Võlaõigus

lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja esitas laenutaotluse esialgse võlausaldaja veebilehel xxx. xxx (esialgne võlausaldaja) ja T V sõlmisid interneti vahendusel 17.02.2020.a kliendilepingu nr xxx (Kliendileping). Kostja on tuvastanud enda digitaalselt. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja võlgnikule taotleda laenu ja vajaduse korral täiendava laenuosa saamiseks võlgnikule lubatud krediidilimiidi piires. Perioodil 17.02.2020 – 23.03.2020 võlgnik on taotlenud laenu ja 1 korda laenu ja täiendava laenuosa saamiseks. 17.02.2020 laen summas 1000 eurot; perioodil 17.02.2020– 23.03.2020 tagasi makstud kokku 80,00 eurot, millest põhiosa katteks 80,00 eurot. Põhisumma jääk 1000,00 – 80,00 = 920,00 eurot. 23.03.2020 esitas Kostja vastavalt Tema ja xxx vahel 17.02.2020.a kliendilepingu nr xxx punktile 5.4.1 laenutaotluse täiendava laenuosa 500 euro saamiseks. Täiendavalt taotletud laenuosale lisandus ka 17.02.2020 taotletud ja xxxi poolt Kostjale üle kantud laenu põhiosa jääk 920,00 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli (920,00+ 500,00 = 1420,00) 1420,00 eurot. Peale Kostja poolt laenutingimustega tutvumise täiendavat kinnitamist xxx rahuldas Kostja poolt esitatud taotluse ja xxx kandis 23.03.2020.a Kostja poolt märgitud pangakontole täiendava laenusummas 500,00 eurot. Peale Kostjale laenu ülekandmist saadeti Esialgse võlausaldaja poolt Kostjale uus arve, et Kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Perioodil 23.03.2020 - 16.07.2020 (ülesütlemine) kostja ei tasunud ühtegi osamakset võlgnevuse katteks. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud ja Kostja xxx-le osaliselt võlgu kolm järjestikust osamakset, mistõttu xxx 16.07.2020.a ütles poolte vahel sõlmitud lepingu ülesse lepingu punkti 16.3 alusel Kostjaga sõlmitud laenulepingu ülesse ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist. Enne ülesütlemist oli kostjale 26.06.2020 antud kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist ning antud perioodi jooksul kostja ei likvideerinud võlgnevust. Kuna kostja meeldetuletustele ei reageerinud, esialgne võlausaldaja otsustas loovutada nõude Nord Collect OÜ-le, kuna on ilmne, et kokkulepet ei ole võimalik saavutada ja kostja oma kohustust ei täida ka tulevikus. Nõude loovutamisest teavitati kostjat, hageja poolt, 2

nõude loovutamise teate esitamisega AS Eesti Posti vahendusel kostja poolt xxx-ga kliendilepingu sõlmimisel märgitud aadressile ja e-posti aadressile. Hageja palub välja mõista kostjalt Nord Collect OÜ kasuks võlgnevus summas 1420 eurot, millest põhiosa 1420 eurot; alates 27.11.2024.a, kuni põhinõude summa 1420 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; riigilõiv summas 315,00 eurot; alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude summa 315,00 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu põhjendused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 22.06.25.a avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (53,77%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 30.11.2019.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 19,37%. 17.02.2020 sõlmitud lepingu kokkulepitud krediidi kulukuse määr on 53,77%. Nimetatud määrad vastasid Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (19,37*3=58,11%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Lepingu tingimuste järgi laenu põhiosa oli 1420 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama igakuisete kohustuslike osamaksetega, mis tuli tasuda vastavalt kostjale saadetud tagasimakse maksegraafikule. Perioodil 23.03.2020 - 16.07.2020 (ülesütlemine) kostja ei tasunud ühtegi osamakset võlgnevuse katteks. Seega oli kostja võlgnevus hagejale seisuga 26.11.2024.a tagastamata laenupõhiosa eest on (1420-0 = 1420) 1420 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 27.11.2024.a, kuni põhinõude summa 1420 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja nõuab kostjalt põhinõuet ning viivist (edaspidist viivist) arvestab seadusjärgses määras. Hageja kostjalt intresse ei nõua. Eeltoodu tõttu kohus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist laenu andmisel ei kontrolli. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate 3

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 315 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 315 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 315 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja muid kulusid ei nõua ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Seega muid hüvitatavaid ja põhjendatud menetluskulusid hagejal kohtu hinnangul ei ole. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (315 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.