Baumeister OÜ hagi Pipe-S vastu 1771 euro 20 sendi ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1912 eurot 90 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. novembri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pipe-S OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Pipe-S OÜ (registrikood 14369625), seaduslik esindaja juhatuse liige Andrus Paul Vastustaja (hageja): Baumeister OÜ (registrikood 12689122), lepinguline esindaja Maia Ploom
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 16. novembri 2020 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Pipe-S OÜ kanda.
3.Välja mõista Pipe-S OÜ-lt Baumeister OÜ kasuks menetluskulud ringkonnakohus 240 eurot.
4.Kohustada Pipe-S OÜ-d tasuma väljamõistetud menetluskuludelt 240 eurot Baumeister OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Baumeister OÜ (hageja) esitas 20. mail 2020 Tartu Maakohtule hagi Pipe-S OÜ (kostja) vastu, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 1771 eurot 20 senti, viivise põhivõlgnevuselt alates 20. maist 2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduses märgitu kohaselt teostas hageja kostja tellimusel sanitaartehnilisi töid. Pooled leppisid kokku, et paigaldatakse 9 dušilifti, pott + valamu, 2 väikest roostevaba valamut, suur roostevaba valamu, soojasõlme torustik. Tööde teostamiseks pidi materjali hankima hageja. Hagejal kulus soojasõlme paigalduseks 9 töötundi ja muuks tööks 2 tundi. Algselt ei olnud teada tööde tegelik maht ja täpselt tööde maksumust kokku ei lepitud. Pärast tööde lõpetamist esitas hageja kostjale tööde teostamise ja materjalide eest tasumiseks
20.jaanuaril 2020 arve nr 1-2020 summas 2257 eurot 20 senti, mis sisaldas käibemaksu. Kostja ei olnud nõus arves esitatud tööde maksumusega ja pooled hakkasid pidama hinnaläbirääkimisi, mille tulemusena tegi hageja 31. märtsil 2020 hinnaalanduse ning koostas arvele nr 1-2020 kreeditarve ja vähendas arve hinda 230 euro võrra. 11. mail 2020 teatas kostja läbirääkimiste käigus, et ta on nõus kokkuleppega, kui arvestatakse tema pakutud varianti (dušisegistite paigaldus 9x70 = 630 eurot ja soojasõlme tööd 9x40 = 360 eurot). Hageja saatis kostjale 12. mail 2020 uue kreeditarve, millega vähendas esialgse arve summat 390 euro 96 sendi võrra ja palus kostjal tasuda arve summas 1866 eurot 24 senti. Seega jäi teostatud tööde
ja kasutatud materjalide maksumuseks lähtuvalt kostja soovist 1771 eurot 20 senti. Kostja ei tasunud tööde eest.
2.Kostja tunnistas hageja nõuet osaliselt. Kostja ei väida, et hageja pole töid teostanud, vaid tööd ei ole teostatud korrektselt ning on teostatud vastavalt kõrgematele tariifidele. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud e-kirjas ei olnud tegemist hinnaläbirääkimistega. E-kirjast nähtub, et hageja ise ei ole oma hinna tariifides kindel. Kui varasemalt oli kahe mehe tunni hind kokku 40 eurot, siis hiljem tõusis see 70 euro peale. Samuti varieeruvad hinnad sanitaarseadmete paigaldamisel. Samas e-kirjas on kostja märkinud, et tööd ei olnud tehtud kvaliteetselt, sest dušisegistid olid kõverad, veehulk ei olnud reguleeritud. Hageja paigaldatud WC-potid oli määrdunud silikooniga ning lekkisid. Kostja oli nõus tasuma hagejale 1000 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 16. novembri 2020 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1771 eurot 20 senti ja viivise 70 eurot 7 senti ning viivise põhivõlgnevuselt alates 17. novembrist 2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 1771 eurot 20 senti. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 915 eurot ja viivise menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille kohaselt hageja teostas kostja tellimusel sanitaartehnilisi töid ning, et kostja on hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud. Maakohus leidis, et ei ole esitatud tõendeid kokkuleppe kohta tööde teostamise hinnas enne lepingu sõlmimist. Maakohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on poolte vahel toimunud hinnaläbirääkimised pärast hageja poolt kostjale arve nr 1-2020 esitamist. Arvest nähtuvalt on hageja teinud sanitaartehnilisi töid kokku summas 2257 eurot 20 senti (koos käibemaksuga). Kostja on oma vastustes 24. veebruaril 2020 ja 12. mail 2020 teatanud, et ta on nõus maksma hagejale, kui hageja arvestab dušisegistite paigalduse eest 9x70=630 eurot ja soojasõlme tööde eest 9x40=360 eurot. Maakohus asus seisukohale, et 12. mail 2020 uue kreeditarve nr 20-2020 esitamisega kostjale aktsepteeris hageja kostja ettepanekuid tehtud tööde maksumuse osas ning seega olid pooled kokku leppinud teostatud tööde hinnas summas 1771 eurot 20 senti. Kostja oli seisukohal, et hageja poolt teostatud tööd olid puudustega ning sellest tulenevalt oli ta nõus tasuma hagejale 1000 eurot. Kuna antud juhul on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping seotud tellija Pipe-S OÜ kui majandusvõi kutsetegevusega tegeleva isikuga, siis sätestab VÕS § 643 tellijale töövõtuobjektiks oleva töö ülevaatamise kohustuse. Poolte kirjavahetusest, kus pooled arutlevad tehtud töö maksumuse üle, nähtub, et kostja on hagejale veebruaris 2020 e-mailiga teatanud, et paigaldatud dušisegistid ei olnud loodis, veevool ei olnud paika reguleeritud ning wc-poti ühendused lekkisid. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks täpselt kirjeldanud, millised puudused esinesid hageja poolt tehtud töös, vaid on puuduseid kirjeldanud üldsõnaliselt ning ei ole hagejale andnud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Samuti ei ole tõendatud, et hageja teadis lepingutingimustele mittevastavusest ning ei teatanud sellest kostjale. Maakohus oli seisukohal, et põhjendatud ja tõendatud ei ole kostja kohtuistungil esmakordselt esitatud vastuväide selle kohta, et teostatud tööd ei ole vastu võetud. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele märkinud, et tööd on hageja poolt teostatud. Samuti nähtub maakohtule esitatud
tõenditest ja poolte kirjavahetusest, et vaidlus tööde vastuvõtmise üle puudub. Pooled vaidlevad põhiliselt teostatud tööde maksumuse üle. Hinnates tõendeid kogumis oli maakohus seisukohal, et tõendatud ei ole hagejapoolne lepingurikkumine ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele arvetest nr 1-2020 ja 20-2020 tulenev lepingujärgne põhivõlg summas 1771 eurot 20 senti. Kohus leidis, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seadusjärgne viivis alates 20. maist 2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o 16. novembrini 2020, summas 70 eurot 7 senti ja alates 17. novembrist 2020 kuni põhivõla täieliku tasumiseni seadusjärgne viivis, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevus.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on töö siiani vastu võtmata, sest asjaajamine käis suulises vormis. Kuna esitatud arve on tasumata, siis on töö vastu võtmata. Pooltevaheline praktika oli selline, et töö vastuvõtmine toimus arve tasumisega. Tehtud töö kostjale ei sobinud.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 240 eurot menetluskulude katteks. Enne kohtumenetluse algust ei väitnud kostja kordagi, et töö on vastu võtmata. Tööde puudused on kirjeldatud üldsõnaliselt ning hagejale ei antud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
16.novembri 2020 otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus ei ole kaebuse rahuldamise aluseks.
7.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kohus võttis apellatsioonkaebuse põhjendamatult menetlusse. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 2 ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse ka siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine. Asja materjalide kohaselt andis ringkonnakohus kostjale 22. detsembri 2020 määrusega tähtaja apellatsioonkaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Kostja ei kõrvaldanud määruses loetletud puudusi, sh ei tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu, ning ringkonnakohus andis kostjale 13. jaanuari 2021 määrusega uue tähtaja riigilõivu tasumiseks. Kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 225 eurot ja ringkonnakohus võttis 22. jaanuari 2021 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse. Ringkonnakohtul ei olnud alust keelduda apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 2 alusel menetlemast, kuna apellatsioonkaebusest nähtub piisavalt selgelt, millist ringkonnakohtu lahendit kostja taotleb. Apellatsioonkaebuse menetlemisest saab keelduda üksnes sellise TsMS §-st 633 tuleneva puuduse korral, mis takistab menetlust, kuid antud juhul ei olnud kostja apellatsioonkaebuses selliseid sisu ja vormis nõuete rikkumisi, mis oleksid takistanud asja läbivaatamist.
8.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu, mille kohaselt hageja teostas kostja tellimusel sanitaartehnilisi töid (hageja pidi paigaldama 9 dušilifti, poti + valamu, 2 väikest roostevaba valamut, suure roostevaba valamu, soojasõlme torustiku). Tööde teostamiseks pidi materjali hankima hageja. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja ja kostja vahel oli kokkulepe tasus ja kui suures tasus oli kokkulepe. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja poolt teostatud tööd olid puudustega.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et arvestades hageja poolt kostjale esitatud arveid nr 1-2020 ja nr 20-2020, hageja 10.02.2020 selgitus kostjale hinna kujunemisest ning kostja vastuseid hagejale 24.02.2020 ja 12.05.2020, on tuvastatav poolte kokkulepe teostatud tööde hinnas 1771 eurot 20 senti ning see sõlmiti pärast töö valmimist. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-s 19, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid. Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et põhiline vastuväide on hinnas, sest hind oli teine. Samas aga ei ole kostja täpsustanud, kui suur oli tema arvates see teine hind ning kuidas see kujunes. Kuna kostja ei ole esitanud omapoolset seisukohta selle kohta, kui suur oli lepingu tasu ja kuidas see kujunes, siis ei saa ringkonnakohus ka vastata kostja väitele seoses lepingu hinnaga. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Seega isegi juhul, kui ei ole tuvastatav poolte kokkulepe tasu suuruses, on hagejal õigus nõuda kostjalt tavalist tasu või selle puudumisel vastavalt asjaoludele mõistlikku tasu. Kostja paljasõnalisest vastuväitest tasu suurusele ei saa tuletada seda, et hageja ei nõua vastavalt asjaoludele mõistlikku tasu (või tavalist tasu).
10.VÕS § 637 lg 3 alusel muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 esimese lause kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Hageja väite kohaselt on töö valminud ja ta on selle kostjale üle andnud, seega on tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et töö on valmis, kuid vastuväite järgi on töö vastu võtmata, sest ta ei ole tasunud arvet. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud töö vastuvõtmises kostja poolt, kuid samas isegi kui pooled leppisid kokku töö üleandmises või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline, siis oli kostja kohustatud VÕS § 638 alusel valmis töö vastu võtma. Seega on tasunõue muutunud VÕS § 637 lg 3 ja 4 alusel sissenõutavaks.
11.Kostja väitel talle ei sobinud tehtud töö, kuid kostja ei ole apellatsioonkaebuses täpsustanud, milles töö mittesobimine seisnes. Maakohus on käsitlenud kostja väidet puuduste kohta töös vaidlustatud otsuse p-des 21 ja 22, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude 240 eurot väljamõistmist (õigusabi 2 tundi tunnitasuga 120 eurot). Ringkonnakohus leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes ja taotlus kuulub rahuldamisele. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.