Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

1 (19)

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

2 (19)

hinnangu järgi kannavad kostja avaldatud faktiväited endas jäägitult negatiivset konnotatsiooni. Järelikult on väljaspool vaidlust asjaolu, et kostja avaldatud faktiväided, nagu oleks hageja täiesti tavaline perverdist pedofiil ja pervert, on hageja au teotavad. Läbi hageja au teotavate ebaõigete andmete avaldamise, põhjustas kostja hagejale märkimisväärse moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet oma erialase kutsetegevuse tõttu. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi hagejast täiesti ekslik ja halvustav mulje. Kostja tekitas avalikkuse silmis hagejast ebaõige kuvandi. Ka hageja tervis sai laimutegevuse tõttu kahjustada. Hageja on pidanud olema terviseprobleemide tõttu kodus ning ta pole saanud muuga (sh kutsetegevusega) tegeleda. Kõige ilmekamalt avaldub kostja (ja ka teiste laimajate) laimava tegevuse negatiivne mõju hageja maine muutumises. Kui sisestada hageja nimi interneti otsingumootorisse, siis praktiliselt iga artikli juures on näha midagi negatiivset, solvavat, au teotavat. Kui avalikkuse ette tuli fakt, et hageja saatis laimajatele välja nõudekirjad, jätkus hageja materdamine sama sisuga kommentaaridega. Järjekordselt mõnitati hagejat täiesti ilma igasuguse aluseta. Seega väljendubki esimene põhjus, miks antud juhul on tegemist tõsise laimamisega, mille tõttu hageja kohtult kaitset palub, just selles, et iga selline kostjasugune laimaja on küll võib-olla tilk suures ookeanis, kuid kui neid samasuguseid tilku poleks, poleks ka suurt laimulainet, mis hagejat tabas ja tabab tänaseni. Kostja osales nn karjaefekti tekitamises, kus sajad inimesed rikkusid hageja isiklikke õiguseid. Seega on kostja süü suur juba selle tõttu, et ta andis enda õigusvastase kommentaariga hageja vastu suunatud laimutegevusele hoogu juurde. Hagejast on saanud kindlasti ka kostja laimu tulemusel Eestis üks enim laimatud inimene, kelle pihta loobitakse valimatuid solvanguid ja keda ei sallita. Kostja avaldatud ebaõiged faktiväited põhjustavad hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega, lapsevanemad kahtlevad hageja kõlbelisuses ja sobivuses töötada lastega. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Lisaks on kostja avaldatud ebaõiged andmed toonud kaasa negatiivseid muudatusi hageja elukorralduses, kuivõrd hageja peab korduvalt ja väsimatult selgitama kostja avaldatud andmete ebaõigsust ning seda, et tema tegevus lastega on õige ja kohane. Samuti on hagejal tema au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Sarnane moraalne kahju on põhjustatud ka hageja perekonnaliikmetele ja lähedastele, kes on temaga seotud. On väljaspool igasugust vaidlust, et lastega töötava inimese avalik just selle tegevusega seonduv negatiivne kuvand võrdub selle inimese jaoks karjääri lõppemisega. Kasutuks muutuvad kõik õpingutele tehtud suured kulutused ning hageja kaotas kostja tegevuse tõttu temale kõige südamelähedasema eneseteostusvõimaluse. Hageja ei ole pärast tema suhtes korraldatud laimulaviine saanud ühtegi tellimust – lasteaiad vaatavad hirmuga temast mööda. Seda mitte hagejast tulenevatel põhjustel, vaid just kostjasuguste laimajate tõttu, kuna nemad määrisid täielikult hageja maine ning lasteaiad kardavad, et ka nende suhtes võetakse samasugune laimukampaania ette, kui nad peaksid hagejaga koostööd tegema. Hagiavalduse esitamise seisuga olid kostja avaldatud kommentaarid olnud üleval üle aasta (alates xx. xxxxxxxxx.a ja alates xx. xxxxxxxx xxxx. a). Hageja edastas kostjale kohtuväliselt 9. jaanuaril 2020. a nõudekirja kahju hüvitamise nõudes, andes kostjale vastamiseks kümne päeva pikkuse tähtaja. Kostja otsustas saadud nõudekirjale mitte reageerida ega otsida mistahes kohtuvälist kokkulepet. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista ebaõigete faktiväidete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Arvestades üldise elukalliduse tõusu, 3 (19)

kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, hageja maine täielikus hävitamises osalemist ning kostja ükskõiksust pärast nõudekirja saamist, peab hageja õiglaseks hüvitiseks vähemalt 5000 eurot.

ühiskonnas konsensust, on õige üksnes osaliselt. Tõsi on, et hageja kasvatusmeetod oli päevakajaline just oma uuenduslikkuse tõttu. Küll aga ei nõustu hageja kostja seisukohaga nagu õigustaks see asjaolu kostjasuguste laimajate käitumist. Inimese ja tema tegevuse kajastamisel on mitmeid väljendusvorme. See kajastus, millele kostja on hagiavalduses viidanud (ajaleheartiklid, Pealtnägija saade jne) ongi need kajastusvormid, mis on ühiskonnas tähelepanu pälviva teo või sündmuse puhul loomulikud. Küll aga ei saa pidada loomulikuks ja normaalseks seda kajastust, mille avaldas kostja. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hoolimata kostja laimust hagejal mittevaralise kahju hüvitamist justkui vaja polekski. Hageja väitel ei ole tõenäoliselt isegi kahjuhüvitise väljamõistmine piisav, et kõrvaldada kostja tehtu negatiivsed tagajärjed. Hageja tegevus lastega seotud valdkondades on rikutud kogu tema ülejäänud eluks – hageja pole saanud mitte ühtegi kutset ega pakkumist lastele õpetamiseks. Hageja ei saa mitte kunagi täisväärtuslikult tegeleda sellega, mille tarvis on ta end aastaid harinud ning milles on tal laialdane kogemus. Seda kahju, mis hagejale on tekkinud, ei saa tõenäoliselt mitte kunagi täielikult hüvitada. Töö ja kutsumus moodustab inimese elust väga olulise osa. Hageja jaoks on see oluline osa tema elust igaveseks rikutud seepärast, et kostja nimetas teda avalikult pedofiiliks. Hageja leiab, et kostja väljatoodud asjaolu, et tema sissetulek on väike, ei anna alust jätta kostjalt kahjuhüvitist välja mõistmata. Hageja leiab, et kahjuhüvitise väljamõistmisel ei saa lähtuda ainuüksi isiku sissetuleku suurusest. See tooks kaasa olukorra, kus mitte üheltki n-ö „vaeselt“ inimeselt ei saaks kahjuhüvitist välja mõista, mis ei ole aga seadusandja mõte. Lisaks on kostja toonud välja üksnes tema palga suuruse, kuid on jätnud täpsustamata enda muud sissetulekuallikad. Kostja ei ole ka välja toonud asjaolu, et talle kuulub xxxxxxxxx kinnistu ning menetluse kestel võõrandas ta enda xxxxxxxx asunud kinnistu, millest eelduslikult sai ta ka tulu.

KOSTJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED

Kostja, G. P. , hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele täies ulatuses vastu. Kostja ei vaidlusta seda, et ta postitas Facebookis E. S. K. T. P. poolt xx. oktoobril xxxx. a jagatud artikli juures kommentaari: „padofiil ...täiesti tavaline perverdist pedofiil on see naine.“ Samuti ei vaidlusta kostja, et postitas Facebookis Ei Eesti laste Seksualiseerimisele grupis 21. novembri xxxx. a postituse juures kommentaari: „selline pervert nõuab oma õigust ?!?!“. Kostja leiab, et avaldatud kommentaare ei saa käsitleda faktiväidetena, vaid tegemist saab olla väärtushinnangutega. Kostja ei arva, et hageja on pedofiil või pervert selle sõna otseses tähenduses. Kostja eesmärk ei olnud ka see, et keegi teine arvaks, et hageja on pedofiil või pervert. Kostja väide oli reaktsioon hageja tegevusele ning emotsionaalselt väljendatud hinnang sellele. Kostja võtab omaks, et tema kommentaarides ei olnud sõnakasutus korrektne ning kostja on selle eest hageja ees ka vabandanud. Kostja on kommentaarid kustutanud ja postitas algsete kommentaaridega samas kohas alljärgneva teksti: „Ma ei arva, et R. H. on pedofiil või pervert selle sõna otseses tähenduses. Käesolevaga vabandan R. H. ees selliste sõnade kasutamise eest. Küll aga ei nõustu ma R. H. poolt kasutatavate õpetamismeetoditega ning pean neid lasteaialastele ebakohasteks“. Kostja väitel ei ole hageja ise kordagi tema käest palunud, et ta kustutaks avaldatud kommentaari või muudaks seda. Selle asemel saatis hageja 9. jaanuaril 2020. a kostjale kirja,

5 (19)

milles nõudis 2726 euro tasumist. Andmete ümberlükkamist ei ole hageja taotlenud ka käesolevas kohtuasjas, hoolimata sellest, et hageja peab avaldatut ekslikult faktiväiteks. Faktiväidete puhul on esmane õiguskaitsevahend andmete ümberlükkamine. Seetõttu leiab kostja, et hageja peamine soov ei ole mitte enda maine kaitse vaid soov rikastuda. Hageja on saatnud praktilises samas sõnastuses nõudekirju kümnetele internetikommentaatoritele eesmärgiga saada nende käest raha. On tõenäoline, et vähemalt osa selliste kirjade adressaatidest ka tõepoolest maksab küsitud summa kohtuväliselt ning selline masspostitus on hagejale rahaliselt kasulik. Kostja leiab, et mitte iga kommunikatsiooniakt ei ole au teotav ning seda isegi siis, kui tegemist on ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnanguga. Selleks, et tegemist oleks au teotamisega peab see esiteks olema tehtud avalikkusele kättesaadavaks. Antud juhul see nii ei ole. Kostja avaldas algse kommentaari Facebooki grupis E. S. K. . Tegemist on suletud grupiga, mis ei ole avalikkusele juurdepääsetav. Hageja ise selle grupi liige ei ole. Selleks, et saada grupi liikmeks, tuleb esitada taotlus grupi administraatoritele. Kostjale jääb arusaamatuks, kust on hageja üldse leidnud vastava grupi ja seal tema kohta avaldatud kommentaarid. Seetõttu jääb mulje, et hageja on seda eraldi otsinud ning teinud pingutusi selleks, et saada kätte tema kohta suletud grupis vahetatud info. See tähendab, et hagejal on endal roll kahju tekkimisel, mida tuleb hüvitise suuruse määramisel arvesse võtta. Kostja leiab, et kuigi tema kommentaaride sõnakasutus oli ebakorrektne, ei olnud kostja poolt avaldatu sisu siiski ebakohane. Hageja nõue põhineb väitel nagu oleks ta pädev koolitaja, kellel on õigus viia läbi sellist seksuaalkasvatust, nagu ta on teinud, ning ühiskondlik hukkamõist sellele on kohatu ja omakorda hukkamõistu vääriv. Kostja selle väitega nõustuda ei saa. Iseenesest on loomulikult õige, et lapsed vajavad seksuaalkasvatust, kuid selline seksuaalkasvatus peab olema eakohane, vastama laste arengule ning selle läbiviija peab olema selleks pädev. Laste seksuaalkasvatuse parim praktika ja tänapäevase teaduse tase on kokku võetud WHO juhendis „International technical guidance on sexuality education. An evidence-informed approach“ (eesti keeles „Rahvusvaheline tehniline juhend seksuaalhariduse kohta. Tõenduspõhine lähenemine“). Sedavõrd väikestele lasteaialastele seksuaalhariduse andmist WHO ei toeta. Kõige noorem grupp on 5 – 8 aastased, kellele õpetatakse põhitõdesid, nagu sõprus, kõigil on inimõigused, kiusamine on halb jne. Samadest põhimõtetest lähtub ka Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. a määrus nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“. Hageja poolt tema Tartu Postimehes

6 (19)

Kostja on ka seisukohal, et hagejale ei ole kostja kommentaaride avaldamisega seoses hüvitatavat kahju tekkinud. Kostjale ei ole teada, et keegi oleks hagejat halvustanud kostja poolt postitatud kommentaari tõttu. Seda ei ole hageja ka ise esile toonud. Tõsi on see, et hagejat on halvustatud tema erialase töö tõttu, mis ei ole leidnud ühiskonnas mõistmist vaid vastupidi hukkamõistu ja halvakspanu. Hageja on ise seda põhjalikult avalikult kajastanud ajalehes Tartu Postimees 9. oktoobri xxxx. a artiklis „R. H. : seksuaalkasvatus alaku lasteaias“. Selles artiklis ütleb hageja muu hulgas järgmist:“ Aga nii tugevat reaktsiooni mõnelt kohalviibijalt ja seejuures negatiivset ei oleks ma ealeski osanud arvata. ...Vastasin ka kuulajate küsimustele ja mind üllatas eestlaste väga kategooriline homofoobia ja samuti negatiivne suhtumine unnutamisse [st laste masturbeerimisse]... Peale minu uue elukutse õnnestus mul kohalviibijaid veel muugagi šokeerida. Kui teatasin, et tõlgin soome keelest eesti keelde raamatut seksuaalsusest, küsis keegi otse, kas ma tõesti mingit muud raamatut ei leidnud tõlkimiseks.“ Artikkel avaldati 9. oktoobril xxxx. a. Vaidlusalune kostja kommentaar postitati xx. oktoobril xxxx. a ehk nädal hiljem. Seega on ilmne, et hageja tegevus pälvis hukkamõistu juba enne seda kui kostja avaldas oma kommentaari. Puudub mistahes mõistlik põhjus arvata, et hageja poolt kogetud ühiskondliku hukkamõistu on tinginud kostja tegevus. Hageja ei ole seda tõendanud. Hageja poolt lasteaialastele läbi viidud tundi on kajastatud ka Eesti Rahvusringhäälingu saates „Pealtnägija“. Muu hulgas laulab hageja lastele laulu, mis sisaldab sõnu „Kus on sinu noku / tussu? Siin see on. Siin see on. Kõik on väga hästi. Üks kaks kolm“. Hageja sõnum lastele, et nende kehad on nende omad ning keegi ei tohi neid puudutada kui laps seda ei taha, on kostja arvates õiged. Vaieldav on aga hageja õpetusmeetodite kohasus, sh videos sisalduv laul suguelunditest ning artiklis kajastatud käsitlus laste masturbeerimisest: „Laps tunneb tutvudes oma kehaga, et suguelundite puudutamine tekitab mõnutunnet, ja sellepärast tahab ta teha seda uuesti, sageli just enne uinumist“. „vanemad, ärge keelake lapsel tutvuda oma kehaga, andke tema seksuaalsusele võimalus areneda!“ Hageja artikkel ja „Pealnägija“ saade on pälvinud laialdast meediakajastust. Hageja väide, et meediakajastus, kommentaariumis ja sotsiaalmeedias toimuv on põhjustatud kostja kommentaarist, on lihtsalt vale. Kostja kommentaar on vaid üks väike osa kogu laiemast meediakajastusest, mis on põhjustatud hageja erialasest tegevusest. Hageja tegeleb valdkonnaga – lasteaialaste seksuaalkasvatusega – mille vajalikkuse, lubatavuse ja kohasuse üle ei ole ühiskonnas üksmeelt. Hageja meetodid on vaieldavad ning on pälvinud laialdast vastukaja ning hukkamõistu. Hagejaga teistsugusel seisukohal olijate kesksed argumendid on, et neid küsimusi peaks lastele selgitama vajaduspõhiselt nende vanemad ning et vanemad ei peaks julgustama nii väikeste laste seksuaalseid avastusi, kuivõrd see muudab nad kergemini haavatavaks inimestele, kes soovivad seda kuritahtlikult ära kasutada. KarS § 147 kohaselt loetakse noorem kui kümneaastane isik seksuaalse enesemääramise suhtes arusaamisvõimetuks. Õigusteoorias lisatakse, et „noorem kui kümneaastane isik on täielikult võimetu seksuaalkäitumisest aru saama ja sellekohaseid otsuseid langetama“ . Sõnade täielikult võimetu rõhuasetus põhineb allikast. Eeltoodut arvestades leiab kostja, et hageja väide, nagu oleks kostja põhjustanud talle massiivse mainekahju, on alusetu. Hageja on läbi avalike ülesastumiste ise positsioneerinud ennast avaliku elu tegelasena, propageerides aktiivselt lasteaialaste seksuaalkasvatust, mis on vastuvõetamatu mitte ainult olulisele osale ühiskonnast, vaid ka oma ala spetsialistidele. Sealjuures ei ole hagejal kvalifikatsiooni ega haridust, et lasteaialastele seksuaalkasvatust

7 (19)

õpetada ning tema metoodika ei ole kooskõlas ei WHO juhiste, riikliku õppekava ega erialaspetsialistide seisukohtadega. Kostja kommentaarid ei ole kuidagi põhjustanud kolmandate isikute pöördumisi hageja poole ega avalikkuse arusaama, et hageja ei ole pädev lasteaialastele seksuaalkoolitusi andma. Kostja leiab, et hageja tegevusele osaks saanud aktiivne kajastus on tingitud sellest, et tema poolt õpetatava vajaduse ja lubatavuse üle ei ole ühiskonnas konsensust ning hageja meetodid on vastuolulised ja vaieldavad. Hageja väide, et talle on tekitanud kahju just kostja, ei vasta tegelikkusele. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kostja poolt suletud Facebooki grupis postitatud kommentaarid omaksid sedavõrd suurt ühiskondlikku mõju, et kostjal oleks võimalik kujundada ühiskondlikku arvamust. Lisaks ei pea seda väidet õigeks ka hageja ise. See nähtub asjaolust, et hageja on esitanud praktiliselt identsed hagiavaldused ja nõuded ka veel vähemalt P. K. , E. M. , E. M. , S. S. ja K. T. vastu. Neile kõigile heidab hageja praktiliselt samas sõnastuses ette, et just nemad on tekitanud hagejale mainekahju, loonud „laimulaviini“, tekitanud tervisekahju ja põhjustanud töökaotuse. See väide ei saa olla samaaegselt õige kõigi kostjate suhtes korraga. Iga kostja ei saa olla eraldiseisvalt kõigi nende väidetavate kannatuste esmapõhjustaja, nagu hageja igas hagiavalduses väidab. Hageja väited suure mainekahju kohta lükkab ümber ka see, et ta nõuab kõigi kommentaatorite käest raha. Hageja ei ole siiani mitte kelleltki nõudnud avaldatu kustutamist, ümberlükkamist ega vabandust. Sellest nähtub, et avaldatul ei ole tegelikult hageja suhtes mingit negatiivset mõju, kuivõrd hagejal puudub mistahes huvi selle vastu, et kommentaare veebist eemaldada. Seda ei ole ta nõudnud ka kostja käest, kuid hoolimata sellest on kostja omal initsiatiivil vaidlusalused kommentaarid kustutanud ning avaldanud avalikud vabandused. Riigikohus on ka korduvalt leidnud, et mitte iga au teotamise juhtum ei pea kaasa tooma rahalist hüvitist. Kohtupraktikast tuleneb, et au teotamisega põhjustatud negatiivseid tagajärgi saab kõrvaldada või vähemalt vähendada ka vabanduse või avaliku parandusega. Sellisel juhul puudub alus au teotamise kompenseerimiseks rahalise hüvitisega, kuna teotamine on juba mitterahaliselt kompenseeritud. Antud juhul on kostja enda initsiatiivil avaldanud nii vabanduse kui paranduse. Kostja on seisukohal, et arvestades eeltoodut kogumis, puudub hageja rahalise nõude rahuldamiseks alus. Juhul, kui hageja oleks kohtueelselt palunud kostjal avaldada täpsustuse, oleks kostja seda ka teinud. Asjaolu, et hagejal puudub huvi kommentaari parandamise või vabanduse vastu, näitab seda, et hagi on esitatud puhtalt raha saamise eesmärgil ilma, et selle taga oleks hageja isiklike õiguste kahjustamist või reaalset mittevaralist kahju. Ehkki mittevaralise kahju tekkimist ei pea tõendama, on siiski hagejal õigus seda teha, et kahju hüvitamise nõude lahendamisel saaks kontrollida, kas hageja on tõepoolest kannatanud kahju, mida ta väidab. Hageja on seostanud oma mittevaralise kahju väidetega, et ta sai kostja kommentaaride tagajärjel tervisekahjustuse, kaotas töö ning inimesed arvavad, et ta ei ole pädev õpetama. Hageja vastavaid väiteid aga tõendanud ei ole ning need väited on paljasõnalised. Hageja ei ole selgitanud, millise tervisekahjustuse on ta enda väitel saanud. Eluliselt ei saa ka usutavaks pidada, et kostja kommentaarid oleks põhjustanud hagejale tervisekahjustuse. Hageja väide selle kohta, et ta on töö kaotanud, on ka vale, sest hageja töötab tänasel hetkel seksuaalnõustajana Tartu Noorte Nõustamiskeskuses ja Seksuaaltervise Kliinikus. Seda, et hageja oleks mõnest teisest töökohast või tellimusest kostja tõttu ilma jäänud, ei ole hageja tõendanud. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks pädev koolitama ning et tema vastuolulised õpetusmeetodid vastaksid riiklikule õppekavale ja kasvatusteaduse tänapäevasele tasemel.

8 (19)

Kui kohus siiski rahuldab hageja nõude, siis palub kostja kahjuhüvitise suuruse määramisel arvesse võtta tema majanduslikku seisundit. Kostja töötab O. - S. J. turvatöötajana. Kostja netopalk 2020. aastal 11 kuu jooksul oli kokku 6599,90 eurot ehk kuus keskmiselt 599,99 eurot. Hageja poolt nõutav summa 5000 eurot on kostja enam kui 8 kuu kogusissetulek ning aastasissetulekust 7200 eurot 5000 euro suuruse hüvitise mahaarvamine tähendaks seda, et kostjale jääb kätte 2200 eurot, millega ta peab katma enda ülalpidamiskulud kogu aasta vältel. Sellega sunnitaks kostja allapoole absoluutset vaesuspiiri, mis ei saa olla hüvitise mõte ega eesmärk.

KOHTU SEISUKOHT

Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjas tähtsust omavate asjaolude üle: •

Kostja, G. P. , avaldas Facebookis E. S. K. T. P. poolt xx. oktoobril xxxx. a jagatud artikli „R. H. : seksuaalkasvatus alaku lasteaias“ juures kommentaari: „padofiil ...täiesti tavaline perverdist pedofiil on see naine.“

•

Kostja, G. P. , avaldas Facebookis Ei Eesti laste Seksualiseerimisele grupis 21. novembri xxxx. a hagejat, R. H. , käsitleva postituse juures kommentaari: „selline pervert nõuab oma õigust ?!?!“ .

Hageja leiab, et kostja avaldatud väidete nagu „täiesti tavaline perverdist pedofiil“ ja „pervert“ puhul on tegemist ebaõigete faktiväidetega. Hageja väitel kahjustas kostja nende ebaõigete faktiväidete avaldamisega oluliselt hageja mainet ning hageja nõuab hagis kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist ja viivist kahjuhüvitiselt. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja väitel oli tema kommentaaride puhul tegemist väärtushinnangutega hageja laste seksuaalkasvatuse alase tegevuse kohta. Kostja leiab, et kuigi tema kommentaaride sõnastus ei olnud korrektne, oli tema antud väärtushinnangute sisu kohane, hagejal ei saanud kostja kommentaaridega seoses tekkida mittevaralist kahju ning kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud.

9 (19)

VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Tulenevalt eelnimetatud sätetest tuleb kohtul hagi rahuldamise eeldusena kindlaks teha, kas kostja käitumine on olnud õigusvastane. Selleks, et otsustada, kas kostja käitumise õigusvastasuse hindamisel kohalduvad VÕS § 1046 või § 1047 sätted, tuleb kohtul esmalt teha kindlaks, kas kostja avaldatud väidete nagu „täiesti tavaline perverdist pedofiil“ ja „pervert“ puhul on tegemist faktiväidete või väärtushinnangutega.

EKSS „Eesti keele seletav sõnaraamat“ 2009. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=s%C3%B5na

10 (19)

näiteks seda, kui kostja oleks avaldanud väite mingi konkreetse loomuvastase või lapsi suguliselt ahistava teo kohta, mille hageja toime on pannud. Arvestades asjaolusid, leiab kohus, et kostja avaldatud väidete nagu „täiesti tavaline perverdist pedofiil“ ja „pervert“ puhul on tegemist väärtushinnangutega.

11 (19)

seksuaalkasvatuse meetodeid tunnustatud kasvatusteadlased. Kostja on välja toonud, et WHO juhendis „International technical guidance on sexuality education. An evidence-informed approach“ (eesti keeles „Rahvusvaheline tehniline juhend seksuaalhariduse kohta. Tõenduspõhine lähenemine“) väikestele lasteaialastele seksuaalhariduse andmist WHO ei toeta. Samadest põhimõtetest lähtub ka Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. a määrus nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ ning hageja 9. oktoobri xxxx. a artiklis esitatud masturbeerimiskäsitlus WHO juhendist ega riiklikust õppekavast tuge ei leia. Kostja leiab toob ka välja, et hagejal puudub vajalik väljaõpe lastele seksuaalhariduse alaseks koolitamiseks ning SA xxxxxx läbimine õigust Eestis lasteaiaõpetajana tegutseda ei anna. Kostja on esitanud tõendina väljavõtte kasvatusteadlase M. T. 21.12.xxxx. a arvamusartiklist väljaandes „Õpetajate Leht“ (tl 99). Nimetatud artiklis annab M. T. negatiivse hinnangu selle kohta, et xxxxxx käinu soovib alustada seksuaalkasvatusega juba lasteaias. M. T. avaldab arvamust, et lasteaeda pole sellist seksuaalkasvatust vaja. Kostja on esitanud tõendina väljavõtte Eesti Teadusinfosüsteemist (tl 100-105), millest nähtub, et M. T. on omistatud PhD pedagoogikas ja ta on avaldanud aastatel 1989-2020. a hulgaliselt pedagoogikaalaseid publikatsioone. Kostja on esitanud tõendina veel väljavõtte M. N. 28.01.2019. a blogipostitusest „Kes õpetab teie lastele seksuaalsust?“ (tl 106-107). M. N. teeb postituses etteheiteid, et organisatsioonide xxxxxx Seta laste- ja noorte seksuaalkasvatuse meetodite kohta ning leiab, et need ei ole kohased. Kostja on esitanud veel tõendina väljavõtted ERR kodulehelt (tl 41-45, 48-49), Uute Uudiste lehelt (tl 46) ja Eesti Uudiste lehelt (tl 47). Nimetatud tõenditest nähtub, et ETV telekanalil „Pealtnägija saates“ on olnud arutlusel hagejaga seotud teema „laste seksuaalkoolitaja sattus EKRE-ga seotud foorumis sõimu alla“ ning „Suud puhtaks“ saates teema „külalised läksid nokulaulu peale raksu: milleks sellist laulu üldse vaja on?“, Uutes Uudiste lehel internetis on ilmunud hageja seksuaalkasvatuse meetodeid käsitlev artikkel „Kas R. H. ikka on nii süütu ohver, nagu teda kujutatakse?“, Eesti Uudiste lehel artikkel „Netisõimu ohver R. H. : paljudel inimestel on tekkinud täielik karistamatuse tunne, kirjutada võib mis tahes inetusi“. Kohus leiab, et eespool nimetatud tõendid annavad kinnitust, et ühiskonnas esinevad erimeelsused selle üle, millises vanuses lastele ja milliste meetoditega on õige seksuaalkasvatust anda. Meedias on olnud diskussioon selle üle, kas hageja, R. H. , seksuaalkasvatuse meetodid väikelastele on kohased. Osa inimesi on hageja meetodeid kritiseerinud. Näiteks kasvatusteadlane M. T. ei pea lasteaias seksuaalkasvatust vajalikuks. Hageja on esitanud aga omalt poolt tõendina Eesti Seksuaaltervise Liidu (ESTL) 04.06.2020. a seisukoha seksuaalhariduse vajalikkuse osas Eestis (tl 1xx). ESTL on seisukohal, et seksuaalhariduse andmine peab algama juba varases lapseeas. ESTL tugineb oma seisukohas muu hulgas WHO ja teiste vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide töö ja uuringute tulemustele. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 45 näeb ette, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. PS § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. PS § 19 kohaselt peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Arvestades eelnimetatud sätteid, võib küll igaüks oma arvamust avaldada, kuid see ei vabasta PS §-st 19 tulenevast kohustusest arvestada ja austada seejuures teiste isikute õigusi ja vabadusi. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kostja ei nõustunud hageja seksuaalkasvatuse meetoditega,

12 (19)

ei saa õigustada hageja kohta selliste isiku au ja väärikust teotavate väärtushinnangute nagu „täiesti tavaline perverdist pedofiil“ ja „pervert“ avaldamist. Kostja ei ole põhistanud, et selliste ebakohaste väärtushinnangute avaldamine oleks olnud kuidagi õigustatud. Seega saab lugeda, et kostja on ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega hageja au teotanud, mis on VÕS § 1046 lg 1 kohaselt õigusvastane ning seetõttu saab lugeda, et hageja kahju hüvitamise nõude eeldused VÕS § 1043 järgi on täidetud.

13 (19)

04.10.2017. a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-xx on Riigikohus selgitanud, et võrreldes varasema sätte sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2 ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata. Arvestades siinkohal eelnimetatud Riigikohtu praktika suuniseid, ei saa kohus nõustuda kostja seisukohaga, et mitte iga au teotamise juhtum ei pea kaasa tooma rahalist hüvitist ja kahju saab hüvitatuks ka kahjutekitaja vabandusega. Oma seisukoha juures on viidanud kostja varasematele Riigikohtu lahenditele (11.02.2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, 13.05.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05), kuid 04.10.2017. a otsuses tsiviilasjas nr 215-xx on Riigikohus muutunud VÕS § 134 lg 2 kontekstis oma varasemalt antud suuniseid muutnud. Kohus ei nõustu ka kostja vastuväidetega selle kohta, et hageja ei ole temal mittevaralise kahju tekkimist tõendanud. Isiklike õiguste rikkumise, sh ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega au teotamise korral tuleb mittevaralise kahju olemasolu eeldada. Hageja ei pea ega saagi temal mittevaralise kahju tekkimist tõendada. Siinkohal ei nõustu kohus ka kostja vastuväidetega selle kohta, et lisaks temale on ka teised isikud avaldanud hageja kohta kommentaare, mistõttu ei saa hagejal tekkinud mittevaraline kahju olla seotud ainult kostja avaldatud hinnangutega. Kostja on esitanud kohtule tõendina hageja hagiavaldused mittevaralise kahju hüvitamise nõudes P. K. , E. M. , E. M. ja K. T. vastu ning nõudeavalduse S. S. vastu (tl 73-97). Hageja ei ole ka vaidlustanud seda, et ta nimetatud isikute vastu on esitanud hagid või nõudeavaldused ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kohus leiab aga, et see asjaolu ei välista kostjalt mittevaralise kahju hüvitamise väljamõistmist. VÕS § 138 lg 1 näeb ette, et kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. VÕS § 138 lg 3 kohaselt võib sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul nõuda igalt isikult kahju hüvitamist määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada. Seega võib hageja nõuda kahju hüvitamist kõigilt isikutelt, kelle kommentaarid on tema isikuõigusi rikkunud. Kostjalt võib hageja nõuda kahju hüvitamist määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral tema avaldatud au teotavad ebakohased väärtushinnangud võisid kahju põhjustada. Tulenevalt VÕS § 134 lg-test 2, 5 ja 6 tuleb kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõistetava mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada kostja rikkumise raskust ja ulatust ning kostja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist, samuti arvestama vajadust mõjutada kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse ka kostja varalist seisundit. Hageja leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis vähemalt 5000 eurot. Kohus, kaaludes kõiki VÕS § 134 lg-des 2, 5 ja 6 sätestatud asjaolusid, leiab, et hageja soovitav mittevaralise kahju hüvitis summas 5000 eurot on võrreldes kostja rikkumisega ebaproportsionaalselt suur. Kohus leiab, et kostja rikkumise ulatuse hindamise juures tuleb arvesse võtta kostja poolt hageja kohta avaldatud ebakohasete väärtushinnangute iseloomu ja avaldamise viisi. Kostja avaldas hageja kohta ebaõiged faktiväited nagu „täiesti tavaline perverdist pedofiil“ ja „pervert“. Tegemist on äärmiselt halvustava tähendusega ja isiku au ning väärikust teotavate

14 (19)

hinnangutega. Kostja on need ebakohased väärtushinnangud avaldanud eraldi kohtades. Kommentaar „täiesti tavaline perverdist pedofiil“ avaldati Facebookis E. S. K. lehel ja kommentaar „pervert“ Facebookis Ei Eesti laste Seksualiseerimisele grupi lehel. Kuigi tegemist on kinniste gruppidega, võib siiski eeldada, et kostja avaldatu jõudis suurele hulgale inimesteni. Hageja on esile toonud ja selle üle ei ole vaidlust, et E. S. K. on pea 7500 liiget. Eluliselt on usutav, et kostja avaldatu sai teatavaks ka hageja lähedastele ja tuttavatele. Kohtu hinnangul saab kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestada ka seda, et pärast rikkumist on kostja oma kommentaarid kustutanud ja avaldanud kommentaaride avaldamisega samas kohas ja viisil vabandused. Kostja on esitanud selle kohta tõendid ja selle üle ei ole ka vaidlust, et kostja postitas Facebookis E. S. K. T. P. poolt xx. oktoobril xxxx. a jagatud artikli „R. H. : seksuaalkasvatus alaku lasteaias“ juures ning Facebookis Ei Eesti laste Seksualiseerimisele grupis hagejat käsitleva postituse juures järgmise teksti: „Ma ei arva, et R. H. on pedofiil või pervert selle sõna otseses tähenduses. Käesolevaga vabandan R. H. ees selliste sõnade kasutamise eest. Küll aga ei nõustu ma R. H. poolt kasutatavate õpetamismeetoditega ning pean neid lasteaialastele ebakohasteks“ (tl 55, 108). Oma algsed kommentaarid avaldas kostja xxxx. aasta oktoobri ja novembri postituste juures. Vaidlust ei ole selle üle, et vabanduse postitas kostja E. S. K. 31.03.2020. a (tl 55) ja Ei Eesti Laste Seksualiseerimisele grupis vähemalt käesoleva kohtumenetluse ajal (tl 108). Hageja esitas kostja vastu kohtuväliselt kahju hüvitamise nõudeavalduse 09.01.2020. a (tl 13-15) ja esitas kohtule hagiavalduse kostja vastu 17.02.2020. a. Eeltoodust nähtub, et kostja on postitanud vabandused rohkem kui aasta peale ebakohaste väärtushinnangute avaldamist ning vabandused on avaldatud peale seda, kui hageja oli pöördunud hagiavaldusega kohtu poole. Kuigi kostja vabandas hageja kohta avaldatud ebakohaste väärtushinnangute eest rohkem kui aasta hiljem ja eeldatavalt ei teinud ta seda omal initsiatiivil, vaid pärast hageja nõude saamist, siis on vabandus siiski avaldatud ning kohtu hinnangul on võimalik seda kahjuhüvitise määramisel arvesse võtta. Oma varalise seisundi kohta on kostja esitanud tõendina Skarabeus Julgestusteenistuse OÜ palgatõendi (tl 109), millest nähtub, et 2020. aastal perioodil 11 kuul on arvestatud netopalka kokku 6599,90 eurot, s.o keskmiselt 599,99 eurot kuus. Hageja on esitanud tõendina kinnistusregistri väljavõtted (tl 22,23), millest nähtub, et 03.02.2020. a seisuga oli kostja omandis kaks elamumaa kinnistut: üks nimetusega xxxx, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxx Põlva vallas Rosma külas, ning teine registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxx xxxxxxx vallas xxxxxxxx. Esitatud andmeid arvestades võib hinnata kostja majandusliku seisundi heaks. Kostja palk on eelmisel aastal olnud küll miinimumpalga lähedane, kuid kostjale on kuulunud mitu kinnisasja. Riigikohus on 2020. aastal avaldanud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades xxxx.–2019. aastal“. 2 Nimetatud analüüsist nähtub, et xxxx.-2019. aastal jäid kohtute poolt välja mõistetud isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku 200–7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot. Kõige suurem hüvitis, s.o 7000 eurot, mõisteti välja tsiviilasjas, kus kohus tuvastas, et meediaettevõte avaldas ajakirjas ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnangud. Tegemist oli mitmete rikkumistega, mis olid toime pandud juba korduvalt, olukorras, kus eelnevalt oli kostjalt juba mittevaralise kahju hüvitis välja mõistetud. Kahju hüvitise suuruse määramisel pidas kohus oluliseks, et hüvitis motiveeriks kostjat edaspidi rikkumisest hoiduma ja hüvitist suurendavaks asjaoluks oli kostja

Riigikohus. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal. Kohtupraktika analüüs. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/kohtupraktika%20anal%C3%BC%C3%BCs/07_Mittevaraline_tsivii l.pdf

15 (19)

hea majanduslik seis ja müüdud ajakirja eest saadud tulu 9656,19 eurot. Kõige väiksem hüvitis, s.o 200 eurot, mõisteti välja tsiviilasjas, kus kohus tuvastas, et võrguväljaandes kommentaaridena avaldati hageja suhtes au teotavaid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Kohus võttis hüvitise suuruse arvestamisel arvesse, et ükski kostjatest ei olnud üles näidanud tahet heastada hagejale rikkumine mistahes moel. Kostjad avaldasid hageja suhtes ebaõigeid andmeid ja ebakohase väärtushinnangu avalikus Interneti portaalis ja viitasid otseselt hageja nimele. Kohus tegi Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmete alusel kindlaks, et Tartu Maakohtu 25.08.2020. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-2747 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 400 eurot. Kohus tuvastas, et kostja postitas Facebook grupis postituse all hageja kohta ebakohase väärtushinnangu „Pedofiilitar“. Kohus arvestas hüvitise määramisel, et ebakohane väärtushinnang avaldati internetis, kus see on kättesaadav suurele hulgale inimestele, kostja oli üks paljudest inimestest, kes hageja õigusi laimava kommentaariga rikkus, kostja ka kohtumenetluse ajal kommentaari ei kustutanud ega olnud nõus hageja ees vabandama. Samuti võttis maakohus hüvitise määramisel arvesse, et kostja kanda jäävad hageja menetluskulud (1980 eurot). Tartu Ringkonnakohus jättis 07.12.2020. a otsusega poolte apellatsioonikaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et mittevaralise kahju hüvitis summas 400 eurot kostja rikkumise eest on mõistlik ja põhjendatud. Erinevalt maakohtust leidis ringkonnakohus siiski, et mõistliku hüvitise suurust ei saa siduda kohtumenetluse kulude suurusega. Riigikohus jättis 22.03.2021.a määrusega kostja kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata, millega kohtuotsus hüvitise määramise kohta jõustus. Kohus leiab, et võttes arvesse käesolevas asjas kostja poolt avaldatud hageja au ja väärikust teotavaid ebakohaseid väärtushinnanguid, nende avaldamise kohta ja viisi, et ebakohaseid väärtushinnanguid avaldati kahel korral ja internetis, kus see sai eeldatavalt teatavaks suurele hulgale inimestest, seda, et vähemalt kohtumenetluse ajal on kostja need ebakohased väärtushinnangud kustutanud ja avaldanud samal viisil ja kohas vabandused, kostja varalist seisundit, samuti kohtute poolt sarnastel asjaoludel välja mõistetud kahjuhüvitiste suurust, on õiglane mittevaralise kahju hüvitis, mida kostja peab hagejale maksma 600 eurot.

16 (19)

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodud sätete alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest, s.o alates 17.02.2020. a VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Tulenevalt TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Viivis 600 euro suuruselt kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras on kohtuotsuse tegemise seisuga (s.o perioodi eest 17.02.2020. a kuni 26.03.2021. a) 48,48 eurot (600 eurot x 0,02% x 404 päeva). Edasiulatuvalt mõistab kohus viivise välja protsendina põhinõudelt kuni selle täitmiseni.

17 (19)

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on menetluskulude nimekirjas välja toonud, et eeltõendamismenetluse menetluskulud koosnevad muu hulgas nõupidamisest hagejaga, tõendite kogumisest, õiguslikust analüüsist, eeltõendamismenetluse avalduse koostamisest ning kohtuga suhtlemisest. Arvestades eeltõendamismenetluse olemust, selle eeldatavat keerukust ja mahukust, samuti lepingulise esindaja eeldatavalt vajalikku tööaega ning kohtupraktikas keskmiselt mõistlikuks peetud advokaadist esindaja tunnitasu, hindab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks hageja eeltõendamismenetlusega seotud menetluskulud summas 360 eurot.

koos käibemaksuta). Arvestades käesoleva asja keerukusastet ja mahtu, leiab kohus, et keskmiselt taotletavast lepingulise esindaja tasumäärast kõrgema tasu määramine ei ole põhjendatud. Kõiki asjaolusid arvesse võttes loeb kohus põhjendatuks hageja lepinguliste esindajate tasu koos käibemaksuga kokku summas 1728 eurot.

19 (19)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.