lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-18360/16

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-18360/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1972
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 363 lg 1, 2Kohtuliku hüpoteegi mõisteTsMS § 216 lg 1, 6Kolmanda isiku kaasamineTsMS § 377 lg 1Hagi tagamise alusTsMS § 378 lg 1, 4Hagi tagamise abinõudAÕS § 325 lg 2Hüpoteegi mõisteTsMS § 235PõhistamineTsMS § 381 lg 2Hagi tagamise avaldusTsMS § 386 lg 2Hagi tagamise abinõu asendamine ja hagi tagamise tühistamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-18360/48Viru Maakohus Rakvere kohtumaja19.10.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

18. märts 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-18360

Tsiviilasi

Allan Aasi hagi Olari Köögi vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2021 määrus Hagi tagamine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Olari Köögi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja (määruskaebuse esitaja): Olari Köök (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kalle Kekki Hageja (vastustaja): Allan Aas (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Killu Kool

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2021 määrus muutmata.
2.Jätta rahuldamata Olari Köögi taotlus kaasata menetlusse kolmanda isikuna A.A..

Edasikaebamise kord Määrus on edasikaevatav Riigikohtule resolutsiooni punkti 2 osas. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.Allan Aas (hageja) esitas 11. detsembril 2020 Viru Maakohtule hagi Olari Köögi (kostja) vastu võlgnevuse 46 560 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 4. oktoobril 2019 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 46 560 eurot, tagasimaksekohustusega hiljemalt 31. detsember 2019. Kostja on korduvalt lubanud hagejale laen tagastada, kuid vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja seda teinud. Kostjale 6. oktoobril 2020 saadetud nõudega andis hageja kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja, s.o 10. novembrini 2020. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust täitnud ka täiendava tähtaja jooksul. Hageja ja kostja on sõlmitud lepingus kokku leppinud viivise määras õigeaegselt tasumata summalt 0,05% iga viivitatud päeva eest. Seega võlgneb kostja hagejale sissenõutavaks muutunud viivised põhinõudelt 46 560 eurolt summas 8 008 eurot 32 senti perioodi 1. jaanuar 2020 kuni 9. detsember 2020 eest. Hagejale on tekkinud kahju summas 100 eurot seoses kostjapoolse lepingulise kohustuse rikkumisega, mistõttu on hageja pidanud pöörduma võlgnevuse sissenõudmiseks Digessi OÜ poole. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse. Hageja palus seada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatusse kostja nimel olevale kinnistu 3⁄4 kaasomandi osale (registriosa nr X) asukohaga X, neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale hageja kasuks hüpoteegi summas 63 165 eurot 46 senti koos kinnistu 3⁄4 kaasomandi osa igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Arvestades kostja varasemat käitumist laenu tagastamise täitmisel – korduvad katteta lubadused laenu tagasimaksmise osas, samuti asjaolu, et kostja üritab kas kohustusest kõrvale hoiduda või tal puuduvad rahalised vahendid, on hagejal alust arvata, et ilma hagi tagamiseta on kohtuotsuse täitmine raskendatud või võimatu. Hageja oli seisukohal, et valitud hagi tagamise abinõu ei koorma kostjat liigselt ning kohtuliku hüpoteegi seadmisega ei kaasne kostja õigustele ebaproportsionaalseid piiranguid. Hagejale teadaolevalt kostjal muu vara puudub, samuti ei ole hagejale teada, kas kostja töötab ja kas tal on muid sissetuleku allikaid. Hageja oli seisukohal, et hagihinna ulatuses kohtuliku hüpoteegi seadmine on põhjendatud. Hageja on tasunud tagatise hagi tagamiseks summas 3 158 eurot 27 senti.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 388 lg 2Kohtuliku hüpoteegi seadmine
TsMS § 390 lg 1Määruskaebuse esitamine
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

MAAKOHTU LAHEND

2.Viru Maakohus rahuldas 4. jaanuari 2021 määrusega hagi tagamise taotluse ja seadis hagi tagamise abinõuna kostjale kuuluvale 3⁄4 kaasomandiosale kinnistust asukohaga X (registriosa X), IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 63 165 eurot 46 senti hageja kasuks. Maakohus märkis, et kohtumäärus kuulub viivitamata täitmisele ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal teavitada viivitamatult Viru Maakohut määruse täitmisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 377 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb TsMS § 381 lg 2 kohaselt hagi tagamise avalduses põhistada. Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (TsMS § 235). TsMS § 378 lg 1 sätestab hagi tagamise abinõud. TsMS § 378 lg 1 p 1 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 363 lg 1 järgi võib kohus hagi tagamiseks seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtuotsuse alusel rahuldatud nõue (AÕS § 363 lg 2). TsMS § 378 lg 4 järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Hageja esitas kostja vastu rahalise nõudega hagi. Hageja palus seada kostjale kuuluvale mõttelisele osale kinnistust kohtulik hüpoteek summas 63 165 eurot 46 senti. Kohus leidis, et hageja taotlus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks on põhjendatud. Kohus nõustus hagejaga, et antud juhul on põhjust arvata, et hageja nõude rahuldamine eeldatava positiivse otsuse korral võib olla raskendatud või isegi võimatu. Hageja nõudeks on piisavalt suur summa. Hageja poolt esitatud andmetel on kostja hoidunud kohustuste täitmisest kõrvale, tal puuduvad nii töökoht kui ka rahalised vahendid, kostjal on teadaolevalt võlgnevus Swedbank AS-i ees. Kostja on juba seadnud talle kuuluvale kinnistule hüpoteegi AS-i Swedbank kasuks. Kõik need asjaolud kogumis annavad aluse eeldada, et hagi tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud. Kohus märkis, et kohtuliku hüpoteegi seadmine on kostjat vähem koormav abinõu, mis ei kahjusta ülemäära tema õigusi. Maakohus märkis, et kohtuliku hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmiseks peab hageja ise esitama käesoleva kohtumääruse registripidajale.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Kostja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist hüpoteegisumma osas, märkides, et hüpoteek tuleb seada summas 7334 eurot 21 senti. Kostja esitas taotluse kaasata menetlusse kolmanda isikuna A.A.. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa hüpoteeki seada kaasomandi osale, sest kaasomanik ei ole kasutuskorda kindlaks määranud ning teise kaasomaniku õigusi ei saa rikkuda. Maakohus ei ole küsinud kinnisasja teise kaasomaniku nõusolekut. Hageja on esitanud valeandmeid võlgnevuse suuruse kohta. Kostja on tasunud võlgnevusest hagejale 39 312 eurot. Võlgnevuse suurus on 7258 eurot ja viivis 76 eurot 21 senti, mida kostja ka tunnistab. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud valeandmete põhjal on 3⁄4 kaasomandile seatud hüpoteek kordades suurem kui on tegelik laenukohustus. Kostja töötab OÜ-s X.
4.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotluse kaasata menetlusse kolmanda isikuna A.A.. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Nõustudes maakohtu määruse põhjendustega ei korda ringkonnakohus neid kõiki oma määruses (TsMS § 654 lg 6 ja TsMS § 659).
6.Eelkõige märgib ringkonnakohus, et kostja määruskaebus on vastuoluline. Määruskaebuses on palutud tühistada maakohtu vaidlustatud määruse p 2 osas, milles on märgitud hüpoteegi summaks 63 165 eurot 65 senti ning märkida hüpoteegi summaks 7334 eurot 21 senti, s.o määruskaebuses ei ole vaidlustatud hagi tagamise korras kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmist. Samas aga määruskaebuse põhjendustes tugineb kostja väitele, et kohtulikku hüpoteeki ei saanud kinnisasja mõttelisele osale üldse seada, sest sellega piiratakse teise kaasomaniku õigusi.
7.TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega. TsMS § 378 lg 1 p 1 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks ka kinnisasjale hüpoteegi seadmine. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja praegusel juhul põhistanud, et kostja majandusliku seisundi tõttu on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha see võimatuks. Hageja poolt esitatud andmete kohaselt on kostja hoidunud kõrvale oma kohustuste täitmisest. Kostjal puudub muu registreeritav vara, sh kinnisvara. Kostja on määruskaebuses märkinud, et ta töötab OÜ-s X, kuid arvestades hagiavalduses nõutavat võlgnevuse suurust, ei pruugi nõude täitmine igakuise sissetuleku arvelt olla võimalik. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja rahalise nõude puhul täidetud TsMS § 377 lg-st 1 tulenev eeldus, st piisaval määral on põhistatud ohtu, et nõude tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine tulevikus olla raskendatud või võimatu. Ringkonnakohus märgib, et usutav peab olema võimalus, et kohtuotsuse täitmine tulevikus on raskendatud, mitte aga see, et tajutav oht lahendi täitmisele kindlasti realiseerub.
8.Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.1.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et hüpoteeki ei saa seada kaasomandi osale. Ringkonnakohus märgib, et kinnisasja kaasomandi puhul võib hüpoteek olla seatud nii kaasomandis olevale kinnisasjale tervikuna kui ka kaasomandi osale. AÕS § 325 lg 2 kohaselt võib kinnisasja mõttelist osa hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et elamumaa X omanikud on 1⁄4 osas kaasomandist A.A. ja 3⁄4 osas kaasomandist Olari Köök. Eeltoodust tuleneb, et kostjale kuulub 3⁄4 kaasomandist, mida saab AÕS § 325 lg 2 kohaselt kohtuliku hüpoteegiga koormata.
8.2.TsMS § 388 lg 2 kohaselt on hüpoteegisummaks tagatava nõude summa, mis kantakse kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse või tsiviilõhusõidukite registrisse. Kohtulikku hüpoteeki ei seata alla 640-eurose põhinõude puhul, kui on võimalik rakendada kostjat vähem koormavaid hagi tagamise abinõusid. AÕS § 363 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagamiseks seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina. Kohtuliku hüpoteegi summana on hageja märkinud 63 165 eurot 46 senti. Kostja leiab määruskaebuses, et kohtulik hüpoteek tuleb seada summas 7334 eurot 21 senti, sest täpselt nii palju on kostja hagejale tegelikult võlgu.

Ringkonnakohus märgib, et kohus saab hagis ja tagamise avalduses väljatoodud asjaolud või nende puudumise tuvastada ja hagi rahuldamise üle (sh selle üle, kas ja kui palju on kostja hagejale võlgu) otsustada alles asja sisulisel lahendamisel ning ringkonnakohus ei saa hagi tagamisel hakata tuvastama seda, kas ja kui palju on kostja hagejale võlgu. Vastav küsimus kuulub lahendamisele asja sisulisel arutamisel. Maakohus on põhjendatult taganud hagi 63 165 euro 46 sendi ulatuses.

9.Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
10.Kostja taotlus kaasata menetlusse kolmanda isikuna A.A. tuleb jätta rahuldamata.
10.1.TsMS § 216 lg 1 kohaselt pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Tulenevalt TsMS § 216 lg-st 1 võib pool taotleda kolmanda isiku kaasamist menetlusse seaduses sätestatud aluste olemasolu korral. Antud juhul on kostja taotlenud kolmanda isiku kaasamist menetlusse seetõttu, et hagi tagamine võib kostja arvates rikkuda kolmanda isiku õigusi. Kuna AÕS § 325 lg 2 annab võimaluse koormata hüpoteegiga kinnisasja mõttelist osa, kui see on kaasomaniku osa, siis ei ole kaasomandi osa koormamiseks vajalik teise kaasomaniku nõusolekut ning kostja vastupidine seisukoht on alusetu. Lisaks sellele, et hagi tagamine ei saa rikkuda kolmanda isiku õigusi, ei ole kostja nimetanud ühtki TsMS § 216 lg-s 1 nimetatud alust kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Ringkonnakohus juhib kostja tähelepanu sellele, et ei saa taotleda kolmanda isiku kaasamist ainult hagi tagamise menetlusse. Taotlus kolmanda isiku kaasamiseks menetlusse tähendab seda, et kolmas isik kaasatakse tsiviilasja menetlusse siis, kui kohtuvaidluse lahendamise korral poole (antud juhul kostja) kahjuks võib ta kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või tal on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu. Antud juhul ei ole kostja kolmanda isiku kaasamisel eeltoodule tuginenud.
10.2.Ringkonnakohus selgitab kostjale, et kui tema arvates esinevad seaduses sätestatud alused kolmanda isiku kaasamiseks, siis tuleb tal esitada maakohtule kolmanda isiku kaasamise avaldus, mis vastab TsMS § 216 lg-le 2.
11.TsMS § 390 lg 1 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise TsMS § 386 lg-s 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Kuivõrd praegusel juhul on tagatava hagi hind alla 100 000 euro, ei saa käesoleva hagi tagamise määruse peale määruskaebust Riigikohtule esitada.

TsMS § 216 lg 6 alusel võib määruse peale, millega kohus kolmanda isiku menetlusse kaasamata jätab, esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Resolutsioon Tartu Ringkonnakohtu 19.03.2021 vigade parandamise määrusest:

RESOLUTSIOON

1.Parandada tsiviilasjas nr 2-20-18360 Tartu Ringkonnakohtu 18. märtsi 2021 määruse lahtris „Vaidlustatud kohtulahend“ ja resolutsiooni p-is 1 esinev ilme ebatäpsus maakohtu nimes.
2.Lugeda Tartu Ringkonnakohtu 18. märtsi 2021 määruse lahtris „Vaidlustatud kohtulahend“ ja resolutsiooni p-s 1 õigeks maakohtuks Viru Maakohus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval