Hageja Osaühing AEK (registrikood 10426705), asukoht Tondi 1-331, Tallinn 11313, seaduslik esindaja V. L., e-post: XXX Kostja Redneck OÜ (registrikood 10440680), asukoht Pikk 43, Elva 61505, seaduslik esindaja A. J., e-post: XXX
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing AEK hagi Redneck OÜ vastu võla nõudes osaliselt.
2.Välja mõista Redneck OÜ-lt Osaühing AEK kasuks 8552 euro 79 senti, millest 8000 eurot on põhinõue ja 552 eurot 79 senti seisuga 10. veebruar 2020 sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista Redneck OÜ-lt välja 3. augustist 2020 kuni 19. märtsini 2021 sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 8000 eurolt summas 399 eurot 6 senti. Mõista Redneck OÜ-lt välja viivis alates 20. märtsist 2021 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta Redneck OÜ-lt välja mõistmata viivis 10. veebruari 2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviselt 552 eurolt 79 sendilt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Rahuldada hageja Osaühing AEK taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määrata Osaühing AEK menetluskulude suuruseks 550 eurot. Mõista välja Redneck OÜ-lt Osaühing AEK kasuks menetluskuluna 550 eurot.
2-20-11172
7.Kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Osaühing AEK esitas 3. augustil 2020 hagiavalduse Redneck OÜ vastu 8552 euro 79 sendi suuruse võlgnevuse saamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja tegema XXX, XXX üüripinnal järgmised ventilatsioonitööd: köögikubu ja osonaator; ventilatsioonitorustik ja toruosad; õhujaotajad, restid, klapid; paigaldustööd ning süsteemide häälestamine ja passistamine. Kostja kohustus selle eest tasuma 10 900 eurot käibemaksuta. 1.1 Hageja tegi kõik kokkulepitud tööd nõuetekohaselt. Kostja ei ole kordagi tehtud tööde puudustele viidanud. Samas ei ole kostja tööde eest tasunud. Pärast kokkulepitud töid ning tehtud tööde akti saatmist esitas hageja kostjale viimase palvel arve 13 080 euro (käibemaksuga) saamiseks, mille maksetähtpäev oli 27. november 2018. Kostja soovis tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel. Kostja tasus kogu võlgnevusest 5500 eurot, kuid jättis tasumata 8000 eurot. 1.2 Pooled sõlmisid 26. veebruaril 2020 kokkuleppe, millega kostja tunnistas oma võlgnevust 8552 eurot 79 senti ning kohustus tasuma võlgnevuse 31. juuliks 2020. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja võlgnevust tasunud. Kostja on jätnud algselt nii töövõtulepingu kui ka esmase maksegraafiku alusel hageja nõuetekohaselt tehtud tööde eest osaliselt tasumata. Lisaks on kostja jätnud terves ulatuses tasumata oma kompromissist tuleneva kohustuse. Seetõttu nõuab hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmist. Kostja põhikohustus tuleneb kompromisskokkuleppest või alternatiivselt töövõtulepingust. VÕS § 30 järgi on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Kostja andis hagejale konstitutiivse võlatunnistuse, millega loodi eraldiseisev kohustus tasuda võlgnevus 8552 eurot 79 senti 31. juuliks 2020. Kui kohus peaks leidma, et kompromissleping on deklaratiivne võlatunnistus, siis lähtub hageja sellest, et pooled sõlmisid töövõtulepingu. Nagu eelnevalt mainitud, on hageja oma töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitnud, kostja selle vastu võtnud, kuid jätnud selle eest osaliselt tasu maksmata. VÕS § 637 lg 4 kohaselt muutub
2-20-11172 tasunõue sissenõutavaks töö vastuvõtmisest. Seega alternatiivselt tuleneb kostja sissenõutavaks muutunud tasu maksmise kohustus töövõtulepingust. Kostja on rikkunud pooltevahelist kokkulepet, sest jättis tasumata kõik kokkuleppes fikseeritud osamaksed ning võlgnevus on siiani tasumata. Seega on kostja rikkunud lepingut VÕS § 100 mõistes. Kostja vastutab kohustuse täitmata jätmise eest. 1.3 Hageja nõuab lisaks põhivõlale ka sissenõutavaks muutunud viivise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 nimetatud määras. Kostja vastus hagiavaldusele
2.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud 1. oktoobril 2018 töövõtulepingu sõlmimist. Hagiavalduse p 1.1. kohaselt kohustus kostja töövõtulepingus kokkulepitud tööde eest tasuma
28.septembril 2018 koostatud hinnapakkumise nr XXX alusel. Seda hinnapakkumist kostja varem saanud ei ole. Võimaliku hinnapakkumise kohta rendipinna ventilatsioonitööde orienteeruva maksumuse osas sai kostja infot P. K. E. A. ehitusjuhi N. K. 2.1 Kostjale teada olevalt sõlmisid ventilatsioonitööde kokkulepped hageja ja XXX, mitte pooled. XXX ja kostja omavahelise kokkuleppe järgi pidi kostja tasuma vaid ventilatsioonitööde maksumuse hagejale. Edastatud e-kirja kohaselt moodustas hinnapakkumisest suurema osa kubu ja osonaatori maksumus. Ventilatsioonitööde pakkumises sisalduvate tööde ning toodete hinnakirja ei sisaldu. Seega ei ole kostjale aru saadav, kuidas kujunes ventilatsioonitööde pakkumises sisalduv hind. 2.2 Hageja esitas kostjale arve nr 109/18 summas 13 080 eurot selgitusega ventilatsioonitööd objektil XXX, vastavalt tellimusele ja teostatud tööde aktile nr 1, 30. oktoobrist 2018. Kostjale ei ole teada edastatud arve selgituses nimetatud tellimuse sisu, samuti ei ole seda lisatud hageja poolt kostja vastu esitatud hagiavaldusele. Kostjale on hageja edastanud vaid tehtud tööde akti nr 1, 31. oktoobrist 2018, milles on töödena loetletud torustik, isolatsioon, paigaldus. Teostatud tööde akt ei ole allkirjastatud. Tehtud tööde akti nr 1, 31. oktoobri 2018 kohaselt kuulub tasumisele 12 000 eurot. Arve nr XXX ja tehtud tööde akti nr 1, 31. oktoobri 2018 vahe on 1080 eurot. 2.3 Hageja tehtud ventilatsioonitööd ei vastanud hinnapakkumisele nr XXX. Kostjale ei ole teada, kas XXX on hagejale kokkulepitud tööde tegemise osas pretensioone esitanud. Töövõtulepingust tuleneva põhikohustuse sisuks on saavutada kokkulepitud tulemus. Kostjale ei ole teada hageja ja XXX vahel sõlmitud tööettevõtulepingu sisu ja tingimused. Vastavalt kostja ja XXX vahel sõlmitud kokkuleppele oli hageja XXX üüripinnal tehtud ventilatsioonitööde eest tasu maksmise kohustus kostjal. Tasu maksmise nõude eelduseks on töö valmimine (VÕS § 637 lg 3). 2.4 Kostjal puudub teave selle kohta, kas töö tellija XXX on hageja tehtud tööd vastu võtnud. Samuti ei ole kostjale teada, kas hageja on võimaldanud töö tellijal, XXX, valminud töö ülevaatamist ning kontrollida selle vastavust töövõtulepingu tingimustele. Kuna hageja poolt XXX, XXX üüripinnale paigaldatud ventilatsioonisüsteemi oluline osa, osonaator, ei hakanud üüripinna kasutamise ajal tööle, on kostja seisukohal, et hageja tehtud ventilatsioonitööd ei vastanud hinnapakkumisele nr XXX. 2.5 Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja andis konstitutiivse võlatunnistuse. Konstitutiivse võlatunnistusega luuakse poolte vahel uus iseseisev lepinguline suhe. Kostja ei ole avaldanud
2-20-11172 kompromisslepingu sõlmimise ja võlatunnistuslepinguga soovi luua algsest kohustusest sõltumatut ja iseseisvat nõudealust. Tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, millega kostja tunnistas võlgnevust hageja ees, mis tulenes hageja ja XXX vahel sõlmitud tööettevõtulepingust tuleneva nõuetekohase töö eest tasu maksmise kohustuse tunnistamises. Hageja seisukoht kostja vastusele.
3.Kostja põhikohustus tuleneb kompromisskokkuleppest, mis on konstitutiivne võlatunnistus, mistõttu ei ole vajalik kohtumenetluses eraldiseisvalt tõendada kompromisslepingule eelnenud võlasuhte asjaolusid (sh ehitustöövõtu lepingu sõlmimine, tööde nõutele vastavus jne). VÕS § 578 lg 1 kohaselt muudab kompromissleping õigussuhte vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Kompromissilepingu alusel omandavad pooled uued õigused (VÕS § 578 lg 2). Miski poolte vahel sõlmitud kompromisslepingus sellist eeldust ümber ei lükka. Kuivõrd pooled on kompromisslepingu alusel omandanud uued nõuded, siis on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes. 3.1 Alternatiivselt on võimalik tõendada kõiki kostja põhikohustuse tekkimise asjaolusid ka töövõtulepingu alusel. Hageja edastas 28. septembril 2018 e-kirja teel kostjale tööde hinnapakkumise XXX ning kostja kinnitas 1. oktoobril 2018 edastatud e-kirjaga hinnapakkumuse sobivust. Seega on tõendatud poolte tahteavalduse vahetamine, mille tulemusena tuleb lugeda töövõtuleping sõlmituks VÕS § 9 lg 1 alusel. Kostja on valetanud väites, et hageja pole hinnapakkumist XXX enne hagi esitamist kostjale edastanud. On tähelepanuväärne, et mitte kordagi enne kostja 23. augusti 2020. a vastust ei ole kostja oma arvukates kirjavahetustes hagejaga (sh kompromisslepingu sõlmimisel) seadnud kahtluse alla kehtiva lepingu olemasolu poolte vahel. 3.2 Ehitustöövõtulepingu sisu tuleneb hageja esitatud hinnapakkumusest ja sellele antud nõusolekust. Kostja on ise kompromisslepingut allkirjastades kinnitanud 8552 euro 79 sendi suuruse kohustuse olemasolu hageja ees ning ei ole kahtluse alla seadnud ühtegi ehituslepingus ega selle aluseks olnud hinnapakkumuses sisaldunud kokkulepet ja summat. Kostja käsitlus ehituslepingust, nagu oleks kostja kohustused hageja ees seotud ainult ventilatsioonitöödega (ning mitte materjalidega) on täielikult tõendamata ning ei põhine kokkulepetel. 3.3 Töövõtulepingu alusel tehtud töödes ei esinenud puudusi ja see vastas hinnapakkumisele. Hageja edastas kostjale 1. novembril 2018 e-kirjaga osalise tehtud tööde akti ning 8. novembril 2019 edastatud e-kirjaga akti kogu tehtud töö ning hinnapakkumises toodud summa eest arve. Aktide kättesaamisel palus kostja arve esitada Redneck OÜ-le ning ühtegi mittevastavust hageja tehtud töödes välja ei toonud. Kostja andis 22. jaanuaril 2019 edastatud e-kirjaga hagejale võlatunnistuse võla tasumiseks maksegraafiku alusel, mis koosnes kümnest osamaksest ning mille kogu võlgnevuseks loeti 13 500 eurot. Taaskord polnud juttu mittevastavusest tehtud töödes. Kostja 23. augustil 2020 esmakordselt välja toodud vastuväide tööde mittevastavuse kohta on esitatud pärast mõistlikku tähtaega. 3.4 Hagejal on õigus nõuda viivist. Hageja on esitanud viivisenõude koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivised, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määrana arvestatakse seadusjärgset määra (so. 8% aastas) ning viivise summa on leitav arvutuskäigust 8552 eurot 79 senti x 0,08 = 684 eurot 22 senti.
2-20-11172 Kohtu eelmenetlus
4.Kohus tegi pooltele ettepaneku 8. septembril 2020 kohtuvaidlus lõpetada kompromissiga. Hageja teavitas kohut 29. septembril 2020, et kostja pakutud 5000 eurot järgneva 24 kuu jooksul on liiga kaugel hagiga soovitavast eesmärgist, mistõttu hageja jääb esitatud hagi juurde.
5.Kohus selgitas 8. oktoobril 2020 pooltele õiguslikku olukorda ja andis pooltele võimaluse täiendada enda seisukohti ja esitada soovi korral tõendeid. Kohus selgitas, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel (VÕS § 578 lg 1). Kuivõrd hageja on tuginenud sellele, et pooled on sõlminud konstitutiivse võlatunnistuse, andis kohus hagejale võimaluse selgitada, millistest nõuetest on hageja loobunud ja millist nõuet on kostja hageja hinnangul tunnustanud vaieldavas või ebaselgetes küsimustes, milles pooled läbi rääkisid. Isegi kui pidada hageja järeleandmiseks kostjale võla kohese maksmise asemel tasumist maksegraafiku alusel, ei ole mõistetav, milles seisnes kostja järeleandmine. Kohtupraktikas on leitud, et küll võib aga ebaselgus puudutada muu hulgas sissenõutavusega seotud asjaolusid, näiteks ebakindlust selles, kas võlgnik suudab võetud kohustusi täita. 5.1 Kompromissilepingu sõlmimise eelduste täidetust peab tõendama pool, kes tugineb kompromissilepingule. Kohus selgitas, et kui poolte sooviks oli 26. veebruari 2020 lepinguga üksnes lükata kostja poolt rahalise kohustuse täitmise tähtaega edasi, võib olla tegemist üksnes maksegraafiku kokkuleppega. Riigikohus on 23. veebruari 2016. a lahendis tsiviilasjas nr 3-21-147-15 märkinud, et võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega, kusjuures võlatunnistuse sõnastus ei ole siinkohal määrava tähendusega, ning et lähtuda tuleb eelkõige võlatunnistuse andmise põhjusest ning eesmärgist, samuti tuleb võtta arvesse lepingueelsete läbirääkimiste asjaolusid, poolte huve jms. VÕS §-s 30 sätestatud abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärgiks on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus. Algse kohustuseta konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimist saaks eeldada juhul, kui ilma võlatunnistuse sõlmimiseta ei oleks poolte taotletud eesmärk saavutatav. 5.2 Kohus selgitas samuti, et kui kompromissilepingus sisaldub deklaratiivne võlatunnistus, siis ei saa selle eesmärgiks ja tulemuseks olla uue kohustuse loomine, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlanõudele, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist. Deklaratiivse võlatunnistuse tagajärjeks on eeskätt tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Sellest tulenevalt tuleb kostjal tõendada, et võlga, mida ta tunnustas 26. veebruari 2020. a kokkuleppes, ei ole. Kui kostja tugineb sellele, et pooled sõlmisid deklaratiivse võlatunnistuse ning võlatunnistuse punktist C nähtub: „Võlgnik tunnistab nõuet ja on pidanud läbirääkimisi võlausaldajaga nõude tasumise tingimuste ja tähtaja osas“, tuleb kostjal esile tuua, millistest vastuväidetest kostja sellega loobus. Üldjuhul saab eeldada, et võlgnik on loobunud kohustuse täitmisest keeldumist võimaldavatest vastuväidetest, mida võlgnik võlatunnistuse andmise ajal teadis või pidi teadma. Põhimõtteliselt on asjaolusid arvestades ka võimalik, et võlatunnistuse andmisega võlgnik vastuväidetest ei loobunud, vaid kinnitas võla olemasolu. Samuti tuleb kostjal arvestada VÕS § 644 lg-s 1 nimetatud tähtaegadega vastuväite esitamisel. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg 2). 5.3 Ka juhtis kohus tähelepanu sellele, et kui hageja tugineb konstitutiivse võlatunnistuse olemasolule ning kostja hinnangul temal kokkulepitud ulatuses võlgnevust ei ole, on kostjal
2-20-11172 võimalik vastuhagiga nõuda hageja võlatunnistuse alusel sooritatu (võlalubaduse andmine) alusetu rikastumise sätete järgi välja. Ka võimaldab tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 98 lg 1 tehingut (võlakirja) tühistada avalduse tegemisega teisele poolele. 5.4 Kostja on ka märkinud, et ta on hagiga osaliselt nõus. Kostja vastusest ei nähtu, mis osas on kostja tema vastu esitatud nõudega nõustunud. Samuti juhib kohus kostja tähelepanu sellele, et hageja on esitanud alternatiivselt nõude ka töövõtulepingust tuleneva nõudena. Hageja on 4. septembri 2020. a menetlusdokumendis selgitanud töövõtulepinguga seotud asjaolusid ja esitanud juurde tõendeid. Kohus annab kostjale võimaluse esitada vastus hageja nõudele ka töövõtulepingu alusel esitatava nõude kohta. Kostja täiendavad seisukohad
6.Kostja esitas 28. oktoobril 2020 täiendavad seisukohad, milles märgib, et 26. veebruaril 2020 sõlmitud kompromissleping vastastikkuseid järeleandmisi ei sisalda. Kompromissi ja võlatunnistuse lepingu eesmärgiks oli saavutada kokkulepe rahalise kohustuse täitmise tähtaja pikendamise ning tingimuste osas. Kostja ei ole kompromisslepingu sõlmimisel ega ka lepingueelsetel läbirääkimistel avaldanud tahet luua algsest kohustusest sõltumatu ja iseseisev nõudealus. Kui kompromisslepingus on kinnitatud vaid üksnes olemasolevat kohustust ja eesmärgiks ei ole uue kohustuse loomist, võib kompromissleping sisaldada vaid deklaratiivset võlatunnistust. Kostja ei ole loobunud vastuväidete esitamisest vaid on tunnustanud olemasolevat nõuet. 6.1 Hinnapakkumine nr XXX, millele hageja viitab kui töövõtulepingu sõlmimise alusele, sisaldab vaid ventilatsioonitööde pakkumist ning ventilatsioonitööde kogumaksumust. Muid olulisi lepingutingimusi, millega kostja oleks nõustunud, hinnapakkumine nr XXX ei sisalda. Kuna hageja ei ole paigaldatud ventilatsioonisüsteemi osaks olevat osonaatorit kordagi tööle pannud, siis ei ole töövõtulepingut nõuetekohaselt täidetud ning lepingutingimustele vastavat tulemust ei ole saavutatud. Hageja oli teadlik asjaolust, et vastavalt XXX projekteerimistingimustele oli nõutav osonaatoriga ventilatsioonisüsteemi rajamine. Kostja on hagejat mittetöötavast osonaatorist telefoni teel teavitanud. Hageja oli seisukohal, et enne arve nr XXX täielikku tasumist ventilatsioonisüsteemiks olevat osonaatorit sisse ei lülitata. Kostja tunnistab hagi kogusummas 5000 eurot. 6.2 Hageja on 28. septembril 2018 kell 14.25 edastanud hinnapakkumise nr XXX rendipinnale XXX kaubanduskeskuses XXX N. K. Nimetatud pakkumise alusel võttis kostja hagejaga ühendust. Kostja julgeb väita, et varasemat kontakti hagejaga ei ole kostjale teada olevalt olnud. Hinnapakkumiste nr XXX ja XXX pakkumise objekti kirjeldused on identsed. Kostjale jääb arusaamatuks, miks on esitatud ühel ja samal kuupäeval kaks samasisulist, praktiliselt sarnaste, kuid minimaalselt erinevate hinnapakkumise numbritega hinnapakkumist nii kostjale kui ka P. K. E. A. ehitusjuhile N. K. Juhul, kui hageja viitab hinnapakkumisele nr XXX kui töövõtulepingu alusele, siis miks ei ole nimetatud hinnapakkumist nr XXX edastatud P. K. E. A. ehitusjuhile, vaid edastatud on samale rendipinnale hinnapakkumine nr XXX. Kuigi tegemist on samasisuliste hinnapakkumistega, erinevus on vaid pakkumise saajates, on kostja hinnapakkumise aktseptimisel 1. oktoobril 2018 lähtunud hinnapakkumisest nr XXX. Hageja täiendav seisukoht
7.Hageja esitas 17. novembril 2020 täiendava seisukoha. Hageja leiab, et töövõtulepingu alusel tehtud töödes ei esinenud puuduseid ja see vastas hinnapakkumisele. Hageja on töövõtulepingu
2-20-11172 raames paigaldanud ventilatsioonisüsteemi osaks oleva osonaatori. Erinevalt kostja väidetest on osonaator töö valmimisel sisse lülitatud ning selle osas on puudunud mistahes pretensioonid. Osonaator on seade, mis aitab vältida ventilatsioonitorude rasvumist ning oli vajalik XXX kaubanduskeskuse projekteerimisnõuete kohaselt. Hagejale teadaolevalt ei ole ka XXX kaubanduskeskusel olnud mistahes pretensioone paigaldatud osonaatoriga. Enne kohtumenetluses esitatud seisukohti töö puuduste osas ei ole kostja esitanud hagejale ühtegi pretensiooni töö mittevastavuse või osonaatori mittetöötamise kohta. Ka kostja kohtumenetluses esitatud seisukohas on etteheited paljasõnalised ning tõendamata. Hageja on varasemalt menetluses selgitanud, et kostja on andnud korduvaid võlatunnistusi (kostja
22.jaanuari 2019 e-kiri; 26. veebruaril 2020 sõlmitud kompromiss), millega kinnitab oma võlgnevust täpselt sellises summas nagu hagis esitatud ning ühtegi vastuväidet tööde kvaliteedi osas ei ole esitatud enne kohtumenetlust. Kindlasti ei ole kostja teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest (isegi kui need peaks esinema – millega hageja ei nõustu) VÕS § 644 lg 1 kohaselt mõistliku aja jooksul ning on kaotanud õiguse nendele väidetele tugineda. 7.1 26. veebruaril 2020 sõlmitud kompromiss on konstitutiivne võlatunnistus. Hageja selgitab, et kompromissi eesmärk ei olnud ainuüksi maksetähtaja edasilükkamine ja maksegraafiku sõlmimine vaid selle eesmärk oli fikseerida konkreetselt võlgnetav summa, selle tasumise protseduur ning kostja võlgnetava summa osas vastuväidetest loobumine (nii nagu seda käsitleb mh Riigikohus oma 24. märtsi 2017. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16). Seega ka kostja tegi kompromissi sõlmides järeleandmisi, loobudes võla sissenõudmise lihtsustamiseks oma nõuetest (sh töö kvaliteedi jms osas). Teisiti ei olegi võimalik kompromissi sisu tõlgendada, kus kostja on oma digiallkirjaga kinnitanud: „/.../Võlgniku koguvõlgnevus võlausaldaja ees on kokku 8 552,79 eurot (edaspidi nõue); C. Võlgnik tunnistab nõuet /.../“. Seega on täidetud kompromissilepingu tingimused VÕS § 578 lg 1 mõttes. 7.2 Töö eest tasumata jätmine on seotud üksnes kostja makseraskustega. Kostja kirjutab ise sõnaselgelt oma 22. jaanuari 2019 e-kirjas hagejale: „Väga vabandan tekkinud olukorra pärast. Meil ei ole asi nii hästi käima läinud kui plaanisime, kuid asi järjest paraneb. Ehitamise ajal võtsin selle arve oma haldusettevõttele Redneck OÜ. Sellel ettevõttel pidi müügiks üks kinnistu minema ja mõtlesin et sealt lihtsam rahasid kanda. Kinnistu müük kahjuks tänaseni venib. Täna saan ostjaga kokku, õhtuks targem. Redneck on XXX aastat vana ettevõte ja klaarib kindlasti oma asjad ära. Seni kuni mul kiiret raha ei laeku pakun välja omapoolset maksegraafikut./.../.Loodan Teie mõistvat suhtumist. Mul on müügis praegust mitu kinnistut, mõne müügi korral klaarin asja kohe ära.“ Kõik kostja väited hagis nõutud summa mitte tasumiseks on otsitud ning ei põhine faktilistel asjaoludel. Kostja otsib vaid võimalusi kuidas menetlust pikendada, et vältida võlgnevuse tasumist. Lõplikud seisukohad
8.Kohus andis 12. veebruaril 2021 pooltele tähtaja 26. veebruar 2021 lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks.
9.Hageja esitas 25. veebruaril 2021 kohtule menetluskulude nimekirja. Rohkem seisukohti pooled menetluses ei esitanud.
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
2-20-11172
10.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kostja vastusega ja poolte esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11.Kohus märgib, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg-te 2, 4 ja 7 järgi saab kohus esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele (vt Riigikohtu
24.septembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 11).
12.Riigikohus on korduvalt andnud edasi seisukohta, et kohtu peamine ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (vt ka TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause) (vt Riigikohtu 15. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 27; 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39).
13.Kohus ei või tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud, ega hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele enne poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht (TsMS § 436 lg-d 3 ja 4).
14.Esitatud hagiavaldusest nähtub, et pooled sõlmisid töövõtulepingu ning kokkuleppe, millega kostja tunnistas töövõtulepingust tulenevat võlgnevust 8552 eurot 79 senti. Pooled vaidlevad selle üle, mis tingimustega on töövõtulepingu sõlmitud ja kas hageja on töövõtulepingu nõuetekohaselt täitnud. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas pooled on sõlminud deklaratiivne võlatunnistuse või konstitutiivne võlatunnistuse.
15.Esmalt lahendab kohus küsimuse, kas pooled sõlmisid deklaratiivse või konstitutiivse võlatunnistuse (I). Järgmisena lahendab kohus töövõtulepinguga seotud küsimused (II). Seejärel võtab kohus seisukoha hageja viivisenõude suhtes (III). Viimasena jagab kohus menetluskulud ja määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse (IV).
I
16.VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 578 lg 1 kohaselt on kompromissleping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. VÕS § 578 lg 2 alusel eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
17.Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse, et pooled sõlmisid deklaratiivse võlatunnistuse. Seda, kas pooled leppisid kokku konstitutiivse võlatunnistuse andmises ning missuguse sisuga võlatunnistust pooled soovisid
2-20-11172 sõlmida, tuleb selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut. Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms. Oluline on tuvastada poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel. VÕS §-s 30 sätestatud abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärgiks on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus (vt Riigikohtu 2. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-34922 p 12.1-12.2).
18.Pooled sõlmisid 26. veebruaril 2020 lepingu pealkirjaga „Kompromissi ja võlatunnistuse leping“ (tl 9). Leping koosneb kolmest osast: alguses on nimetatud lepingu pooled; seejärel on kirjas, mida võtavad lepingu pooled lepingu sõlmimisel arvesse; viimases osas on poolte kokkulepe. Lepingu kohaselt võetakse arvesse, et: 1) võlausaldaja ja võlgnik sõlmisid 1. oktoobril 2018 e-kirja teel töövõtulepingu. Pärast kokkulepitud tööde teostamist ning teostatud tööde akti saatmist esitas võlausaldaja võlgnikule arve summas 13 080 (KM-ga), mille hiliseim maksetähtpäev oli 27. november 2018, kuid mida võlgnik õigeks ajaks ei tasunud; 2) kuivõrd võlgnik ei olnud võlausaldajale võlgnevust tasunud ka mitte 21. jaanuariks 2019, andis võlgnik 22. jaanuaril 2019 võlausaldajale võlatunnistuse võla tasumiseks maksegraafiku alusel, mis koosnes 10. osamaksest ning mille kogu võlgnevuseks loeti 13 500 eurot. Võlgnik pole maksegraafiku alusel õigeaegselt tasunud mitte ühtegi võlgnevust. Võlgnik on kogu võlgnevusest tasunud kokku vaid 5500 eurot ning jätkuvalt on tasumata 8000 eurot ning seisuga 10. veebruaril 2020 on sissenõutavaks muutunud ka viivitusintress summas 552 eurot 79 senti. Võlgniku koguvõlgnevus võlausaldaja ees on kokku 8 552 eurot 79 senti (edaspidi nõue); 3) võlgnik tunnistab nõuet ja on pidanud läbirääkimisi võlausaldajaga nõude tasumise tingimuste ja tähtaja osas. Pooled leppisid kokku, et: 1) võlgnik kohustub tasuma nõude täies ulatuses võlausaldaja pangakontole XXX LHV Pangas hiljemalt 31. juuli 2020; 2) võlgnik kohustub alates käesoleva kompromissi sõlmimisest igal kuul (kaasa arvatud kompromissi sõlmimise kuul st. veebruaris 2020) kuni juulini 2020 tasuma võlausaldaja pangakontole vähemalt 500 euro suuruse osa nõudest, mis kinnitab, et võlgnik tegeleb aktiivselt nõude rahuldamisega. Jooksvalt võlgniku poolt teostatud maksed arvatakse maha nõude summast; 3) kui võlgnik rikub oma punktis 2 nimetatud kohustust, muutub nõue tasumata osas kohe sissenõutavaks ning võlausaldaja võib viivitamatult nõuda selle täitmist; 4) kompromiss jõustub allkirjastamisel mõlema poole poolt.
19.Hageja on 3. septembri 2020 vastuses hagivastusele toonud välja, et VÕS § 578 lg 1 kohaselt muudab kompromissleping õigussuhte vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. VÕS § 578 lg 2 sätestab eelduse, et kompromissilepingu alusel omandavad pooled uued õigused. Miski poolte vahel sõlmitud kompromisslepingus sellist eeldust ümber ei lükka. Hageja arvates kuivõrd pooled on kompromisslepingu alusel omandanud uued nõuded, on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes (tl 24).
2-20-11172
17.novembri 2020 vastuses kohtu kirjale on hageja toonud välja, et kompromissilepingu eesmärk ei olnud ainuüksi maksetähtaja edasilükkamine ja maksegraafiku sõlmimine vaid selle eesmärk oli fikseerida konkreetselt võlgnetav summa, selle tasumise protseduur ning kostja poolt võlgnetava summa osas vastuväidetest loobumine. Seega ka kostja tegi kompromissi sõlmides järeleandmisi, loobudes võla sissenõudmise lihtsustamiseks oma nõuetest (sh töö kvaliteedi jms osas). Samas dokumendis on hageja eelnevaga vastuoluliselt p-st 2.3 välja toonud, et ainuke tegelik põhjus miks kostja ei ole võlgnevust tasunud seisneb selles, et kostjal on makseraskused (tl 42). Kumbki pool ei ole välja toonud, et kostja oleks enne kohtumenetlust esitanud mingeid vastuväiteid või nõudeid töö kvaliteedi jms osas.
20.Kostja on toonud oma vastuses hagile välja, et ei nõustu väitega, mille kohaselt andis kostja konstitutiivse võlatunnistuse. Kostja on seisukohal, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, millega kostja tunnistas võlgnevust hageja ees, mis tulenes hageja ja XXX kaubanduskeskuse XXX vahel sõlmitud tööettevõtulepingust tuleneva nõuetekohase töö eest tasu maksmise kohustuse tunnistamises (tl 18). Kostja 28. oktoobri 2020 täiendavatest seisukohtadest tulenevalt ei sisalda kompromissleping vastastikkuseid järeleandmisi. Järeleandmist nõude tasumise tingimuste ja tähtaja suhtes ei saa pidada vastastikkuseks järeleandmiseks. Hagejaga sõlmitud kompromissi ja võlatunnistuse lepingu eesmärgiks oli saavutada kokkulepe rahalise kohustuse täitmise tähtaja pikendamise ning tingimuste osas. Kostja on tunnistanud nõuet hageja ees, kuid kostja ei ole avaldanud tahet võlatunnistuse sõlmimiseks. Kostja on seisukohal, et ta ei ole kompromissi ja võlatunnistuse lepingu sõlmimisel avaldanud VÕS § 8 lg 1 mõttes tahet võlatunnistuse sõlmimiseks. Samuti ei ole kostja kompromisslepingu sõlmimisel ega ka lepingueelsetel läbirääkimistel avaldanud tahet luua algsest kohustusest sõltumatu ja iseseisev nõudealus. Kompromissilepingus puudub kokkulepe selle kohta, et võlatunnistusega luuakse iseseisev nõudealus (tl 37). Kostja on seisukohal, et juhul kui kompromisskokkulepe peaks sisaldama võlatunnistust, võib olla tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Võlatunnistuse tähendusel vastuväidete välistamisel võetakse arvesse nii poolte huvipositsioone, võlatunnistuse teksti ja sisu ning lepingu sõlmimise eesmärki. Kostja ei ole kompromissi ja võlatunnistuse lepingu sõlmimisel avaldanud tahet võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja ei ole loobunud vastuväidete esitamisest vaid tunnustanud olemasolevat nõuet.
21.VÕS § 578 lg 1 sätestab, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Riigikohus on leidnud, et ebaselgus võib puudutada muu hulgas sissenõutavusega seotud asjaolusid, näiteks ebakindlust selles, kas võlgnik suudab võetud kohustusi täita (vt Riigikohtu 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-14, p 17). Riigikohus on rõhutanud, et kompromissilepingu sõlmimise eelduste täidetust peab tõendama pool, kes tugineb kompromissilepingule ja seega väitele, et VÕS § 113 lg 6 ei kohaldu. Tehingut tuleb analüüsida selle tegelikust (majanduslikust) sisust lähtudes. Kui poolte kokkuleppe ainsaks eesmärgiks on tähtaja pikendamine, siis võib eeldada, et tegemist on laenulepingu muutmisega (vt Riigikohtu
19.veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 17), mitte kompromissilepinguga. Sellisel juhul kohaldub VÕS § 113 lg 6, mis keelab nõuda viivist sissenõutavaks muutunud intressi- ja viivisevõlalt. Kohus peab poolte esiletoodud asjaolusid ja tõendeid iga kord hinnates otsustama, kas pooled on sõlminud uue, kompromissina käsitletava kokkuleppe või pelgalt lepingu tähtaega pikendanud (vt Riigikohtu 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-14, p 17).
2-20-11172 Riigikohus on 24. oktoobri 2018 lahendis tsiviilasjas nr 2-17-6579 leidnud, et kompromissilepingul nagu igal teisel lepingul, on oma ese, st konkreetne suhe või suhete ring, mida lepinguga reguleeritakse. Seega eeldatakse VÕS § 578 lg 2 järgi nõuetest loobumist (VÕS § 207) ja nõude tunnustamist (VÕS § 30) üksnes nendes vaieldavates või ebaselgetes küsimustes, mille üle pooled läbi rääkisid ja mille kohta nad kompromissilepingu kui kohustustehingu sõlmisid (vt Riigikohtu 6. mai 2015.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-25-15, p 13).
22.Poolte esiletoodud asjaolusid ja tõendeid hinnates, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut, jõudis kohus seisukohale, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Kohtu hinnangul ei ole hageja veenvalt tõendanud kompromissilepingu sõlmimise eelduste täidetust. Pooled ei ole teinud vastastikuseid järeleandmisi nõude tasumise tingimuste ja tähtaja osas, maksegraafikuga tegi nõude tasumise tingimuste ja tähtaja osas järeleandmisi vaid hageja. Hageja ei ole tõendanud poolte tahet luua iseseisev kohustus. Samuti ei olnud poolte esile toodud asjaolude kohaselt tegemist õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhtega.
23.VÕS §-s 30 sätestatud abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärgiks on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus. Poolte seisukohad selle osas, kas poolte eesmärgiks oli luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus, on erinevad. Kohtu hinnangul peab seetõttu lepingupoolte tahe uue abstraktse kohustuse tekitamiseks tulenema võlatunnistuse sisust. Poolte ühist, iseseisva ja sõltumatu nõudealuse loomise tahet võlatunnistuse sisust ei tulene. Võlatunnistuses tunnistas kostja võlgnetava nõude suurust ning pooled leppisid kokku nõude tasumiseks maksegraafiku. Nimetatud võlatunnistusega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Hageja ei ole tõendanud poolte tahet luua iseseisev kohustus, seetõttu tuleb eeldada, et poolte vahel sõlmitud võlatunnistus on deklaratiivne.
II
24.Deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine, st võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Kohus on menetluse käigus pooltele selgitanud, et tõendamiskoormis võib olla ümber pööratud (tl 34). Pooled on sellega arvestades oma selgitused kohtule esitanud. Võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega, st võlatunnistus on kausaalne. Kui tehing, millest tuleneb põhikohustus, on tühine, on tühine ka deklaratiivne võlatunnistus. Eelnevast tuleneb, et deklaratiivse võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormise muutumine. Seega hagejal võlausaldajana ei ole vaja võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Kui kostja ei ole võlaga nõus, on tema kohustuseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga või et see on lõppenud, sh seda, et võlatunnistuse aluseks olev leping on tühine.
25.Kostja on esitanud töövõtulepingu osas järgmised vastuväited: hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja vahel oli töövõtuleping (tl 17); 28. septembril 2018 koostatud hinnapakkumist nr XXX ei ole kostjale varasemalt esitatud (tl 17); kostjale ei ole arusaadav kuidas kujunes ventilatsioonitööde pakkumises sisalduv hind (tl 18); hageja tehtud ventilatsioonitööd ei vasta hinnapakkumisele nr 161 (tl 16); kostjal puudub teave selle kohta, kas töö tellija XXX kaubanduskeskus XXX on hagejale tehtud tööde osas esitanud pretensioone (tl 18).
2-20-11172
26.Hageja tõendas töövõtulepingu sõlmimist dokumentaalse tõendiga, mille alusel on kostja hageja pakkumise ventilatsioonitööde tegemiseks vastu võtnud. Samast tõendist on ka näha, et vastu on võetud pakkumine „XXX“, järelikult on pakkumine XXX kostjale esitatud (tl 26). Arvestades, et kostja on hageja pakkumuse vastu võtnud, ei ole kohtu hinnangul asjakohane ja relevantne vastuväide, et kostjale ei ole arusaadav, kuidas kujunes ventilatsioonitööde pakkumises sisalduv hind. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tehtud ventilatsioonitööd ei vasta hinnapakkumisele. Arvestades, et tõendamiskoormis on kostjal, ei oma tähtsust kostja vastuväide, et tal puudub teave selle kohta, kas töö tellija XXX kaubanduskeskus XXX on hagejale tehtud tööde osas pretensioone esitanud.
27.VÕS § 644 lg 1 esimene lause sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 3 esimese lause kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohata ei vasta VÕS § 641 lg 2 p 2 kohaselt töö lepingutingimustele, siis kui töö ei vasta teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajas ja töövõtja teadis või pidi teadma, milleks töövõtja tellitud tööd vajas. Töövõtja pidi töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitma töövõtulepingule vastava kvaliteediga. VÕS § 77 lg 1 sätestab, et kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kostja oleks pidanud, kui tema arvates hageja oma lepingulisi kohustusi rikkus, nõudma vastavate kohustuste täitmist mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai kohustuse rikkumisest teada või pidi sellest teada saama (VÕS § 108 lg 3). Kohustuste rikkumised, mida kostja arvates hageja on teinud, pidid kostjale teada olema juba tehtud töö vastuvõtmise ajal. Kostja oleks pidanud vastavad vastuväited esitama vähemalt enne esimese võlatunnistuse andmist. Võlatunnistustega on kostja andnud teada, et mingeid pretensioone hagejale seoses lepingu täitmisega kostjal ei ole.
28.Toimiku materjalidest tulenevalt esitas kostja esimesed vastuväited töö lepingutingimustele mittevastavusest 23. augustil 2020 vastuses hagiavaldusele (tl 18). Kostja ei ole toonud välja, et ta oleks esitanud pretensioone töö lepingutingimustele mittevastavuse suhtes või muid pretensioone enne seda. Samuti on kostja pretensioon, et hageja ei ole sisse lülitanud ventilatsioonisüsteemi osaks olevat osonaatorit, paljasõnaline ja tõendamata. Hageja esitas tehtud tööde eest kostjale arve (arve nr XXX, vastavalt teostatud tööde aktile nr 1) juba
13.novembril 2018. Arve tasumise viimane tähtaeg oli 27. november 2018. Seda, kas kõik ventilatsioonisüsteemi osad hakkasid üüripinna kasutamise ajal tööle, pidi kostja teadma juba lepinguliste tööde vastuvõtmise ajal. Töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise mõistlik aeg oli hagiavaldusele vastuse esitamise ajaks (23. august 2020) eelnevast tulenevalt kahtlemata möödunud. Seetõttu ei ole kostja tõendanud, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga või et see on lõppenud (sh seda, et võlatunnistuse aluseks olev leping on tühine). Kohus rahuldab hagi maksmata põhinõude 8000 euro väljamõistmise osas.
III
2-20-11172
29.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
30.Poolte vahel 26. veebruaril 2020 sõlmitud deklaratiivses võlatunnistuses (tl 9) leppisid pooled kokku, et kostja tunnistab hageja ees koguvõlgnevust 8552 eurot 79 senti, millest 8000 eurot on põhivõlgnevus ja 552 eurot 79 senti 10. veebruari 2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintress.
31.Hageja palub hagiga mõista Redneck OÜ-lt välja viivis põhinõudelt 8552 eurolt 79 sendilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus tuvastas lahendi II osas, et poolte vahel sõlmiti deklaratiivne võlatunnistus. Seega ei ole kostjal tekkinud hageja suhtes uut 8552 euro 79 sendi suurust põhikohustust. Hagejal on kostja vastu 8000 euro suurune põhinõue ning võlatunnistuses lepiti kokku, et kostja tunnistab ka 552 euro 79 seni suurust viivisenõuet. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 6 ei ole lubatud nõuda viivise tasumisega viivitamise korral viivist. Seetõttu tuleb kostjalt välja nõuda viivis ainult 8000 euro suuruselt põhinõudelt.
32.552 euro 79 sendi suurust võlatunnistuses kokku lepitud viivist on kostja tunnistanud ning vastav viivis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ülejäänud viivist nõuab hageja hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni võlgnevuse tasumiseni nii, et viivis mõista välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eelnevalt välja toodud põhjustel on põhjendatud mõista kostjalt välja viivis 8000 eurolt. Kohus mõistab kostjalt välja viivise hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni otsuse tegemiseni 399 eurot 6 senti ja alates 20. märtsist 2021 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus jätab välja mõistmata viivise 552 euro 79 sendi suuruselt sissenõutavaks muutunud viiviselt.
IV
33.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
34.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, kuid hagis nõutule väga lähedases ulatuses (hagi hind 9237 eurot 1 senti, rahuldatud nõuete hind 9192 eurot 79 senti, seega rohkem kui 99% ulatuses). Seetõttu jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
2-20-11172
35.Kuivõrd hagejat ei esindanud menetluses lepinguline esindaja, ei ole hagejal tekkinud menetluses esindajakulusid. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja alusel on hageja menetluskulud 550 eurot, mis koosneb hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Nimetatud summa kui vajalik menetluskulu tuleb kostjalt välja mõista.
36.Tulenevalt hageja vastavast palvest märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
37.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.