Otsuse tegemise aeg ja koht 19.03.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-18189
Tsiviilasi
GJ Meistrid OÜ hagi Kummikunstnikute OÜ vastu võla nõudes hagi hind 29 089,16 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: GJ Meistrid OÜ (registrikood 11082780, Kesk tn 20-7, Elva linn, Elva vald 61507, Tartu maakond); esindajad Hageja lepinguline esindaja: jurist Jaanus Krevald (Krevald Õigusbüroo OÜ, Endla tn 4, Tallinn 10142, telefon 58109666, epost: [email protected]); Kostja: Kummikunstnikute OÜ (registrikood 10222865, Rästa tn 2a, Tallinn 13425, e-post: xxx, xxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Naur (Advokaadibüroo Naur & Pärn, Juhkentali 52, Tallinn, telefon 6012900, e-post: [email protected]); Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: Laenukeskus OÜ (registrikood 10984612, Tartu mnt 23, Elva linn, Elva vald 61505, Tartu maakond). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi põhinõudes 11 470 eurot ja viivisenõudes 17 619,16 eurot rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja GJ Meistrid OÜ kanda.
2.Mõista hagejalt GJ Meistrid OÜ-lt (registrikood 11082780) kostja Kummikunstnikute OÜ (registrikood 10222865) kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile 2314 (kaks tuhat kolmsada neliteist) eurot.
3.Mõista hagejalt GJ Meistrid OÜ-lt (registrikood 11082780) kostja Kummikunstnikute OÜ (registrikood 10222865) kasuks välja viivis menetluskuludelt 2314 eurolt VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt teostas hageja kui töövõtja kostjale rehvitöökojas üldehitustöid pooltevahelise töövõtulepingu alusel. Teostatud tööde kohta tellijal pretensioone ei olnud ja kostja esindaja võttis vastu teostatud ehitustööd ning hakkas koheselt rehvitöökoda kasutama. Pärast tööde valmimist ja üleandmist-vastuvõtmist tekkis vastavalt töövõtulepingule ning hagejal õigus esitada tellijale arve, et saada kokkulepitud tasu tehtud töö eest. Hageja esitas kostjale 02.04.2017 arve nr 02042017-15 summas 9600 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 16.10.2017 ja 05.09.2017 arve nr 05092017-44 summas 9370 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 15.09.2017.
2.Mõlemal esitatud arvel oli märgitud kokku lepitud viivis 0,2% päevas tasumata summalt. Kostja ei ole arveid vaidlustanud ega esitanud tasaarvestusavaldust. Seisuga 18.12.2017 ei olnud kostja täitnud kohustust töövõtja ees, mistõttu esitas hageja vastavalt lepingule ja seadusele viivisarve. 18.12.2017 esitas hageja esimese viivisarve. Viivisarve tasumise tähtaeg oli arvel märgitud. Kostja ei tasunud varasemaid arveid ega viivisarvet 18.12.2017. Kõik kostjale esitatud arved on seisuga 18.11.2019 täielikult tasumata. 02.06.2018 esitas hageja kostjale arve nr 05092017-44 suhtes kreeditarve, millega arve nr 05092017-44 alusel tasumisele kuuluv summa vähenes: 9370 eurot – 7500 eurot = 1870 eurot.
3.Hageja soovis vaidlust kohtuväliselt lahendada. Hageja esitas 31.07.2019 nõudekirja koos hagihoiatusega kostja juhatuse liikme e-posti aadressile. Kostja ei vastanud nõudekirjale ning hageja esindaja edastas kostjale 23.08.2019 meeldetuletuse. Kostja keeldus nõude tasumisest. Viimast korda edastas hageja kostjale 03.10.2019 nõude võlgnevuse tasuda. Kostja keeldus täielikult arvete ja viivise tasumisest, viidates sellele, et töökoja katus tilgub vihma- ja lumeperioodidel läbi hageja tõttu.
4.Hageja leidis, et ta ei teinud töid, mille tõttu katus läbi jooksis. Hageja tegi üldehitustöid kostja töökojas, kuid katusetöödeks palkas kostja teised töömehed, kes ei olnud hagejaga seotud. Katusekatte ja kõik muud katusega seonduvad tööd teostas kostja. Hageja esitas kostjale arved tööde eest pärast nende üleandmist ja vastuvõtmist ehk koheselt, kui tööd olid lõpetatud ja kostja hakkas töökoda kasutama oma majandustegevuses.
5.02.06.2018 esitas hageja kreeditarve arvele nr 05092017-44 summas -7500 eurot (sh käibemaks), millega vähenes arve nr 05092017-44 9370 eurot – 6500 eurot = 1870 euroni. 23.07.2019 esitas hageja kostjale kaks viivise arvet. Hageja esitas arve 2018. aasta 365 päeva eest arve nr 2018-1 summas 8373,10 eurot ja 2019. aasta 204 päeva eest arve nr 2019-1 summas 4679,76 eurot.
6.Kostja võlgnevus hageja ees kujunes järgmiselt. Arvete nr 05092017-44 ja 02042017-15 alusel oli võlgnevus kokku 9600 eurot + 1870 eurot = 11 470 eurot. Viivis arvetelt 05092017-44 ja 02042017-15 2017. aastal on 1859,38 eurot, 2018. aasta eest 8373,10 eurot ja 2019. aasta eest kuni 18.11.2019 7386,68 eurot. Kokku on viivis 17 619,16 eurot. Kokku on kostja võlgnevus 29 089,16 eurot.
7.Hageja väitis, et ta sõlmis kostjaga töövõtulepingu, mis ei pidanud olema sõlmitud kirjalikult. Hageja viitas VÕS §-le 637. Kostjal oli võimalus tööd üle vaadata või need üle vaadata lasta. Kostja asus rehvitöökoha kasutama pärast tööde valmimist ega esitanud pretensioone tehtud töödele. Ainsad pretensioonid esitas kostja enda tehtud katusetöödele. Kostja ei ole pidanud kinni tellija ülevaatamis- ja teatamiskohustusest juhul, kui töödel olid puudused. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 11 470 eurot ja seisuga 18.11.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 17 619,16 eurot ehk kokku 29 089,16 eurot.
8.Hagiavalduse täienduses selgitas hageja, et on end varem ekslikult nimetanud alltöövõtjaks. Hageja oli töövõtja ja kostja omanikujärelevalve esindaja Rästa tn 2 objektil oli K P, kes suhtles hagejaga tööde käigus. Hagejal ei ole õnnestunud leida paberkandjal sõlmitud töövõtulepingut, kuid kirjalikku lepingut oli vaja tellijal, et saada tööde eest tasumiseks pangast laenu. Kirjalik töövõtuleping on tellijal ja pangal, kust tellija 150 000 eurot laenu sai. Lepingu sõlmimist tõendavad dokumentaalsed tõendid, sealhulgas kirjavahetus omanikujärelevalve esindaja K Pga ja tellija esindaja U Kiga. Tööd ei piirdunud vaid hagiavaldusele lisatud arvetega nr 0204201715 ja 05092017-44, vaid tellija tasus hagejale aastatel 2016 kuni 2017 tööde eest ositi mitme arve alusel. Hagiavalduses nõuab hageja tasu üksnes arvete nr 02042017-15 ja 05092017-44 tasumist.
9.Hageja esitatud lisad nr 1-5 on poolte vahel tööde tegemise käigus peetud kirjavahetus. Kirjadele lisatud manusteks on kostjale edastatud kaetud tööde aktid, kaetud tööde eest esitatud arved, millised on kostja tasunud ning tasumata arved. Lisad 1-6 tõendavad, et kostja oli tellinud hagejalt tööd ning poolte vahel toimus töövõtulepingu täitmine kahe aasta vältel.
10.Lisast nr 1 nähtub, et kostja esindaja kinnitas 15 906,15 euro tasumist ning palus hagejal esitada arve summas 3695,24 eurot. Hageja esitas soovitud arve koos arvel märgitud viivisega 0,2 protsenti päevas, misjärel kostja tasus arve ega esitanud pretensiooni, sh viivise kohta. Arvel oli märgitud, et see omab lepingulist jõudu. Seega oli poolte vahel kokkulepe viivise suuruses.
11.Lisast nr 2 nähtub, et kostja küsis hagejalt, kui suur summa on esitatud arvete alusel maksmata. Hageja teatas, et arvete summa on 94 297,21 eurot ning tasutud on 53 869,39 eurot. Lisast nr 3 nähtub hageja suhtlemine K Pga. Kirja saajaks oli ka kostja esindaja, kellele hageja saatis arve nr 10102016-44 summas 19 645,62 eurot. Kostja tasus arve viivist vaidlustamata. 10.10.2016 e-kirjale lisas hageja teostatud tööde akti nr 6. Lisast nr 4 nähtub, et hageja esitas järgmise vahearve, kuivõrd tasumine toimus etappide kaupa.
12.Lisaks nr 5 on kirjavahetus omanikujärelevalve isiku K P, hageja esindaja G T ja kostja esindaja U K vahel. Kostja 22.03.2017 kirjast nähtub, et kostja soovis osa töid ise korraldada. Muuhulgas teostas kostja töökoja katusekatte paigaldamise ja ülejäänud katusega seotud tööd. E3
kirja manuses on 05.09.2017 arve nr 05092017-44 summas 9370 eurot, millele hageja tegi 02.06.2018 kreeditarve 7500 euro ulatuses kostja teene eest. Lisaks 6 on hageja raamatupidaja meeldetuletust arvete tasumiseks. Kostja kinnitas arve aktsepteerimist, millega ta nõustus ka viivisega.
13.Lisaks on kostja 18.12.2017 e-kirjas kinnitanud, et arve nr 02042017-15 on aktsepteeritud, pretensioonid puuduvad, sh viivise osas. Kostja 2017. a septembrist alates esitatud etteheited teostatud tööde kvaliteedi kohta on asjakohatud, sest tegu ei ole hageja töödega. Katusetööd tegi kostja omal kulul.
14.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Viivise suuruses oli kokkulepe hageja ja kostja vahel kirjalikus lepingus, mida hageja valduses enam ei ole. Lisaks on kõikidel hageja arvetel kirjas, et need omasid lepingulist jõudu. Kostja nõustus oma tegevusega viivise suurusega. Viivise määr oli majandus- ja kutsetegevuses mõistliku suurusega.
15.16.10.2020 seisukohtades selgitas hageja, et teostatud tööde akt nr 1 on tegelikult akt nr 7, mille alusel esitas hageja arve nr 44. Eelnev tuleneb e-kirja pealkirjast „arve nr 44 akt 7“ ja tabeli sisust, kus real „Kokku akteeritud %“ on ehitusjärelevalveametnik K P 2016. a septembri seisuga arvestanud, kui palju töid on tolleks hetkeks korrektselt hageja poolt teostatud. Teostatud tööde aktis nr 7 märgitud tööd on kõik tööd, mille teostamist kostja hagejalt tellis ning millistes töödes kokku lepiti vastavalt esitatud hinnapakkumisele.
16.E-kirjade vahetuse manuses on allkirjastamata dokument pealkirjaga „HP ja Akt GJ 28-032017 Rästa 2a Kokkuvõte PROJEKT“. Nimetatud akt nr 7 on allkirjastamata, kuna esmalt saatis ehitusjärelevalve ametnik K P enda koostatud akti hageja juhatuse liikmele G Tle, misjärel G T selle allkirjastas ning edastas omakorda kostja seaduslikule esindajale U Kile ning K Ple. Enamasti allkirjastasid need isikud aktid kohe järgneval päeval või lähipäevil. Kõikide allkirjastatud akte hagejale tagasi ei saadetud ning hageja ei pidanud vajalikuks neid akte endale küsida. Seetõttu puuduvad hagejal teostatud tööde aktide digitaalallkirjastatud versioonid.
17.K P veendus enne teostatud tööde akti koostamist ja hagejale esitamist põhjalikult, mis tööd olid nõuetekohaselt tehtud ning ta märkis akti igale konkreetsele reale, mis tööd ja kui suures mahus olid teostatud. Ehitusjärelevalve ametniku põhjalikkuses teostatud tööde akti koostamisel ei maksa kahelda, sest ehitusjärelevalve esindaja vastutab ehituskvaliteedi eest, kui ta vastava teostatud tööde akti allkirjaga kinnitab.
18.Mõlemad arved 02042017-15 ja 05092017-44 on esitatud teostatud tööde akti nr 7 alusel. Akti lõpus on punase värviga tekstiga ehitusjärelevalve ametnik märkinud: tasutud GJ andmetel 94,116,40 eurot, jääk s.h käibemaks 18,970,53 eurot. Eelnevast tulenevalt teostatud tööde akti nr 7 alusel oli hagejal õigus esitada kostjale teostatud tööde eest arve summas 18 970,53 eurot, mis on arvete 02042017-15 ja 05092017-44 summa. 2017. a aprillis oli kostja sattunud rahalistesse raskustesse ning kostja palus hagejal esitada akti nr 7 eest osaline arve, mida hageja tegi, esitades arve nr 02042017-15 summas 8000 eurot, millele lisandus käibemaks 1600 eurot, kokku 9600 eurot. Nimetatud arvet ei suutnud kostja tasuda. 05.09.2017 esitas hageja kostjale viimase arve, mis oli puudu teostatud tööde aktis nr 7 märgitud lõppsummast 18970,53 eurot. Arve nr 05092017-44 esitati seega summas 9370 eurot.
19.Hageja tasunõue muutus sissenõutavaks, kuna K P saatis hagejale 2016. a septembris teostatud akti nr 7. Pärast 2016 septembrit asus kostja rehvitöökoda kasutama, mistõttu tuleb tööd lugeda üleantuks-vastuvõetuks. Seega on teostatud tööde eest tasu muutunud sissenõutavaks
ja hagejal oli õigus esitada kostjale arved nr 02042017-15 ja 05092017-44.
20.08.02.2021 seisukohtades selgitas hageja, et ta paigaldas rõdukatuse osas ainult soojustuse, mis oli kaetav töö ning kus järgneva töö teostamiseks (katusekatte paigaldamiseks) oli vajalik K P ülevaatus ning kinnitus teostatud tööde nõuetekohasuses. Seega pidid hageja tööd vastama nõuetele, sest järgmisel ettevõttel lubati tööd kinni katta.
21.K P oli teadlik või pidi olema teadlik, et rõdu katuse ehitustöid ei teostatud vastavalt projektile, sest muudeti katusekatte materjali ning SBS katte asemel paigaldati PVC kate. K P oli teadlik või pidi olema teadlik, milline alltöövõtja millisel lõigul ehitustöid tegi ning kas ehitustööd vastasid kokkulepitud kvaliteedile ja mahule. Kuigi hageja ei ole paigaldanud läbijooksu lähedal rõdu katuse katet ega avatäiteid, mis peaks hoonele veekindluse tekitama, ei saanud hagejat pidada ainuvastutajaks.
22.Kuna 30.03.2017 e-kirja kohaselt muid puudusi ei esinenud, on tõendatud, et ülejäänud tööde osas puudusi ei olnud. K P, kui tellija tehniline esindaja ja OJV ülesannetes pädev isik, ei ole selles loetelus toonud selgitusi, mis mahus puudused esinevad, milliseid tehnilisi nõudeid on rikutud ja millele on tuginetud puuduste hindamisel.
23.Probleem seoses rehviboksi tilkumise peatamisega ei pruugi olla seotud hageja teostatud ehitustöödega. Hageja pidas ebaselgeks viidet rõduukse esise vineeri paigaldusele, sest hageja arvates oli ebaselge, kas selle paigaldus oli projektis ette nähtud. Betooni ja müüritise jääkide koristuse puhul ei ole tegemist teostatud tööde ulatust puudutava probleemiga, vaid lihtsasti likvideeritava puudusega. Hageja leidis, et tegu on otsitud puudusega. Fassaadi viimistluse tulemuse puhul ei ole viidatud ühelegi normi või standardi rikkumisele ja tegu on subjektiivse hinnanguga. Hageja pidas ebaselgeks, mida kostja puuduse all silmas pidas. Puudus ei ole takistanud hoone kasutusele võtmist.
24.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Hageja teostatud tööd sisaldusid hageja 16.10.2020 menetlusdokumendi lisas nr 6, Exceli tabelis pealkirjaga „Lisa 6 HP ja Akt GJ 28-03-2017 Rästa 2a Kokkuvõte PROJEKT“. Tegu ei ole tööde üleandmisevastuvõtmise aktiga, kuid dokumendis on loetletud kõik teostatud tööd ning nende valmimise maht protsentuaalselt, mille oli omanikujärelevalve K P kinnitanud. Nimetatud dokumendist tulenevalt esitas hageja arved, mille tasumist ta nõuab. Hageja pidas kummastavaks, et kohtu arvates ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mis võimaldasid tal kostjale arveid esitada. Tõele ei vastanud kostja istungil esitatud väide, et tal ei ole lepingut. Kohus oleks pidanud üle kuulama hageja taotletud tunnistaja.
25.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile koos käibemaksuga summas 4530 eurot. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 1050 eurot. Õigusabi osutati tunnitasuga 120 eurot. Esmaseks konsultatsiooniks kulus 50 eurot. Hagejalt saadud materjali läbitöötamiseks kulus 3 tundi. Hagiavalduse koostamiseks kulus 5 h 45 min ja hagi täienduse koostamiseks 2 h 30 min. Kostja seisukohale vastamiseks kulus 2 h 45 min. 16.09.2020 istungiks valmistumiseks kulus 2 h 15 min. Hagi asjaolude täpsustuse koostamiseks kulus 3,5 tundi. Menetluskulude tagatise taotlusele vastamiseks kulus 3 tundi. Viimaseks istungiks valmistumiseks ja seal osalemiseks kulus 1 tund. Lõplike seisukohtade ja menetluskulude taotluse koostamiseks kulus 3,5 tundi. Kokku on kulu suurus ilma käibemaksuta 3950 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
26.Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu. 30 minuti ajakulu tasu peaks olema 60 eurot,
mitte 100 eurot. Kuna kostja on käibemaksukohustuslane, ei saa kulusid välja mõista koos käibemaksuga. Kuna kostja menetluskulude tagatise taotlus jäi rahuldamata, on selle koostamisega seotud kulud alusetud. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on alusetu. Viimastes seisukohtades kordas kostja varasemaid seisukohti, mida tuleb menetluskulude suuruse hindamisel arvestada.
KOSTJA VASTUVÄITED
27.Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga töövõtulepingu, kuid leidis, et selle lepingu tingimusi peab tõendama hageja. Kostja viitas VÕS § 76 lõikele 1. Hageja peab tõendama lepingu tingimusi, samuti seda, et ta on töö valmis teinud, kostjale vastuvõtmiseks esitanud ja kostja on tööd vastu võtnud või keeldunud alusetult neid vastu võtmast.
28.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumist. Kostja viitas VÕS § 637 lõikele 4, § 33 lõike 1 punktidele 1, 2 ja 3. Ehituspraktikas on tavaline ja seda praktikat järgisid hageja ja kostja, et tööde vastuvõtmise aktile omaniku poolt kirjutab alla omanikujärelevalve esindaja, kes on eelnevalt tööd üle vaadanud. Välja kujunenud praktikat tõendavad: 8. juunil 2016 allkirjastatud teostatud tööde akt nr 1, 13. juulil 2016 allkirjastatud teostatud tööde akt nr 2, 4. augustil 2016 allkirjastatud teostatud tööde akt nr 3 ning 5. septembril 2016 allkirjastatud teostatud tööde akt nr 4. Kõikidele tööde vastuvõtmise aktidele on alla kirjutanud omanikujärelevalve teostaja K P. Hageja väidetud akti nr 7 hagiavaldusele lisatud ei ole.
29.Kostja ei nõustunud, et ta oli sõlminud hagejaga kokkuleppe viivise määra osas. Arve on raamatupidamisdokument, mitte leping ja seetõttu ei kohaldu arvel märgitud viivisemäär. Pooltel ei ole lepingus viivisemäära kokku lepitud, mistõttu kohaldub rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral seadusest tulenev kaheksa protsenti ja viivisearvestus on ebaõige.
30.18.12.2020 seisukohtades kostja hageja väidetega ei nõustunud. Hageja väidab, et hinnapakkumise tabel, millel on märgitud kokku tööde teostamise hind 113 086,93 eurot, peaks tõendama tööde vastuvõtmist summas 11470 eurot. Kostja leidis, et hagiavalduses ei ole märgitud, milliste tööde eest ta kostjalt tasu nõuab ehk milliste hinnapakkumise tabelis märgitud tööde eest on esitatud arve summas 11470 eurot. Hageja ei ole välja toonud, millal on hinnapakkumise tabel kostjale esitatud ja millal kostja on tööd vastu võtnud või kuidas saab neid lugeda vastuvõetuks.
31.Hageja on omaks võtnud, et hinnapakkumise tabeli on koostanud omanikujärelevalvet teostanud K P 2016. a septembri seisuga, seega ei saa seda lugeda tööde vastuvõtmisaktiks, mis võiks olla aluseks arvetele 02042017-44 ja 05092017-44. Isegi juhul, kui lugeda hinnapakkumise tabelit tööde vastuvõtmisaktiks, peab hageja tõendama, kas hinnapakkumise tabelis märgitud tööd on teostatud ja vastu võetud. Kostja on tõendanud, et poolte vahel välja kujunenud praktika järgi pidi tööde vastuvõtmisel akti alla kirjutama omanikujärelevalve esindaja ja kostja juhatuse liige. Omanikujärelevalve on märkinud dokumendi pealkirjaks „projekt“ ja seega pole tegu lõpliku tööde vastuvõtmise aktiga, mida tõendab ka faili nimi „projekt“. Kostjal ei ole tööde vastuvõtmise dokumenti, millel oleks K P (digi)allkiri.
32.Hinnapakkumise projekti järgi on tööd osaliselt akteeritud. Näiteks on vundamendi lammutamine oli teostatud 50% ulatuses, praht utiliseeritud 97% ulatuses, tegemata jäi asfaldi aluskillustik ja planeerimine, sokli ja sillutisriba ehitus oli teostatud 50% ulatuses kahekihilisena, SBS katte paigaldus teostatud 70% ulatuses, küttega katusekaevude paigaldus 50% ulatuses.
33.Hageja esitatud e-kirjade vahetusest nähtub, et 30.03.2017 saatis K P hagejale e-kirja, kus märkis, et kostja ei ole makse summat kinnitanud. Samas e-kirjas on ta viidanud kõrvaldamist vajavatele puudustele. Hageja saatis 05.09.2017 e-kirjaga kostjale arve, kuid ei ole selgitanud, kas omaniku järelevalve esindaja viidatud puudused on kõrvaldatud ja tegemata tööd tehtud. Ehituspraktikas on tavapärane, et puudustega tööde korral esitatakse pärast puuduste kõrvaldamist tööd uuesti ülevaatamiseks. Hageja ei ole tõendatud, et ta on teostamata ja puudustega tööd teostanud.
34.30.03.2017 omanikujärelevalve e-kiri osundab, et rõduukse esine vineer oli paigaldamata ja rehvipoksi esine tilkus, koristamata oli betooni ja müüritise jäägid ning fassaadi viimistlus oli ebakorrektselt teostatud, mis näitab et tööd olid kas lõplikult teostamata või olid tööd puudustega. Hageja ei lõpetanud töid ega kõrvaldanud puudusi, samuti ei leppinud ta kostjaga kokku, kuidas tööd lõpetada. Kostja viitas VÕS § 637 lõikele 4 ja § 641 lõikele 1.
35.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate vastuväidete juurde. Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud, milliste tööde eest on tasunõue esitatud, kuigi kohus on seda selgitanud. Hageja ei ole esitanud omanikujärelevalve ja kostja esindaja allkirjaga tööde üleandmise akti. Seega ei ole töid vastu võetud ja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Töid ei saa ka lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 tähenduses, kuna teise lause järgi peab töövõtja tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult ja et vastuvõtmiseks esitatud töö oli lepingukohane. Ainult töövõtulepingu, üleandmise-vastuvõtmise aktide ja arvete esitamine ei ole piisav, et lugeda tõendatuks, et kokkulepitud tööd on valmis ja tehtud nõuetekohaselt.
36.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostjale osutati õigusabi tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks 24 eurot ja koos käibemaksu 144 eurot. Kokku olid kostja kulud 2934 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seaduses sätestatud määras.
KOHTU PÕHJENDUSED
37.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
38.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja teostas kostjale erinevaid ehitustöid, millised ta andis kostjale üle aktidega; 2) allkirjastatud aktide alusel esitas hageja kostjale arveid, millised viimane tasus; 3) hageja nõude aluseks olevaid arveid kostja ei tasunud ega allkirjastanud arvetes viidatud akti nr 7.
39.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma arvete nr 02042017-15 ja 05092017-44 alusel põhivõlgnevusena 11 470 eurot ja arvetelt nähtuva viivise määra alusel sissenõutavaks muutunud viivise 17 619,16 eurot.
40.Hageja leidis, et tema tasunõue on sissenõutavaks muutunud, mistõttu tuli kostjal tasuda arved nendel märgitud tähtaegadeks. Kuna kostja arveid ei tasunud, on hagejal õigus nõuda viivist arvetel märgitud viivise määra 0,2% päevas alusel, sest arvetel toodu kohaselt omasid arved lepingu jõudu. Teostatud tööde aktis nr 7 olid kirjas kõik tööd, mida hageja tegi. Akti oli
koostanud kostja omanikujärelevalve esindaja K P. Enamasti aktid allkirjastati, kuid hagejal kostja allkirjaga akti ei ole.
41.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja leidis, et hageja ei ole tõendanud, milliseid töid ta tegi. Hagiavaldusest ei ole võimalik mõista, milliste tööde eest hageja kostjalt tasu nõuab. Kostja ei ole töid vastu võtnud ega akti nr 7 allkirjastanud. Hageja ei ole tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumist. Hageja enda esitatud tõendite kohaselt on omaniku järelevalve esindaja viidanud töödes esinevatele puudustele, kuid nende kõrvaldamist ei ole hageja tõendanud.
42.Kohus leiab, et hageja lepingulise tasu nõue ei kuulu rahuldamisele, sest vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei ole hageja isegi üldisemas osas suutnud välja tuua ega tõendada asjaolusid, milliseid tuleks tõendada lepingulise töövõtutasu nõude rahuldamise eeldusena. Hageja on kirjeldanud hagiavalduses detailselt, kuidas on ta arveid koostanud, kuid ainuüksi arvete koostamisest ja esitamisest ei tulene tellijale kohustust neid tasuda.
43.Hageja esitas kostja vastu lepingulise tasu nõude. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Eeltoodust tuleneb, et lepingulise nõude esitamisel tuleb poolel välja tuua, millise lepingu nad sõlmisid ja milles kokku leppisid. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Eeltoodust tuleneb, et kui võlausaldaja ei ole talle täitmisena pakutut vastu võtnud, ei saa eeldada, et täitmine oli täielik ning nõuetekohane. Seega juhul, kui tellija ei ole töövõtjalt töid vastu võtnud, ei saa eeldada tehtud tööde nõuetele vastavust, vaid seda tuleb töövõtjal tõendada.
44.VÕS § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et hageja teostas kostjale töövõtulepingu alusel töid, kostja võttis tööd vastu varasemate allkirjastatud aktidega ning tasus nende alusel esitatud arved. Hagiavalduses toodud tasunõude puhul oleks tulnud hagejal välja tuua ja tõendada, et pooled sõlmisid lepingu ka tema väidetud tööde teostamiseks. Hagejal oleks tulnud välja tuua, milliseid töid ta täpselt tegi.
45.VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja nõudis kostjalt lepingulise tasu maksmist, kuid ei toonud välja, millises tasus pooled kokku leppisid või kas tegu oli mõistliku tasuga. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud hageja välja, millistel tingimustel ta kostjaga lepingu sõlmis.
46.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Hageja on nõustunud kostja väitega, et poolte vahel välja kujunenud praktika kohaselt tasus kostja nende tööde eest, millised ta oli allkirjastatud aktide alusel vastu võtnud. Vaidlusaluse akti nr 7 puhul ei toonud hageja selgelt välja, kuidas on tema tasunõue sissenõutavaks muutunud olukorras, kus kostja allkirjastatud aktiga töid vastu ei võtnud.
47.VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö
lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokku lepitud omadusi. Hageja väitis menetluses vastuoluliselt, et tööd olid kas puudustega või oli tegemist ebaoluliste puudustega või selliste puudustega, milliste eest hageja ei vastutanud. Kuna hageja ei toonud isegi üldsõnaliselt välja, millise lepingu pooled sõlmisid ja millistes tingimustes või milliste tööde tegemises kokku leppisid, ei ole kohtul võimalik tuvastada, et hageja tehtud töö oli nõuetekohane.
48.Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate tasunõuete puhul rõhutanud, et tasunõude sissenõutavaks muutumise hindamisel peab kohus tuvastama, kas poolte vahelises lepingus lähtuti tasu sissenõutavuse puhul töö valmimisest või selle vastuvõtmisest (RK TKo 2-16-5851, p 16). Samuti on Riigikohus rõhutanud, et kui tellija ei ole tööd vastu võtnud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumis eeldusi ehk lepingujärgse töö tegemist ja lepingukohasust tõendama töövõtja (RK TKo 2-16-5851, p 23, 2-14-61484, p 18, 3-2-1-80-08, p 22, 24). Samuti on Riigikohus rõhutanud, et töövõtulepingust tuleneva tasunõude esitamisel tuleb kohtul kindlaks teha keskse tähendusega asjaolud ehk selle, mida hageja pidi lepingu alusel tegema ja kui palju tasu saama (RK TKo 3-2-1-145-14, p 14). Neid olulisi asjaolusid ei saa kohtud ise tõenditest otsida, kui pooled neid esile toonud ei ole (samas, p 15).
49.Kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuleb hagimenetluses välja tuua pooltel (RK TKo 2-18-7948, p 16). Kui pooled ei too välja neid olulisi faktilisi asjaolusid, milliste esinemisega seob seadus õiguslikud tagajärjed, ei saa kohus neid asjaolusid ise tõendite alusel tuvastama hakata (RK TKo 2-17-15317, p 13.2).
50.16.09.2020 eelistungil (toimiku lk 106-107) selgitas kohus hagejale, et tal tuleb välja tuua nõude rahuldamise eelduseks olevad asjaolud. Kohus selgitas hagejale vajadust esmalt välja tuua, milliste tööde tegemises pooled kokku leppisid ning mida hageja tegelikult tegi. Hagejal tuli välja tuua ning tõendada tasunõude sissenõutavaks muutumine ehk see, millal kostja tööd vastu võttis või kuidas saab tööd lugeda vastuvõetuteks. Kohus selgitas, et hageja ei saa nõude esitamisel tugineda ainult arvetele. Kohus samuti selgitas, et kui kostja ei ole töid vastu võtnud, ei ole tõendamise koormus kostjale üle läinud. Samal istungil selgitas kohus hagejale, et asjas tähtsust omavad olulised asjaolud ei saa hakata selguma alles tunnistajate ütlustest.
51.15.02.2021 (toimiku lk 152) istungil selgitas kohus, et kohtu varasemad selgitused on hageja jätnud tähelepanuta. Kohus selgitas hagejale uuesti, et viimane ei ole välja toonud, mis tööde tegemises pooled kokku leppisid. Hageja vastas selgituseks vaid seda, et hageja tegi töid, mis olid märgitud kohtule esitatud Exceli tabelis. Seega on kohus hagejale selgitanud, millised asjaolud tuleks tal nõude rahuldamise eeldusena välja tuua ja tõendada, kuid hageja ei ole neid asjaolusid välja toonud ega tõendanud.
52.Vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei toonud hageja välja, milles pooled kokku leppisid, millise töö pidi hageja tegema, millise tasu saama ning mida ta tegelikult tegi. Kohus ei saa hakata ise esitatud tõenditest tuletama, milliste tööde alusel esitas hageja kostjale arved. Kohus ei saa ise tuvastada, kas või millises tasus pooled kokku leppisid ja kas või millistele nõuetele pidid tööd vastama. Hageja väited sõlmitud lepingu osas olid menetluse kestel muutuvad ja vastuolulised. Nii viitas hageja algses hagiavalduses endale kui alltöövõtjale ja väitis, et sõlmis lepingu kostjaga suuliselt, sest seadus ei nõua kirjaliku lepingu sõlmimist. Seejärel asus hageja väitma, et ta sõlmis kostjaga kirjaliku lepingu, kuid see tal ei säilinud. Kohus leiab, et sõltumata sellest, millisel viisil pooled lepingu sõlmisid ning kas hagejal säilis kirjalik leping või mitte, oleks hageja pidanud välja tooma lepingu sõlmimise asjaolud ning selle kõige olulisemad tingimused ehk kokku lepitud tööde sisu, kokku lepitud kvaliteedinõuded ja kokku lepitud tasu tingimused. Olukorras, kus hageja ei ole neid kõige olulisemad asjaolusid
esile toonud, ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas hageja tegi kokku lepitud tööd, kas tööd olid nõuetekohased ning kas hageja oli õigus saada tasu sellises ulatuses, nagu ta arvetele märkis.
53.Hageja väited selle kohta, kuidas muutus tema tasunõue sissenõutavaks, on samuti menetluse kestel muutunud. Algses hagiavalduses väitis hageja, et kostjal oli võimalik tööd üle vaadata, ta ei esitanud pretensioone ning asus töökoda kasutama. Eeltoodust võib kaudselt järeldada, et hageja hinnangul muutus tasunõue sissenõutavaks töö valmimisega. Menetluse kestel aga muutis hageja neid väiteid ja asus hoopis väitma, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuteks, sest kostja omaniku järelevalve esindaja koostas akti nr 7, mille kostja pidi allkirjastama, kuid mille allkirjastatud versiooni hagejal ei ole. Ühtlasi möönis hageja, et kostja esitas tööde kohta pretensioonid, kuid pidas neid alusetuteks.
54.Hageja väited töödes esinevate puuduste osas olid samuti vastuolulised. Muuhulgas väitis hageja, et ta ei vastutanud katuse läbijooksude eest, sest ta ei teinud katusega seotud töid. Menetluse käigus muutis hageja neid väiteid ja asus väitma, et tegi katuse osas ainult soojustuse, mille nõuetekohasust kinnitas omanikujärelevalve esindaja. Kummagi väite osas hageja tõendeid ei esitanud, mistõttu ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas või milliseid töid hageja katuse osas tegema pidi, mida ta tegelikult tegi ja kas see oli nõuetekohane või mitte. Muude puuduste osas väitis hageja üldsõnaliselt, et puudused jäid talle ebaselgeks või olid ebaolulised ega takistanud hoone kasutusele võtmist. Seda, et kostja oleks hoone puudustele vaatamata kasutusele võtnud, ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud. Seega kokkuvõttes ei ole kohtul võimalik esitatud väidete ja tõendite alusel tuvastada, mida hageja tegelikult tegi ja kas ta tegi seda nõuetekohaselt või mitte.
55.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale 02.04.2017 kuupäeva kandva arve nr 02042017-15 summas 9600 eurot (toimiku lk 10, lk 117 pöördel), mille selgitusse oli märgitud „Akt nr 7 osaliselt“. Arve alumises osas on märge: „Arve omab lepingulist jõudu“ ning „Arve tasumise tähtaeg: 16.10.2017 viivis 0,2% päevas“. Arvel on ka lahter, mille kohaselt oleks kostja pidanud andma allkirja arve kättesaamise ja maksetingimustega nõustumise kohta. Kostja allkirja arvele märgitud ei ole. Arve saatis hageja kostjale 06.04.2017 e-kirjaga (toimiku lk 117). Kuna kostja ei ole arvet allkirjastanud, ei nõustu kohus hageja väitega, et see omas lepingulist jõudu ning tõendab poolte kokkulepet viivise määra osas.
56.02.06.2018 esitas hageja kostjale kreeditarve nr 11 (toimiku lk 14), milles oli viidatud aktile nr 7 ja milles on toodud summa -7500 eurot. Millisel põhjusel esitas hageja kostjale kreeditarve ning vähendas algses arves märgitud summat, ei ole hageja isegi üldsõnaliselt selgitanud. 05.09.2017 koostas hageja kostjale arve nr 05092017-44 (toimiku lk 119), milles oli märge „Akt nr 7 lõplikult“. Arve summa oli 9370 eurot. Ka sellel arvel oleva märke kohaselt oli viivise määraks 0,2% päevas. Arvel puudub kostja esindaja allkiri. Kas või millal hageja kostjale arve saatis, tõenditest ei nähtu. Seda, et kostja oleks arvega nõustunud, asjas esitatud tõenditest järeldada ei saa.
57.18.12.2019 esitas hageja kostjale viivisearve nr 2017-63 (toimiku lk 11) summas 1859,38 eurot. Arvel oli arvestatud viivist määraga 0,2% päevas arvetelt 05092017-44 ja 02042017-15. 23.07.2019 esitas hageja kostjale veel üle viivise arve määraga 0,2% päevas arvetelt 0509201744 ja 02042017-15 summas 8373,10 eurot (toimiku lk 12). 18.11.2019 esitas hageja kostjale viivisearve nr 2019-1 samadelt arvetelt sama viivise määraga summas 7386,68 eurot (toimiku lk 13). Seega nõudis hageja kostjalt viivist varasematel arvetel märgitud määra alusel. 31.07.2019 saatis hageja kostjale nõudekirja ja hagihoiatuse (toimiku lk 16-17) ning 03.10.2019 saatis kirja (toimiku lk 18-19), milles ta kostja vastuväidetega ei nõustunud. 23.08.2019 saatis hageja
esindaja kostjale e-kirja (toimiku lk 15), milles viitas varasemalt saadetud nõudekirjale ja hagihoiatusele. Kostja viitas vastuses kõrvaldamata puudustele.
58.Kostja esitas kohtule varasemad teostatud tööde aktid. Mais 2016 tehtud tööde kohta on koostatud akti nr 1 (toimiku lk 50-53), mille kostja esindaja on allkirjastanud. Juunis 2016 tehtud tööde kohta on koostatud teostatud tööde akt nr 2 (koos lisadega toimiku lk 54-59), mille kostja oli allkirjastanud. Akti nr 2 alusel esitas hageja kostjale arve nr 04072016-19 (toimiku lk 60-61), mille kostja oli digitaalselt allkirjastanud. Juulis 2016 tehtud tööde kohta koostati akt nr 3 (toimiku lk 62-64), mille kohta esitas hageja arve aktile viidates (toimiku lk 65-66), mille kostja samuti allkirjastas. Augustis 2016 tehtud tööde kohta esitas hageja akti nr 4 (toimiku lk 67-70), mille kostja allkirjastas. Esitatud tõendite pinnalt nõustub kohus kostja väitega, et poolte vahel kujunenud praktika kohaselt muutus tasunõue sissenõutavaks tööde vastuvõtmisega.
59.Hageja esitatud e-kirjadest nähtub, et hageja saatis kostjale 21.09.2016 e-kirjaga arve nr 21092016-40 (toimiku lk 112) akti nr 6 alusel. Eelnevalt oli kostja palunud hagejal teha arve summale 3695,24 eurot, millises summas hageja arve esitaski. 19.09.2016 saatis K P hagejale ekirja, milles ta küsis, kui suur summa esitatud arvete eest on tasumata, millele hageja ka vastas (toimiku lk 113). 10.10.2016 saatis K P hagejale e-kirja, milles küsis „selline võiks siis järjekordne akt olla?“. Hageja vastas sellele samal päeval ja leidis, et fassaadi krohvi oleks võinud rohkem olla. Mida täpselt K P hagejale saatis, kohtule esitatud tõenditest ei nähtu. Samal päeval ehk 10.10.2016 on hageja koostanud arve summas 19 645,62 eurot (toimiku lk 114). Hageja esitas kohtule ka akti nr 6 (toimiku lk 114 pöördel – 116), kuid ühtegi allkirja hageja esitatud aktil ei ole. Eelviidatud tõendid kogumis ei tõenda hagiavalduses esitatud hageja nõuet. Hageja on väitnud, et ta nõuab kostjalt tasu akti nr 7 alusel, kuid eelviidatud tõendid sellise numbriga akti ei puuduta. Samuti ei saa eelviidatud tõenditest teha järeldusi poolte vahel sõlmitud lepingu sisu, lepingu tingimuste ega tööde kohta.
60.22.03.2017 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 118 pöördel), milles soovis saada selgitust, millised tööd on hageja ja millised kostja teha. 28.03.2017 saatis K P kostjale e-kirja (toimiku lk 118), mille kohaselt oli ta saatnud hageja kokkuvõtva akti, kus punasega märgitud osad vajasid veel täpsustamist. Mida täpselt ja kellele ta saatis, tõenditest järeldada ei ole võimalik. Ka nendest tõenditest ei ole võimalik järeldada, millise lepingu pooled sõlmisid ja millest tulenes hageja hagiavalduses märgitud tasunõue.
61.30.03.2017 saatis K P hagejale e-kirja (toimiku lk 118), milles viitas e-kirja manusesse lisatud kokkuvõtvale aktile. Mida täpselt e-kirjaga edasi saadeti, esitatud tõenditest ei nähtu. Samas e-kirjas on K P välja toonud kõrvaldamist vajavad puudused ehk rehviboksi läbijooksu peatamise, rõdu ukse esisele vineeri paigalduse, betooni ja müüritööde jääkide koristuse ja fassaadi viimistluse tulemuste parandamise. K P avaldas arvamust, et hageja peaks ise kostjaga kokku leppima, kuidas töid lõpetada. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, mida hageja sellele vastas või millal oli valmis puudused kõrvaldama. Seega ei saa esitatud tõenditest järeldada, et omaniku järelevalve esindaja hinnangul oleksid tööd olnud puudusteta. Kuna hageja ei toonud välja ega tõendanud, milliste tööde tegemises pooled kokku leppisid ja millistele nõuetel pidid töö vastama, ei loe kohus tõendatuks hageja väiteid, et ta katusetöid kas üldse või sisulises osas ei teinud ja nende puuduste eest ei vastutanud. Samuti ei loe kohus tõendatuks hageja väiteid, et muus osas olid puudused ebaolulised või ebaselged.
62.Hageja esitas kohtule hinnapakkumustabelina pealkirjastatud dokumendi, milles on samas märge, et tegu on teostatud tööde aktiga nr 1 (toimiku lk 119 pöördel – 120). Kes on dokumendi koostanud ja millal, tõendist järeldada ei saa. Samuti ei nähtu esitatud tõenditest, et dokument
oleks olnud saadetud kostjale tööde vastuvõtmiseks. Kostja ei ole dokumenti allkirjastanud. Ühtlasi ei ole ka võimalik järeldada, kas tegemist võiks olla hageja pakkumisega kostjale, millisele viimane andis nõusoleku ning mille alusel pooled kokku leppisid.
63.Lisaks esitas hageja kohtule Exceli tabeli, mille pealkirjaks on „Lisa 6 HP ja Akt GJ 28-032017 Rästa 2a Kokkuvõtte PROJEKT, millele on lisatud 18.05.2016 kuupäeva kandev hinnapakkumustabel (toimiku lk 121-122). Asjas kogutud tõenditest ei ole erinevalt hageja väidetest võimalik järeldada, et tegu oleks olnud aktiga nr 7, mille alusel esitas hageja vaidlusalused arved. Dokumendid ei ole kellegi poolt allkirjastatud ning hageja ei ole tõendanud akti nr 7 saatmist kostjale.
64.Kokkuvõttes ei pea kohus võimalikuks hageja nõude rahuldamist, sest hageja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi nõude rahuldamise eeldust. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, milliste tööde tegemises, millistel tingimustel ja millise hinnaga pooled kokku leppisid. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millised tööd ta vaidlusaluste arvete eeldusena tegi ja millistele nõuetele need vastasid. Hageja ei ole tõendanud, et kostja võttis tööd vastu. Hageja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mille tõttu saaks tööd lugeda vastuvõetuteks. Hageja ei ole tõendanud, et ta esitas kostjale tööd vastuvõtmiseks või edastas kostjale tööde vastuvõtmiseks akti. Hageja ei ole tõendanud omaniku järelevalve esindaja osundatud puuduste kõrvaldamist ega seda, et kostja oleks pretensioone esitamata asunud töid kasutama. Kõik hageja väited on jäänud tõendamata. Kuna hageja ei ole välja toonud ega tõendanud töövõtu tasunõude rahuldamist võimaldavaid asjaolusid, tuleb jätta rahuldamata hageja põhinõue summas 11 470 eurot. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata põhinõude, ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue 17 619,16 eurot.
65.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
66.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostjale osutati õigusabi tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks 24 eurot ja koos käibemaksu 144 eurot. Kokku olid kostja kulud 2934 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seaduses sätestatud määras. Hageja esitas kostja menetluskulude osas vastuväited.
67.Kohus nõustub hageja vastuväidetega osaliselt. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu on mõistlik ning kooskõlas vaidluse sisu ja keerukusega. Kohus nõustub hageja väitega, et põhjendatuks ei saa pidada kostja esindaja ajakulu menetluskulude tagatise taotluse koostamisele, sest taotluse jättis kohus rahuldamata. Samas ei nõustu kohus hageja väitega, et kostja esindaja ei saanud õigusabina nõuda menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud ajakulu, sest vastavas osas on varasem kohtupraktika muutunud. Muus osas loeb kohus kostja esindaja ajakulu menetlusdokumentide koostamiseks ja toimingute tegemiseks põhjendatuks ning kooskõlas olevaks asjas esitatud dokumentide mahu ja sisuga. Lisaks on asjakohatu hageja väide, et kostja ei saa nõuda õigusabikulude hüvitamist koos käibemaksuga, sest sellist taotlust ei ole kostja esitanudki.
68.Arvestades kohtu põhjendatuks peetud õigusabi ulatust, on kostja õigusabikulud põhjendatud kogumis summas 2314 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuluna välja mõista 2314 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 2314 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.