehtud otsuse peale esitatakse
kaebus. Sisuliselt võimaldab sunniraha määramise vaidlustamine läbi kolme kohtuastme vältida igasugust vastutust kohtulahendi mittetäitmise eest.
12.Kuna sisuliselt ei ole võimalik kohtumäärust täita, tekib olukord, kus ühe poole pahatahtlik käitumine välistab teise vanema kontakti lapsega, mille tulemusena laps võõrandub ühest vanemast. Seejärel ei jää kohtutel muud üle, kui lähtuda lapse huvist, kes on ühest vanemast võõrandunud ja piirata vanema õigust oma lapsega suhelda, olenemata asjaolust, et sellise olukorra põhjustas teise vanema pahatahtlik käitumine.
13.Kostja keeldub lapse toomisest kohtumistele hagejaga, kasutades igal korral järjest absurdsemaid põhjendusi. Kostja on erinevates kohtumenetlustes väitnud, et hageja on agressiivne või ei saa lapsega hakkama. Ükski selline väide pole tõendamist leidnud. Kostja on korduvalt esitanud hageja vastu kuriteokaebusi. Ühtegi kriminaalmenetlust ei ole algatatud. Kostja ei saa aru, et pooltel on lapse osas võrdsed õigused. Kostjat ei saa sisuliselt karistada kohtulahendi täitmata jätmise eest, kuivõrd ta vaidlustab sunniraha määramise.
14.Olenemata sellest, et hageja kasutab kõiki seaduslikke võimalusi, saavutab kostja oma eesmärgi ja laps võõrandub isast. Kostja ei vastuta õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Õiguskirjanduses ja avalikult on kritiseeritud lastega seotud vaidlustes kohtulahendite täitmist, aga sisulist lahendust pole eelnimetatud probleemidele leitud. Hageja leidis, et eeltoodu on aluseks riigivastutuse institutsiooni alusel riigi vastu nõude esitamiseks. Samas pidas hageja probleemi algpõhjuseks kostja õigusvastast käitumist. Hageja viitas VÕS §-le 1043 ja § 1047 lg 1 punktile 7. Kostja rikkus PKS § 143 lõikest 2 tulenevat kohustust. Kostja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
15.Hageja viitas VÕS § 1045 lg 1 punktile 4 ja § 1046 lõikele 1. Ei ole mitte mingisugust põhjust, miks hageja ei tohiks oma lapse kasvatamises osaleda. Kostja väited, et hageja on agressiivne ega oska lapsega käituda, on paljasõnalised ja tõendamata. Isegi olukorras, kus kostja käitumise tõttu ei ole kohtutel tulevikus muud võimalust, kui piirata hageja suhtlemist lapsega, ei tähenda see, et kostja ei oleks oma õigusvastase teoga kahju tekitanud.
16.Hageja viitas VÕS § 127 lõikele 1 ja § 134 lõikele 3, samuti VÕS § 1034 lõikele 5. Kostja pahatahtlik käitumine on põhjustanud olukorra, kus hagejal ei ole võimalik osaleda oma poja kasvatamises. Kostja ei ole suhtluskorda täitnud. Hageja on lapse sisuliselt kaotanud. Hagejal ei ole võimalik lapsega koos aega veeta, mis on tulenevalt hageja ja kostja erinevast rahvusest ohtlik, sest lapse kõige kiiremal arenguperioodil jääb olemata tema kokkupuude isa perekonna ja kultuuriga.
17.Hageja esitatud nõuet puudutav kohtupraktika Eestis puudub. Hageja viitas Saksamaa kohtupraktikale, kus on sarnaste nõuete esitamise võimalusi jaatatud. Hageja viitas Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele, millistes on riikidelt välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitisi, kui vanematel ei ole olnud võimalik oma lastega suhelda. Tulenevalt nendest lahenditest pidas hageja mõistlikuks hüvitiseks 10 000 eurot perioodi 08.04.2016 kuni 10.07.2018 eest.
18.Lisaks viitas hageja VÕS § 128 lõikele 3. Hageja esindaja saatis 02.07.2018 nõudekirja kostjale, millele kostja ei ole vastanud. Seega on kohtueelses menetluses hagejale tekkinud kahju 300 eurot, mis on nõudekirja koostamise ja saatmise kulu. Hageja teavitas kostjat rahalise kohustuse olemasolust 02.07.2018, millest tulenevalt arvestas hageja alates sellest ajast nõude summalt viivist VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määra alusel. 10.07.2018 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 19,73 eurot.
19.Hageja leidis, et tema hagi eesmärgiks on tekkinud kahju hüvitamine, kuna mistahes muud vahendid ei ole suutnud tagada kostja õiguskuulekust. Esmaselt peaks vastutama kostja, kelle tegevuse tulemusel on kogu süsteem jõuetu kohtulahendite täitmise tagamisel.
20.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja kordas põhjendusi tõendite esitamisel. Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2017 määrusest tsiviilasjas nr 2-16-9345 nähtub, et kostja on esitanud paljasõnalisi väiteid selle kohta, et hageja on teda või last väärkohelnud. Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2017 määrusest samas tsiviilasjas nähtub, et kostja väited hageja vägivaldsuse kohta on paljasõnalised. Hageja esitas täiendavaid tõendeid ehk Riigikohtu 15.10.2018 määruse, Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2018 määruse ja 12.04.2018 määruse, millistega hageja soovis tõendada, et kostja ei täida kohtumäärusi ning talle on selle eest määratud sunniraha.
21.Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et viimane ei ole näinud last kuni tema aastaseks saamiseni enam kui 18 tundi kokku. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et alates 13.10.2017 ei ole hageja last näinud. Seega on kostja need faktiväited omaks võtnud. Hageja palus kostja isiklikud rünnakud tema suhtes jätta tähelepanuta, sest erinevates kohtumenetlustes ei ole need tõendamist leidnud. Kostja kasutab oskuslikult ära Eesti seadusandluse võimetust suhtlusvaidlustes tehtavate lahendite täitmises. Kostja ei saa aru, et sellisel käitumisel on õiguslik tagajärg. Kohtutäiturid on määranud sunniraha ainult murdosa rikkumiste eest. Tegelikkuses on kostja palju suuremas ulatuses jätnud kohtlahendites sätestatud kohustused täitmata. Ebaõige on kostja väide justkui genereeriks hageja erinevaid kohtumenetlusi. Kostja on ise vaidlustanud kohtutäiturite sunniraha määramised.
22.20.03.2020 esitas hageja hagi asjaolude täpsustuse. Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise perioodi 09.04.2016 kuni 10.07.2018 eest vähemalt summas 10 000 eurot seoses kostja tegevusega, millega piiratakse hageja isiklikku õigust suhelda ja osaleda oma lapse kasvatamises või kohtu äranägemisel muus õiglases summas. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikuludest tuleneva kahju 300 eurot ja viivise.
23.Hageja selgitas, et esitas täiendavaid tõendeid kostja jätkuva õigusvastase tegevuse tõendamiseks. Kostja eirab endiselt jõustunud kohtulahendeid. Kohtutäitur on teinud kostjale sunniraha määramise otsused. Kostja ei ole endiselt last üle andnud. Sunniraha määramise otsused tõendavad kostja õigusvastast käitumist. Kostja teo objektiivne koosseis on täidetud sellega, et kostja ei anna last üle. Õigusvastasus väljendub selles, et kostja ei täida kohtumäärusi ehk seadusest tulenevat kohustust. Igale mõistlikule lapsevanemale on ettenähtav, et kui ta ei luba teisel vanemal lapsega suhelda ning viib lapse riigist välja, takistab otseselt teise vanema lapsega suhtlemist, tekib teisel vanemal mittevaraline kahju, eriti kui selline olukord kestab aastaid. Hageja ei ole kolm aastat last näinud ja kostja on nüüdseks lapse Eestist ära viinud.
24.Hageja viitas TsMS § 463 lõikele 2 ja § 457 lõikele 1, mida hageja pidas nõude alternatiivseteks alusteks. Kostja, kes on jätnud täitmata 07.11.2016 määruse, on rikkunud TsMS § 463 lõikest 2 ja § 457 lõikest 1 tulenevat kohustust. Kostja tegu on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. VÕS § 1045 lg 1 p 4 rikkumine on tõendatud samadel alustel, kuna kostja ei anna last välja ega ei võimalda hagejal oma lapsega suhelda. Isiklik õigus on muuhulgas õigus elada perekonnaelu vastavalt Põhiseaduse §-le 27, mille kaitsealasse kuulub PKS § 126 lõikes 1 toodud õigus. Kostja vältav tegu on õigusvastane. Kostja ei tee hagejaga koostööd vaatamata alustatud kriminaalasjale.
25.Kostja tekitatud valu ja vaev ei ole mõõdetav rahas, kuna kaotatud mälestusi, emotsioone ja aega, mida isa ja laps koos veedaksid, ei saa rahaliselt hinnata. Samas on Eesti õiguskorras mittevaralise kahju väljamõistmine rahas ainus viis, kuidas hageja kaotusvalu leevendada ning panna ema täitma kohtu seatud kohustusi. Mittevaralise hüvitise suuruse hindamisel tuleb arvestada VÕS § 134 lg 5. Kostja tegevus ning tema suhtumine hagejasse on kõike muud kui lugupidav ja teist vanemat austav. Kostja pahatahtlik ja sihikindel tegevus algas hetkest, mil ta teatas hagejale, et kolib nende ühisest kodust ära ning võtab lapse endale. Kogu kostja tegevus on suunatud ühele eesmärgile jätta hageja oma lapsest ilma. Hüvitist ei tohiks kostja kergekäeliselt ära maksta ja rikkumist jätkata. 1000 eurot või 5000 eurot seda eesmärki ei täida. Kostja oli nõus tasuma oma esindajale 17000 eurot, et vaielda kohtus suhtluskorra üle.
26.Mittevaralise hüvitise väljamõistmine teenib preventiivset eesmärki olemasolevas õiguslikus olukorras. Selle tulemusena tekiks tulevikus õigusi rikkuvatel vanematel võimalus oma tegevuse tagajärgi hinnata. Samuti annab see ühiskonnale signaali, et vanemad on võrdsed ning kohtumääruste täitmata jätmise eest järgneb arvestatav rahaline sanktsioon. Sisuliselt ei ole ükski ametiasutus olnud tänaseni suuteline korrale kutsuma koostööd mittetegevat vanemat ning kohtulahendite täitmine sõltub pelgalt kostja suvast. Selline tegevus on jätnud hagejale psühholoogiliselt jälje, sest ta ei saa usaldada riiki, kes ei suuda täita oma kohtulahendeid. Selline käitumine on lugupidamatu ning rikub hageja inimõigusi. Hageja on käinud psühholoogilisel nõustamisel ja võtnud ravimeid. Seoses läbielamistega on hagejal tekkinud unetus. Hageja viitas VÕS § 134 lõikele 6.
27.Hageja on koostanud ja saatnud kostjale nõudekirja kahjuhüvitise saamiseks, mille kulu oli kokku 600 eurot. Tegemist on kohtueelse õigusabi kuluga ning arvestades, et tegemist on välismaalasega, kes ise õigusruumis ei orienteeru, oli tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mida saanuks vältida kui kostja oleks oma kohustusi täitnud. Hageja on arve tasunud. Hageja esindaja on toonud välja nõudekirja koostamise tasu põhimõtted ning märkinud, et hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 130 eurot. Nõudekirja koostamisele kulus aega 3 tundi ja 51 minutit ja 500 eurot. Sellele summale lisandus käibemaks ja kogu summa oli 600 eurot. Hageja oli nõus ise kandma poole nõudekirja koostamise kuludest ja palus kostjalt välja mõista 300 eurot.
28.08.06.2020 täpsustuses palus hageja, et kostjalt mõistetaks välja mittevaralise kahju hüvitis vähemalt 10 000 eurot seoses kostja tegevusega, millega piiratakse hageja põhiseaduse §-st 27 tulenevat isiklikku õigust suhelda oma lapsega ja osaleda tema kasvatamises. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaraline hüvitis kohtu äranägemisel muus õiglases summas. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja kahju hüvitise 300 eurot ja viivise.
29.Hageja nõue tugineb asjaolule, et kostja on hoolimata kehtivast õigusest ning mitmest erinevast kohtulahendist järjepidevalt rikkunud hageja õigust suhelda poolte ühise lapse S Jga, samuti on kostja eiranud kohtutäituri korraldusi ja ettekirjutisi teadlikult ning tahtlikult ega ole täitnud sunniraha otsuseid. Kostja on seeläbi rikkunud hageja PS § 27 lg-st 3 ja PKS § 143 lg-st 1 tulenevat õigust oma lapsega suhelda. Kostja on ainus, kellest sõltus sedavõrd väikese lapse suhtlemise lubamine isaga. Kuna ema ei lubanud isal lapsega suhelda, oli tegemist ema tahtliku tegevusega. Iga kõrvaltvaataja mõistab, et laps vanuses alla 3. eluaasta ei ole võimeline otsuseid iseseisvalt tegema.
30.09.04.2016 kuni 10.07.2018 elas poolte ühine laps S J kostja juures. Hageja suhtlus oma lapsega oli viidatud perioodil esialgu korraldatud Harju Maakohtu 07.11.2016 määrusega tsiviilasjas 2-16-9345. Kostja täitis määrust olematus ulatuses ning vältis otsitud põhjustel
lapsega kohtumistele ilmumist. Harju Maakohus tuvastas 25.05.2017 määruses tsiviilasjas nr 216-9345 tuvastanud, et kostja jättis varasema määruse teadlikult täitmata. Seega on tuvastatud kostja käitumise õigusvastasus. Seoses kostja soovimatusega lubada hagejal oma lapsega suhelda tunnistas Harju Maakohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ning muutis suhtluskorda 25.05.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-9345. Kostja ei täitnud ka uut suhtluskorda ega lasknud hagejal lapsega jätkuvalt kohtuda ega suhelda.
31.Kohtutäitur E V määras kostjale suhtluskorra rikkumise eest korduvalt sunniraha, muuhulgas 18.12.2017, 05.01.2018 ja 30.01.2018. Osa kohtutäituri sunnirahade otsustest kaebas kostja kohtusse edasi, kuid taolised kaebused jäid lõpptulemusena kõik rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas, et kohtumääruse täitmisest keeldumisega takistas kostja kohtulahendi sundtäitmist. Perspektiivitute kaebustega soovis kostja menetlust venitada. Kostja tegevuse tõttu muutus hageja oma lapsele võõraks.
32.18.04.2018 esialgse õiguskaitse määrusega tsiviilasjas nr 2-17-16831 muutis Harju Maakohus hageja ja tema lapse suhtluskorda. Kuna kostja tõi varasemalt kohtumääruse eiramise ettekäändeks asjaolu, et ta kardab hagejat, määras kohus, et lapse ema on kohustatud viima lapse isaga kohtumisele xxx. Taoliselt ei oleks kostja saanud enam väita, et ta kardab kohtumistele ilmuda, kuna need oleksid aset leidnud turvalises ja kontrollitud keskkonnas. Kohus määras kohtumiste aegadeks 20.04.2018 kell 11-13, 22.04.2018 kell 11-13, 27.04.2018 kell 11-13 ning 06.05.2018.a kell 11-13. Kostja ei täitnud määrust mitte ühelgi korral Kohus määras esialgse õiguskaitse korras 08.06.2018 määrusega uue suhtluskorra.
33.Kuigi hageja tugines oma esialgses hagis ainult kuni 10.07.2018 toimunud rikkumistele, on kostja jätkanud hageja PS § 27 lg-s 3 ja PKS § 143 lg-s 1 toodud õiguse rikkumist pärast 10.07.2018. Kuna tsiviilasja menetlemine on eelmenetluses, on hageja hinnangul põhjendatud tugineda ka pärast 10.07.2018 toimunud rikkumistele. Harju Maakohtu 08.06.2018 määrusega tsiviilasjas 2-17-16831 peatas kohus ajutiselt hageja ja tema poja suhtlemise korraldamise kuni 01.08.2018 ja määras, et alates 01.08.2018 alustab isa ja lapse suhtlemise korraldamist xxx. Määruse kohaselt tuli lapse vanematel vastu vaidlemata järgida xxx töötajate juhiseid. Sellest hoolimata ei ilmunud kostja mitte kordagi perenõustamisse. xxx tõi 08.02.2019 kokkuvõttes välja, et rikutud on lapse õigust mõlemale vanemale ning ema on takistanud lapse ja isa vahelise suhte arengut. Tänaseks on ema koos lapsega läinud xxx.
34.Harju Maakohtu 23.08.2019 määrusega tsiviilasjas 2-17-16831 anti lapse hooldusõigus viibimiskoha määramises üle hagejale. Kohus osundas, et laps ei ole saanud isaga kohtuda ning kohtumiste toimumata jäämise põhjuseks on kostja soovimatus lubada isal ja lapsel kohtuda. Kuigi hagejal on peaaegu aasta aega olnud oma lapse viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõigus, ei ole hageja oma pojaga juba mitu aastat kordagi kohtunud, sest kostja on järjekindlalt keeldunud suhtluskorra täitmisest. Kostja keeldus hagejale last üle andmast, kuigi hagejal on lapse viibimiskoha osas ainuhooldusõigus.
35.08.06.2020 sai hageja prokuratuurilt kinnituse, et kostja oli 01.04.2020 seisuga ennast registreerinud xxx linnas ning talle on väljastatud ajutine varjupaik xxx. Seega on tõendatud, et kostja on viinud poolte ühise lapse hageja teadmata ning hageja tahte vastaselt xxx, eesmärgiga takistada hageja ja tema lapse suhtlemist. Kuna hagejal on lapse üle viibimiskoha määramises ainuhooldusõigus, on kostja pannud toime lapseröövi 1980. Haagi konventsiooni artikli 3 mõistes. Kostja on kohtule esitanud ebaõigeid andmeid.
36.Kostjale on tehtud sunniraha määramise hoiatusi ja otsuseid 05.12.2019, 20.12.2019, 09.01.2020 ning 10.02.2020. Kostja ei ole neile vaatamata suhtlemiskorda täitnud, mis on järjekordne näide seadusandja ja kohtumääruste täitmatuse suutmatusest antud valdkonnas, mis kogumis võrdub isiku õiguste tagamata jätmisega ning näilike õiguste andmistega. Kostja rikkumiste tõttu on algatatud kriminaalmenetlus KarS § 3311 lg 1 alusel.
37.Kostja on süstemaatiliselt rikkunud hageja PS § 27 lg-st 3 tulenevat õigust oma lapsega suhelda. Hageja leidis, et ta ei saa põhjusliku seoses olemasolu tõendada. Hageja ei saa tõendada, et tema unetuse on põhjustanud kostja tegevus. Hageja leidis, et ta peab tõendama vaid seda, et kostja on rikkumise toime pannud, mida hageja on teinud. Eluliselt on usutav, et iga kord, kui isa lapsega kohtuda ei saa, põhjustab see talle raskeid üleelamisi.
38.Hüvitis 10 000 eurot on õiglane hüvitis selle eest, et kostja on õigusvastaselt röövinud hagejalt võimaluse osaleda oma lapse elu esimestel aastatel ja röövinud hagejalt võimaluse olla lapsele isa. Imiku- ja maimikueas moodustatavad vaimsed sidemed on vanema ja lapse vahelise suhtluse tekkel väga olulised. Hagejal ei võimalik kaotatud aega tulevikus tasa teha ning arvestades, et kostja jätkab hageja õiguste rikkumist siiamaani, on laps võõrutatud hagejast täielikult kostja tegevuse tulemusena ning suhte taastamine on keeruline kui mitte võimatu. Tegu ei ole ebamõistlikult suure hüvitisega. Kostjale tuleb anda selgelt mõista, et rikkumisel on tagajärjed ja vähemasti rahaline karistus.
39.Hageja ei nõustunud, et kui ta tugineb pärast 10.07.2018 toimunud rikkumistele, on tegu hagi muutmisega. Hageja on vaid laiendanud hüvitisnõude aluseks olevat perioodi. Kuna kostja on jätkanud õigusrikkumiste toimepanekut, on hagi laiendamine lubatud. Hageja hinnangul on tema nõue VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg 1 alusel õigustatud.
KOSTJA VASTUVÄITED
40.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja pidas hagi pahatahtlikuks. Hageja alustab mitmeid kohtuvaidlusi. Tsiviilasjas nr 2-17-16831 vaieldakse lapse hooldusõiguse üle ning kohus on määranud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, et tuvastada, kas hageja on suuteline teostama vanemlikke õigusi ja kohustusi lapse huvidest lähtuvalt. 08.06.2018 keelas kohus lapse isal igasugune kontakti otsimise lapse ja kostjaga, lapsega suhtlemine ning hageja suunati individuaalteraapiasse.
41.Olenemata sellest jätkab hageja kostja ja poolte ühise lapse mõjutamist uute hagide ja nõuetega, saamata aru, et selline hagemine mõjutab lapse heaolu. Hageja eesmärk on oma nõuetega teha kostja ja lapse eluolu psühholoogiliselt kurnavaks ning rahaliselt kogu aeg täiendavaid kulusid nõudes keeruliseks. Hageja ei täida oma lapse ülalpidamiskohustusi isegi miinimumi ulatuses ning käitub väljakutsuvalt ja vägivaldselt nii kostja kui lapsega.
42.Hageja esitatud „faktilised asjaolud“ on kõik paljasõnalised ning ei vasta suures osas tegelikkusele. Hagiavalduse nõue kostjalt kahjuhüvitise saamiseks 10 000 euro ulatuses on kostja hinnangul hagejat väga hästi iseloomustav, sest nõudest nähtub, et hageja jaoks on laps kostja suhtes mõjutusvahendiks ning loodetavasti lisasissetuleku allikaks. Hageja hakkab mittevaralist kahjuhüvitist nõudma alates lapse sünni päevast ehk päevast, mil kostja koos lapsega alles haiglas viibis. Kirjeldatud asjaoludest ei nähtu hageja tegelikku huvi lapsega suhelda või hoolivust ja hoolitsust. Hageja on lapse ja kostjaga käitunud väga jämedalt ja jõhkralt ning seetõttu on kostja olnud korduvalt sunnitud pöörduma abi saamiseks politsei poole.
43.Hageja on esitanud terve rea tõendeid, kuid kõik viited tõendamise osas on üldsõnalised. Hageja ei ole välja toonud, milliseid olulisi vaidlusaluseid asjaolusid ta soovib tõendada. Asjakohtu on hageja väide, et kostja avalduste alusel ei ole alustatud ühtegi kriminaalmenetlust, sest tavakodanik ei saa abi perevägivalla puhul. Hageja heidab kostjale ette, et ei saa lapsega kohtuda, kuid samas kahjustab kostjat süstemaatiliselt oma põhjendamatute nõuete ja erinevate menetlustega. Kostjal tuleb lapse kasvatamise ja arendamise asemel kompenseerida hageja esindaja kulusid ja tasuda kohtutäiturite tasusid.
44.Hageja kahjuhüvitise nõue on esitatud perioodi eest alates lapse sünnist 09.04.2016 kuni 10.07.2018 ehk 27 kuulise perioodi eest. Jagades kahjunõude summa 10 000 eurot perioodi kuudega, teeb see hageja kahjuks igakuiselt 370 eurot. Hagist ei selgu, milles see kahju seisneb. Hageja soovib lapse pealt raha teenida. Hagis nõutud summa ei ole kostjale reaalselt täidetav.
45.13.04.2020 seisukohtades leidis kostja, et hageja ei ole hagi nõuet kohtu selgitusi arvestades täpsustanud. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele välja toonud, mida ta seni esitatud tõenditega tõendada soovib. Hageja nõuded on raskesti hoomatavad. 20.03.2020 menetlusdokumendis on hageja muutnud hagi alust. Uute asjaoludena on hageja viidanud sellele, et tal on psühholoogilised üleelamised, ta on vajanud nõustamist ja tablette ning tal on unetus. Samas kinnitas hageja 27.02.2020 eelistungil, et tal ei ole midagi täiendavat esitada. Kostja ei andnud nõusolekut hagi muutmiseks.
46.Kostja leidis, et seisuga 10.07.2018 ei olnud tal kohustust hagejale last üle anda. Kuna sellist kohustust kostjal ei olnud, ei saanud ta seda rikkuda. 20.03.2020 menetlusdokumendis on hageja asunud väitma, et kostja rikub kohustust anda laps üle. Hageja ei ole tõendanud kahju õigusvastasust ja kostja süüd ega põhjuslikku seost kostja teo ja kahju vahel.
47.Alternatiivse nõude esitamisel TsMS § 463 lg 2 ja § 457 lg 1 alusel on hageja hagi muutnud, milleks kostja nõusolekut ei ole andnud. 10.07.2018 ja 20.03.2020 menetlusdokumentides hageja sellist nõuet ei esitanud. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele toonud välja, millist tema isiklikku õigust on rikutud. Hageja on asunud tuginema sellele, et kostja ei anna last välja, viidates üldistavalt PS §-le 27. Hageja ei ole selgitanud, millistele tõenditele ta tugineb. Jääb selgusetuks, millist hageja isiklikku õigust on kostja rikkunud.
48.Menetlusdokumendist ei nähtu, kuidas on kujunenud mittevaraline kahjuhüvitis. Hageja viide EIK lahenditele kahju kujunemisel pole asjakohane. Viidatud lahendid puudutavad mittevaralisi kahjusid, mis on tekkinud Tsehhis, Poolas, Itaalias Ungaris ega ole kohaldatavad meie ühiskonnas. Tuleb lähtuda antud ühiskonna heaolu tasemest. Hageja väidetud mittevaralised kahjulikud tagajärjed on tõendamata. Hageja on viidanud 02.02.2017 talle välja kirjutatud ravimile xxx (xxx), kuid pole tõendanud põhjuslikku seost tekkinud kahju ja tagajärje vahel ning kostja süüd selles. 02.02.2017 ei saanud hageja unetus olla põhjustatud sellest, et talt on poeg röövitud.
49.Kostja leidis, et hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks ei ole tõendatud üksnes arvega. Hageja peaks esitama kuludokumendid ja tõendi arve tasumise kohta. Hageja peab tõendama, et ta on 02.07.2018 nõudekirja koostanud ja kostjale edastanud. Kohtueelsete õigusabikulude nõue on tõendamata. Hageja esindaja tunnitasu 156 eurot koos käibemaksuga on põhjendamatult kõrge, sest juristi tasu ei saa olla üle 120 euro koos käibemaksuga.
50.Hageja ei ole selgitanud, millega seoses ja milliselt nõudelt arvestab hageja viiviseid alates 02.07.2018. 10.07.2018 hagiavalduses märgib hageja, et esitas kostjale nõudekirja 02.07.2018
esindaja E Ti vahendusel. Hageja pole eeltoodut tõendanud. Hageja pole tõendanud, kas ja millal on kostja kätte saanud 02.07.2018 nõudekirja. Hämmastav on asjaolu, et koheselt nõudekirja koostamisest 02.07.2018 muutus nõue sissenõutavaks ja hageja nõuab viiviseid alates 02.07.2018.
51.Samuti on põhjendamatud hageja õigusabikulud. Hageja esindaja õigusabi kulu hagiavalduse koostamiseks oli 16 tundi. Nimetatud ajakulu on üle paisutatud, arvestades seda, et hagiavaldus on koostatud puudustega ega vasta hagiavaldusele esitatud nõuetele.
52.07.07.2020 seisukohtades palus kostja tagastada hagejale 08.06.2020 menetlusdokumendile lisatud tõendid, mis ei puuduta perioodi 09.04.2016 kuni 10.07.2018. Kostja palus tagastada lisad 9, 10, 11, 12, 13-18 ja 19, sest pidas neid asjakohatuteks. 08.06.2020 menetlusdokumendis on hageja muutnud hagi alust ja eset. Algses hagis palus hageja mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise 10 000 eurot perioodi eest 09.04.2016 kuni 10.07.2018. Hageja palus kahju välja mõista seoses kostja tegevusega, millega viimane on piiranud hageja isiklikku õigust lapsega suhelda ja osaleda lapse kasvatamises. 08.06.2020 on hageja suurendanud nõude perioodi ja on tuginenud hoopis lapseröövile. Kostja ei anna nõusolekut hagi muutmiseks.
53.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. 27.02.2020 istungi protokolliga tutvumisele, hagi täpsustusega tutvumisele, õigusliku hinnangu ja kostja seisukohtade koostamisele kulus 10 tundi hinnaga 60 eurot tunnis ehk kokku 600 eurot. 08.05.2020 kohtumäärusega tutvumiseks, hageja 08.06.2020 vastusega tutvumiseks ja kostja seisukohtade koostamiseks kulus 7 tundi ehk 420 eurot. Istungiks valmistumiseks, menetluskulude nimekirja koostamiseks ja istungil osalemiseks kulus 4 tundi ehk 240 eurot. Kokku kulus õigusabi osutamiseks 21 tundi ehk 1260 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista 1260 eurot ja viivise seadusjärgses määras.
KOHTU PÕHJENDUSED
54.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
55.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) xxx sündis hageja ja kostja ühine poeg S J; 2) kostja asus vahetult pärast lapse sündi temaga eraldi elama; 3) hageja ja kostja vahel on olnud korduvalt kohtuvaidlusi seoses lapse hooldusõigusega.
56.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale mittevaralise kahju hüvitist summas 10 000 eurot põhjusel, et kostja ei ole täitnud kohtumäärustega kindlaks määratud suhtlemise korda ning hageja ei ole saanud lapsega kohtuda ja osaleda tema kasvatamises. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale viimase kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks 300 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 02.07.2018 kuni 10.07.2018 sissenõutavaks muutunud viivisena 19,73 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise.
57.Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise, sest kostja ei ole ajavahemikul 09.04.2016 kuni 10.07.2018 täitnud kohtumäärustega kindlaks määratud suhtlemiskorda ega ole võimaldanud hagejal lapsega kohtuda. Kohtutäiturid on teinud kostjale mitmeid sunniraha määramise otsuseid, kuid kostja on need kõik vaidlustanud. Hageja nägi oma last kuni selle üheaastaseks saamiseni 18 tundi. Laps on kostja tegevuse tõttu hagejast
võõrdunud. Kuna kostja on vaidlustanud sunnirahade määramise, ei ole teda võimalik karistada kohtulahendite mittetäitmise eest.
58.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja alustab pidevalt uusi kohtuvaidlusi. Hageja ei täida lapse ülalpidamise kohustust ning kasutab last lisasissetuleku allikana. Hüvitist nõuab hageja alates lapse sünni päevast. Hageja on käitunud kostja ja lapsega jämedalt. Hageja nõutud summa ei ole kostja jaoks täidetav. Hagi muutmisele menetluse kestel vaidles kostja vastu.
59.Kohtule esitatud hagiavalduses sidus hageja oma nõude ajavahemikul 09.04.2016 kuni 10.07.2018 toimunud kostja tegevusega. Menetluse käigus asus hageja väitma, et tuleb arvestada ka kostja tegevusega pärast 10.07.2018, sest kostja õigusvastane tegevus jätkub. 08.05.2020 määruses ei andnud kohus hagejale nõusolekut täiendada hagi alust 20.03.2020 menetlusdokumendis märgitud asjaoludega, mis leidsid aset pärast 10.07.2018. Seega ei arvesta kohus nõude lahendamisel neid asjaolusid, mis on toimunud pärast 10.07.2018. Vaatamata kohtu selgitustele ja täiendavalt antud tähtajale ei põhistanud hageja kohtule menetluse käigus esitatud täiendavate tõendite asjakohasust, eriti arvestades asjaolu, et kohus ei andnud nõusolekut hagi muutmiseks.
60.TsMS § 238 lg 1 p 1 näeb ette, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. TsMS § 3401 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.
61.Kuna hageja ei kõrvaldanud tõendite esitamisel kohtu osundatud puudusi kohtu antud tähtajaks, jätab kohus tõendid tähelepanuta. Kohus jätab eeltoodu alusel tähelepanuta ja hindamata kui asjakohatud Riigikohtu 15.10.2018 määruse (toimiku 1. kd, lk 75), 24.09.2018 Tallinna Ringkonnakohtu määruse tsiviilasjas nr 2-18-1790 (toimiku 1. kd, lk 76-80), 23.08.2019 Harju Maakohtu määruse tsiviilasjas nr 2-17-16831 (toimiku 1. kd, lk 93-100), 25.09.2019 hageja kohtutäiturile esitatud täitmisavalduse (toimiku 1. kd, lk 101-102), kostjale koostatud täitmisteate, sunniraha määramise hoiatuse ja kohtutäituri tasu otsuse (toimiku 1. kd, lk 103105), Justiitsministeeriumi 07.10.2019 kirja (toimiku 1. kd, lk 106), erinevad kostjale aastatel 2019 ja 2020 koostatud sunniraha määramise otsused ja hoiatused (toimiku 1. kd, lk 125-133, lk 144-145, lk 157-166, 2. kd, lk 79-99), hageja kirjavahetuse politseiga (toimiku 1. kd, lk 188192), xxx kviitungi ravimi ostmise koha koos retseptiga (toimiku 1. kd, lk 193-195), 08.02.2019 xxx koostatud kokkuvõtte (toimiku 2. kd, lk 55-57), kostja vastuse tsiviilasjas nr 2-20-6259 (toimiku 2. kd, lk 66-72), prokuratuuri 08.06.2020 vastuse hageja esindajale (toimiku 2. kd, lk 77-78) ja artikli tõlke pealkirjaga „Kas imiku- ja maimikuealised lapsed peaksid veetma üleöö aega koos isaga? Avalik debatt ja uued andmed“ (toimiku 2. kd, lk 100-108).
62.Kohus ei saa hageja eest ise esitatud tõenditest asjaolusid otsida ega hageja asemel kujundada nende alusel väiteid, millistele hageja võiks nõude esitamisel tugineda. Hagi aluseks olevad asjaolud tuleb välja tuua hagiavalduses ning kohus ei pea hagi aluseks olevaid asjaolusid hakkama otsima hageja esitatud tõenditest. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (RK TKo 2-16-5282, p 11).
63.Kohus leiab, et hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue 10 000 eurot ei kuulu rahuldamisele. Põhiseaduse § 27 järgi on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 näeb ette, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 2 järgi peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Kohus iseenesest nõustub hageja väidetega, et tal on õigus vanemana oma lapsega suhelda ning kostja kui teine lapsevanem ei tohiks oma tegevusega kahjustada lapse suhet tema isaga.
64.VÕS § 1045 lg 1 punkti 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane ka siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kohus nõustub ka hageja väitega, et olukorras, kus kostja kahjustab hageja suhet nende ühise lapsega ega täida tahtlikult ning süstemaatiliselt mõnda kohtulahendit, võib tegu olla seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. Eeltoodud asjaolud ei võimalda aga rahuldada hageja mittevaralise kahju nõuet, sest mitte iga õigusvastase teo toimepanekul ei saa nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tulemusena saab esitada varalise kahju nõude, kuid ei saa esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõuet.
65.Juhtumid, mil saab õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamist nõuda, on ammendavalt reguleeritud VÕS § 134 lõigetes 2 kuni 4. VÕS § 134 lg 2 näeb ette, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 3 järgi võib isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. VÕS § 134 lg 4 kohaselt on asja hävimise või kaotsimineku korral isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu.
66.Hageja ei ole esitanud mittevaralise kahju nõuet tulenevalt temalt vabaduse võtmisest, talle kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või tema au teotamisest. Hageja ei ole esitanud isiku surma põhjustamisest või talle raske kehavigastuse tekitamisest tulenevat nõuet ega asja hävimisest või kaotsiminekust tulenevat nõuet. Hageja on esitanud nõude tulenevalt sellest, et tema arvates rikkus kostja hageja kui lapsevanema õigust lapsega isiklikult suhelda, kuid eeltoodu ei kujuta endast sellist isikuõigust, mille rikkumisest tulenevalt saaks VÕS § 134 lg 2 alusel nõuda mittevaralise kahju hüvitamist.
67.See, millise isikuõiguse rikkumise tõttu saab nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, tuleneb VÕS §-st 131. VÕS § 131 näeb ette, et isikult vabaduse ebaseadusliku võtmise, isiku au teotamise või muu isikuõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada talle põhjustatud kulutused, samuti hüvitada tema sissetuleku vähenemisest või edasiste majanduslike võimaluste vähenemisest tekkinud kahju. Muuks isikuõiguseks VÕS § 131 tähenduses loetakse õigust vabale eneseteostusele, mille
erinormideks on eraelu ja kodu puutumatus, õigust südametunnistuse, usu- ja mõttevabadusele, sh õigust oma kujutisele ja sõnale, samuti õigust enda isikuandmetele. Seega ei saa mitte iga isiklikku laadi õiguse rikkumise korral nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Ka VÕS § 1046 lg 1 näeb ette, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Nii on Riigikohus selgitanud, et mitte kõiki isiklikku laadi õigusi ei saa pidada isiklikeks õigusteks VÕS § 1046 tähenduses, mille rikkumise korral on hüvitatav mittevaraline kahju VÕS § 134 lg 2 ja lg 6 alusel (RK TKo 2-14-56641, p 21.2).
68.Kohus selgitas hagejale eeltoodut 08.05.2020 määruses (toimiku 1. kd, lk 1-3). Kohus selgitas, et hageja viidatud väidetavalt rikutud õigus ei ole selline isiklik õigus, mille rikkumisele tuginedes saaks nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et tema viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendites ei ole mittevaralise kahju hüvitisi mõistetud välja ühelt vanemalt teise vanema kasuks. Hageja on ise möönnud, et tal ei ole usaldust riigi vastu, milline ei suuda tagada kohtulahendite täitmist. Riigi kohustuste väidetavat täitmata jätmist ei saa hageja ette heita kostjale. Vaatamata kohtu selgitustele jäi hageja oma nõude juurde. 16.12.2020 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 120-121) selgitas kohus hagejale, et viimane ei ole põhistanud ega välja toonud ka alternatiivse nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas, et hageja ei ole esitanud perspektiivikat nõuet.
69.Hageja esitas kohtule 07.11.2016 Harju Maakohtu määruse tsiviilasjas nr 2-16-9345 (toimiku
1.kd, lk 9-19), millega kehtestati hageja ja kostja vahel kuni nende lapse kaheaastaseks saamiseni suhtlemise kord. Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2017 määrusega samas tsiviilasjas (toimiku 1. kd, lk 20-25) jäeti kostja määruskaebus rahuldamata ning varasem Harju Maakohtu lahend muutmata. 25.05.2017 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-16-9345 määruse (toimiku
1.kd, lk 26-37), milles muuhulgas tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ning muutis varasemat suhtlemise korda. Kohus leidis määruse põhjendustes, et kostja on oma tegevusetusega alates 02.02.2017 teadlikult jätnud täitmata varasema kohtumääruse resolutsiooni selle osa, mis puudutas hageja ja lapse kohtumisi xxx. Teisalt asus kohus seisukohale, et eriarvamused suhtlemiskorra täitmisel oleksid välditavad, kui vanemad suudaksid suunata oma tähelepanu lapse huvidele ega lähtuks oma solvumistest ja isiklikest eelistustest. Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2017 määrusega samas tsiviilasjas (toimiku 1. kd, lk 38-46) jäi varasem maakohtu määrus muutmata ja kostja määruskaebus rahuldamata.
70.Hageja esitas kohtule tsiviilasjas nr 2-17-16831 03.05.2018 toimunud ärakuulamise protokolli (toimiku 1. kd, lk 47-49), milles osalenud xxx esindaja pidas arusaamatuks, miks ei suuda hageja ja kostja omavahel normaalselt suhelda. Enamasti kohtu määratud kohtumisi ei toimunud. Muuhulgas jäi üks kohtumine ära põhjusel, et hageja ilmus väravale, kuid keeldus lapse juurde minemast ning soovis, et lapse ema tuleks tema juurde. Samuti kirjeldas esindaja juhtumit, kus kokku lepitud kohtumisele ilmusid kostja ja laps, kuid jättis ilmumata hageja. Kohtutäituri esindaja selgitas sama protokolli kohaselt, et kord jäi hageja kohtumine lapsega ära põhjusel, et kumbki vanematest keeldus üle tee minemast, kuigi vahe oli 50 m.
71.18.12.2017 tegi kohtutäitur kostjale sunniraha määramise otsuse, sest kostja ei täitnud Harju Maakohtu 25.05.2017 määrust tsiviilasjas nr 2-16-9345 (toimiku 2. kd, lk 36-38). Järgmise sunniraha määramise otsuse samas täitemenetluses tegi kohtutäitur kostjale 05.01.2018 (toimiku
2.kd, lk 39-44). 31.08.2017 tegi Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-17-13321 määruse (toimiku 2. kd, lk 45-48), milles jättis muutmata Harju Maakohtu varasema 14.03.2018 määruse kostja kaebuse rahuldamata jätmise kohta kohtutäituri sunniraha määramise otsusele.
72.18.04.2018 kehtestati Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-17-16831 (toimiku 2. kd, lk 49-51) esialgse õiguskaitse korras hageja suhtlemise kord tema lapsega. 08.06.2018 määrusega samas asjas (toimiku 2. kd, lk 52-54) peatati varasem suhtlemise kord ja määrati, et suhtlemist hakkab korraldama xxx. 12.04.2018 tegi Harju Maakohus veel ühe määruse tsiviilasjas nr 2-18-3313, milles jättis rahuldamata kostja määruskaebuse kohtutäituri sunniraha määramise otsusele (toimiku 1. kd, lk 81-83).
73.Eeltoodud tõenditest võib kogumis järeldada, et hageja ja kostja vahel on tõsised erimeelsused seoses nende lapse kasvatamisega. Kostja ei ole täitnud kohtute määratud suhtlemise korda. Kohtutäiturid on koostanud talle seetõttu sunniraha määramise otsuseid, milliseid kostja on vaidlustanud. Teisalt ei ole takistused lapsega suhtlemisel alati tulenenud ainult kostja tegevusest, vaid ka hageja ei ole teinud piisavalt pingutusi selleks, et erimeelsusi mõistlikult lahendada. Vaatamata eeltoodule ei pea kohus võimalikuks rahuldada hageja mittevaralise kahju nõuet summas 10 000 eurot, sest hageja esile toodud asjaoludel õigusnormid mittevaralise kahju nõude rahuldamist ei võimalda. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja mittevaralise kahju nõude 10 000 eurot. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus rahuldamata ka sellest nõudest tuleneva sissenõutavaks muutunud ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivisenõude.
74.Ühtlasi osundab kohus, et hageja nõuet ei saa rahuldada ka alternatiivsel alusel. Hageja viitas nõude alternatiivse alusena TsMS § 457 lõikele 1, mille kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei toonud vaatamata kohtu selgitustele välja, millise konkreetse kohtulahendi täitmata jätmist ta kostjale ette heidab. Hageja esitas kohtule hulgaliselt erinevaid kohtulahendeid, kuid ei selgitanud, millisele ta tugineda soovib. Hageja mittevaralise kahju nõuet ei saaks aga rahuldada isegi juhul, kui hageja oleks alternatiivse nõude aluseks olevad asjaolud välja toonud. Kohtulahendi täitmise kohustus kujutab endast seadusest tulenevat kohustust, mille rikkumise korral ei võimalda õigusaktid esitada mittevaralise kahju nõuet.
75.Lisaks 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju nõudele esitas hageja kostja vastu varalise kahju 300 euro hüvitamise nõude. Hageja kahju seisnes 02.07.2018 saadetud nõudekirja koostamise õigusabikuludes. Nõudekirja koostamisele kulus koos käibemaksuga 600 eurot, millest hageja nõudis 300 eurot. Kostja vaidles nõudele vastu ja leidis, et ta ei ole hageja viidatud kirja saanud. Viivist õigusabikulude nõudelt arvestas hageja alates kirja koostamisest, mitte selles märgitud nõude täitmise ajast.
76.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esindaja esitas hagejale 09.07.2018 arve nr 360 (toimiku 1. kd, lk 50) 02.07.2018 nõudekirja koostamise eest kostjale summas 600 eurot. 02.07.2018 koostas hageja esindaja kostjale nõudekirja mittevaralise kahju 10 000 euro nõudes (toimiku 1. kd, lk 51-55), milles paluti kostja hüvitis tasuda hiljemalt 05.07.2018. Nõudekirja kostjale saatmist asjas esitatud tõenditest ei nähtu. Hageja esitas kohtule maksekorralduse arve tasumise kohta (toimiku 1. kd, lk 206).
77.VÕS § 128 lg 3 näeb ette, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Eeltoodust tuleneb,
et mitte igasuguse õigusabikulu kandmist ei saa nõuda kahjuna, vaid hüvitamisele kuulub vaid selline õigusabikulu, mis on seotud põhjendatud kahju hüvitamise nõuete esitamisega. Käesoleval juhul puudus hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt mittevaralise kahjuna 10 000 euro hüvitamist. Seetõttu ei ole vastavas osas esitatud nõudekirja koostamise kulu VÕS § 128 lg 3 mõistes selliseks põhjendatud kahjuks, mille hüvitamist saaks hageja kostjalt nõuda. Lisaks nõustub kohus kostja väitega, et nõudekirja tegelikku saatmist kostja ei ole hageja tõendanud. Kohus jätab eeltoodud alusel rahuldamata hageja varalise kahju nõude 300 eurot. Kuna kohus jätab varalise kahju nõude rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka selle nõudega seoses esitatud viivisenõue.
78.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
79.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. 27.02.2020 istungi protokolliga tutvumisele, hagi täpsustusega tutvumisele, õigusliku hinnangu ja kostja seisukohtade koostamisele kulus 10 tundi hinnaga 60 eurot tunnis ehk kokku 600 eurot. 08.05.2020 kohtumäärusega tutvumiseks, hageja 08.06.2020 vastusega tutvumiseks ja kostja seisukohtade koostamiseks kulus 7 tundi ehk 420 eurot. Istungiks valmistumiseks, menetluskulude nimekirja koostamiseks ja istungil osalemiseks kulus 4 tundi ehk 240 eurot. Kokku kulus õigusabi osutamiseks 21 tundi ehk 1260 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista 1260 eurot ja viivise seadusjärgses määras.
80.Kohus leiab, et kuigi kostjale osutatud õigusabi tunnitasu suurus on mõistlik, on kostjale osutatud õigusabi maht üle paisutatud. Kostjale ei ole osutatud sellist õigusabi, mis oleks olnud kvaliteetne ja kohane. Kostja esindaja esitas osaliselt põhistatud vastuväited üksnes hageja varalise kahju nõudele ja vaidles kohaselt vastu hagi muutmisele. Muus osas ei esitanud kostja esindaja selliseid vastuväiteid, mis oleksid olnud õiguslikult kohased, asjatundlikud ning oleksid võimaldanud jätta nõuet rahuldamata. Asjatundmatute vastuväidete koostamiseks kulunud aega ei saa kohus lugeda põhjendatud õigusabikuluks. Arvestades kostja esindaja vastuväidete sisu, loeb kohus põhistatud ajakuluks kostjale õigusabi osutamisel 1 tund iga menetlusdokumendi koostamiseks ja kokku 3 tundi ning kokku 2 tundi kahel istungil osalemiseks ehk kokku 5 tunni ulatuses. Arvestades kostja esindaja tunnitasu suurust, on põhjendatud õigusabi ulatus 300 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista viimase õigusabikuludena 300 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt 300 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.