Määruse tegemise aeg ja koht 24.03.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-17-129000
Kohtuasi
XX hagi YY vastu 5000 euro väljamõistmiseks ja YY vastuhagi XX vastu võla väljamõistmiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.01.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
YY määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Janne-Liisa Ottis Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Gretta Oltjer-Timberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13.01.2021 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
2-17-129000
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Asjaolud
1.Maakohus jättis 11.11.2019 otsusega nii XX (hageja) hagi YY (kostja) vastu kui ka kostja vastuhagi hageja vastu rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2020 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt ning tehti uus otsus, millega rahuldati hagi täielikult ja jäeti maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 29.10.2020, kui Riigikohus jättis kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja jättis kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja maakohtule 24.05.2018 ja 26.09.2019 esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja maakohtus kantud menetluskulud 3970 eurot (sh käibemaks), millele lisandub vastavalt 26.09.2019 istungil avaldatule istungil esindamise tasu 294 eurot (26.09.2019 istung kestvusega 1,75 tundi), kokku 4264 eurot. Hageja maakohtu menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust 3864 eurot, mis kujuneb 23 tunni töö eest tunnitasuga 168 eurot (sh käibemaks), ja hagiavalduselt tasutud riigilõivust 400 eurot.
3.Hageja ringkonnakohtule 11.06.2020 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kokku 3466 eurot (sh käibemaks), millele lisandub vastavalt 22.06.2020 esitatud nimekirja täpsustusele 120 eurot kostja menetluskulude nimekirja analüüsimise ja sellele vastuväidete koostamise kulu, kokku 3586 eurot. Hageja ringkonnakohtu menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust 3186 eurot, mis kujuneb 18,96 tunni töö eest tunnitasuga 168 eurot (sh käibemaks), ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust 400 eurot. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus rahuldas 13.01.2021 määrusega hageja avaldused maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 7345,28 eurot ja viivise. Maakohus jättis rahuldamata hageja avalduse Riigikohtus kantud menetluskulude osas.
5.Maakohus pidas hageja menetluskulude nimekirjades toodud lepingulise esindaja toiminguid vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest osaliselt.
6.Arvestades asja sisu pidas maakohus hageja advokaadist lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 140 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 168 eurot koos käibemaksuga.
7.Hageja lepingulise esindaja maakohtus kantud kulude osas leidis maakohus, et kokku on põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu 21 tundi, mis vastab 3528 eurole (käibemaksuga). Maakohus vähendas 06.09.2018 menetlusdokumendi koostamiseks ja selleks vajalikeks toiminguteks aega 1 tunni võrra, pidades 6 tunni asemel vajalikuks 5 tundi. Kohus arvestas dokumendi sisu ja asjaolu, et lepinguline esindaja pidi olema menetluse kestel eelnevalt põhjalikult materjalidega tutvutud ja õiguslikku positsiooni kujundanud. Samadel põhjendustel vähendas maakohus 26.09.2019 kohtuistungi ettevalmistuseks aega 1 tunni võrra, pidades 2 tunni asemel vajalikuks 1 tund. Seadusest tulenevalt on põhjendatud ja vajalik hageja kohtukulu, milleks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 400 eurot.
2-17-129000
8.Hageja lepingulise esindaja ringkonnakohtus kantud kulude osas leidis maakohus, et kokku on põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu 17,96 tundi, mis vastab 3017,28 eurole (käibemaksuga). Maakohus vähendas 11.12.2019 apellatsioonkaebuse koostamiseks ja selleks vajalikeks toiminguteks aega 1 tunni võrra, pidades 7,5 tunni asemel vajalikuks 6,5 tundi. Kohus arvestas asja keerukust, dokumendi sisu ja mahtu ning asjaolu, et lepinguline esindaja oli eelneva menetluse kestel asja materjalidega põhjalikult tutvutud ja õiguslikku positsiooni kujundanud ning ringkonnakohtus see ei muutunud. Seadusest tulenevalt on põhjendatud ja vajalik hageja kohtukulu, milleks on apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 400 eurot.
9.Maakohus arvestas menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel ühtlasi seda, et hageja lepinguline esindaja tegi toiminguid kahes kohtu astmes mitme aasta vältel, samuti seda, et vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenuse osutamiseks on vältimatult vajalik esindajal kohtuda kliendiga ja edastada kliendile teateid seonduvalt kohtuasjaga, et täita teatamiskohustust (VÕS § 624), nõustada klienti ning saada kliendilt vajadusel juhiseid (VÕS § 621).
10.Maakohus leidis, et põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja menetluskulud saavad käesolevas asjas ületada hagihinda 5000 eurot, kuna asja maht oli piisavalt suur (menetlus kestis üle kahe aasta ja asja sisuline menetlus toimus kahes kohtuastmes) ning kohtuvaidlus oli piisavalt keerukas. Poolte vahel oli vaidlus töövõtusuhtest (kodulehe loomine) ja kohtuvaidluse lahendamiseks määrati infotehnoloogiaekspertiis. Kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud 6545,28 eurot (maakohtus lepingulise esindaja kulud 3528 eurot ja ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulud 3017,28 eurot) on mõistlikus proportsioonis käesoleva kohtuvaidlusega.
11.Riigikohtus kantud menetluskulud jättis maakohus kindlaks määramata, kuna Riigikohtus ei toimunud asja sisulist lahendamist ja hageja ei teinud Riigikohtus toiminguid, millega kaasnevad põhjendatud menetluskulud. Määruskaebus
12.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused rahuldati 5000 eurot ületavas osas, ja teha uue määruse, millega rahuldada hageja avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks mitte suuremas summas kui 5000 eurot.
13.Esiteks ei nõustu kostja maakohtu antud hinnanguga hageja lepingulise esindaja menetlustoimingute ajakulule. Kostja leiab, et hagiavalduse koostamiseks sai maksimaalselt kuluda 8 tundi, kohtunõudega tutvumiseks 20 minutit ja ekspertiisiaktiga tutvumiseks 25 minutit. Seega tuleb menetluskulusid vähendada täiendavalt 3,75 tunni võrra.
14.Teiseks tuleb vähendada hageja menetluskulusid 2 tunni võrra kliendiga nõupidamiste osas, kuna Riigikohus on leidnud, et menetlusosaliselt ei ole põhjendatud nõuda teise menetlusosalise ja advokaadi vahelise suhtluse kulude hüvitamist.
15.Kolmandaks peab kostja vandeadvokaadi abist hageja lepingulise esindaja tunnitasu ebamõistlikult kõrgeks ja leiab, et vastavalt Riigikohtu praktikale saab mõistlikuks tunnihinnaks lugeda 120 eurot käibemaksuga.
2-17-129000
16.Neljandaks rõhutab kostja, et menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta tsiviilasja hinda. Üksnes asja eriline keerukus ja suur maht õigustab tsiviilasja hinnast suurema ulatuses menetluskulu väljamõistmise. Praegusel juhul ei ole vaidlus keerukas ega mahukas. Seega on kulud põhjendatud maksimaalselt 5000 euro suuruses summas. Hageja seisukohad
17.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluse edasine käik
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
20.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustas kostja maakohtu määruse osas, milles hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused rahuldati 5000 eurot ületavas osas. Kostja leiab, et maakohus hindas hageja lepingulise esindaja ajakulu osade menetlustoimingute puhul põhjendatuse ja vajalikkuse aspektist vääralt, pidas ebaõigesti hüvitatavaks menetluskuluks kliendiga suhtlemist ja pidas põhjendatuks ebamõistlikult kõrget tunnitasu. Lisaks ei nõustu kostja maakohtuga ka selles, et hüvitatavad hageja menetluskulud ületavad tsiviilasja hinda. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust lähtudes määruskaebuse väidetest hageja lepingulise esindaja konkreetsete menetlustoimingute ajakulu ja põhjendatuse ning esindaja tunnitasu osas, ning annab hinnangu, kas praegune vaidlus oma sisu ja mahu poolest võib tingida kulude hüvitamise suuremas ulatuses kui tsiviilasja hind.
22.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 23.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (Riigikohtu 06.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
2-17-129000
23.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses, milles see ei ole põhjendatud ega vajalik, ning mõistnud kostjalt hageja kasuks välja vaid põhjendatud ja vajaliku hageja lepingulise esindaja õigusabikulu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, vajalik, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad kolleegiumi hinnangul alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.
24.Kostja hinnangul on mõistlik ajakulu hagiavalduse koostamiseks 8 tundi. Vastupidiselt kostja seisukohale leiab ringkonnakohus, et hagiavalduse sisu ja mahtu (15 lk), asja keerukust ja selle lisade hulka (150 lk) arvestades ei ole hageja märgitud ajakulu 10 tundi 45 minutit ülepaisutatud (I kd, tl-d 35–191). Seda enam, et selle ajakulu sisse on arvestatud ka suhtlus kliendiga 1 tund 15 minutit. Kohtule esitatava menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas üksnes menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist.
25.Toimikust nähtuvalt on Tallinna Ringkonnakohus teinud menetlusosalistele 20.03.2020 kirja õigusliku ja menetlusliku olukorra selgitamiseks, tähtaegade määramiseks ja esitanud pooltele kompromissettepaneku (II kd, tl-d 99B–101 pöördel). Tegemist ei ole pelgalt tähtaegade määramisega, vaid väga põhjaliku kohtunõudega, millega tutvumiseks võib pidada mõistlikuks ajakuluks 1 tund.
26.Apellatsiooniastmes määrati infotehnoloogiaekspertiis, milles esitati eksperdile 37 küsimust (II kd, tl-d 142B–142D). Ekspertiisiga tutvumiseks 45 minutit ei saa pidada ülepaisutatud ajakuluks, nagu kostja määruskaebuses leiab (II kd, tl 145–153). Tegemist on spetsiifilise sisuga dokumendiga. Selleks, et kujundada seisukoht eksperdi vastuste osas, on hageja lepingulise esindaja ajakulu 45 minutit põhjendatud ja vajalik.
27.Ringkonnakohus on vastupidiselt kostjale seisukohal, et kliendisuhtlus mõistlikus ulatuses on TsMS § 175 lg 1 mõistes vajalik ja põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel (vt nt Riigikohtu 13.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). Kui üldjuhul saab vastaspoolelt välja mõista esindaja kulu toimingute eest, mis on toimikust nähtuvad ja kohtu poolt kontrollitavad, siis kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest, arvestades mh menetluse käiku, konkreetseid menetlustoiminguid jne. Määruskaebuses viidatud hageja ja tema esindaja nõupidamised on peetud seoses hagiavalduse koostamisega ning kostja vastuse ja vastuhagiga tutvumisega. Mõlemas olukorras on nõupidamine kliendiga pigem vältimatu. Lepinguline esindaja ei saa koostada hagiavaldust ega kujundada seisukohta kliendi vastu esitatud vastuhagi osas kliendiga täielikult suhtlemata. Hagiavalduse koostamise eelselt nõupidamine 1 tund 15 minutit on mõistlik ajakulu. Hageja 26.09.2019 menetluskulude nimekirjas on märgitud 28.08.2018 menetlustoiminguna tutvumine kostja vastuse, viivisearvestusega ja lisadega ning kliendiga nõupidamine kokku 1 tund. Toimikust nähtuvalt võeti Harju Maakohtu 27.08.2018 määrusega menetlusse kostja vastuhagi
2-17-129000 (II kd, tl 26). Seega on järgmisel päeval kostja vastuhagiga tutvumine ja kliendiga nõupidamine 1 tunni ulatuses menetluse käiku arvestades põhjendatud.
28.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tulenevalt Riigikohtu seisukohast tsiviilasjades nr 2-18-10073 ja nr 3-2-1-77-14 tehtud lahendites ei ole menetlusosaliselt põhjendatud nõuda teise menetlusosalise ja advokaadi vahelise suhtluse kulude hüvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul asus Riigikohus tsiviilasjas nr 2-18-10073 eeltoodud seisukohale konkreetseid asjaolusid arvestades. Tegemist ei ole senise seisukoha põhimõttelise muutmisega. Nimetatud seisukoht on põhjendatud olukorras, kus ei saa konkreetsel ajavahemikul nõupidamist ja seisukoha kujundamist toimikust nähtuvate menetlustoimingutega otseselt seostada, mistõttu ei saa eeldada ka sellise kulu hüvitamist vastaspoolelt. Viide asjale nr 3-2-1-77-14 ei ole asjakohane, kuna selles lahendis ei võetud seisukohta menetlusosalise ja advokaadi vahelise suhtluse kulude hüvitamise osas.
29.TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lepingulise esindaja tasumäära põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on maakohtu diskretsiooniotsus.
30.Kostja leiab, et vandeadvokaadist abi tunnitasu võib vastavalt Riigikohtu praktikale mõistlikuks pidada 120 eurot koos käibemaksuga. Ringkonnakohus on kostjaga eri meelt ka põhjendatud tunnitasu määra osas. Ringkonnakohus möönab, et Riigikohus on varasemas kohtupraktikas üldjuhul põhjendatuks ja vajalikuks pidanud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga ja käibemaksuta. Samas on Riigikohus põhjendatuks ja vajalikuks pidanud nii tunnitasu 147,49 eurot käibemaksuga (Riigikohtu 14.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13, p-d 5 ja 13), 153 eurot käibemaksuta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) kui ka 170 eurot käibemaksuta (Riigikohtu 27.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 24). Maakohus on tasumäära osas juhindunud konkreetsest vaidlusest ja Riigikohtu senisest praktikast. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire leides, et praeguses asjas on põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud advokaadi mõistlikuks tunnihinnaks 168 eurot (käibemaksuga).
31.Viimasena annab ringkonnakohus hinnangu, kas praegune vaidlus oma sisu ja mahu poolest võib tingida kulude hüvitamise suuremas ulatuses kui tsiviilasja hind. Maakohus on õigesti juhindunud Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda, ning tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas on õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Maakohus arvestas kohtuvaidluse asjaoludega ja põhjendas, et praegusel juhul õigustavad advokaadi tunnitasu vaidluse ajaline maht ja asja keerukus, mida mh kinnitab apellatsiooniastmes infotehnoloogiaekspertiisi määramise vajadus. Ringkonnakohtu hinnangul põhjendas maakohus oma seisukohta piisavalt ja kolleegiumil puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkuda.
32.Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks.
2-17-129000
33.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
34.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.