Otsuse tegemise aeg ja koht 18.03.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-13488
Tsiviilasi
OÜ Zintost hagi OÜ Wixford vastu võla nõudes
hagi hind 7 361,53 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Zintost (registrikood 10635969, Narva mnt 9a, 10117 Tallinn); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Teele Viilup (e-post: [email protected]); Kostja: OÜ Wixford (registrikood 14257547, Urda tee 3, 76404 Saku vald, Harju maakond). Hagihind
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt Wixford (registrikood 14257547) hageja OÜ Zintost (registrikood 10635969) kasuks 5909,19 (viis tuhat üheksasada üheksa eurot ja 19 senti) eurot, millest 3957,52 eurot on põhivõlgnevus ja 1951,67 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt OÜ-lt Wixford (registrikood 14257547) hageja OÜ Zintost (registrikood 10635969) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates 17.09.2020 põhinõudelt 3957,52 eurolt määraga 0,1% päevas kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 2005,85 eurot. Menetluskulude jaotus
Mõista kostjalt OÜ-lt Wixford (registrikood 14257547) hageja OÜ Zintost (registrikood 10635969) kasuks menetluskuludena välja 1330 (üks tuhat kolmsada kolmkümmend) eurot, millest 855 eurot on kulud õigusabile ja 475 eurot on tasutud riigilõiv.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna
ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS xxx ja kostja 30.10.2017 üürilepingu, mille alusel võttis kostja üürile ärihoone xxx vallas asukohaga xxx Alates 14.02.2019 on ärihoone hageja, kellele läksid vastavalt lepingu punktile 10.3. üle sellest tulenevad õigused ja kohustused. Lepingu punkti 3.2. kohaselt oli leping tähtajaline tähtajaga kuni 30.11.2022.
2.11.05.2019 saatis kostja hagejale kirja, milles avaldas, et soovib lepingu lõpetada. Hageja vastas kostjale 13.05.2019 ning selgitas, et kostja on valmis kokkuleppel lepingu lõpetama tingimusel, et kostja tasub lepingust tulenevad võlgnevused ning hageja on leidnud äriruumi uue üürniku. Läbirääkimiste tulemusena lepiti kokku, et lepingule sõlmitakse lisa, milles fikseeritakse lepingu lõpetamise tingimused. Kostja lubas lisa allkirjastada, mistõttu nõustus hageja 05.07.2019 ärihoone valduse vastu võtma. Kuna kostja lepingu lisa ei allkirjastanud, saatis hageja 29.07.2019 kostjale meeldetuletuse. Kostja lubas lisa allkirjastada, kui pärast 31.07.2019 hageja pöördumisele ei vastanud. Võlgnevust kostja ei tasunud.
3.Hageja nõue tuleneb lepingust. Poolte vahel puudub mõistlikult vaidlus selles, et kostja ei ole lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi hageja ees kohaselt täitnud. Kooskõlas lepingu eritingimuse punktiga 4.1. ja üldtingimuste punktidega 3.1. ja 3.3. esitatud arved on mistahes õigusliku aluseta tasumata. Kostja ei ole vaielnud hageja esitatud arvete põhjendatusele kordagi vastu ning on lepingu rikkumise õigustamiseks viidanud üksnes majanduslikult keerulisele olukorrale.
4.Kostja jättis tasumata viis lepingu alusel esitatud arvet. Kostja jättis tasumata arve nr 19093 summas 528,88 eurot, mille tähtaeg saabus 20.04.2019, arve nr 19134 summas 476,32 eurot, mille tähtaeg saabus 20.05.2019, arve nr 19115 summas 2 588,40 eurot, mille tähtaeg saabus 10.05.2019, arve nr 19180 summas 292,24 eurot, mille tähtaeg saabus 20.06.2019 ning arve nr 19224 summas 71,68 eurot, mille tähtaeg saabus 20.07.2019.
5.Kokku moodustab kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus 3 957,52 eurot. Vastavalt lepingu punktile 8.1. kohustus kostja lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral tasuma viivist arvestusega 0,1 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja viivisvõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga on 1 951,67 eurot. Arve nr 19093 tasumisega viivitas kostja 516 päeva ja viivis on 272,90 eurot. Arve nr 19134 tasumisega viivitas kostja 486 päeva ja viivise summa 231,49 eurot. Arve nr 19115 tasumisega viivitas kostja 496 päeva ja viivis on 1283,85 eurot. Arve nr 19180 tasumisega viivitas kostja 455 päeva ja viivise summa on 132,97 eurot. Arve nr 19224 tasumisega viivitas kostja 425 päeva ja viivise summa on 30,46 eurot. Kokku on kostja lepingust tulenev võlgnevus 5901,27 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 3957,52 eurolt
lepingulise määra 0,1% päevas alusel alates 17.09.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 2005,85 eurot.
6.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid nõudele ega selle rahalisele suurusele. Kohustust arveid tasuda ei mõjuta kostja väidetud asjaolu, et lepingu eseme üleandmine viibis hageja tõttu. Kostja ei ole seda väidet tõendanud. Kostja tagastas äriruumi 05.07.2019 ja pidi kuni selle ajani tasuma lepingust tulenevaid makseid.
7.Poolte vahel oli sõlmitud tähtajaline üürileping ning kostjal puudus õiguslik alus üürilepingu ennetähtaegseks ülesütlemiseks. Sellele ei ole kostja ka tuginenud. Kostja subjektiivne nägemus, millal oleks leping pidanud lõppema, ei oma vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust. Kostja seisukoht üüri suuruse osas ei ole aluseks üüri tasumisest keeldumiseks. Lepingu ennetähtaegne lõpetamine oli hageja vastutulek, mille eeldusena palus hageja kostjal võlgnevuse tasuda. Kostja jättis tasumata 2019. a märtsi, aprilli, mai ja juuni eest esitatud kõrvalkulude arved ning mai üüri.
8.Menetluskuludena palus hageja esmalt kostjalt välja mõista kulud õigusabile ilma käibemaksuta summas 600 eurot. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 150 eurot ning õigusabi osutati 4 tundi. Kliendiga nõupidamiseks ja hagiavalduse koostamiseks kulus 3,7 tundi. Kostja taotluste analüüsiks kulus 0,3 tundi. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 475 eurot.
9.Täiendavalt palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikuludena 255 eurot 1,7 tunni abi osutamise eest. Kohtuga suhtlemiseks ja vastuse analüüsiks kulus kokku 0,6 tundi. Seisukoha koostamiseks kostja vastusele kulus 0,6 tundi. Kohtu kirja analüüsiks kulus 0,1 tundi, kostja seisukoha analüüsiks 0,1 tundi, kompromissiga seotud e-kirjade vahetuseks kulus 0,3 tundi. Kokku palus hageja kostjalt menetluskuludena välja mõista 1 330 eurot, millest 855 eurot on õigusabikulud ja 475 eurot on riigilõiv.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.Kostja nõustus, et ta sõlmis AS-ga xxx 30.10.2017 üürilepingu äriruumide üürimiseks xxx vallas aadressil xxx tähtajaga kuni 30.11.2022. Kostja nõustus, et alates 14.02.2019 oli ärihoone omanikuks hageja.
11.11.05.2019 teavitas kostja hagejat soovist leping lõpetada. Hageja vastas 13.05.2019, et on nõus lepingu lõpetama, kui on leidnud uue üürniku ning on tasutud eelnevalt tekkinud võlgnevused. 28.05.2019 teavitas kostja hagejat, et ta ei nõustu maakleritasude maksmisega ning soovib ruumid üle anda 31.05.2019. Kostja nõustus võlgnevuse maha arvestamisega tagatise summast. 30.05.2019 survestas hageja uuesti kostjat, et viimane tasuks uue üürniku leidmisega seotud maaklertasu, kuid kostja sellega ei nõustunud.
12.18.06.2019 saatis hageja kostjale äriruumi üürilepingu lisa projekti, mille kostja vaidlustas. 25.06.2019 saatis hageja uuendatud üürilepingu lisa projekti, mille kohaselt pidi üleandmine toimuma 01.06.2019 ehk enne lisa sõlmimist ning võlgnevuse summaks oli 3885,84 eurot, millest oli maha arvestatud tagatis 5178,80 eurot. Kostja soovis teada saada arvutuskäiku, kust nähtuks võlgnevuse ülesehitus, kuid seda hageja ei saatnud. Ruumide üleandmine venis, sest hageja ei tulnud kokku lepitud aegadeks kohale. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning oli kompromissi korras nõus tasuma 500 eurot.
13.29.01.2021 seisukohtades selgitas kostja, et soovis üürilepingut ennetähtaegselt lõpetada makseraskuste tõttu. Hageja sundis kostjat tasuma maakleritasu, millest kostja keeldus. Konkreetset võlgnevuse arvutuskäiku hageja ei esitanud. Kuna koroonakriis on kostja majandustegevust negatiivselt mõjutanud, oli kostja nõus kompromissina tasuma 1000 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
15.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) kostja sõlmis AS-ga xxx 30.10.2017 üürilepingu äriruumide üürimiseks xxx vallas aadressil xxx tähtajaga kuni 30.11.2022; 2) alates 14.02.2019 sai ärihoone omanikuks ja üürileandjaks hageja; 3) kostja jättis hagejale tasumata hagiavalduses märgitud üüri- ja kõrvalkulude arved.
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus jätta arved osaliselt või täielikult tasumata. Hageja väidete kohaselt jättis kostja tasumata viis lepingu alusel esitatud arvet ehk 2019. aasta märtsi, aprilli, mai ja juuni kõrvalkulude arve ning maikuu üüriarve. Ülejäänud kostja võlgnevuse tasaarvestas hageja kostja tasutud tagatisraha arvelt. Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus on 3957,52 eurot. Kuna kostja viivitas arvete tasumisega, palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise lepingulise määra alusel 1 951,67 eurot ning alates 17.09.2020 sissenõutavaks muutuva viivise põhinõude summalt kuni selle tasumiseni, kuid mitte suuremas summas, kui 2005,85 eurot. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et ta teavitas hagejat 11.05.2019 soovist leping lõpetada majanduslike raskuste tõttu. Ruumide üleandmine venis, sest hageja ei tulnud kohale.
17.Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta hageja nõuet rahuldamata. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul võib asjas esile toodud tõenditest ja asjaoludest järeldada, et kostja rikkus hagejaga sõlmitud lepingut.
18.VÕS § 103 lg 1 näeb ette, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, milliste kohaselt oleks tema kohustuse rikkumine olnud vabandatav.
19.VÕS § 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud üürileping, mille alusel pidi kostja tasuma üüri. VÕS § 292 lg 1 näeb ette, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest,
mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja pidi lepingu alusel tasuma lisaks üürile lepingu esemega seotud kõrvalkulusid.
20.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud tähtajaline üürileping. VÕS § 313 lg 1 näeb ette, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Samas on antud sätte näol tegemist dispositiivse sättega ning pooled võivad lepingus kokku leppida teisiti.
21.Kohus selgitas kostjale 06.01.2021 pöördumises (toimiku lk 62), et viimane ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid jätta hagi rahuldamata. Kohus selgitas kostjale VÕS § 76 ja § 271. Kohus selgitas kostjale, et kuna viimane andis ruumid hagejale üle 05.07.2019, tuleks tal põhistada, miks tal ei ole kuni antud ajani kohustust ruumide kasutamise eest tasuda.
22.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja oli sõlminud AS-ga xxx 31.10.2017 üürilepingu (toimiku lk 4-9) ärihoone üürimiseks xxx vallas aadressil xxx. Lepingu punkti 3.2. järgi pidi leping kehtima kuni 30.11.2022. Lepingu punkti 4.1 järgi tuli kostjal tasuda üüri summas 2157 eurot, millele pidi lisanduma käibemaks. Kooskõlas lepingu punktiga 4.2 pidi alates 11.2018 ning iga sellele järgneva 12 kuulise perioodi möödumisel toimuma üüri automaatne suurenemine THI indeksi võrra, kuid mitte vähem kui 1% ja mitte rohkem kui 3%. Lepingu punkti 4.3 kohaselt oli tagatisraha suuruseks kahe kuu üüri summa. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli tagatisraha tasunud. Lepingu eritingimuste punkti 4.2. alusel oli üürileandjal õigus rahuldada tagatise arvel üürniku mistahes võlgnevus koheselt peale sissenõutavaks muutumist. Pooled ei vaidle sisuliselt selle üle, et hageja rahuldas tagatise arvelt osaliselt kostja lepingu alusel tekkinud võlgnevuse.
23.Lepingu eritingimuste punkti 3.1 kohaselt tuli üürnikul tasuda üürileandjale lepingu eseme kasutamise eest üüri lepingu punktis 4.1 toodud suuruses. Üürnik pidi antud punkti kohaselt maksma jooksva kuu üüri hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks. Sama punkt nägi ette, et üürniku üüri tasumise kohustust ei mõjuta asjaolu, kas ja kui suures ulatuses üürnik faktiliselt lepingu eset kasutab. Seega leppisid pooled kokku, et kostjal kui üürnikul tuli üüri tasuda lepingu kehtivuse ajal sõltumata sellest, kas ta tegelikult lepingu eset kasutas või mitte.
24.Lisaks nägi eritingimuste punkt 3.3. ette, et lisaks üürile oli üürnik kohustatud tasuma üürileandjale igakuiselt lepingu eseme kasutamisega kaasnevad ning kinnistu ja sellel asuvate ehitiste hoolduse, halduse ja korrashoiuga seonduvad kõrvalkulud. Lepingu antud punkti järgi tuli üürnikul kõrvalkuludena tasuda vee ja kanalisatsiooni, elektri, kütte, valveteenuse, prügiveo, hoolduse, halduse ja heakorra ning muude tugiteenuste eest. Kõrvalkulude eest tuli tasuda vastavalt tegelikule tarbimisele ja mõõdikute näitudele, kui tarbimist oli võimalik kindlaks määrata mõõdikute või näitude alusel. Kui tarbimist ei olnud võimalik tuvastada mõõdikute näitude alusel, pidi üürnik kandma kõrvalkulusid vastavalt lepingus kirjeldatud proportsioonidele. Kõrvalkulud tuli üürnikul tasuda jooksva kuu 20. kuupäevaks. Kooskõlas lepingu punktiga 3.8 tuli kõrvalkulusid tasuda üürileandja esitatud arve alusel. Seega olid pooled kokku leppinud, et kostjal tuli tasuda kõrvalkulusid.
25.Vastavalt lepingu eritingimuste punktile 8.1 tuli üürnikul lepingujärgselt tasumata maksetega viivitamisel tasuda viivist 0,1% päevas võlgnetavalt summalt iga viivituses oldud päeva eest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Seega leppisid pooled kokku seaduses toodust suurema viivise
määra kohaldumises.
26.Lepingu eritingimuste punkt 9.1 nägi ette, et leping kehtib kuni selles toodud tähtaja lõpuni. Lepingut on võimalik ennetähtaegselt lõpetada üksnes lepingus sätestatud alustel. Poolte kokkuleppel oli muude erakorraliste ülesütlemise aluste kohaldamine välistatud. Eritingimuste punkti 9.3 järgi oli lepingu erakorraline ülesütlemine üürniku poolt võimalik vaid juhul, kui lepingu esemel tekib oluline puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea kõrvaldama või kui lepingu eset ei ole võimalik kasutada, sest üürileandja on rikkunud oma lepingust või seadusest tulenevaid kohustusi. Eeltoodust tulenevalt ei võimaldanud leping üürnikul seda üles öelda temast endast tulenevatel põhjustel. Muude põhjustel peale lepingus otseselt märgitute oli üürilepingut võimalik ennetähtaegselt lõpetada vaid poolte kokkuleppel.
27.Kostja väitis hagile vastu vaieldes, et ta teatas hagejat lepingu lõpetamise soovist 11.05.2019. Asjas kogutud tõenditest nähtub tõepoolest, et 11.05.2019 saatis kostja hageja esindajale e-kirja (toimiku lk 54 pöördel – 55), milles teatas, et soovib välja kolida, sest pind käib kostjale üle jõu, renditasu on liiga suur ja kostjal ei ole vaja nii suurt kontoripinda. Hageja vastas 13.05.2019 ning teatas, et on nõus kostjale vastu tulema ja lepingu lõpetama, kui leiab kostja asemel teise üürniku. Samas selgitas hageja, et lepingu lõpetamise eeltingimuseks on võlgade tasumine (toimiku lk 54 pöördel). Kostja leidis, et hageja võiks võlgnevusest maha arvestada tagatise raha ja ülejäänud soovib kostja hiljem maksta (toimiku lk 54 pöördel). Kostja leidis, et ta ei soovi maakleri tasu maksta ja soovib välja kolida 31.05.2019. Samas ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et hageja ja kostja oleksid sõlminud kokkuleppe üürilepingu lõpetamiseks alates 11.05.2019 või 31.05.2019. Kuna vastavat kokkulepet ei sõlmitud, puudus kostjal alus jätta ühepoolselt tasumata lepingust tulenevad maksed 2019. aasta mai eest.
28.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja oli nõus kokkuleppel lepingu lõpetamisega 31.05.2019, kui kostja kompenseerib uue üürniku leidmisega seotud kulu ehk maaklertasu (toimiku lk 54), kuid sellega kostja ei nõustunud (toimiku lk 54) ja kokkulepet ei sõlmitud. Hageja saatis kostjale 18.06.2019 e-kirjaga kokkuleppe projekti (toimiku lk 12, lk 56 pöördel), mille järgi oleks leping kokkuleppel lõpetatud alates 01.06.2019. Kostja võlgnevus oli sama kokkuleppe järgi seisuga 25.06.2019 3885,84 eurot, mille puhul oli arvestatud tagatisraha summa. Kostja teatas vastuseks, et ta ei ole nõus juuni kuu eest tasumisega ja soovib, et leping oleks läbi 01.06.2019 (toimiku lk 56 pöördel). Hageja saatis seejärel uuesti lepingu lõpetamise kokkuleppe alates 01.06.2019 (toimiku lk 56), kuid kostja soovis vastuseks seepeale hagejalt korrektse nõude arvutuskäigu esitamist. Seega ei sõlminud pooled ka sellist kokkulepet, mille kohaselt oleks leping lõpetatud alates 01.06.2019.
29.Ruumide üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastasid pooled alles 05.07.2019 (toimiku lk 13). Selles sisalduva märke alusel pidi üürileandja esitama kommunaalarve juunis kasutatud vee ja elektri eest koos lõpparvega. 29.07.2019 e-kirjas märkis hageja, et kostja ei ole allkirjastanud lepingu lisa ega tasunud võlgnevust. Kostja pöördumisele sisuliselt ei vastanud (toimiku lk 13 pöördel). 16.08.2019 saatis hageja kostjale uue meeldetuletuse võlgnevuse kohta (toimiku lk 14) ning palus võlgnevuse 3957,52 eurot tasuda 19.08.2019. Kostja võlgnevust ei tasunud.
30.Hageja esitas kohtule üürilepingu alusel koostatud arved, millised kostja oli jätnud tasumata (toimiku lk 14 pöördel – 16). 31.03.2019 esitas hageja kostjale arve nr 19093 märtsi kõrvalkulude eest summas 528,88 eurot. 30.04.2019 esitas hageja kostjale arve nr 19134 aprilli kõrvalkulude eest summas 476,32 eurot. 01.05.2019 esitas hageja kostjale arve nr 19115 mai üüri eest summas 2558,40 eurot. 31.05.2019 esitas hageja kostjale arve nr 19180 mai kõrvalkulude eest summas 292,24 eurot. 30.06.2019 esitas hageja kostjale arve nr 19224 juuni
kõrvalkulude eest summas 71,68 eurot. Hageja esitas kohtule ka raamatupidamise väljavõtte selle kohta, millise aja jooksul oli kostja arvete tasumisega viivitanud (toimiku lk 17).
31.Kokkuvõttes nähtub eeltoodud tõenditest kogumis, et kostja kasutas üüritud pinda kuni 05.07.2019. Kokkulepet mistahes varasema kuupäevaga lepingu lõpetamise kohta pooled ei sõlminud. Hageja nõudis kostjalt kõrvalkulude tasumist 2019. aasta märtsi, aprilli, mai ja juuni eest ning selline kõrvalkulude nõue oli kooskõlas lepinguga. Kostja jättis arved tasumata. Kostja ei ole kohtumenetluse käigus isegi üldsõnaliselt selgitanud, millisel faktilisel või õiguslikul alusel oli tal õigus jätta tasumata kõrvalkulud märtsi ja aprilli eest ning täielikult mai eest. Hageja esitas kooskõlas lepinguga ühtlasi arve 2019. mai üüri eest. Kostja ei ole selgitanud, millisel faktilisel või õiguslikul alusel oli tal õigus jätta arve täielikult tasumata. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mille alusel peaks kohus hageja põhinõude jätma osaliselt või tervikuna rahuldamata. Üksnes paljasõnalisest kostja väitest, et tal on tekkinud majanduslikud raskused, ei tulene kostja õigus jätta lepingulised kohustused osaliselt või tervikuna täitmata. Kuna kostja vastuväited on alusetud, kuulub hageja põhinõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhivõlgnevusena välja mõista 3 957,52 eurot.
32.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Kostja ei tasunud arveid lepingus märgitud maksetähtaegadel ning pooled olid kokku leppinud sellisel juhul kohalduvas viivise määras. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 1951,67 eurot ning alates 17.09.2020 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 3957,52 eurolt määraga 0,1% päevas kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 2005,85 eurot.
33.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
34.Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile ilma käibemaksuta summas 855 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 475 eurot. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 150 eurot. Õigusabi osutamiseks kuluks kokku 5,7 tundi. Kohus leiab, et hageja esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aeg on mõistlik ning kooskõlas asjas tehtud toimingute ning esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Samuti loeb kohus mõistlikuks õigusabi osutamiseks kulunud aja. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1330 eurot, millest 855 eurot on kulud õigusabile ja 475 eurot on tasutud riigilõiv.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.