5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
1(11)
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise 10 000 eurot ajavahemikul 09.04.2016 kuni 10.07.2018 toimunud kostja tegevuse eest, millega piirati hageja isiklikku õigust suhelda lapsega ja osaleda oma lapse kasvatamises. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitise 300 eurot seoses kohtueelsete õigusabikuludega. Hageja palus kostjalt välja mõista 02.07.2018 kuni 10.07.2018 sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt summas 19,73 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise alates 11.07.2018 seadusjärgses määras.
2.Hagiavalduse kohaselt asus hageja 2013. aasta sügisel elama Eestisse. Hageja läks tööle XXX ning kohtus seal kostjaga. XX.XX.XXXX sündis hagejale ja kostjale poeg C. Hageja ja kostja kolisid koos lapsega pärast sünnitust ja haiglas veedetud 4-5 päeva hageja eluruumidesse. Pärast 5 päeva teatas kostja, et tal puuduvad hageja vastu tunded ning kolis koos lapsega endise abikaasa juurde Tallinnas, aadressil PPP. Hageja ei andnud kostjale nõusolekut lapse elukoha muutmiseks.
3.Kostja soovitas hagejal loobuda oma vanemlikest õigustest ja võimaldada isana kanda registrisse kostja endise abikaasa. Kostja ei võimaldanud hagejal lapsega kohtuda, millest tulenevalt esitas hageja kohtusse avalduse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Harju Maakohus tegi 07.11.2016 tsiviilasjas 2-16-9345 kohtumääruse, mis jõustus 16.01.2017. Hageja pöördus uuesti kohtusse 06.03.2017 lepitusmenetluse alustamiseks ja sunnivahendite kohaldamiseks, kuna kostja ei täitnud kohtumäärust. Harju Maakohus tegi 25.05.2017 määruse, mille resolutsiooni punktis 6 kohaldas esialgset õiguskaitset. Muuhulgas tuvastas kohus, et lapse ema ei ole suhtunud seni määratud suhtlemiskorra täitmisesse lapse ja lapse isa kohtumiste korraldamise osas piisava vastutustundega, millega ta on raskendanud suhtlemiskorra täitmist.
4.Kostja vaidlustas määruskaebusega Harju Maakohtu 25.05.2017 kohtumääruse ja taotles esmase õiguskaitse tühistamist. Tallinna Ringkonnakohus tegi 21.09.2017 tsiviilasjas 2-16-9345 kohtumääruse, millega jättis määruskaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärus jõustus Riigikohtu 18.10.2017 määrusega, kui kaebusele ei antud menetlusluba.
5.Kohtumenetluse jooksul on hageja korduvalt pöördunud kostja poole kohtumääruse vabatahtlikuks täitmiseks ja kohtutäitur Elin Vilippuse poole määruste sundtäitmiseks. Esmakordselt pöördus hageja kohtutäituri poole 29.05.2017 täitmisavaldusega. Kohtutäitur on määranud 31.07.2017 sunniraha 192 eurot, mille kostja vaidlustas tsiviilasjas nr 2-17-13321.
6.Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2017 kohtumäärusest hagi tagamise kohta pöördus hageja 28.09.2017 täitmisavaldusega uuesti kohtutäitur Elin Vilippuse poole täitemenetluse alustamiseks, kuna ema ei täitnud kohtumäärust. Avalduse alusel alustatud täitemenetlus nr 022/2017/4820 lõpetati kohtumääruse jõustumisega 25.10.2017, kuna Riigikohus ei võtnud kostja kaebust menetlusse.
7.Kostja on esitanud kohtutäiturile kaebusi seoses täitemenetlustega, kuid seni pole ükski kaebus leidnud rahuldamist, sest kaebused on olnud alusetud. Samas ei ole ka ühtegi kehtivat otsust, kuna kõik kohtutäituri sunniraha määramise otsused on kostja
2(11)
vaidlustanud. Kohtumenetluse kestel on hageja korduvalt pöördunud esmase õiguskaitse kohtumääruste alusel kohtutäituri poole ja kohtutäitur on teinud korduvalt kostjale ettepanekuid ja selgitanud vajadust täita suhtlemise korda vabatahtlikult.
8.Harju Maakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-9345 kehtis kuni lapse 2 aastaseks saamiseni. Laps sai kaheaastaseks 09.04.2018, millest tulenevalt esitas hageja uue avalduse suhtluskorra määramiseks 10.04.2018. 14.04.2018 esitas hageja avalduse esmase õiguskaitse raames suhtlemise korra reguleerimiseks. Hageja esitas Harju Maakohtule 09.11.2017 ka avalduse peatada kostja hooldusõigus ja anda lapse hooldusõigus täielikult üle kostjale. Alternatiivselt palus hageja anda ainuotsustusõigus lapse elukoha või viibimiskoha ja lasteaia valiku tegemisel hagejale ning määrata Harju Maakohtu kohtumääruse täitmiseks lapsele erieestkostja. Avaldust menetleti tsiviilasjas nr 2-17-16831. Harju Maakohtu 18.04.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-16831 rahuldati hageja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks osaliselt ning kehtestati suhtlemise kord.
9.Hageja nägi oma last pärast kostja lahkumist hageja juurest kuni lapse üheaastaseks saamist last kokku 18 tundi. Alates 13.10.2017 ei ole kostja võimaldanud hagejal last näha, millest tulenevalt on laps isast võõrdunud ja on kindlasti tekkinud keeleline barjäär. Hageja on kostjale 02.07.2018 esitanud nõudekirja esindaja Eva Tibari vahendusel, kus nõuti mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja ei ole hagejale vastanud.
10.Hageja viitas PKS §-le 82, §-le 143. Eesti Vabariigis on võimalik olukord, kus üks vanematest lihtsalt ei võimalda lapsel teise vanemaga kokku saada. Sellist eesmärki on lihtne saavutada, kuna piisab kohtumääruse täitmisest keeldumisest. Olukorras, kus pole rakendatud esialgset õiguskaitset või läbitud lepitusmenetlust, ei pea kohtumäärust mittetäitev pool mitte midagi kartma, kuivõrd ei ole võimalik rakendada sunnimeetmeid. Lepitusmenetluse läbides ja/või esmase õiguskaitse saamisel on üldjuhul kohtutäituril võimalik rakendada sunniraha kohtulahendi mittetäitmise korral. KarS § 3311 näeb ette kriminaalkaristuse kohtulahendi täitmata jätmise korral. Sunniraha võib kohtutäitur TMS § 261 lg 9 järgi määrata isikule korduvalt kuni kohustus täidetakse või sunniraha määramise kohta tehtud otsuse peale esitatakse kaebus. Sisuliselt võimaldab sunniraha määramise vaidlustamine läbi kolme kohtuastme vältida igasugust vastutust kohtulahendi mittetäitmise eest.
11.Olenemata sellest, et hageja kasutab kõiki seaduslikke võimalusi, saavutab kostja oma eesmärgi ja laps võõrandub isast. Kostja ei vastuta õigusvastaselt tekitatud kahju eest.
12.Hageja viitas VÕS § 127 lõikele 1 ja § 134 lõikele 3, samuti VÕS § 1034 lõikele 5. Kostja pahatahtlik käitumine on põhjustanud olukorra, kus hagejal ei ole võimalik osaleda oma poja kasvatamises. Kostja ei ole suhtluskorda täitnud. Hageja on lapse sisuliselt kaotanud. Hagejal ei ole võimalik lapsega koos aega veeta, mis on tulenevalt hageja ja kostja erinevast rahvusest ohtlik, sest lapse kõige kiiremal arenguperioodil jääb olemata tema kokkupuude isa perekonna ja kultuuriga.
13.Hageja esindaja saatis 02.07.2018 nõudekirja kostjale, millele kostja ei ole vastanud. Seega on kohtueelses menetluses hagejale tekkinud kahju 300 eurot, mis on nõudekirja koostamise ja saatmise kulu. Hageja teavitas kostjat rahalise kohustuse olemasolust 02.07.2018, millest tulenevalt arvestas hageja alates sellest ajast nõude summalt viivist VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määra alusel. 10.07.2018 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 19,73 eurot.
14.Kuigi hageja tugines oma esialgses hagis ainult kuni 10.07.2018 toimunud rikkumistele, on kostja jätkanud hageja PS § 27 lg-s 3 ja PKS § 143 lg-s 1 toodud õiguse rikkumist pärast 10.07.2018. Kuna tsiviilasja menetlemine on eelmenetluses, on hageja hinnangul põhjendatud tugineda ka pärast 10.07.2018 toimunud rikkumistele. Harju Maakohtu 08.06.2018 määrusega tsiviilasjas 2-17-16831 peatas
3(11)
kohus ajutiselt hageja ja tema poja suhtlemise korraldamise kuni 01.08.2018 ja määras, et alates 01.08.2018 alustab isa ja lapse suhtlemise korraldamist EELK Perekeskus. Määruse kohaselt tuli lapse vanematel vastu vaidlemata järgida EELK Perekeskuse töötajate juhiseid. Sellest hoolimata ei ilmunud kostja mitte kordagi perenõustamisse. EELK tõi 08.02.2019 kokkuvõttes välja, et rikutud on lapse õigust mõlemale vanemale ning ema on takistanud lapse ja isa vahelise suhte arengut. Tänaseks on ema koos lapsega läinud Venemaale.
15.Harju Maakohtu 23.08.2019 määrusega tsiviilasjas 2-17-16831 anti lapse hooldusõigus viibimiskoha määramises üle hagejale. Kohus osundas, et laps ei ole saanud isaga kohtuda ning kohtumiste toimumata jäämise põhjuseks on kostja soovimatus lubada isal ja lapsel kohtuda. Kuigi hagejal on peaaegu aasta aega olnud oma lapse viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõigus, ei ole hageja oma pojaga juba mitu aastat kordagi kohtunud, sest kostja on järjekindlalt keeldunud suhtluskorra täitmisest. Kostja keeldus hagejale last üle andmast, kuigi hagejal on lapse viibimiskoha osas ainuhooldusõigus.
16.08.06.2020 sai hageja prokuratuurilt kinnituse, et kostja oli 01.04.2020 seisuga ennast registreerinud Moskva linnas ning talle on väljastatud ajutine varjupaik Venemaal. Seega on tõendatud, et kostja on viinud poolte ühise lapse hageja teadmata ning hageja tahte vastaselt Venemaale, eesmärgiga takistada hageja ja tema lapse suhtlemist. Kuna hagejal on lapse üle viibimiskoha määramises ainuhooldusõigus, on kostja pannud toime lapseröövi 1980. Haagi konventsiooni artikli 3 mõistes. Kostja on kohtule esitanud ebaõigeid andmeid.
17.Kostjale on tehtud sunniraha määramise hoiatusi ja otsuseid 05.12.2019, 20.12.2019, 09.01.2020 ning 10.02.2020. Kostja ei ole neile vaatamata suhtlemiskorda täitnud, mis on järjekordne näide seadusandja ja kohtumääruste täitmatuse suutmatusest antud valdkonnas, mis kogumis võrdub isiku õiguste tagamata jätmisega ning näilike õiguste andmistega. Kostja rikkumiste tõttu on algatatud kriminaalmenetlus KarS § 3311 lg 1 alusel.
18.Kostja on süstemaatiliselt rikkunud hageja PS § 27 lg-st 3 tulenevat õigust oma lapsega suhelda. Hageja leidis, et ta ei saa põhjusliku seoses olemasolu tõendada. Hageja ei saa tõendada, et tema unetuse on põhjustanud kostja tegevus. Hageja leidis, et ta peab tõendama vaid seda, et kostja on rikkumise toime pannud, mida hageja on teinud. Eluliselt on usutav, et iga kord, kui isa lapsega kohtuda ei saa, põhjustab see talle raskeid üleelamisi.
19.Hüvitis 10 000 eurot on õiglane hüvitis selle eest, et kostja on õigusvastaselt röövinud hagejalt võimaluse osaleda oma lapse elu esimestel aastatel ja röövinud hagejalt võimaluse olla lapsele isa. Imiku- ja maimikueas moodustatavad vaimsed sidemed on vanema ja lapse vahelise suhtluse tekkel väga olulised. Hagejal ei võimalik kaotatud aega tulevikus tasa teha ning arvestades, et kostja jätkab hageja õiguste rikkumist siiamaani, on laps võõrutatud hagejast täielikult kostja tegevuse tulemusena ning suhte taastamine on keeruline kui mitte võimatu. Tegu ei ole ebamõistlikult suure hüvitisega. Kostjale tuleb anda selgelt mõista, et rikkumisel on tagajärjed ja vähemasti rahaline karistus.
20.Hageja ei nõustunud, et kui ta tugineb pärast 10.07.2018 toimunud rikkumistele, on tegu hagi muutmisega. Hageja on vaid laiendanud hüvitisnõude aluseks olevat perioodi. Kuna kostja on jätkanud õigusrikkumiste toimepanekut, on hagi laiendamine lubatud. Hageja hinnangul on tema nõue VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg 1 alusel õigustatud. Kostja vastuväited
4(11)
21.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja pidas hagi pahatahtlikuks. Hageja alustab mitmeid kohtuvaidlusi. Tsiviilasjas nr 2-17-16831 vaieldakse lapse hooldusõiguse üle ning kohus on määranud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, et tuvastada, kas hageja on suuteline teostama vanemlikke õigusi ja kohustusi lapse huvidest lähtuvalt. 08.06.2018 keelas kohus lapse isal igasugune kontakti otsimise lapse ja kostjaga, lapsega suhtlemine ning hageja suunati individuaalteraapiasse.
22.Olenemata sellest jätkab hageja kostja ja poolte ühise lapse mõjutamist uute hagide ja nõuetega, saamata aru, et selline hagemine mõjutab lapse heaolu. Hageja eesmärk on oma nõuetega teha kostja ja lapse eluolu psühholoogiliselt kurnavaks ning rahaliselt kogu aeg täiendavaid kulusid nõudes keeruliseks. Hageja ei täida oma lapse ülalpidamiskohustusi isegi miinimumi ulatuses ning käitub väljakutsuvalt ja vägivaldselt nii kostja kui lapsega.
23.Hageja esitatud „faktilised asjaolud“ on kõik paljasõnalised ning ei vasta suures osas tegelikkusele. Hagiavalduse nõue kostjalt kahjuhüvitise saamiseks 10 000 euro ulatuses on kostjahinnangul hagejat väga hästi iseloomustav, sest nõudest nähtub, et hageja jaoks on laps kostja suhtes mõjutusvahendiks ning loodetavasti lisasissetuleku allikaks. Hageja hakkab mittevaralist kahjuhüvitist nõudma alates lapse sünni päevast ehk päevast, mil kostja koos lapsega alles haiglas viibis. Kirjeldatud asjaoludest ei nähtu hageja tegelikku huvi lapsega suhelda või hoolivust ja hoolitsust. Hageja on lapse ja kostjaga käitunud väga jämedalt ja jõhkralt ning seetõttu on kostja olnud korduvalt sunnitud pöörduma abi saamiseks politsei poole.
24.Hageja on esitanud terve rea tõendeid, kuid kõik viited tõendamise osas on üldsõnalised. Hageja ei ole välja toonud, milliseid olulisi vaidlusaluseid asjaolusid ta soovib tõendada. Asjakohtu on hageja väide, et kostja avalduste alusel ei ole alustatud ühtegi kriminaalmenetlust, sest tavakodanik ei saa abi perevägivalla puhul. Hageja heidab kostjale ette, et ei saa lapsega kohtuda, kuid samas kahjustab kostjat süstemaatiliselt oma põhjendamatute nõuete ja erinevate menetlustega. Kostjal tuleb lapse kasvatamise ja arendamise asemel kompenseerida hageja esindaja kulusid ja tasuda kohtutäiturite tasusid.
25.Hageja kahjuhüvitise nõue on esitatud perioodi eest alates lapse sünnist 09.04.2016 kuni 10.07.2018 ehk 27 kuulise perioodi eest. Jagades kahjunõude summa 10 000 eurot perioodi kuudega, teeb see hageja kahjuks igakuiselt 370 eurot. Hagist ei selgu, milles see kahju seisneb. Hageja soovib lapse pealt raha teenida. Hagis nõutud summa ei ole kostjale reaalselt täidetav.
26.13.04.2020 seisukohtades leidis kostja, et hageja ei ole hagi nõuet kohtu selgitusi arvestades täpsustanud. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele välja toonud, mida ta seni esitatud tõenditega tõendada soovib. Hageja nõuded on raskesti hoomatavad. 20.03.2020 menetlusdokumendis on hageja muutnud hagi alust. Uute asjaoludena on hageja viidanud sellele, et tal on psühholoogilised üleelamised, ta on vajanud nõustamist ja tablette ning tal on unetus. Samas kinnitas hageja 27.02.2020 eelistungil, et tal ei ole midagi täiendavat esitada. Kostja ei andnud nõusolekut hagi muutmiseks.
27.Kostja leidis, et seisuga 10.07.2018 ei olnud tal kohustust hagejale last üle anda. Kuna sellist kohustust kostjal ei olnud, ei saanud ta seda rikkuda. 20.03.2020 menetlusdokumendis on hageja asunud väitma, et kostja rikub kohustust anda laps üle. Hageja ei ole tõendanud kahju õigusvastasust ja kostja süüd ega põhjuslikku seost kostja teo ja kahju vahel.
28.Alternatiivse nõude esitamisel TsMS § 463 lg 2 ja § 457 lg 1 alusel on hageja hagi muutnud, milleks kostja nõusolekut ei ole andnud. 10.07.2018 ja 20.03.2020 menetlusdokumentides hageja sellist nõuet ei esitanud. Hageja ei ole vaatamata kohtu
5(11)
selgitustele toonud välja, millist tema isiklikku õigust on rikutud. Hageja on asunud tuginema sellele, et kostja ei anna last välja, viidates üldistavalt PS §-le 27. Hageja ei ole selgitanud, millistele tõenditele ta tugineb. Jääb selgusetuks, millist hageja isiklikku õigust on kostja rikkunud.
29.Menetlusdokumendist ei nähtu, kuidas on kujunenud mittevaraline kahjuhüvitis. Hageja viide EIK lahenditele kahju kujunemisel pole asjakohane. Viidatud lahendid puudutavad mittevaralisi kahjusid, mis on tekkinud Tsehhis, Poolas, Itaalias Ungaris ega ole kohaldatavad meie ühiskonnas. Tuleb lähtuda antud ühiskonna heaolu tasemest. Hageja väidetud mittevaralised kahjulikud tagajärjed on tõendamata. Hageja on viidanud 02.02.2017 talle välja kirjutatud ravimile SOMNOLS (soodustab uinumist), kuid pole tõendanud põhjuslikku seost tekkinud kahju ja tagajärje vahel ning kostja süüd selles. 02.02.2017 ei saanud hageja unetus olla põhjustatud sellest, et talt on poeg röövitud.
30.Kostja leidis, et hageja nõue kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks ei ole tõendatud üksnes arvega. Hageja peaks esitama kuludokumendid ja tõendi arve tasumise kohta. Hageja peab tõendama, et ta on 02.07.2018 nõudekirja koostanud ja kostjale edastanud. Kohtueelsete õigusabikulude nõue on tõendamata. Hageja esindaja tunnitasu 156 eurot koos käibemaksuga on põhjendamatult kõrge, sest juristi tasu ei saa olla üle 120 euro koos käibemaksuga.
31.Hageja ei ole selgitanud, millega seoses ja milliselt nõudelt arvestab hageja viiviseid alates 02.07.2018. 10.07.2018 hagiavalduses märgib hageja, et esitas kostjale nõudekirja 02.07.2018 esindaja Eva Tibari vahendusel. Hageja pole eeltoodut tõendanud. Hageja pole tõendanud, kas ja millal on kostja kätte saanud 02.07.2018 nõudekirja. Hämmastav on asjaolu, et koheselt nõudekirja koostamisest 02.07.2018 muutus nõue sissenõutavaks ja hageja nõuab viiviseid alates 02.07.2018.
32.Samuti on põhjendamatud hageja õigusabikulud. Hageja esindaja õigusabi kulu hagiavalduse koostamiseks oli 16 tundi. Nimetatud ajakulu on üle paisutatud, arvestades seda, et hagiavaldus on koostatud puudustega ega vasta hagiavaldusele esitatud nõuetele.
33.07.07.2020 seisukohtades palus kostja tagastada hagejale 08.06.2020 menetlusdokumendile lisatud tõendid, mis ei puuduta perioodi 09.04.2016 kuni 10.07.2018. Kostja palus tagastada lisad 9, 10, 11, 12, 13-18 ja 19, sest pidas neid asjakohatuteks. 08.06.2020 menetlusdokumendis on hageja muutnud hagi alust ja eset. Algses hagis palus hageja mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise 10 000 eurot perioodi eest 09.04.2016 kuni 10.07.2018. Hageja palus kahju välja mõista seoses kostja tegevusega, millega viimane on piiranud hageja isiklikku õigust lapsega suhelda ja osaleda lapse kasvatamises. 08.06.2020 on hageja suurendanud nõude perioodi ja on tuginenud hoopis lapseröövile. Kostja ei anna nõusolekut hagi muutmiseks.
34.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. 27.02.2020 istungi protokolliga tutvumisele, hagi täpsustusega tutvumisele, õigusliku hinnangu ja kostja seisukohtade koostamisele kulus 10 tundi hinnaga 60 eurot tunnis ehk kokku 600 eurot. 08.05.2020 kohtumäärusega tutvumiseks, hageja 08.06.2020 vastusega tutvumiseks ja kostja seisukohtade koostamiseks kulus 7 tundi ehk 420 eurot. Istungiks valmistumiseks, menetluskulude nimekirja koostamiseks ja istungil osalemiseks kulus 4 tundi ehk 240 eurot. Kokku kulus õigusabi osutamiseks 21 tundi ehk 1260 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista 1260 eurot ja viivise seadusjärgses määras. Maakohtu otsus
6(11)
35.Maakohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale mittevaralise kahju hüvitist summas 10 000 eurot põhjusel, et kostja ei ole täitnud kohtumäärustega kindlaks määratud suhtlemise korda ning hageja ei ole saanud lapsega kohtuda ja osaleda tema kasvatamises. Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale viimase kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks 300 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 02.07.2018 kuni 10.07.2018 sissenõutavaks muutunud viivisena 19,73 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise.
36.Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise, sest kostja ei ole ajavahemikul 09.04.2016 kuni 10.07.2018 täitnud kohtumäärustega kindlaks määratud suhtlemiskorda ega ole võimaldanud hagejal lapsega kohtuda. 08.05.2020 määruses ei andnud kohus hagejale nõusolekut täiendada hagi alust 20.03.2020 menetlusdokumendis märgitud asjaoludega, mis leidsid aset pärast 10.07.2018. Seega ei arvesta kohus nõude lahendamisel neid asjaolusid, mis on toimunud pärast 10.07.2018. Vaatamata kohtu selgitustele ja täiendavalt antud tähtajale ei põhistanud hageja kohtule menetluse käigus esitatud täiendavate tõendite asjakohasust, eriti arvestades asjaolu, et kohus ei andnud nõusolekut hagi muutmiseks.
37.Kohus nõustub hageja väidetega, et tal on õigus vanemana oma lapsega suhelda ning kostja kui teine lapsevanem ei tohiks oma tegevusega kahjustada lapse suhet tema isaga. VÕS § 1045 lg 1 punkti 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane ka siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kohus nõustub ka hageja väitega, et olukorras, kus kostja kahjustab hageja suhet nende ühise lapsega ega täida tahtlikult ning süstemaatiliselt mõnda kohtulahendit, võib tegu olla seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. Eeltoodud asjaolud ei võimalda aga rahuldada hageja mittevaralise kahju nõuet, sest mitte iga õigusvastase teo toimepanekul ei saa nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tulemusena saab esitada varalise kahju nõude, kuid ei saa esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõuet.
38.Hageja ei ole esitanud mittevaralise kahju nõuet tulenevalt temalt vabaduse võtmisest, talle kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või tema au teotamisest. Hageja ei ole esitanud isiku surma põhjustamisest või talle raske kehavigastuse tekitamisest tulenevat nõuet ega asja hävimisest või kaotsiminekust tulenevat nõuet. Hageja on esitanud nõude tulenevalt sellest, et tema arvates rikkus kostja hageja kui lapsevanema õigust lapsega isiklikult suhelda, kuid eeltoodu ei kujuta endast sellist isikuõigust, mille rikkumisest tulenevalt saaks VÕS § 134 lg 2 alusel nõuda mittevaralise kahju hüvitamist.
39.See, millise isikuõiguse rikkumise tõttu saab nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, tuleneb VÕS §-st 131. VÕS § 131 näeb ette, et isikult vabaduse ebaseadusliku võtmise, isiku au teotamise või muu isikuõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada talle põhjustatud kulutused, samuti hüvitada tema sissetuleku vähenemisest või edasiste majanduslike võimaluste vähenemisest tekkinud kahju. Muuks isikuõiguseks VÕS § 131 tähenduses loetakse õigust vabale eneseteostusele, mille erinormideks on eraelu ja kodu puutumatus, õigust südametunnistuse, usu- ja mõttevabadusele, sh õigust oma kujutisele ja sõnale, samuti õigust enda isikuandmetele. Seega ei saa mitte iga isiklikku laadi õiguse rikkumise korral nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Ka VÕS § 1046 lg 1 näeb ette, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku 7(11)
õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Nii on Riigikohus selgitanud, et mitte kõiki isiklikku laadi õigusi ei saa pidada isiklikeks õigusteks VÕS § 1046 tähenduses, mille rikkumise korral on hüvitatav mittevaraline kahju VÕS § 134 lg 2 ja lg 6 alusel (RK TKo 2-14-56641, p 21.2).
40.Esitatud tõenditest võib kogumis järeldada, et hageja ja kostja vahel on tõsised erimeelsused seoses nende lapse kasvatamisega. Kostja ei ole täitnud kohtute määratud suhtlemise korda. Kohtutäiturid on koostanud talle seetõttu sunniraha määramise otsuseid, milliseid kostja on vaidlustanud. Teisalt ei ole takistused lapsega suhtlemisel alati tulenenud ainult kostja tegevusest, vaid ka hageja ei ole teinud piisavalt pingutusi selleks, et erimeelsusi mõistlikult lahendada. Vaatamata eeltoodule ei pea kohus võimalikuks rahuldada hageja mittevaralise kahju nõuet summas 10 000 eurot, sest hageja esile toodud asjaoludel õigusnormid mittevaralise kahju nõude rahuldamist ei võimalda. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja mittevaralise kahju nõude 10 000 eurot. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus rahuldamata ka sellest nõudest tuleneva sissenõutavaks muutunud ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivisenõude.
41.Ühtlasi osundab kohus, et hageja nõuet ei saa rahuldada ka alternatiivsel alusel. Hageja viitas nõude alternatiivse alusena TsMS § 457 lõikele 1, mille kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei toonud vaatamata kohtu selgitustele välja, millise konkreetse kohtulahendi täitmata jätmist ta kostjale ette heidab. Hageja esitas kohtule hulgaliselt erinevaid kohtulahendeid, kuid ei selgitanud, millisele ta tugineda soovib. Hageja mittevaralise kahju nõuet ei saaks aga rahuldada isegi juhul, kui hageja oleks alternatiivse nõude aluseks olevad asjaolud välja toonud. Kohtulahendi täitmise kohustus kujutab endast seadusest tulenevat kohustust, mille rikkumise korral ei võimalda õigusaktid esitada mittevaralise kahju nõuet.
42.Lisaks 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju nõudele esitas hageja kostja vastu varalise kahju 300 euro hüvitamise nõude. Hageja kahju seisnes 02.07.2018 saadetud nõudekirja koostamise õigusabikuludes. Nõudekirja koostamisele kulus koos käibemaksuga 600 eurot, millest hageja nõudis 300 eurot. Kostja vaidles nõudele vastu ja leidis, et ta ei ole hageja viidatud kirja saanud. Viivist õigusabikulude nõudelt arvestas hageja alates kirja koostamisest, mitte selles märgitud nõude täitmise ajast. Käesoleval juhul puudus hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt mittevaralise kahjuna 10 000 euro hüvitamist. Seetõttu ei ole vastavas osas esitatud nõudekirja koostamise kulu VÕS § 128 lg 3 mõistes selliseks põhjendatud kahjuks, mille hüvitamist saaks hageja kostjalt nõuda. Lisaks nõustub kohus kostja väitega, et nõudekirja tegelikku saatmist kostja ei ole hageja tõendanud. Kohus jätab eeltoodud alusel rahuldamata hageja varalise kahju nõude 300 eurot. Kuna kohus jätab varalise kahju nõude rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka selle nõudega seoses esitatud viivisenõue.
43.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus leiab, et kuigi kostjale osutatud õigusabi tunnitasu suurus on mõistlik, on kostjale osutatud õigusabi maht üle paisutatud. Kostjale ei ole osutatud sellist õigusabi, mis oleks olnud kvaliteetne ja kohane. Arvestades kostja esindaja tunnitasu suurust, on põhjendatud õigusabi ulatus 300 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista viimase õigusabikuludena 300 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt 300 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest
8(11)
kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
44.Apellant palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Harju Maakohus on oma 26.03.2021. a otsuses ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, mille tulemusena on kohus jõudnud ka valele lõpplahendile. Materiaalõiguse vale kohaldamine viib ka paratamatult kogukohtulahendi täielikule tühistamisele. Hageja on hagi õiguslike alustena esitlenud VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja 1046 lg 2.
45.Apellant on ka seisukohal, et kohus on rikkunud ka menetlusõigusnorme kui pole võtnud vastu hageja poolt esitatud lisamaterjale iseloomustamaks kostja käitumist peale hagi avalduse esitamist ja ajaliselt hilisemas perioodis aset leidnud sündmuste osas. Mitte ükski hageja poolt maakohtule esitatud tõend ei oleks väljunud hagi raamidest ega hagi alusest, kuid oleks aidanud lahendada asja kogumis mõistlikult võimalikult väikeste menetluskuludega ja kompaktselt.
46.Apellandile on kohtulahendi p 67 ja 68 alusel arusaadav, et kohus möönab, et hageja õigusi on küll rikutud, kuid mitte igasugune õiguste rikkumine ei tähenda õigust jaatada mittevaralise kahju hüvitamiseks. Apellant sellise kohtu seisukohaga konkreetsel juhtumil ei nõustu ja leiab, et kohus on valesti kohaldanud materiaalõigust. Juhtumil kui kohus väidab, et puudub õiguslik alus VÕS hageja hagi rahuldamiseks, siis on hageja seisukohal. Et kohtul tulnuks alustada PSJV ja kontrollida vastava õigusliku olukorra vastavust PS normidele kogumis.
47.Apellandi isiklike õiguste rikkumist ja hingelist läbielamist tuleb igal juhul käesoleval juhul jaatada, kuna rikutud on tema PS tulenevat õigust osaleda oma lapse kasvatamisel ja olla koos oma lapsega. Asjaolu, et seda ei ole talle võimaldatud, ei ole samuti vaidluse all, niisamuti kui see faktiline asjaolu, et lapse ja isa kohtumiste takistajaks ei ole mitte riik, vaid kostja – lapse ema, kelle tegevusest ainuisikuliselt sõltus, sedavõrd väikese lapse üleandmine.
48.Apellant on seisukohal, et olukorras, kus üks vanem teadlikult ja tahtlikult rikub kehtivaid kohtumääruseid ning eirab seadusest ja kohtulahenditest tulenevaid nõudeid on tõendatud kahju hüvitamise esimene eeldus – rikkumine. Samuti on teada rikkuja isik – kostja. Puudub ka vaidlus selle üle, et kostja rikkus teadvalt kohtumääruseid. Puudub vaidlus ka sellest, et rikkumine oli seadusevastane – rikutud on ka KarS § 3311 lg 1. Seega rikkumine (sunniraha määramine) ja seadusevastasus on tuvastatud. Kohus jaatab muuhulgas hageja nõude aluseks olevate asjaolude pinnalt neid eeldusi (p 73), kuid möönab, et õigusnormid ei võimalda hageja hagi rahuldamist. Vastus apellatsioonkaebusele
49.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
50.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
51.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus ei ole asja materjali põhjal tuvastanud kaebuses viidatud olulist menetlusnormide rikkumist või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi
9(11)
täielikult maakohtu otsuse põhjendustega ega korda apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmist.
neid.
Vastuseks
52.Asja materjalidest nähtub: -07.11.2016 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-16-9345 (toimiku 1. kd, lk 919), kehtestati hageja ja kostja vahel kuni nende lapse kaheaastaseks saamiseni suhtlemise kord. Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2017 määrusega samas tsiviilasjas (toimiku 1. kd, lk 20-25) jäeti kostja määruskaebus rahuldamata ning varasem Harju Maakohtu lahend muutmata. -25.05.2017 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-16-9345 määruse (toimiku 1. kd, lk 26-37), milles muuhulgas tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ning muutis varasemat suhtlemise korda. Tallinna Ringkonnakohtu 21.09.2017 määrusega samas tsiviilasjas (toimiku 1. kd, lk 38-46) jäi varasem maakohtu määrus muutmata ja kostja määruskaebus rahuldamata. -25.05.2017 Harju maakohtu määruse tsiviilasjas 2-16-9345 täitmiseks algatatud täitemenetluses määras täitur kostjale 31.07.2017 otsusega sunniraha. 31.08.2017 tegi Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-17-13321 määruse (toimiku 2. kd, lk 4548), milles jättis muutmata Harju Maakohtu varasema 14.03.2018 määruse kostja kaebuse rahuldamata jätmise kohta kohtutäituri sunniraha määramise otsusele. -18.12.2017 tegi kohtutäitur kostjale sunniraha määramise otsuse, sest kostja ei täitnud Harju Maakohtu 25.05.2017 määrust tsiviilasjas nr 2-16-9345 (toimiku 2. kd, lk 3638). -Järgmise sunniraha määramise otsuse samas täitemenetluses tegi kohtutäitur kostjale 05.01.2018 (toimiku 2. kd, lk 39-44). 12.04.2018 tegi Harju Maakohus määruse tsiviilasjas nr 2-18-3313, milles jättis rahuldamata kostja määruskaebuse kohtutäituri sunniraha määramise otsusele (toimiku 1. kd, lk 81-83). -18.04.2018 kehtestati Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-17-16831 (toimiku
2.kd, lk 49-51) esialgse õiguskaitse korras hageja suhtlemise kord tema lapsega. 08.06.2018 määrusega samas asjas (toimiku 2. kd, lk 52-54) peatati varasem suhtlemise kord ja määrati, et suhtlemist hakkab korraldama EELK Perekeskus.
53.Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas põhjendatult asjas esitatud tõenditest tulenevalt, et poolte vahel on aastaid kestnud erimeelsused selles kas ja kuidas peaks toimuma hageja ja poolte lapse suhtlemine. Vanemate vahel jätkuvate erimeelsuste esinemine ning erimeelsuste süvenemine viis selleni, et kostja ei täitnud kohtulahendiga määratud hageja ja lapse suhtlemise korda, mistõttu määrati talle täitemenetluses sunnirahad. Hageja leiab, et see tõi kaasa temale mittevaralise ja kohtueelsete õigusabikulude näol varalise kahju, paludes esitatud hagis kahjud kostjalt välja mõista. Maakohus jättis hagi rahuldamata.
54.Nõustuda tuleb maakohtu seisukohaga, et hagis toodud asjaolud ei võimalda rahuldada hageja mittevaralise kahju nõuet, sest mitte iga õigusvastase teo toimepanekul ei saa nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kuigi hageja eraelu puutumatust, sh ka õigust määrata enda perekonnasuhted saab iseenesest lugeda isikuõiguseks VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 tähenduses, ei ole nimetatud sätetega vähemalt üldjuhul hõlmatud tekkinud mittevaraline kahju, mis seondub vanemate vahelise vaidlusega ühe vanema ja lapse suhtluskorra tagamiseks. Taoliste perekonnaõiguslike suhete reguleerimiseks on ette nähtud muud õiguskaitsevahendid. Nõustuda tuleb maakohtuga ka selles, et VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi ei ole võimalik mittevaralise kahju nõuet rahuldada. Selle sätte kohaldamisel saab nõuda varalise kahju hüvitamist. Kuna hageja nõutud varalise kahju hüvitise edukus sõltub sellest, kas mittevaralise kahju nõue rahuldatakse, siis leidis maakohus õigesti, et ka varalise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.
10(11)
55.Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus keeldus ebaõigesti menetluse jooksul esitatud tõendite vastuvõtmisest. Hagis esitas hageja järgmised nõuded: välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 10 000 eurot ajavahemikul 09.04.2016 kuni 10.07.2018 toimunud kostja tegevuse eest, millega piirati hageja isiklikku õigust suhelda lapsega ja osaleda oma lapse kasvatamises ning välja mõista kahju hüvitis 300 eurot seoses kohtueelsete õigusabikuludega, välja mõista 02.07.2018 kuni 10.07.2018 sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt summas 19,73 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivis alates 11.07.2018 seadusjärgses määras. Menetluse jooksul täiendas hageja hagi alust, kuid maakohus ei andnud luba hagi aluse täiendamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt menetles maakohus esialgses hagis märgitud alustega esitatud nõudeid. Apellatsioonkaebuses ei heideta maakohtule ette seda, et maakohus ei andnud nõusolekut hagi aluse täiendamiseks. Kuna hagi alus oli seotud konkreetse ajalise raamiga, siis oli ringkonnakohtu arvates põhjendatud maakohtu seisukoht, et hagi lahendamiseks ei olnud menetluse jooksul esitatud tõendid asja õigeks lahendamiseks vajalikud.
56.Hageja leiab, et maakohtul tulnuks kontrollida vaidluse lahendamisel kohaldatud materiaalõigusnormide põhiseaduspärasust. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust asuda seisukohale, et kohaldamisele kuulunud materiaalõigusnormid on vastuolus põhiseadusega. Menetluskulude jaotus
57.TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Apellatsioonimenetluses palus kostja hagejalt välja mõista menetluskuludena lepingulise esindaja poolt osutatud õigusteenuse kulud. Esitatud andmete kohaselt moodustavad need 294 eurot. Esindaja osutatud õigusteenuse tunnihind on 60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega ning osutatud teenuse ajahulk vastab tehtud tööle. Seega tuleb kostja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada.
/allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.