Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

27.01.2021 võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas võlgnikule ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul turuväärtust omav vara puudub, sissetulek on 500-600 eurot, kohustusi on 20 684,15 euro ulatuses. Tagasivõitmise võimalus võib esineda – 08.01.2021 on võlgnik võõrandanud temale kuulunud sõiduki (xxx), mis võlgniku sõnul võõrandati võla katteks, kuid täpsemat infot võlgnik tehingu osas ei soostunud avaldama. Võlgniku kontodelt ei nähtu, et ostja oleks võlgnikule eelnevalt laenu andnud või et sõiduki eest oleks tasutud. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ja püsiv maksejõuetus saabus 2020.a detsembris. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu kindlaksmääramiseks. 26.02.2021 määrusega andis kohus võlgnikule tähtaja soovi korral ajutise halduri aruande osas seisukoha ning kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse esitamiseks; samuti määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 1 500 eurot tähtajaga 08.03.2021 ning avaldas 26.02.2021 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul turuväärtust omav vara puudub (kontodel on 22,30 eurot, mis ei kuulu arestimisele; võlgnik omab xxx osa, mis ajutise halduri hinnangul on väärtusetu) ning kohustusi on vähemalt 20 684,15 euro ulatuses, võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Tagasivõitmise võimalus võib esineda, kuid nõuete esitamine eeldab rahaliste vahendite olemasolu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgnik ei esitanud koos pankrotiavaldusega avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, võlgnik ei esitanud avaldust ka kohtu poolt 26.02.2021 määruses selleks antud tähtajaks. Seetõttu puudub ka PankrS § 171 lg 11 (kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid) alus pankroti väljakuulutamiseks. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise ajaks 2020.a detsembrit. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 01.02.2021, seetõttu lähtub kohus kooskõlas PankrS § 193 lg-ga 5 ajutise halduri tasu osas kuni 31.01.2021 kehtinud pankrotiseaduse regulatsioonist (sh

PankrS §-dest 23 ja 65). PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8,5 tundi. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 80 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Võlgnik ajutise halduri tasule vastuväiteid ei esitanud. Kohus määrab halduri tasuks 680 eurot (lisandub käibemaks). Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd vara puudub ja deposiiti ei ole tasutud, mõistab kohus ajutise halduri tasust 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) välja riigi vahenditest. Ülejäänud osas mõistab kohus tasu välja võlgnikult. Tasu maksta välja OÜ INC Partner arveldusarvele. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.