Hageja: J. T. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; viibimiskoht: xxx, asukoht:xxx) Kostja: S. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht hagiavalduses xxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata; menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult 06.01.2021 [teadaande number 1695675])
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Võtta vastu J. T. hagist osaline loobumine S. M. vastu selliselt, et hageja loobub kostja vastu kohtuotsuse tegemisest tasumata põhinõudelt viivise määras 33% kuus nõudest ja nõuab kostjalt kohtuotsuse tegemisest tasumata põhinõudelt viivist määras 8% aastas. Lõpetada menetlus edasiulatuva viivise (otsuse tegemisest) nõudes, milline ületab viivise määra 8% aastas.
Jätta hagist osalise loobumisega seonduvad menetluskulud J. T. kanda. Vabastada J. T. riigilõivu 100 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
Välja mõista S. M.lt J. T. kasuks hageja ja kostja vahel 12.08.2009 sõlmitud laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 469,90 eurot (millest 255,65 eurot põhivõlgnevus ja 214,25 eurot viivis perioodi 13.09.2009 – 30.01.2020 eest).
Jätta rahuldamata J. T. nõue S. M. vastu põhinõudes 10,35 eurot ja viivise 51,75 euro tasumise nõudes.
Rahuldada ja välja mõista S. M.lt J. T. kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 255,65 eurot) alates 31.01.2020 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 15.03.2021 k.a summas 22,92 eurot.
Välja mõista S. M.lt J. T. kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 255,65 eurot) alates 16.03.2021 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise seisuga 8% aastas).
Tsiviilasi nr 2-20-1592
S. M.l tuleb J. T.le välja mõistetud summa 469,90 eurot ja lisanduv viivis tasuda A.S. arvelduskontole nr EExxx Swedbank AS.
Jätta menetluskulud 88,78% ulatuses S. M. kanda ja 11,22% ulatuses J. T. kanda.
10.Määrata J. T. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 125 eurot, millest 110,97 eurot mõista S. M.lt Eesti Vabariigi kasuks välja ning 14,03 eurot mõista J. T.lt Eesti Vabariigi kasuks välja. Riigilõiv tuleb tasuda riigituludesse hiljemalt ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates vastavalt määrusele lisatud makseinfo lehel märgitud konto- ja viitenumbrile.
11.Väljamõistetud menetluskuludelt on J. T. ja S. M. kohustatud tasuma Eesti Vabariigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
12.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
13.Toimetada kostjale S. M.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank ASs, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-1592 olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK
1.J. T. esitas 30.01.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse S. M. vastu põhivõla 266 euro ja viivise (VÕS § 113) seadusjärgses määras kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina väljamõistmiseks. Samuti palus hageja teda vabastada riigilõivu tasumisest. Pärnu Maakohus jättis 12.03.2020 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinenud puudused. J. T. täiendas 24.03.2020 hagiavaldust märkides, et nõuab sissenõutavaks muutunud viivist määraga 33% kuus, kuid mitte rohkem kui 266 eurot ja edasiulatuvat viivist määras 33% kuus. Samuti esitas hageja füüsilise isiku menetlusabi taotluse ning teatise taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta.
2.Kohus rahuldas 03.09.2020 määrusega J. T. menetlusabi taotluse ja vabastas J. T. hagiavalduse esitamisel nõutava riigilõivu tasumisest summas 225,00 eurot täies ulatuses ning võttis J. T. hagiavalduse menetlusse.
3.Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande number 1695675). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 21.12.2020. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 06.01.2021 ning kostjale vastamiseks määratud 28-päevane tähtaeg lõppes 03.02.2021 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
4.Hageja 02.03.2021 teatas, et nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 266 euro tasumist ning vähendas edasiulatuva viivisemäära 8%-ni aastas.
KOHTU PÕHJENDUSED
Haginõude (viivisemäära) vähendamine
5.Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20.03.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-61508 selgitanud, et pärast hagi menetlusse võtmist toimunud haginõude vähendamise korral saab menetluslikult olla tegu haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 2, §-d 424 ja 425) või menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3, §-d 429 ja 431).
6.Hageja ei ole 26.02.2021 menetlusdokumendis selgelt välja toonud, kas ta osaliselt loobub hagist või võtab selle tagasi. Kohtu hinnangul ei ole asja lahendamise huvides vajalik hakata selles osas hageja seisukohta eraldi välja selgitama, kuna kohus saab selles osas võtta ise menetlusliku seisukoha.
7.Tulenevalt kohtupraktikast (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. mai 2018 otsus kohtuasjas 2-16-11056 p. 23.2) ei saa hageja pärast lõpplahendi jõustumist esitada uuesti kõrvalnõudeid, milline õigus jääks hagejale hagi tagasivõtmise korral (TsMS § 426 lg 1). Hagi tagasivõtmise korral ei ole menetlusosalisel ka õigust tasutud riigilõivu tagastamisele, samas hagist loobumise korral saab pool taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS 150 lg 2 p 2 ja lg 4). Märgitust tulenevalt on kohtu hinnangul mõistlik käsitleda hageja viivisemäära muutmist hagist osalise loobumisena. Kohus võtab edasiulatuva viivise määras 33% kuus loobumise vastu kuivõrd ei esine TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud keeldumise aluseid ja menetleb edasiulatuva viivise nõuet määras 8% aastas. Seoses hagist osalise loobumisega ning selles osas menetluse lõpetamisega jätab kohus menetluskulud TsMS § 190 lg 4 alusel hageja enda kanda. Hagi lahendamine
3 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-1592
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
9.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
10.Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).
11.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hageja andis 12.08.2009 laenulepingu alusel kostjale laenu summas 4000 Eesti krooni ning kostja kohustus laenu tagastama 12.09.2009. Kostja ei ole täitnud hagejaga sõlmitud laenulepingust tulenevat rahalist kohustust.
12.VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 4000 Eesti krooni on vastavalt Eesti Panga ametlikule keskkursile 255,65 eurot (1 euro =15,6466 Eesti krooni). Vastavalt Eesti Panga ümardamisreeglitele ümardatakse lõpptulemus ühe sendi täpsusega. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas osaliselt 255,65 euro (so 4000 EEK) väljamõistmiseks kostjalt ja jätab 10,35 euro suuruses osas rahuldamata.
13.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
4 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-1592
14.Asjaolude kohaselt peab kostja lepingu järgi tasuma viivist iga viivitatud kuu eest määras 33%. Kohtu hinnangul on viivise määr 33% kuus, mis ületab seaduses sätestatud määra 49,5 kordselt, hea usu põhimõtte vastane ja seetõttu tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Riigikohus on leidnud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Riigikohtu kujundatud kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Ka praegusel juhul on kostja VÕS § 1 lg 5 mõistes tarbija. Viivisemäär 33% kuus ületas lepingu sõlmimise aja seisuga (ja ka käesolevalt) seadusjärgset viivisemäära 49,5 korda. Tegemist on ilmselgelt tarbijast lepingupoole ebamõistlikult kahjustava lepingutingimusega.
15.Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude osaliselt summas 214,25 eurot seadusjärgses määras järgneva arvestuse kohaselt: 255,65€ x 8% / 365 kalendripäevaga (edaspidi kp) x 110 kp (perioodi 13.09.2009 – 31.12.2009 eest) + 255,65€ x 8% (perioodi 01.01.2010 – 31.12.2010 eest) + 255,65€ x 8% / 365 kp x 181 kp (perioodi 01.01.2011 – 30.06.2011 eest) + 255,65€ x 8,25% / 365 kp x 184 kp (perioodi 01.07.2011 – 31.12.2011 eest) + 255,65€ x 8% (perioodi 01.01.2012 – 31.12.2012 eest) + 255,65€ x 7,75 % / 365 kp x 104 kp (perioodi 01.01.2013 – 14.04.2013 eest) + 255,65€ x 8,75% / 365 kp x 77 kp (perioodi 15.04.2013 – 30.06.2013 eest) + 255,65€ x 8,5% / 365 kp x 184 kp (perioodi 01.07.2013 – 31.12.2013 eest) + 255,65€ x 8,25% / 365 kp x 181 kp (perioodi 01.01.2014 – 30.06.2014 eest) + 255,65€ x 8,15% / 365 kp x 184 kp (perioodi 01.07.2014 – 31.12.2014 eest) + 255,65€ x 8,05% (perioodi 01.01.2015 – 31.12.2015 eest) + 255,65€ x 8,05% / 366 kp x 182 kp (perioodi 01.01.2016 – 30.06.2016 eest) + 255,65€ x 8% / 366 kp x 184 kp (perioodi 01.07.2016 – 31.12.2016 eest) + 255,65€ x 8% / 365 kp x 1095 kp (perioodi 01.01.2017 – 31.12.2019 eest) + 255,65€ x 8% / 366 kp x 30 kp (perioodi 01.01.2020 – 30.01.2020 eest).
16.Tulenevalt eeltoodust, hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 31.01.2020 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 22,92 eurot ning alates 16.03.2021 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas. Menetluskulude kindlaksmääramine
17.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hagi esitamisel oli tsiviilasja hind 1585,36 eurot (266€+266€+33% kuus, so aastas 1053,36€) ja nõutav riigilõiv 225 eurot. Kohus vabastas 03.09.2020 määrusega J. T. (hageja) hagi esitamisel nõutava riigilõivu summas 225 eurot 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-1592 tasumise kohustusest. Pärast TsMS § 367 alusel esitatud viivisenõude arvestamise aluseks oleva protsendi muutmist hageja poolt muutus ka tsiviilasja hind ja nõutava riigilõivu suurus, vastavalt 553,28 (266€+266€+8% aastas, so 21,28€) eurot ja 125 eurot.
18.TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Kohus käsitles edasiulatuva viivisenõude määra muutmist hageja poolt hagist osalise loobumisena ja selles osas kohus ka menetluse lõpetas.
19.TsMS § 190 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtule teadaolevalt ei ole hageja majanduslik olukord ja tema viibimiskoht võrreldes menetlusabi andmise seisuga käesolevaks ajaks muutunud ning kohus vabastab hageja riigilõivu suuruses 100 eurot riigituludesse tasumise kohustusest käesolevas tsiviilasjas 3. september 2020 määruses toodud põhjendustel.
20.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on pärast hagist osalist loobumist nõutav riigilõiv 125 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 2 ja 3 järgi menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Menetluskulud, mille kandmisest on hageja vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 88,78% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 110,97 eurot kostja kanda ja 14,03 euro ulatuses hageja enda kanda. Kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. Kohus mõistab hagejalt ja kostjalt tasumata riigilõivu riigituludesse välja.
21.TsMS § 179 lg 5 alusel peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 190 lg 7 alusel kohus määrab riigilõivu riigituludesse tasumise lahendi täitmiseks tähtaja üks kuu arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, seejärel võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus lahendi sundtäitmisele saata.
22.TsMS § 179 lg-st 9 tuleneb, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-1592 Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.