Aktsiaseltsi EESTI FOSFORIIT hagi OÜ Bona kv (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Naur vastu nõude tunnustamiseks OÜ Bona kv (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
3500 eurot (mittevaraline nõue)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts EESTI FOSFORIIT (registrikood 10055893, asukoht Lao tn 6, Maardu linn, 74114 Harjumaa, seaduslik esindaja: juhatuse liige K. R. (e-post: xxxx); Kostja: OÜ Bona kv (pankrotis, registrikood 12717559) pankrotihaldur Indrek Naur (e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
09.02.2021 eelistung / kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aktsiaseltsi EESTI FOSFORIIT hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista hagejalt kostja kasuks võlgniku pankrotivarasse menetluskulud 576 eurot
Hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb maksta viivist võlaõigusseaduse (VÕS § 113 lg 1) teises lauses ettenähtud suuruses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
1 (6)
2-20-8136 Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Aktsiaselts EESTI FOSFORIIT (edaspidi hageja) esitas 03.06.2020 Harju Maakohtusse hagiavalduse OÜ Bona kv (pankrotis, edaspidi võlgnik) pankrotihalduri Indrek Nauri (edaspidi kostja) vastu nõude tunnustamiseks summas 34182,88 eurot võlgniku pankrotimenetluses pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1p 2 rahuldamisjärgu nõudena. Hagiavalduse kohaselt kuulutati 22.01.2020 kohtumäärusega välja võlgniku pankrot ja kostja nimetati võlgniku pankrotihalduriks. Hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses 21.03.2020 nõudeavalduse summas 34182,88 eurot ja täiendas seda vastavalt kostja juhistele täiendavate tõenditega. 04.05.2020 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, millel kostja esitas hageja nõude suhtes vastuväite, mille tulemusena jäi hageja nõue tunnustamata. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja PankrS § 106 lg 1 korras nõude tunnustamist kohtu kaudu.
2.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue võlgniku vastu kolmest laenulepingust 31.08.2016 summas 10 000 eurot; 04.10.2016 summas 10101,10 eurot ja 31.12.2018 summas 19252,78 eurot. Võlgnik on nimetatud laenudest tagastanud hagejale 5171 eurot, mistõttu tagastamata summa, so võlgnevus, moodustab 34182, 88 eurot (39353,88 -5171). Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et hageja nõue võlgniku vastu on tõendamata, mistõttu seda ei saa tunnustada. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, samuti olles uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Alates 01.02.2021 kehtiva PankrS § 193 lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 01.02.2021, kohaldatakse nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele PankS § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning TsMS § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või 2 (6)
2-20-8136 pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõude eeldusteks, et nõue on kehtiv ja nõude tunnustamise hagi on esitatud tähtaegselt.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7.Kohus loeb asjas vaidlustamata asjaolude (TsMS § 231 lg 2 ja 4) ja esitatud tõendite alusel tuvastatuks järgmised asjaolud: 22.01.2020 kuulutati välja võlgniku pankrot kuulutati ja kostja nimetati võlgniku pankrotihalduriks; 21.03.2020 esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 34182,88 eurot (tl 4-5); 04.05.2020 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, millel jäeti kostja vastuväite tõttu hageja nõue tunnustamata (tl 24-25); 03.06.2020 esitas hageja hagi kohtusse nõude 34182,88 eurot tunnustamiseks (so tähtaegselt).
8.Pooled vaidlevad hageja nõude tõendatuse üle. Hageja on selgitanud laenu 31.08.2016 summas 10000 eurot osas, et OÜ O kandis võlgnikule 31.08.2016 üle makse selgitusega „Laenu tagasimakse AS Eesti Fosforiit eest“, kuid makse sõnastus on mõneti ebatäpne, kuna mõeldud oli, et OÜ O kannab võlgnikule hageja nimel üle tähtajatu laenu. 04.10.2016 laenu summas 10101,10 eurot osas hageja selgitab, et OÜ A kandis võlgnikule 04.10.2016 üle makse selgitusega „Fosforiidi tn 4b müügihinna ettemaks AS Eesti Fosforiit nimel“, mille eesmärk oli anda võlgnikule hageja poolt tähtajatut laenu. Võlgnik ei olnud Fosforiidi tn 4b tehingu kohaselt õigustatud isikuks. 31.12.2018 laenu summas 19252,78 eurot osas hageja selgitab, et 20.10.2016 lepingu pp-de 2.7.1.-2.7.3. ja 10.1-10.6 kohaste tehingute ja tasaarvestuse tulemusena jäi hagejal võlgniku vastu tähtajatu laenu nõue summas 19252,78 eurot (hageja ja kostja e-kirjavahetus tl 6-8).
9.Hageja poolt esitatud võlgniku pangakonto väljavõttest perioodi 01.01.2015 - 31.12.2016 kohta nähtub, et 31.08.2016 on OÜ O teinud võlgniku pangakontole kande 10000 eurot selgitusega „Laenu tagasimakse AS Eesti Fosforiit eest“. 04.10.2016 on OÜ A teinud võlgnikule makse 10101,10 eurot selgitusega „Fosforiidi tn 4 b müügihinna ettemaks, AS Eesti Fosforiit nimel“ (tl 20-21). Hageja on esitanud 31.08.2016 laenulepingu OÜ O (laenuandja) ja hageja (laenusaaja) vahel, mille kohaselt OÜ O annab hagejale laenu 10000 eurot ja kannab selle hageja palvel võlgniku arveldus-arvele selgitusega „Laenu tagasimakse AS Eesti Fosforiit“ eest (tl 22-23). Hageja on esitanud Tallinna notari S. V. notariaalakti nr 2046, mille kohaselt 20.10.2016 sõlmisid Eesti Vabariik, AS EESTI FOSFORIIT (kui Müüja), OÜ A (kui Ostja), Maardu linn (kui Õigustatud isik), osaühing O ja osaühing F notariaalselt tõestatud müügi - ja hüpoteegi seadmise lepingu, hüpoteekide seadmise võlaõiguslike lepingute lõpetamise kokkuleppe, asjaõiguslepingu isikliku kasutusõiguse seadmiseks, võla üleandmise kokkuleppe, kinnistu müügilepingu ning asjaõiguslepingud, mille esemeks on maaüksus asukohaga Fosforiidi 4b Maardu linnas pindalaga 17513 m2 koos selle oluliste osadega ja 3 (6)
2-20-8136 päraldistega (edaspidi leping). Lepingu p 2.7 jj nähtuvalt Müüja esindaja ja Ostja esindaja ning Osaühing F esindaja avaldavad ja kinnitavad, et: 2.7.1. Osaühing F ja OÜ Bona kv (registrikood 12717559) sõlmisid 17.09.2014.a laenulepingu, millest tuleneva nõude OÜ Bona kv vastu on Osaühing F loovutanud Ostjale (võla-usaldaja vahetumine). Ostja, OÜ Bona kv ja Müüja sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt on eel-viidatud laenulepingu järgseks võlgnikuks Ostja ees Müüja (võlgniku vahetumine). 2.7.2. Osaühing F ja M AKTSIASELTS (registrikood xxxx) sõlmisid 10.11.2015.a ja 13.07.2016.a laenulepingud, millest tulenevad nõuded M AKTSIASELTS’i vastu on Osaühing F loovutanud Ostjale (võlausaldaja vahetumine). Ostja, M AKTSIASELTS ja Müüja sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt on eelviidatud laenulepingute järgseks võlgnikuks Ostja ees Müüja (võlgniku vahetumine). 2.7.3. lepingu punktides 2.7.1 nimetatud 2.7.2. nimetatud laenulepingute, nõude loovutamise lepingute ja kokkulepete alusel võlgneb Müüja selle lepingu sõlmimise hetkel Ostjale kokku 44 165 eurot ning see nõue on muutunud selle lepingu sõlmimise hetkeks sisse nõutavaks. Lepingu pp 10.1-10.6 kohaselt: 10.1 Müüja müüb lepingu eseme Ostjale hinnaga 140 000 eurot (edaspidi müügihind), millest 15 422,95 eurot on Müüjale tasutud enne selle lepingu sõlmimist ja mille saamist Müüja poolt kinnitab Müüja esindaja oma allkirjaga sellel lepingul. Müügihind ei sisalda ja sellele ei lisandu käibemaksu. 10.2. Müügi-hinnast 45 300 eurot loetakse Ostja poolt tasutuks lepingu punktis 9 nimetatud võlakohustuse üle võtmisega. 10.3. Müügihinnast 44 165 eurot kohustub Ostja tasuma Müüjale koheselt. 10.4. Müüja teeb Ostjale ettepaneku tasaarvestada Müüja poolt selle lepingu punktides 2.7.1 ja 2.7.2. nimetatud lepingute alusel Ostjale võlgnetav summa 44 165 eurot Ostja poolt selle lepingu punkti 10.3 alusel Müüjale võlgnetava summaga 44 165 eurot.
10.5.Müüja ja Ostja avaldavad, et soovivad selle lepingu sõlmimisega tasaarvestada lepingu punktis 10.4. nimetatud vastastikused nõuded 44 165 euro ulatuses. Nimetatud tasaarvestuse tulemusena lõpeb selle lepingu punktist 10.3 tulenev Müüja nõue summas 44 165 eurot Ostja vastu täies ulatuses ning selle lepingu punktides 2.7.1 ja 2.7.2. nimetatud lepingutest tulenev Ostja nõue Müüja vastu summas 44 165 eurot täies ulatuses. 10.6. Müügihinnast 35 112,05 eurot on Ostja enne selle lepingu sõlmimist hoiustanud Tallinna notar S. V. hoiukontole S’is (notariaalakti tõestaja kinnitab nimetatud rahasumma olemasolu notarikontol) ning Müüja ja Ostja lepivad kokku, et notariaalakti tõestaja edastab hoiustatud raha Müüja soovil ja palvel Osaühing O (registrikood xxxx) kontole nr xxxx kolme (3) pangapäeva jooksul arvates selle lepingu sõlmimisest, märkides maksekorralduse selgitusse: „makse AS Eesti Fosforiit ja OÜ O vahel 17.03.2014.a sõlmitud laenulepingu alusel“ (tl 9-19).
10.Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja poolt esitatud tõendid kolme väidetava laenulepingu/tehingu alusel laenu andmist võlgnikule (VÕS § 396 jj) ei tõenda. OÜ O poolt 31.08.2016 tehtud makse 10000 eurot puhul kohus nõustub kostjaga, et makse selgitus viitab hoopis sellele, et hageja on olnud OÜ-le Bona kv laenu eest võlgu ja OÜ O on kolmanda isikuna hageja poolt võetud laenu summas 10000 eurot OÜ-le Bona Kv tagastanud. Hageja seisukoht, et makse selgitus on ebatäpne, on kohtu hinnangul paljasõnaline. Kohus osutab, et makse selgitus vastab täpselt hageja poolt esitatud OÜ O ja AS Eesti Fosforiit vahelisele 31.08.2016 laenulepingule (p 1.3.selgitus „Laenu tagasimakse AS Eesti Fosforiit eest“). Kohtu hinnangul võib seega järeldada, et hageja on võtnud võlgnikult saadud laenu tagasimaksmiseks omakorda OÜ-lt O 10000 eurot laenu ja OÜ O on kolmanda isikuna teostanud võlgnikule selles summas laenu tagasimakse. Kohus ei jaga hageja arvamust, et hageja väite ümberlükkamiseks (et ikkagi hageja on andnud võlgnikule 10000 eurot laenu) peaks kostja omapoolselt tõendama, kas hageja oli võlgnikule 10000 eurot võlgu. Üldise tõendamiskoormise jagunemise põhimõtte kohaselt (TsMS § 230 lg 1) peab oma nõuet tõendama see pool, kes nõude esitab. Seega antud juhul kui hageja väidab, et OÜ O tegi võlgniku kontole makse seetõttu, et hageja oli laenanud võlgnikule 10000 eurot, peab hageja
4 (6)
2-20-8136 tõendama laenulepingu olemasolu hageja ja võlgniku vahel. Kohtu hinnangul pole hageja sellekohaseid tõendeid esitanud.
11.OÜ A poolt 04.10.2016 võlgniku kontole tehtud makse 10101.10 eurot puhul on hageja väidete kohaselt laenu andmine võlgnikule tõendatud sellega, et võlgnik ei olnud 20.10.2016 lepingu järgi (tl 9-19) õigustatud isikuks ning kui hageja poolt võlgnikule laenu andmist eitada, siis puudub põhjus, miks on OÜ A summa 10101,10 eurot võlgnikule üle kandnud. Nõude puhul 19252,78 eurot puhul peaks hageja arvates võlgnikule antud laenu kinnitama lepingu pp-dest 2.7.1-2.7.3. ja 10.1-10.6 nähtuvad lepinguosaliste tehingud ja tasaarvestused. Kohus jagab ka hageja nõuete 10101,10 eurot ja 19242,78 eurot osas kostja seisukohta, et ka nende nõuete osas pole hageja tõendanud ei laenulepingute olemasolu ega laenude üleandmist hageja poolt võlgnikule (TsMS § 230 lg 1). Kohus osutab, et võlgnik ise ei ole 20.10.2016 lepingu osas lepinguosaline ega ole võtnud sellega seoses kellegi ees mingeid kohustusi. OÜ A poolt tehtud 04.10.2016 makse 10101,10 eurot selgitusest ei nähtu mingit seost hageja poolt võlgnikule väidetavalt antud laenuga. Ka hageja väidetava nõude 19252,78 eurot osas ei leia kohus mingit põhjendust, millest tulenevalt on võlgnik väidetavalt endale sellise kohustuse võtnud. See, et kolmandad isikud on ilma võlgniku osavõtuta omavahel mingeid tehinguid teinud ja tasaarvestanud, ei anna alust järelduseks, et võlgnik on jäänud laenusuhte alusel hagejale midagi võlgu.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata ja seega hageja nõude võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda (PankrS § 150 lg 1 p 1).
14.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
15.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
16.Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv (300 eurot). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud võlgniku pankrotivara arvel õigusabikulu 924 eurot. Kostja kui 5 (6)
2-20-8136 vandeadvokaat viitab oma õigusabikulude puhul alates 01.02.2021 jõustunud PankrS § 65 lg 14, mille kohaselt kui haldur vastab TsMS § 218 lg 1 ja 2 lepingulisele esindajale seatud nõuetele ja osaleb oma ülesannete tõttu kohtuvaidlustes ilma täiendavat õigusabi kasutamata, võib ta nõuda kohtuvaidlusega seotud õigusabikulude väljamõistmist menetluskuluna pankrotivarasse menetlusosaliselt, kelle kanda jäävad menetluskulude jaotuse kohaselt menetluskulud. Hageja ei ole kostja menetluskulu nimekirja suhtes seisukohta esitanud. Kohtu hinnangul on kostja ajakulu, võttes arvesse kostja kui vandeadvokaadi kvalifikatsiooni mõnevõrra ülepaisutatud. Nii leiab kohus, et hagiavalduse ja selle lisadega tutvumisele on mõistlik ajakulu 100 min (kostjal 140 min), hageja seisukohtadele 05.01.2021 vastuse koostamine 40 min (kostjal 90), istungiks ettevalmistumine, istungil osalemine 30 min (kostjal 45) ja täiendava seisukoha koostamine 40 min ulatuses oli põhjendamatu (0), kuna kordas eelmiseid seisukohti. Seega on kostja mõistlik õigusabi ajakulu kohtu hinnangul 240 minutit, st 4 tundi.
17.Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot. Kohus peab õigusabiteenuse tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja on kinnitanud, et õigusabikulule lisandub käibemaks, kuna Bona kv ei ole käibemaksukohuslane. Seega on kostja põhjendatud õigusabikuluks koos käibemaksuga 576 eurot (4 x 120 + km), mille kohus hagejalt kostja kasuks välja mõistab.
18.Menetluskulude hüvitamisel soovib kostja ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 järgi peab hageja kostjale maksma käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni.
19.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.