Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-20-14934
Tsiviilasi
Öpiku Majad osaühingu avaldus Aplus Carrent osaühingu pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad, pankrotihaldur
võlausaldaja Öpiku Majad osaühing (registrikood 12804904, asukoht Valukoja 8/1, Tallinn); võlausaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius (Advokaadibüroo Lentsius & Casus, Lõõtsa 8a, Tallinn, e-post [email protected]); võlgnik Aplus Carrent osaühing (registrikood 14363255, asukoht Valukoja 8/1, Tallinn, e-post xxxx, xxxx); ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts (aadress Jõe 2, Tallinn, e-post [email protected]).
Jüri
Truuts
(aadress
Jõe
2,
Tallinn,
e-post
2-20-14934
Menetluskulude jaotus Jätta võlausaldaja menetluskulud pankrotivara kanda.
Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
I Asjaolud ja menetluse käik 1.Võlausaldaja pankrotiavalduse sisu Öpiku Majad osaühing (OÜ) on esitanud kohtule avalduse Aplus Carrent osaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud üürilepingud, mille alusel kasutas võlgnik xxxx asuvat äri-teeninduspinda ja xxxx asuvat panipaika ning parkimiskohti. Võlgnikul on täitmata üürilepingutest tulenevad kohustused tasuda üüri ja kõrvalkulusid, pankrotiavalduse esitamise ajaks on võlgniku põhivõla suuruseks 7887.60 eurot ja kõrvalnõuete suuruseks 3262.10 eurot, kokku 11 149.70 eurot. Võlausaldaja edastas 10.08.2020 võlgniku juhatuse liikmetele e-kirja teel pankrotihoiatuse. Samuti lasi võlausaldaja võlgniku juhatuse liikmele pankrotihoiatuse kätte toimetada kohtutäituri ametiteenuse korras. Pankrotihoiatus toimetati võlgniku juhatuse liikmele A A kätte 26.08.2020. Võlgnik ei ole kuni käesoleva ajani avaldaja nõuet täitnud. Avalike andmete kohaselt on võlgnikul maksuvõlg summas 751.55 eurot. Võlgnik ei ole esitanud 2017. aasta majandusaasta aruannet ja alates 2019. a lõpust ka käibedeklaratsioone. Alates 2020. aasta I kvartalist puudub võlgnikul maksustatav käive ja töötajad. Võlausaldajale teadaolevalt kuulub
2-20-14934 võlgnikule mootorratas xxxx, registreerimisnumbriga xxxx, millele on seatud kahe kohtutäituri poolt kolm käsutamise keelumärget ja muud vallasvara, mille väärtus kokku ei kata võlausaldaja nõuet. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Eeltoodu alusel palub võlausaldaja välja kuulutada Aplus Carrent OÜ pankroti.
2-20-14934 võlausaldajatele. Rohkem registreerimisele kuuluvaid sõidukeid võlgnikule ei kuulu ja ei ole viimase viie aasta jooksul kuulunud). Ajutine haldur ei ole tuvastanud muu materiaalse vallasvara olemasolu. Pangakonto väljavõtete põhjal väärtusliku vara soetatud ei ole. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Elamu- ja Ehitisregistri andmetel võlgnik registreeritud vara ei oma. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisasju ei kuulu ja ei ole kuulunud. Vastavalt Patendiameti andmebaasile kuulub võlgnikule kaubamärk xxxx. Võlgnik on kaubamärgi omandanud xxxx OÜ-lt xxxx. aastal ja tasunud kaubamärgi, domeeni ning äritegevuse üleandmise eest kokku 15 000 eurot. Ajutise halduri hinnangul on tegemist täiesti tundmatu kaubamärgiga. Kaubamärgi logo, ei sisalda huvitavaid disainielemente. Sellise logo kujundamise maksumus ei saa olla rohkem kui paarsada eurot. Võlgnik ei kasuta isegi oma veebilehel seda kaubamärki. Olemasolevate andmete ja kogemuse põhjal hindab ajutine haldur selle märgi väärtuseks mitte rohkem kui 100 eurot, pigem vähem. Täitmata kohustusi on võlgnikul kokku 33 362.59 euro ulatuses, suurimateks võlausaldajateks on Öpiku Majad OÜ nõudega summas 11 149.70 eurot, H A nõudega summas 9 000 eurot ja xxxx OÜ nõudega summas 8 415 eurot. Maksu- ja Tolliameti nõude suuruseks on 751.55 eurot. Nõue tuleneb tasumata sotsiaalmaksust, tulumaksust, kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksest ning arvestatud intressist. Maksuvõlg tekkis alates 10.01.2020. Võlgnikul on esitamata kõik maksudeklaratsioonid alates 2019. aasta novembrist. Vastavalt Maksu- ja Tolliametist KMD INF-A saadud infole ning konto väljavõtte analüüsile on võlgnik põhiosas sooritanud tehinguid xxxx OÜ-ga, mille juhatuse liikmed on A A ja D S, 100%-line osalus kuulub A A. Ajutine haldur on esitanud päringu xxxx OÜ-le. D S on teatanud, et ta ei ole enam tegev ega allkirjaõiguslik isik xxxx OÜ-s ning tegeleb sellega, et Äriregistri kanne kustutada, 2019. aasta lõpus on ta käinud notaris ning eemaldas end selle äriettevõtte tegevisikuna. xxxx OÜ tegelikuks kasusaajaks on märgitud alates 29.10.2019 ainult A A. A A ei ole ajutise halduri päringule vastanud. Võlgnik on kantud Äriregistrisse 01.11.2017 osakapitaliga 3 000 eurot, asutajateks R J R, J S ja H A. Osalus jagunes järgnevalt: H A 1 500 eurot, J S ja R J R kumbki 750 eurot. 11.04.2018 omandas R J R H A osaluse ja 19.06.2018 J S osaluse, omades alates 19.06.2018 kuni 14.02.2019 100% osakapitalist. Võlgniku juhatuse liikmed alates asutamisest olid H A kuni 13.04.2018, J S kuni 30.07.2018 ja R J R kuni 12.02.2019. Alates 14.02.2020 on võlgniku osanikeks K E ja A A, (kummalegi kuulub 50% osakapitalist). K E osalusele on 03.07.2020 kohtutäitur Arvi Pink seadunud keelumärke täiteasjas 024/2020/446 ja A A osalusele täiteasjas 024/2020/447. Juhatuse liikmed alates 12.02.2019 kuni käesoleva hetkeni on A A ja K E. Võlgniku tegelikeks kasusaajateks on A A ja K E. Võlgniku juhatuse liikmel ja osanikul A Aal on registriandmetel kehtiv seos kolme äriühinguga, mh lisaks võlgnikule ning Maksu- ja Tolliameti andmebaasidest saadud info põhjal võlgniku peamise tehingupartneri xxxx OÜ-ga, kus ta on juhatuse liige ja omab 100% osakapitalist. Võlgniku juhatuse liikmel ja osanikul K Eel on Äriregistri andmetel ainus kehtiv seos võlgnikuga. Võlgniku endistel juhatuse liikmetel R J Rl on kehtiv seos 13 äriühinguga, H Al kolme äriühinguga, J Sl Äriregistri andmetel äriühingutega kehtivad seosed puuduvad. Kogu raamatupidamise ja asjaajamise dokumentatsioon on ajutisele haldurile esitamata. Kus ja kelle valduses dokumendid asuvad ning kui suur on nende maht, ei ole ajutisele haldurile teada. Võlgniku juhatuse liige K E on ajutisele haldurile telefoni teel
2-20-14934 teatanud, et ta ei oska päringus toodud küsimustele vastata. Teine praegune juhatuse liige A A ei ole ajutise halduri korduvatele päringutele vastanud, võlgniku endine juhatuse liige R J R ei ole ajutise halduri päringule vastanud, kõik ajutise halduri poolt tuvastatud võlgniku võimalikud teised telefoninumbrid kõnedele ei vasta ja/või on välja lülitatud. Ka pankrotiavalduse esitanud Öpiku Majad OÜ lepinguline esindaja on ajutisele haldurile teatanud, et võlgniku juhatuse liikmetega ühendust ei saa. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi põhjal on maksudeklaratsioone kuni jaanuar 2019. esitanud R L, perioodil veebruar 2019. a kuni oktoober 2019. a I R. I R osutas teenust töö- või käsunduslepingu alusel. Ajutine haldur võttis I Raga kontakti ja temalt saadud info kohaselt on raamatupidamine puudulik, kuna tulude ja kulude dokumente raamatupidajale korralikult ei esitatud. Endine raamatupidaja on ajutisele haldurile saatnud bilansi, kasumiaruande ja deebitoride nimekirja seisuga 31.10.2019, kuid samas möönnud, et need ei vasta ilmselt tegelikkusele. Kõik ajutise halduri poolt küsitud raamatupidamise registrid (pearaamat, ostudokumentide nimekiri) on ajutisele haldurile esitamata, seega ei ole nendega olnud võimalik tutvuda. Olemasolevate andmete põhjal (raamatupidaja selgitused ja pangakontode analüüs) ei vasta ka raamatupidajal olemasolevad võimalikud registrid tegelikkusele. Võlgnikul on Äriregistrile esitatud 2018. majandusaasta aruanne (esitatud 13.09.2019), esitamata on 2019. majandusaasta aruanne. Jooksvad maksudeklaratsioonid on esitamata alates 20.12.2019, maksuvõlg alates 10.01.2020. Võlgnik on registreeritud käibemaksu kohustuslane alates 03.11.2017 kuni 15.06.2020. Arvestades asjaolu, et võlgnikul on esitatud 2018. majandusaasta aruanne, siis tuleb asuda seisukohale, et vähemalt selle ajani on võlgniku raamatupidamist peetud. Ajutine haldur on võlgniku maksevõime hindamisel ja makseraskustesse sattumise põhjuste analüüsil aluseks võtnud avalikest registritest, võlgniku pangakonto väljavõtetelt, maksuameti andmebaasist ja majandusaasta aruandest saadud informatsiooni. Ajutine haldur on seisukohal, et olemasolevate andmete põhjal on võimalik anda esialgne hinnang võlgniku varadele, kohustustele ja maksejõuetuse põhjusele. Vastavalt Äriregistri andmetele oli võlgniku tegevusalaks sõiduautode ja väikebusside (täismassiga alla 3,5t) rentimine ja kasutusrent. Võlgnik tegutses xxxx. Öpiku Majad OÜ üürileping nr xxxx oli sõlmitud kolmepoolse lepinguna (kolmas osapool xxxx OÜ, praeguse nimega OÜ xxxx, eelmine üürnik), milles lepiti kokku, et alates 06.11.2017 lähevad kõik Öpiku Majad OÜ ja xxxx OÜ vahel üürilepinguga xxxx ja selle lisadega kokku lepitud õigused ja kohustused üle rendipinna uuele üürnikule (võlgnikule). Lepingu on võlgniku poolt allkirjastanud toonased juhatuse liikmed H A ja J S. Võlgniku endisele juhatuse liikmele H Ale teadaolevalt võis võlgnik hiljem tegutseda veel ka xxxx lähedal xxxx, ajutisel halduril ei ole õnnestunud sellele kinnitust leida. Vastavalt Eesti Interneti SA avaldatud infole on domeen xxxx registreeritud Aplus Carrent OÜ nimele, kuid staatus on aegunud. Lehekülge küll kuvab, kuid reaalselt ei tööta, kuvatakse teadet „teenused ei ole aktiivsed”, e-postiaadress xxxx ei tööta, viited teistele keskkondadele ei tööta (Facebook, Instagram jne). Vastavalt kodulehel toodud infole pakkus võlgnik kõiki traditsioonilisi autorendi teenuseid ning vajalikku lisavarustust (renditi autosid, väikebusse, esindusautosid, sportautosid, samuti pakuti juhiga autorenditeenuseid, transfeeri, jms). Võimalik oli rentida lisavarustusena GPS-seadmeid ja laste turvavarustust. Vastavalt kodulehel avaldatud infole oli autode valikus esindatud xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx erinevad mudelid ning mootorratas xxxx. Tagatisraha, mis jäi vahemikku 350-2000 eurot, võeti vastu krediitkaardi või pangalingi kaudu, oli olemas ka kaardimakseterminal.
2-20-14934 Tõenäoliselt laekus raha ka sularahas, kuid selle kohta viimase perioodi (2019. a – 2020. a) andmed puuduvad. Pangakontolt (LHV) on 2019. aastal raha välja võetud 4 210 eurot rohkem kui sissemakstud. Võlgnik ei ole ise autoparki kunagi omanud. Oma põhitegevuseks rentis võlgnik sõidukeid kolmandatelt isikutelt. OÜ xxxx rentis teenusena võlgnikule erinevaid sõidukeid (xxxx, xxxx, xxxx, xxxx). Samuti rentis võlgnikule erinevaid sõidukeid H A kuni detsember 2019. a, kui võttis võlgnevuse tõttu oma sõidukid võlgnikult tagasi. Koostööd ei saanud enam jätkata, kuna võlgnik jättis nii OÜ-le xxxx kui H Ale teenuse eest tasumata. H A on ajutisele haldurile teatanud, et võib-olla rentis võlgnik hiljem veel xxxx busse xxxx, sest on näinud A Aa nendega sõitmas. xxxx ei ole käesoleva aruande koostamise ajaks ajutise halduri päringule vastanud. Vastavalt avalikes andmebaasides avaldatud infole ja Maksu- ja Tolliameti andmebaasis toodud andmetele oli võlgnikul asutamise aastal (2017) 1 töötaja, 2018. esimesel poolaastal 2 töötajat. 2018. aasta III kvartalist kuni 2019. II kvartalini töötajad puudusid. 2019. aasta teisel poolaastal oli registreeritud 2 töötajat. TÖR andmetel on töölepingud lõpetatud 2018. ja 2019. aastal. Vastavalt 2018. majandusaasta aruandes toodud infole teeniti 2017. aasta kahe esimese tegutsemiskuuga müügitulu 17 797 eurot, kahjum -5 612 eurot tulenes ilmselt ettevõtte käivitamisega kaasnevatest kuludest, omakapital -2 612 eurot, bilansimaht 38 014 eurot. 2018. a müügitulu 147 426 euro juures teeniti kasumit 11 843 eurot, bilansimaht 13 335 eurot, omakapital 9 231 eurot. 2018. aastal teeniti „muud äritulud“ 31 271 eurot, millest muu äritulu koosnes, ei ole majandusaasta aruandes avalikustatud. 2019. a kohta on andmed väga puudulikud. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi põhjal oli jaanuar kuni oktoober müügitulu 46 182 eurot. Alates 2019. aasta lõpust puuduvad võlgniku äritegevuse kohta igasugused andmed. Võlgniku endiselt raamatupidajalt saadud osalised raamatupidamise andmed toetavad mujalt kogutud informatsiooni. Ka nende andmete põhjal hääbus võlgniku majandustegevus 2019. aastal. Raamatupidaja poolt saadetud kasumiaruande põhjal oli 2019. aasta jaanuar-oktoober müügitulu 60 988 eurot. Kasumit õnnestus teenida 1 306 eurot. Vastavalt ajutise halduri väljaselgitatud andmetele ei ole kogu 2020. aasta vältel tegevust toimunud, pooleliolevad ega tulevikku suunatud lepingud puuduvad, puuduvad ka üüri-, rendi- ja liisingulepingud. Viimane faktiliselt teadaolev üürileandja Öpiku Majad OÜ esitas võlgniku vastu pankrotiavalduse 12.10.2020. Pangakonto väljavõtte põhjal on võlgnik võtnud 2020. aastal LHV pangast ärilaenu 3 104 eurot (18.02.2020), laekunud raha on pangakaardiga sularahas välja võetud. Laenu on tagastanud sissemaksetega K E, samuti on seda tagastatud kohtutäitur Arvi Pink kaudu (K E vahendite arestimised). Tänaseks on LHV pank teatanud, et tal puuduvad nõuded võlgniku vastu. Olemasolevate andmete põhjal peab ajutine haldur majandustegevuse järsu vähenemise (seiskumise) põhjuseks asjaolu, et võlgniku juhtkond vahetus (uued juhatuse liikmed A ja E). Neil puudus tegevuse läbiviimiseks vajalik tahtmine või kogemus. See tõi kaasa võlgnevused, mis omakorda viisid põhitegevuseks vajalike vahendite (rendiautod) äravõtmiseni võlausaldajate poolt. Võlgnikul puudusid ka vahendid uute sõidukite rentimiseks uutelt sõidukite rendileandjatelt, võlgnevuste tõttu jäädi ilma tegevuskohast Ülemistel, seega polnud võlgnikul võimalik müügitulu teenida, rahavoog katkes. Ajutisele haldurile jääb arusaamatuks, miks võlgniku juhtkond ise juba 2019. aasta lõpus üürilepingut üles ei öeldud, kui oli selge, et rendiautode puudumise tõttu ei ole majandustegevust võimalik jätkata. Samuti oleks pidanud võlgniku juhtkond esitama ise pankrotiavalduse maksejõuetuse ilmnemisel. Maksuvõlg on võlgnikul tekkinud alates 2020. aasta jaanuarist. Võlgniku osalused, mis kuuluvad A A ja K Eele, on arestitud alates 2020. aasta suvest.
2-20-14934 Kuna võlgniku raamatupidamise andmed on puudulikud, siis ei ole olnud võimalust analüüsida 2019. aasta majandustegevust sügavuti, kuid see ei ole ilmselgelt ka vajalik. Maksejõuetuse tekkimise usutavaks põhjuseks on juhtimise unarusse jätmine. Võlgniku juhatuse liikmetel A Aal ja K Eel puudus seoses raamatupidamise ebarahuldava korraldamisega tõenäoliselt ülevaade võlgniku tuludest ja kuludest, mis ei võimaldanud vastu võtta õigeid juhtimisotsuseid. Pikaajaliseks pilla-palla tegutsemiseks puudusid võlgnikul vahendid. Selline puudujääk juhtimises ja maksejõuetuse ilmnemisel pankrotiavalduse esitamata jätmine võib olla raske juhtimisviga. Aga kuna praeguseks ei ole õnnestunud ära kuulata juhatuse liikmete selgitusi ja põhjendusi, tuleb asuda seisukohale, et pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Maksejõuetuks muutus võlgnik olemasolevate andmete põhjal 2019. aastal (tagastamata deposiit A K, võlgnevus H A ees). Kuna kohustused ületavad varasid ja majandustegevus on peatunud, võlgnik on likvideerimisel, peab ajutine haldur maksejõuetust alaliseks. Ajutine haldur ei näe võimalust võlgniku tegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks. Lähtudes eeltoodud andmetest, on ajutise halduri arvamus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Vastavalt täitemenetluse registri andmetele on võlgniku suhtes algatatud neli täitemenetlust, millest aktiivseid menetlusi on kolm. Ajutisele haldurile ei ole teada võlgnikuga seotud muid pooleliolevaid kohtuasju. Kuna võlgnikule olulist vara kuulunud ei ole, siis puuduvad vara tagasivõitmise võimalused. Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on mitterahuldav. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võimaliku raske juhtimisveaga seoses juhatuse liikmete vastu nõude esitamiseks tuleb hinnata selle rahalist perspektiivi.
II Kohtumääruse põhjendused
2-20-14934 tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.
2-20-14934 tekkinud alates 10.01.2020. Võlgnikul on esitamata kõik maksudeklaratsioonid alates 2019. aasta novembrist. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel on võlgniku suhtes alustatud neli täitemenetlust. Võlgnik on lõpetanud töötajatega töölepingud 2018. ja 2019. aastal. Võlgniku majandustegevus on alates 2017. a olnud kahjumlik, samast ajast ei ole võlgniku omakapital vastanud ÄS § 136 sätestatud nõuetele. Alates 2019. aasta lõpust puuduvad võlgniku äritegevuse kohta igasugused andmed. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2019. a. Võlgnikul puuduvad pooleliolevad ja tulevikku suunatud lepingud, samuti üüri-, rendi- ja liisingulepingud. Viimane faktiliselt teadaolev üürileandja Öpiku Majad OÜ esitas võlgniku vastu pankrotiavalduse. Pangakonto väljavõtte põhjal on võlgnik võtnud 2020. aastal AS-st LHV Pank ärilaenu 3 104 eurot, mis on sularahas välja võetud. Võlgniku on registripidajale viimati esitatud 2018. a majandusaasta aruande. Võlgnik ei ole vastanud ajutise pankrotihalduri teabenõudele ega esitanud nõutud raamatupidamisdokumente ning varade ja kohustuste nimekirja. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 33 362.59 eurot ja olemasoleva vara arvelt pole võimalik võlausaldajate nõudeid, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlausaldaja Öpiku Majad OÜ on tasunud kohtu deposiiti 2 400 eurot, siis võimaldab see katta pankrotimenetluse kulud, mistõttu võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.
2-20-14934 tehingute osas. Seetõttu ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.