2-21-1875/13 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

8.Tunnistada hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 7.mail 2020. a laenulepingu, millega T.N. andis K.H. laenu summas 5000 eurot intressiga 500 eurot kuus, tagastamise tähtajaga 7.november 2020. a Poolte kokkuleppel pikendati laenu tagastamise tähtaega 1.detsembrini 2020. a, kuid kostja ei tagastanud laenu ka nimetatud kuupäevaks. Neil asjaoludel pöördus hageja kohtu poole, taotledes kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 108 lg 1 ja 397 lg 1alusel põhivõlgnevuse 5000 eurot ja intressi 3000 eurot väljamõistmist ning viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele alates kohustuse täitmisega viivitamise algusest, s.o 2.detsembrist 2020. a kuni kohustuse täitmiseni. Ajavahemiku 2.12.2020 kuni hagi esitamiseni 5.02.2021 on kostja olnud kohustuse täitmisega viivituses 67 päeva ning hageja on arvestanud põhivõlgnevuselt viivist nimetatud perioodi eest 73,33 eurot. Lisanduvat viivist nõudes toetub hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367. Kostja seisukoht Kostja K. H. on 1.märtsil 2021.a toimunud kohtuistungil võtnud õigeks, et on sõlminud hagejaga laenulepingu, leppinud kokku intressis ja tema kontole on raha üle kantud. Ta tunnistab, et laenu tagastamise kohustus on täitmata ning see tuleb täita – hagejale raha tagasi maksta. Kohustus on täitmata, kuna kostjal puudub hetkel selleks raha. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik TsMS § 440 lõigete 1 ja 3 alusel rahuldada, kuivõrd kostja on kohtuistungil hagi õigeks võtnud. Pooled on kohtumenetluse ajal sõlminud ka kompromissilepingu, kuid kohus on jätnud kompromissi kinnitamata. Vastavalt TsMS § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus on seisukohal, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning võlausaldajal on kohustust rikkunud võlgnikult õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist VÕS § 108 lõike 1 alusel.

VÕS § 113 lõike 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet põhjendavad dokumentaalsed tõendid. Kostja tõendeid esitanud ei ole. Kohus leiab, et kuna kostja on endale võetud kohustuse täitmata jätnud, tuleb temalt hageja kasuks välja mõista 5000 eurot saadud laenusumma katteks ja 3000 eurot laenulepingus kokkulepitud intressi katteks. ning 117,13 eurot viivise katteks kohtuotsuse tegemise seisuga. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, ehk käesoleval ajal 0,0219 % päevas põhivõlgnevuselt iga maksmisega viivitatud päeva eest ning arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni 5.02.2021 summas 73,33 eurot. Kohus on arvestanud välja viivise põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 43,80 eurot. Seega tuleb kokku kostjalt hageja kasuks välja mõista 8117,13 eurot, millele lisandub viivis põhivõlgnevuselt 0,0219 % päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, milles on taotlenud kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 500 euro ning esindajale õigusabi eest makstud tasu, 378 euro väljamõistmist. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu on käesolevas asjas põhjendatud ja vajalik. Hageja lepingulise esindaja töötunni hind on 140 eurot (käibemaksuta), millist hinda on