Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
08. märts 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-13629
Tsiviilasi
LM Ehitus osaühingu hagi osaühingu Insalko Baltic vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
11 764.08 eurot
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja LM Ehitus osaühing (registrikood 12507678, asukoht Standardi väikekoht 2-14, Aespa alevik, Kohila vald, Rapla maakond); hageja lepinguline esindaja Erki Casar (e-post [email protected]); kostja osaühing Insalko Baltic (registrikood 10761608, asukoht Punane 40a, Tallinn, e-post [email protected], [email protected]); kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, Rävala pst 4, Tallinn, e-post [email protected])
I.
Kinnitada LM Ehitus osaühingu ja osaühingu Insalko Baltic vaheline kompromiss järgmiselt:
2-20-13629
Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega LM Ehitus osaühingu hagis osaühingu Insalko Baltic vastu võlgnevuse nõudes.
III.
Rahuldada LM Ehitus osaühingu taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tagastada käesoleva kohtumääruse jõustumisel pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 300 (kolmsada) eurot, mis tuleb vastavalt hageja soovile kanda hageja, LM Ehitus osaühingu arveldusarvele nr EE402200221057883596 Swedbank AS-is.
IV.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on LM Ehitus osaühingu (edaspidi LM Ehitus OÜ) hagi osaühingu Insalko Baltic (edaspidi OÜ Insalko Baltic) vastu põhivõlgnevuse 10 560 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 357.28 eurot ja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise nõudes. Pooled on 05.03.2021 esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada selleks kohtuistungit pidamata. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest loobumises. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
2-20-13629 TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kompromissi kinnitamine Harju Maakohtu menetluses on LM Ehitus OÜ hagi OÜ Insalko Baltic vastu põhivõlgnevuse 10 560 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 357.28 eurot ja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise nõudes. Pooled on 05.03.2021 esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada selleks kohtuistungit pidamata. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest loobumises. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja taotleb poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Hagiavalduse esitamisel on hageja 18.09.2020 tasunud riigilõivu summas 600 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb
2-20-13629 hagejale tagastada käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust, s.o 600 eurost pool, s.o 300 eurot. Riigilõiv tuleb vastavalt hageja taotlusele kanda hageja arveldusarvele nr EE402200221057883596 Swedbank AS-is.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.