Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KIRJELDAV OSA

Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 19. novembril 2020 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi A.D. (kostja) vastu põhivõla 4993 euro 10 sendi, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt omas hageja kostja vastu XX.XX.XXXX lepingust autolaen nr. XXX tulenevat nõuet. Kostja võlgnes hagejale selle lepingu alusel 4993 eurot 10 senti ja viivise 959 eurot 83 senti. Kostja ei suutnud seda summat tervikuna tasuda. Pooled sõlmisid XX.XX.XXXX kompromissilepingu / võlatunnistuse nr XXX, millega hageja loobus 353 euro 10 sendi ulatuses viivise nõuetest ning võimaldas kostjal tasuda kohustuse osamaksetega kompromissisummas 5599 eurot 83 senti (4993 eurot 10 senti + 606 eurot 73 senti). Kostja kinnitas kompromissile alla kirjutamisega, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Pooled lugesid lõppenuks kompromissi punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused hageja ees ning kompromissi sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale kompromissis märgitud kompromissisumma. Kostja tasus 30 eurot, so kompromissi sõlmimise tasu. Kostjal on tasumata kompromissisummas sisalduv põhiosa 4993 eurot 10 senti ja viivis 606 eurot 73 senti. Pooled leppisid kompromissi punktis 3.1 kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ega tasunud maksegraafikus märgitud

summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Kostjat hoiatati, et juhul, kui ta hilineb vähemalt kahe graafikujärgse maksega, on hagejal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15. septembri 2018 osamakse tähtaja möödumisest. Kostja nõustus kompromissi punkti 3.2. kohaselt maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama 15. septembri 2018 osamaksele järgnevast päevast. Kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlik. Kostja võlgneb hagejale seega kompromissisumma põhiosa 4993 eurot 10 senti, kompromissisumma viivise 606 eurot 73 senti; viivise esialgselt põhisummalt 4993 eurolt 10 sendilt alates 16. septembrist 2018 kuni 19. novembrini 2020 määras 0,06 % päevas, kokku 2384 eurot 70 senti ning viivise esialgselt põhisummalt 4993 eurolt 10 sendilt alates

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 550 eurot ja esindajatasu 420 eurot (koos käibemaksuga), kokku 970 eurot. Hageja esindajal kulus dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 3,5 töötundi. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot käibemaksuta. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas nõude kompromissilepingust tuleneva põhivõla, võla sissenõudmiskulude ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kohus hindab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 2 töötundi. Kuna hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, tuleb hageja esindajakulu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos käibemaksuga. Hageja esindajakulu on seega põhjendatud ja vajalik 240 euro ulatuses (sh käibemaks). Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud 790 euro (550 + 240) ulatuses. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 790 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.