Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M.T. vastu võlgnevuse 1501,19 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 570,87 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Nõue tuleneb poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud võla tasumise kokkuleppest nr XXX, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja nõuetekohaselt täitnud. Kohus võttis hagi 18.12.2020. a menetlusse ning andis kostjale aega 28 päeva määruse kättesaamisest alates hagile vastamiseks. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja kirjaliku vastuse nõue (hagi menetlusse võtmise määrus) kätte toimetatud 15.02.2021. a e-posti aadressil XXX. Kostja ei esitanud kohtu määratud aja jooksul ega ka hiljem vastust hagiavaldusele.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja selle saab tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja põhjendava osa, märkides üksnes järgmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 3 alusel palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudekulu 35 eurot (kolme võlateatiste eest vastavalt 25 eurot, 5 eurot ja 5 eurot). VÕS § 1132 lg 2 p 3 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on enam kui 1000 eurot. Hageja esitatust ei nähtu, millistel asjaoludel nõuab hageja sissenõudekulude hüvitamist just taotletud ulatuses. VÕS § 1132 lg 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Kui poolte vahel ei ole meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk 580). Hageja viide, et hageja esindaja on kostja registrijärgsele elukoha aadressile saatnud kolm võlanõuet, ei ole kohtu hinnangul kulude tegeliku ulatuse tõendamiseks piisav. Eeltoodu tõttu jätab kohus hagi rahuldamata sissenõudekulude väljamõistmise osas. Hagi kuulub rahuldamisele võla ja viivise väljamõistmise osas. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras tähtajaks tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest ning arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni hagi esitamiseni 570,87 eurot. Kohus on arvestanud välja viivise põhinõudelt (1501,19 eurot) alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 30,88 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta menetluskuludest 98% kostja kanda ja 2% hageja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kokku 670 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ja menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 250 euro ulatuses. Kokku on hageja menetluskulud seega 500 (250 + 250) eurot. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 490 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.