2-20-10643/45 - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

7.Võlgniku nõustaja esitas 29.12.2020. a (tl 115-117) ja 13.01.2021. a (tl 137-139) kohtule arvamused võlausaldajate vastuväidete kohta. Nii nähtub esitatust, et võlgnik on selgitanud nõustajale, et ta on jätkuvalt suuteline täitma kava ning on esitanud täiendavaid dokumente. Nõustaja on seisukohal, et pankrotimenetluse kaudu võlgadest vabastamise menetluses on võlausaldajate väljavaated nõuete rahuldamiseks palju väiksemad, kui mitte olematud. Nõustaja nõustub, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 kohaselt ei olekski võlgniku sissetulekust võimalik kinnipidamisi teha. Võimalik oleks kaaluda, kas kohus saab kohustada võlgniku sissetulekute suurenemisele kavas pakutud kuusumma suurendamist ning seeläbi võlausaldajatele maksete suurendamist. Nõustaja toob välja, et vaidlus puudub selle üle, et isik ei suuda täita kõikide võlausaldajate ees olevaid võlgnevusi ning taotles seetõttu võlgade ümberkujundamist, et vältida olukorda, kus ta kohtleks oma võlausaldajaid ebavõrdselt. VÕVS § 2 näeb ühe võlgade ümberkujundamise meetmena ette kohustuste vähendamist. Vastuväite esitanud võlausaldajatest on enamus seisukohal, et nende vastu olevaid nõudeid ei võiks vähendada ning nõustuvad vaid võlgade 100%-lise rahuldamisega põhinõuete osas. Kxxxxx Hxxxx ümberkujundamise kavas ei esine nõudeid, mida ei tohi VÕVS § 2 alusel vähendada. Kxxxxn Hxxx vastu olevate võlgade ümberkujundamisel nende vähendamise teel koheldakse kõiki tema võlausaldajaid võrdselt, kõigi võlausaldajate nõudeid vähendatakse ühes suurusjärgus ja makseid nähakse ette kõigile võlausaldajatele võrdselt nende nõuete osale kogunõuete hulgas. Lisaks toob nõustaja välja, et vastavalt TMS §-le 132 kuulub aresti alt vabastamisele alampalga alammäär, s.o 584 eurot käesolevalt ning seda on võimalik vähendada 20% ulatuses, arvestades maha Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi, s.o 221,36 eurot. Maha arvestatav summa on 65,33 eurot. Võlgniku sissetulekutest aresti alt vabaks jääv osa on 518,67 eurot, millele lisandub Kxxxxx Hxxxx lapse ülalpidamiseks jääv osa alampalga määrast 1/3 ehk 194,67 eurot. Kokku jääb aresti alt vabaks seega 713,34 eurot. Võlgniku tahe tasuda võlausaldajatele 200 eurot ning kohelda võlausaldajaid võrdselt, annab parima tulemuse just võlausaldajatele. Vastuväidete esitanutest ei ole keegi analüüsinud olukorda, et pankrotimenetluses saavutatav on neile kordades väiksem. Lisaks märgib nõustaja, et kohus saab muuta esitatud kavas võlgade ümberkujundamise viisi ja ulatust (VÕVS § 24 lg 5), mis aga peaks võimaldama kohtul anda võlgnikule kohustuse suurendada makseid olukorras, kus võlgniku sissetulekud tulevikus suurenevad. Üheks võimaluseks on kasutada võlgniku teisest pensionisambast raha väljavõtmise võimalust. Võlgnikul on pensioniregistri andmetel seisuga 12.01.2021. a teises pensionisambas 4920,678 pensioniosakut väärtusega 6884,47 eurot, millest tuleb maha arvestada tulumaksu osa. Seega on netoväärtuseks 5507,58 eurot. Teise samba pensionisamba netoväärtust on võimalik jagada võlausaldajate vahel pärast väljamakset võlgniku kontole. Võlgnik on suuliselt kinnitanud nõustajale, et esitab avalduse lahkumiseks teisest pensionisambast ning teeb maksed kavas olevatele võlausaldajatele kogu teisest sambast 6(3)

enam ajutised, vaid suutmatus tasuda võlgasid ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtule menetluse kestel esitatud andmed ja selgitused võimaldavad asuda seisukohale, et võlgnik Kxxxxx Hxxx on makseraskustes VÕVS § 1 lg 2 tähenduses. Kxxxxx Hxxxx sissenõutavaks muutunud kohustused on kajastatud algselt võlgade ümberkujundamise avaldusele lisatud võlanimekirjas ning lõplikult on kõik kohustused kajastatud nõustaja abil koostatud ümberkujundamiskavas ja nõustaja 13.01.2021. a seisukoha lisaks olevas tabelis 2. Sissenõutavaks muutunud kohustusi on 30 303,33 euro ulatuses. Käesolevalt töötab Kxxxxx Hxxx xxxxxxxxxxxxxOÜ-s (xxxxxxxxx apteek) ning tema igakuine brutotöötasu on 850 eurot, millele lisandub lisasissetulek, mis sõltub müügitulemustest (maksimaalselt 200 eurot kuus). Lisaks saab võlgnik igakuiselt riigilt ja kohalikult omavalitsuselt sotsiaaltoetusi summas 120 eurot. Kxxxxx Hxxxx keskmine töötasu perioodil 2020. a veebruar kuni september oli 712,64 eurot ning 2020. a juuni kuni august oli tema keskmiseks töötasuks ligikaudu 612 eurot. 2020.a septembri töötasu oli üksnes alampalga määras. Võlgnevused on tekkinud liiga suure võetud laenukoormuse tõttu ning viimasel ajal on Kxxxxx Hxxxxx ka sissetulek vähenenud. Praegusest sissetulekust ei ole võimalik maksta suurusjärgus 30 303 eurot koheselt või lühikese tähtaja jooksul. Seega on tegemist ilmselgete makseraskustega. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluses esitatud andmeid ja uuritud tõendeid, on kohus seisukohal, et võlgnik Kxxxxx Hxxxxon kohane isik taotlemaks võlgade ümberkujundamise menetlust. Võlgnik käib ka tööl ja saab igakuist sissetulekut töötasu näol ning ta on nõus tasuma võlausaldajatele oma igakuisest sissetulekust võlgnevuste katteks 200 eurot. Seetõttu ei ole alust rääkida võlgniku maksejõuetusest kui alalisest, püsivast seisundist ja pankroti väljakuulutamine ei pruugi olla tõenäoline. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps, keda isa rahaliselt ei toeta (üksnes võimaldab elada temale kuuluvas korteris). Arvestades võlgniku sissetulekut töötasu näol ja igakuiseid vältimatuid püsikulusid, jääb talle vabu vahendeid, mille arvelt on võimalik täitmata kohustuste katteks makseid teha. Kxxxxx Hxxxxon hinnanud, et ta oleks võimeline, sh arvestades igakuiseid vältimatuid kulusid, igakuiselt eraldama võlgade katteks 200 eurot. Kxxxxx Hxxxxx on pensioniregistri andmetel seisuga 12.01.2021. a teises pensionisambas 4920,678 pensioniosakut väärtusega 6884,47 eurot. Kui nimetatud summast maha arvestada tulumaksu osa, jääb pensioniosakute netoväärtuseks ligikaudu 5507,58 eurot. Võlgnik on nõustajale suuliselt kinnitanud, et esitab teisest pensionisambast lahkumiseks avalduse ning planeerib kogu laekuva raha arvelt teha makseid võlausaldajatele nõuete katteks. Kohtule on esitatud Kxxxxx Hxxxx avaldus kohustuslikust kogumispensionist raha väljavõtmiseks (tl 153). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnikule Kxxxxx Hxxxxxx tuleb VÕVS § 24 lg 5, 10 alusel panna kohustus teisest pensionisambast laekuvast rahast teha makseid võlausaldajatele võlgnevuste katteks. Esitatud asjaoludest nähtub, et Kxxxxx Hxxx on esitanud avalduse kohustuslikust kogumispensionist raha välja võtmiseks 15.01.2021. a, s.o enne 31.03.2021. a, lõpeb Kxxxxx Hxxxx leping pangaga 31.08.2021. a ning väljamakse tehakse 2021. a septembrikuu jooksul. Kohus määrab, et võlgnikul tuleb võlausaldajatele teha väljamaksed hiljemalt nelja päeva jooksul arvates summa laekumisest võlgniku arvelduskontole. Seejuures tuleb väljamaksed teha proportsionaalselt võlausaldajate nõude suurusega kõigi nõuete kogusummast ning seda tulenevalt asjaolust, käesolevalt ei ole teada pensioniosakute väärtus II pensionisamba avanemise ajal. Nõuete põhiosa jaotis on järgmine:  AS Swedbank 2,32  Bondora AS vastavalt 9,71, 4,86, 10,18, 2,11 ja 10,07  OK Incure OÜ 10,90

 Aktiva Finants OÜ 2,84  Nord Collect OÜ 4,09  Creditstar Estonia AS 2,87  IPF Digital AS 3,64  BB Finance 12,38  TF Bank AB vastavalt 7,47 ja 16,57. Eeltoodu tähendab omakorda, et kokku loovutaks võlgnik pankroti- ja 7-aastase kohustustest vabastamise menetluse kestel 16 800 eurot, millele lisandub kohustuslikust pensionisambast laekuv summa. Kohus, hinnates võlgniku võlgade kogusummat ja kohustuste struktuuri, samuti prognoosides edasist, on seisukohal, et võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel on suur tõenäosus, et kohtule esitatakse võlgniku pankrotiavaldus. Seetõttu on võlgniku praegune tegevus suunatud eesmärgile tasuda oma kohustusi kõigile võlausaldajatele, seejuures neid võrdselt koheldes. Võlgniku eesmärk on vältida pankrotimenetlust. Võlgade ümberkujundamise menetlus võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduses ettenähtud korras on seadusandja poolt võlgnikele loodud võimalus ületada makseraskusi ja sellega on sellise menetluse kasutamine nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvides (VÕVS § 1 lg 1) Ümberkujundamiskavas on hinnatud võlgniku rahalisi võimalusi võlgniku suhtes maksimaalselt pingeliselt, s.o iga kuu tasuda 200 eurot. Arvestades täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-te 1, 3 sätteid, on selge, et võlgniku sissetulekutest ei olekski võimalik kinnipidamisi teha. Seejuures on ümberkujundamiskavas välja toodud, et võlgniku 2020. a sissetulekust ei kuuluks arestimisele summa 706,26 eurot. Tulenevalt asjaolust, et 2020. a teises pooles on võlgniku sissetulek vähenenud veelgi ning on alapalga määra lähedane, ei oleks võlgniku töötasust võimalik sundmenetlustes (seda nii pankroti- kui ka täitemenetlustes) kinnipidamisi teha. Kui pankrotimenetluse järgses kohustustest vabastamise menetluses tuleb PankrS § 173 lg-te 3, 4 alusel võlgnikul võlausaldajatele loovutada 75% arestitavast sissetulekust, siis sellisest käsitlusest lähtudes saab asuda seisukohale, et võlgnik soovib nõudeid võlausaldajate ees 16 800 euro ulatuses (pensionisamba avanemise korra suureneb summa eeldatavasti ligikaudu 5500 euro võrra) tasuda ning vältida pankrotimenetlust. Asjaolu, et pankrotimenetluse tuleks võlgnikul kanda ka pankrotimenetluse kulud, vähendaks võlausaldajate väljavaateid veelgi. Esitatu põhjal hindab kohus, et võlgniku Kxxxxx Hxxxxxvõlgade ümberkujundamine on võimalik ning võlgade ümberkujundamine võib olla ainus võimalus kõigile võlausaldajatele saada võrdselt koheldud ja selle kaudu oma nõuetele maksimaalne rahuldus. Kohtule esitatu kohaselt maksab võlgnik võlausaldajatele nõuete katteks kokku 16 800 eurot ning summa suureneb kohustusliku pensionisamba avanemise korral. Kohus leiab, et Kxxxxx Hxxxxxvõlgade ümberkujundamiskava on võimalik esitatud kujul kinnitada. VÕVS § 24 lg 1 järgi kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Võlausaldajad, kes on esitanud vastuväite ümberkujundamiskavale, on esitanud vastuväite selles, et võlgade ümberkujundamise eesmärk ei saa olla põhinõuete vähendamine. Kohus märgib esmalt, et võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on võimaldada võlgnikul ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Selleks on riigi poolt välja töötatud ja seadusesse vormitud abinõud, mida saab rakendada üksnes selle menetluse käigus. Menetlusse astumise tingimuseks on (ja mida kohus eespool analüüsis), et võlgnik on makseraskustes (VÕVS § 1 lg 1). Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal (VÕVS § 1 lg 2). See tähendab, et isik, kellel puuduvad makseraskused ja kes suudab erilisi abinõusid 9(3)

kasutamata oma kohustused tasuda, ei ole selle menetluse subjekt ja tema suhtes selle seadusega ettenähtud abinõusid rakendada ei saa. Sellest tuleneb olukord, et võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärkide täitmiseks rakendatavad abinõud puudutavad võlgnikku, kuid ei jäta puudutamata ka võlausaldajaid. Selles menetluses ei saa võlausaldajatel olla ootust, et nende kõik nõuded kogu ulatuses täidetakse. Seadusandja on VÕVS §-s 24 toonud keskse põhimõttena esile võlausaldajate võrdse kohtlemise ümberkujundamiskavas. Käsitletavas ümberkujundamiskavas pandiga tagatud nõuetega võlausaldajaid ei ole. Ümberkujundamiskavast on välja jäänud Swedbank AS nõudega summas 19 755,542 eurot. Tegemist on eluasemelaenuga - pandiga tagatud solidaarkohustus, mille tasumisel võlgnik ei osale. Hüpoteek on seatud xxxxxxxxxxxxxxxxx linn (registriosa nr 258340) ning kinnisasi kuulub Rxxxxx Sxxxxxxxxxx. Kxxxxx Hxxxx kõigi võlausaldajate põhinõude täitmise määr on 63,64 %. Kohus nõustub nõustajaga osas, et Kxxxxx Hxxxxxümberkujundamise kavas ei esine nõudeid mida ei tohi VÕVS § 2 alusel vähendada. Oluline on välja tuua, et TMS § 132 kohaselt ei ole võimalik võlgniku sissetulekust kinnipidamisi teostada. Vastavalt TMS §-le 132 kuulub aresti alt vabastamisele alampalga alammäär, mis käesolevalt on 584 eurot ning mida on võimalik vähendada 20% ulatuses, arvestades maha Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatismiinimumi (s.o 221,36) eurot. Maha arvestatav summa on 65,33 eurot. Võlgniku sissetulekust aresti alt vabaks jääv osa on 518,67 eurot, millele lisandub võlgniku lapse ülalpidamiseks jääv osa alampalga määrast 1/3 (s.o 194,67 eurot). Seega jääb kokku aresti alt vabaks 713,34 eurot. Muid menetlusviise võlgniku kohustuste täitmiseks kehtivad õigusaktid ette ei näe. Võlgniku tahet võlausaldajate ees kohustusi täita näitab ka tema valmisolek lahkuda teisest pensionisambast ning laekuvate rahaliste vahendite arvelt vähendada temal lasuvaid kohustusi. Selleks annab võimaluse VÕVS § 24 lg 5. Seega on võlgniku võlgade ümberkujundamine soodsaim viis võlausaldajatel saada osalistki rahuldust oma nõuetele. Kohus, tehes kindlaks, missugusel VÕVS § 24 märgitud alusel, s.o kas lõigete 1, 2 või 3 alusel ümberkujundamiskava kinnitatakse, on seisukohal, et ümberkujundamiskava kinnitamise aluseks on § 24 lg 3 märgitu: kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid VÕVS § 24 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud (p 1); ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (p 2). Võlgade ümberkujundamiskavale vaidlesid vastu kuus võlausaldajat üheksast kuue kohustuse osas, kelle nõuete osakaal vastuväidetest on 28% nõuete kogumahust. Kohustuste kogusumma seisuga 13.10.2020. a on 30 303,33 eurot (puudub Blackhill OÜ nõue) ning vastuväidete esitajate kogunõue on 8486,14 eurot. Vastuväiteid ei esitanud juriidiliste isikute kolm võlausaldajat, kuigi nende erinevate kohustuste arv on 8 erinevat kohustust. Seega on võlgade ümberkujundamiskavaga nõustunud vähem kui pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest. 10.03.2021. a kohtuistungil lepiti kokku võlgade tasumise tähtaja pikendamise osas ning võlgnikul tuleb tasuda võlgade ümberkujundamiskavas toodud võlgnevusi 84 kuu (s.o 7 aasta jooksul). Nõustaja esitas 11.03.2021. a tabeli, milles on toodud 84 kuu jooksul 200 eurose kuumakse tulem. Tabelis on välja toodud ka jaotis nõude põhiosast, kuna käesolevaks ajaks ei ole teada pensioniosakute väärtus pensionisamba avanemise ajal, seega tuleb määrata, et võlgnikul tuleb väljamaksed teha proportsionaalselt võlausaldajate nõude suurusega kõigi nõuete kogusummast. Arvestades, et võlgnikul on II pensionisamba laekumisest võimalik teha väljamakseid võlausaldajatele kokku umbes summas 5507 eurot, saab võlausaldajate põhinõuete täitmise määr arvestuslikult olla umbes 81%.

Kohtu hinnangul on ümberkujundamiskava koostamisel arvestatud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, arvestades nende nõudeid ja nõuete suurust. Võlgade ümberkujundamine selles menetluses on nii võlgniku kui võlausaldajate huve arvestades põhjendatud. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärki (võlgniku makseraskuste ületamise saavutamine ja pankrotimenetluse vältimine), on võlgade ümberkujundamise menetluses nõuete vähendamine ja nende täitmise tähtaja pikendamine eesmärgipärane ning seadusega kooskõlas. Võlgniku kinnituste ja kohtule esitatu alusel hindab kohus, et ümberkujundamiskava täitmine võlgniku poolt on tõenäoline. Ümberkujundamiskava järgi oli võlgniku esimese makse tähtpäev 15.november 2020. a. Ehkki see kuupäev on käesolevaks ajaks möödunud, peab kohus võimalikuks kava käesoleva määrusega kinnitada seda tähtpäeva muutes. Kohus määrab võlgniku esimeseks makse tähtpäevaks 24.märts 2021. a. Nõustaja 13.01.2021. a seisukohast nähtuvalt ei ole Blackhill OÜ enam võlausaldaja, seega tuleb Blackhill OÜ nõue võlgade ümberkujundamiskavast välja jätta. Kohus võttis aluseks võlgade ümberkujundamiskavas muudatuste tegemiseks nõustaja koostatud tabeli 2 (tl 139 pöördel), samuti 11.03.20201 a esitatud tabeli ning tegi võlgade ümberkujundamiskavas muudatused kohustuste täitmise kogusummade osas, igakuiste maksete suuruses, samuti kohustuse rahuldamise määra- ning kohustuste rahuldamise määra protsentides põhinõuetest. VÕVS § 24 lg 4 järgi lähtutakse pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Seega võimaldab võlgade ümberkujundamise menetlus antud juhul kaitsta võlausaldajate huve paremini. Samas on tagatud ka võlgnikul endaga toimetulek. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille esinemisel tuleks VÕVS § 25 lg 1 alusel jätta ümberkujundamiskava kinnitamata või VÕVS § 28 alusel jätta võlgade ümberkujundamise avaldus läbi vaatamata. Eeltoodu alusel kinnitab ümberkujundamiskava.

VÕVS § 33 lg 1 järgi ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. VÕVS § 35 lg 1 näeb ette, et võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend. VÕVS § 39 lg 1 alusel võib kohus ümberkujundamiskava tühistada võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. VÕVS § 39 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et: 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huvisid oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks. VÕVS § 7 lg 1 järgi on määrus kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule. VÕVS § 26 lg 1 kohaselt toimetab kohus määruse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastab nõustajale. Kohus teeb määruse ka avalikult teatavaks, avaldades selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Võlgade ümberkujundamise menetluse kuluks on muu hulgas nõustaja tasu ja kulud. Kohus on käesolevas menetluses nõudnud võlgnikult nõustaja tasu ja kulutuste katteks deposiiti ettemaksu tasumist summas 720 eurot. Nõutud ettemaks on laekunud ja selle arvel on võimalik katta nõustaja tasu ja kulud. Nõustaja Sirje Tael esitas aruande tehtud tööst ja taotluse tasu saamiseks 8 töötunni eest tunnitasuga 70 eurot tund, kokku 560 eurot millele lisandub käibemaks. Kokku 673 eurot. Kohus loeb aruandes esitatud ajakulu ja taotletud tasu põhjendatuks ja vastavuses olevaks VÕVS § 19 lg 5 alusel välja antud justiitsministri määruses nr 21 04.04.2011. a seatud tingimustega. Kohus määrab nõustaja tasu 673 eurot, mis tuleb välja maksta kohtu deposiidikontole selleks kantud summa arvel. Enam tasutud osas nõustaja tasu summas 47 eurot tagastada Kxxxxx Hxxxxxarvelduskontole nr EE062200001101106255 Swedbank AS-is. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag