Aktiva Finance Group OÜ hagi A. B. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
6516,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, Ahto Järvela Kostja: A. B. (isikukood XXX) Kohtuistungil 27.08.2025
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt.
Mõista kostjalt hageja kasuks välja välja I AS ja kostja vahel 08.05.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 2711,13 eurot, intressid 207,31 eurot, viivis perioodi 21.01.2024-04.09.2025 eest 234,31 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlalt (2711,13 eurolt) alates 5.09.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Mõista kostjalt hageja kasuks välja I AS ja kostja vahel 08.05.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad uuesti määratud osamaksed järgmiselt: 20.09.2025 põhiosa 165,22 eurot intress 2,88 eurot osamakse kokku 168,10 eurot 20.10.2025 põhiosa 169,03 eurot intress 2,58 eurot osamakse kokku 171,61 eurot 20.11.2025 põhiosa 171,23 eurot intress 2,28 eurot osamakse kokku 173,51 eurot 20.12.2025 põhiosa 174,95 eurot intress 1,97 eurot osamakse kokku 176,92 eurot 20.01.2026 põhiosa 177,46 eurot 20.02.2026 põhiosa 180,66 eurot 20.03.2026 põhiosa 184,89 eurot 20.04.2026 põhiosa 187,24 eurot 20.05.2026 põhiosa 190,22 eurot
Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis laenulepingust nr XXX tulenevatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 399,09 euro ulatuses, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot, haldustasunõue 11,60 eurot, intressinõue 116,99 euro ulatuses ja 01.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 407,05 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja 595 eurot hageja poolt tasutud riigilõivu katteks. Ülejäänud osas jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 01.07.2024 hagi, 11.12.2024 esimese alternatiivse nõude ja 19.08.2025 teise alternatiivse nõude kostja vastu. Harju Maakohtu menetluses on järgmised nõuded kostja vastu:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja I AS ja kostja vahel 08.05.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 4711,12 eurot, intress 334,02 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja 01.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 425,06 eurot; 1.2 mõista kostjalt hageja kasuks viivised alates 02.07.2024 kuni põhinõude (4711,12 eurot) täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 20,9% aastas. Alternatiivselt
1.3.mõista kostjalt hageja kasuks välja I AS ja kostja vahel 08.05.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt 11.12.2024 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule.
2
1.4.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis laenulepingust nr XXX tulenevatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Alternatiivselt
1.5.mõista kostjalt hageja kasuks välja I AS ja kostja vahel 08.05.2023 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt 19.08.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule järgmiselt: 20.08.2025 põhiosa 162,30 eurot intress 3,17 eurot osamakse kokku 165,47 eurot 20.09.2025 põhiosa 165,22 eurot intress 2,88 eurot osamakse kokku 168,10 eurot 20.10.2025 põhiosa 169,03 eurot intress 2,58 eurot osamakse kokku 171,61 eurot 20.11.2025 põhiosa 171,23 eurot intress 2,28 eurot osamakse kokku 173,51 eurot 20.12.2025 põhiosa 174,95 eurot intress 1,97 eurot osamakse kokku 176,92 eurot 20.01.2026 põhiosa 177,46 eurot 20.02.2026 põhiosa 180,66 eurot 20.03.2026 põhiosa 184,89 eurot 20.04.2026 põhiosa 187,24 eurot 20.05.2026 põhiosa 190,22 eurot 1.6 mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis laenulepingust nr XXX tulenevatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni määras 20,90% aastas.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1.I AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 8.05.2023 tarbijakrediidilepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 26,38% aastas ja intressimäär 20,9% aastas. Kostja kohustus tagastama laenu lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.06.2023-20.05.2026. Kostja on digiallkirjastanud lepingu internetipangas ja leping on kostjale pangas oli algusest peale kättesaadav.
2.2.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta selgitab hageja, et Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt: verified_monthly income 877,23, verified_income_periods 6. Kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta omandas krediidiandja teabe muuhulgas taotluses: igakuised sissetulekud 1200 eurot, igakuised kohustused 0 eurot. Hageja leiab, et on seega tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
2.3.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja 4.01.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (Lisa 3). 25.01.2024 saatis esialgne krediidiandja teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (Lisa
3
4). Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teatis on saadetud lihtkirjana kostja poolt lepingusse märgitud aadressile.
2.4.I AS loovutas 30.01.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile teatis nõude loovutamisest.
2.5.Kostjalt on toimunud laekumisi esialgsele võlausaldajale perioodil 15.06.2023 kuni 3.10.2023 kokku 793,36 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 288,88 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 4711,12 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates 5. osamaksest, s.o 20.10.2023 kuni ülesütlemiseni eelnenud 8. osamakseni s.o 20.01.2024 summas 334,02 eurot. Vastavalt 8.05.2023 sõlmitud laenulepingule (Lisa 1, p 4.1.) ja maksegraafikule (Lisa 1, lk 4) on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,90 eurot kuus. 25.01.2024.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 20.10.202320.01.2024 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 11,60 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 26.01.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 20,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. Hagejal nõuab peale lepingu ülesütlemist tehtud võla sissenõudmiskulude hüvitamist lepingu alusel lähtudes lepingu üldtingimuste punktist 4.6. Hageja selgitab sissenõudekulude 50 eurot kujunemist: 12.03.2024 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 19.03.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 17.04.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
2.6.Kohtu ettepanekul esitas hageja ka VÕS § 403 4 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse. Hageja märgib, et kostja sai laenu 5000 eurot ning on kokku tagasimakseid teinud 793,36 eurot. Kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 4206,64 eurot (5000-793,36). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 25.01.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Hageja määras tagasimaksed uuesti ning esitas tulevikus sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete välja mõistmise nõude. Hageja märgib, et 20.12.2024 seisuga muutus sissenõutavaks põhiosa summas 2021,61 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 793,36 eurot seega võlgnevuses on 1228,25 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates
10.osamaksest 20.03.2024.
2.7.19.08.2025 esitatud menetlusdokumendis märgib hageja, et tuginedes ümberarvestusele (vt Lisa) ei ole leping kehtivalt üles öeldud 25.01.2024; viimasest tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista lepingu alusel põhiosa 4312,03 eurot ning intressid summas 217,03 eurot. Samas palub hageja mõista kostjalt välja 19.08.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõue summas 2548,83 eurot, intress summas 204,14 eurot ning viivis summas 400,58 eurot; viivised alates 20.08.2025 kuni põhinõude summas 2548,83 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras 20,90% aastas.
4
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Otsuse tegemise eeldused Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 23.09.2024 ning alternatiivse nõude menetlusse võtmise määrus 01.04.2025. Kostja kummalegi vastanud ei ole. Teise alternatiivse nõude võttis kohus menetlusse 25.08 ning vaatas selle läbi kohtuistungil. Kohtuistungist 27.08.2025 võttis osa hageja, kostja ei ilmunud ega teatanud ilmumata jätmisest. Hageja taotlusel vaatas kohus asja kohtuistungil sisuliselt läbi kostja osavõtuta. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.Kas laenuleping on sõlmitud ja laen tarbija kasutusse antud
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
4.2.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva laenulepingu (dtl 37), mille kostja on digiallkirjastanud 08.05.2023. Digiallkirja konteineris on leping, maksegraafik, laenulepingu tingimused, Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht. Hageja väitel on lepingudokumendid kostjale tehtud kättesaadavaks internetipangas. Hageja on esile toonud, et laen summas 5000 eurot on kostjale välja makstud ning esitanud selle kohta ka tõendi (dtl 43). Kohus kontrollis lepingus toodud tagasimaksete alusel, et lepingus toodud krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (mis oli 45,93%). Seega saab lugeda nõude aluseks oleva lepingu sõlmituks ja kehtivaks.
5.Vastutustundliku laenamise kohustus
5.1.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a)
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Euroopa 5
Pangandusjärelevalve (EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ (mille kohaldamise on Finantsinspektsioon otsustanud 22.03.2021.a otsusega) punkti 85 f järgi tuleb arvestada tarbija regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult eluasemekuludega; c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muudetõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Riigikohus on 24.11.2023 lahendis märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
5.2.Hageja esitas vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta kohtuotsuse punktis
2.2.toodud väited. Tõenditena on hageja esitanud laenutaotluse (dtl 54), mille on täitmata laenu eesmärk, ülalpeetavate arv, tööandja. Krediidiandja võimaldas seega tarbijal jätta vajalikud andmed esitamata. Laenutaotluse selliselt esitamise võimaldamine oli krediidiandja enda kontrolli all olev asjaolu. Hageja on esitanud ka maksehäireregistri päringu vastuse, ent see on tehtud 01.07.2024, seega enne hagi esitamist, mitte enne laenu andmist. See tõend ei tõenda, et enne laenu andmist niisugune päring tehti ega seda, mis vastus saadi. Maksu- ja Tolliameti väidetava päringu kohta hageja ühtegi tõendit esitanud ei ole. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti (st tõendist nähtub, mis ajal ja kelle kohta tehtud toimingut see tõendab ning mis oli toimingu tulemus), sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata. Hageja ei ole esile toonud, et kostja sissetuleku, majandamiskulude ja finantskohustuste kontrollimiseks oleks kogutud kostja konto väljavõte.
6
Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta. Riigikohus on 2023.a novembris tehtud lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega sisuliselt andis krediidiandja kostjale laenu sissetuleku numbri põhjal, jättes kontrollimata kõik muud asjaolud. Ilmselgelt ei olnud krediidiandja kogutud teave piisav, mis õigustanuks konto väljavõtte küsimata jätmist. Kohus on seisukohal, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise kohustust. Kohtuistungil hageja vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta midagi täiendavalt selgitada ei soovinud.
6.Hageja nõuded
6.1.Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral järgnevad VÕS § 403 4 lg 7 sätestatud tagajärjed. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise kohustust, jääb lepingus olnud intressimäära (20,9% aastas) järgne hageja nõue rahuldamata. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei võlgne tarbija krediidiandjale muid tasusid (VÕS § 4034 lg 7). Seetõttu jääb laenuhaldustasu nõue rahuldamata. Kuivõrd leping ei ole korraliselt lõppenud (viimane tagasimakse peaks maksegraafiku kohaselt olema 20.05.2026), on hageja teinud nõude ümberarvestuse ja määranud tagasimaksed uuesti, seda kahel korral (dtl 87 ja 129). Kohtuistungil avaldas hageja, et jääb teise alternatiivne nõue ja teisena esitatud ümberarvestuse juurde, st et esitas selle varem esitatu asemel.
6.2.19.08.2025 on hageja tagasimaksed uuesti määranud välja makstud laenusummale (5000 eurole), 36 maksena 20.06.2023-20.05.2026 (nagu oli ka lepingus). Hageja on tagasimaksete uuesti määramisel põhiosamaksed määranud vastavalt lepingu maksegraafiku (dtl 38) põhiosamakse tulbale ning arvestanud intressi seadusjärgses määras. Hageja on intressi arvestanud kuni 20.12.2025, sest alates 01.01.2026 ei ole seadusjärgse intressi määr teada. Hageja on arvestanud kostja poolt tasutud 793,36 eurot uuesti määratud põhiosa- ja intressimaksete katteks. Selles tulenevalt on kostjal täielikult tasutud uuesti määratud tagasimaksed kuni 20.12.2023 ning osaliselt, 59,98 euro ulatuses ka 20.01.2024 tagasimakse. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud uuesti määratud tagasimaksed alates 20.01.2024 kuni 20.08.2025. Tasumata põhiosamakseid on kokku sissenõutavaks muutunud 2711,13 eurot ja intresse 207,31 eurot. Kohus nõustub, et hagejal on põhjust arvata, et kostja ei tasu uuesti määratud tagasimakseid vabatahtlikult ka edaspidi. Kohus mõistab VÕS § 4034 lg 7, § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud tagasimaksed ning TsMS § 369 kohaselt edasiulatuvalt peale kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad tagasimaksed 20.09.2025-20.05.2026.
6.3.Viivist nõuab hageja nii algses nõudes kui ka alternatiivses nõudes intressimääraga võrdses määras 20,9% aastas.
7
Ümberarvestuse juures on ka hageja ise välja toonud, et lepingut ei saa ümberarvestuse korral kehtivalt üles öelduks lugeda. Seega ei saa viivist välja mõista kogu põhivõlalt alates lepingu üles ütlemisele järgnevast päevast, nagu oli hageja algne nõue. 19.08.2025 ümberarvestuses on hageja viivist arvestanud alates 20.01.2024 uuesti määratud, tasumata, tagasimaksete põhiosamaksetelt. Hageja on esitanud viivisearvestuse 19.08.2025 seisuga (dtl 129). Viivist ei saa kohtu hinnangul käsitleda VÕS § 4034 lg 7 mõttes muu tasuna, mistõttu hagejal säilib õigus nõuda viivist. Kohus nõustub, et lepinguga saab kokku leppida intressimääraga võrdse viivisemäära. Kuid kohus ei nõustu hagejaga selles, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib õigus nõuda viivist lepingujärgse intressiga võrdses määras. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kui vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda lepingujärgset (kõrget) viivisemäära, oleks seaduse nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale jätkuvalt sama tulus (intressi asemel teeniks krediidiandja intressimääraga võrdset viivist). Regulatsiooniga on asendatud lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks ka lepingus kokku lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgseks intressimääraks. See aga tähendaks, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral sõltuks viivisemäär lepingu sõnastusest. Praktikas on aga lepingute sõnastused viivisemäära osas erinevad ka siis, kui mõte on olnud kokku leppida sama tulemus, intressimääraga võrdne viivisemäär. Näiteks osadel juhtudel on lepingus kirjas, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, teistel juhtudel on mõlemad välja toodud identsete numbritena. Kohtu hinnangul viiks sõnastusest lähtumine tulemuseni, kus mõnel juhul tuleks välja mõista viivis seadusjärgses intressimääras, mõnel juhul seadusjärgses viivisemääras (nt kui lepingus oli viivisemäär väljendatud numbrina, mis ei olnud identne intressimääraga, olgu siis kas intressimäärast kõrgema või madalamana). Kohus on seisukohal, et eeltoodu ei olnud seadusandja eesmärgiks ning leiab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral peaks kohalduma ühetaoline tagajärg viivisemäära osas. Seetõttu leiab kohus, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus kokku lepitud viivisemäärast. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja viivise seadusjärgses viivise määras sissenõutavaks muutunud põhiosamaksetelt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga järgmiselt: Viivisearvestuse alguskuupäev
Hageja on hagiavalduses arvestanud hagiavalduse esitamise, s.o 01.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summaks 425,06 eurot. 01.07.2024 seisuga on kohus rahuldanud sissenõutavaks muutunud viivise summas 18,01 eurot. Seega jääb rahuldamata hagiavalduses 01.07.2025 seisuga sissenõutavaks arvestatud viivis summas 407,06 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt ja välja mõistetud tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt nende tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni tasumiseni.
6.4.Hageja selgitab, et õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist tuleneb üldtingimuste punktist 4.6. Üldtingimustes sellist punkti ei olegi ning laenulepingu tingimustes punkt reguleerib ebapiisava makse korral nõuete tasutuks lugemise järjekorda. Seega ei ole hageja esile toonud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe võla sissenõudmiskulude hüvitamise määrades kohta. VÕS § 1132 lõiked 1 ja 2 ei ole seadustatud hinnakirjad, vaid piirmäärad. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Kohus jätab sissenõudmiskulude nõude rahuldamata, sest kostjal ei olnud väidetavate kulude tekkimise ajal ümberarvestuse kohaselt võlga, esile on toomata tasu kokkulepe ning tõendamata on, et kahju tekkis just sellises ulatuses.
7.Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine
7.1.Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses ja täiendavalt 17.12.2024 menetlusdokumendis. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega. Hageja toob välja, et menetluskuludeks on riigilõiv 630 eurot ja lepingulise esindaja kulud 780,50 eurot ilma käibemaksuta. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja 9
põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
7.2.Kohus palus hagejal selgitada, millest oli tingitud maksekäsu kiirmenetluses esitatud põhivõla summa erinevus hagiavalduses esitatud põhivõla summa nõudest. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõudis hageja põhivõlga 4742,72 eurot, hagis 4711,12 eurot. Lisaks nõudis hageja ka maksekäsu kiirmenetluses 50 eurot võla sissenõudmiskulusid. Isegi kui arvestada põhinõude hulka hagis nõutud haldustasu 11,60 eurot, ei saanuks maksekäsuavalduses põhivõla nõue ületada 4722,72 eurot. Hageja nõudis aga 20 eurot enam. Hageja vastas, et maksekäsu kiirmenetluse avaldusse on ekslikult märgitud vale põhisumma. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Arvestades, et hageja on maksekäsumenetlustes valeandmeid esitanud paljudel kordadel ning maksekäsuavaldused on edasi läinud hagimenetlusse, kus hagis on teised andmed, ei saanud hageja ise olla teadmatuses valeandmete esitamisest. Ka ei saa öelda, et tegemist on juhusliku eksimusega. Eksimused saavad juhtuda siiski harva, pisteliselt. Kui hageja väitel oleks tegemist eksimusega, siis järelikult on hageja ise teadlikult pikka aega lasknud eksimustel ka edasi sündida. Maksekäsuavalduses tuleb seejuures avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud andmed on õiged. Eeltoodust tulenevalt ning lisaks arvestades, et nõude aluseks olevate laenude andmisel rikuti vastutustundliku laenamise kohustust ning hagi esitamise ajal 2024. a juulis oli hagejal juba võimalik ka muutunud kohtupraktikaga arvestada ning esitada nõue ümberarvestatult, jätab kohus hageja õigusabikulud ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot hageja enda kanda. Kohus märgib, et ka Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-23-126294 30.09.2024 tehtud otsuses märkinud, et menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada seda, kas rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuna kohus jätab hageja õigusabikulud hageja enda kanda, ei hinda kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Riigilõiv on tulenevalt TsMS § 133 lg 1 ja RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 vajalik menetluskulu. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 4312,03 eurot (2711,13 + 1600,90), intressinõude 217,02 eurot (207,31 + 9,71), viivisenõude perioodi 21.01.2024-04.09.2025 eest 234,31 eurot ja viivise põhivõlalt (2711,13 eurolt) alates 5.09.2025 kuni põhivõla (2711,13 eurot) täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 275,18 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 5038,54 euro ulatus, millelt tuleks tasuda riigilõivu 595 eurot. Tasutud riigilõivust jätab kohus kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 595 eurot, milline summa tulnuks tasuda riigilõivuna sellise nõude korral, mille ulatuses kohus nõude rahuldas. Ülejäänud osas, s.o summas 35 eurot, jääb riigilõiv hageja kanda. Kohus jätab kostja menetluskulud kostja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja.
10
Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
7.3.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.