lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-14962/10

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 08.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-14962/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2142
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 177 lg 1, 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 175 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-20-14962

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks- 8. märts 2021, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-20-14962

Tsiviilasi

M. S. hagi M. K. vastu 9978,36 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

10 618,36 eurot

Menetlusosalised ja nende hageja M. S. (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX), esindajad lepinguline esindaja R. K., e-post XXX; kostja M. K. (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada M. S. hagi M. K. vastu 9978,36 euro ja lisanduva viivise nõudes.
2.Välja mõista M. K. M. S. kasuks 9978,36 eurot, millest 8000 eurot on põhinõue, 1480 eurot intress ja 498,36 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 12.10.2020 seisuga.
3.Välja mõista M. K. M. S. kasuks viivis protsendina põhinõudelt 8000 eurot alates 13.10.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 07.10.20262-25-6686/41Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 07.10.20262-26-1130/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 07.10.20262-26-20425/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 06.10.20262-24-100278/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.10.20262-25-7193/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.10.20262-25-125972/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 218 lg 1Lepinguline esindaja
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavus
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 397Laenuintress
4.Jätta menetluskulud M. K. kanda.
5.Määrata tsiviilasjas nr 2-20-14962 M. S. menetluskulude rahaliseks suuruseks 1080 eurot, millest 600 eurot on riigilõiv ja 480 eurot lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga.
6.Välja mõista M. K. M. S. kasuks menetluskulud 1080 eurot.
7.Välja mõista M. K. M. S. kasuks viivis menetluskuludelt 1080 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue

M. S. (hageja) on esitanud Tartu Maakohtusse hagi M. K. (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista põhivõla 8000 eurot, intressi 1480 eurot, 12.10.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 498,36 eurot ja põhinõudelt lisanduva viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.01.2019 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja 27.12.2018 kostjale laenu 8000 eurot tagasimaksmise tähtajaga 01.01.2020. Lisaks laenu tagastamisele kohustus kostja tasuma laenusummalt intressi 8% (640 eurot) kuus ehk laenuperioodil kokku 7680 eurot (12 × 640). Kostja on tasunud 10 intressimakset kogusummas 6200 eurot, kuid jätnud tagastamata laenu ja osaliselt maksmata intressid 1480 eurot. Kostja on 03.08.2020 elektronkirjas kinnitanud võlgnevuse olemasolu ja lubanud oma kohustuse täita, soovides selleks maksegraafikut. Samas ei ole kostja allkirjastatud maksegraafikut hagejale tagastanud. Kuna hageja nõue muutus sissenõutavaks 02.01.2020, on hageja nimetatud kuupäevast alates arvestanud põhinõudelt viivist, mis 12.10.2020 seisuga on 498,36 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt lisanduva viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 01.01.2019 laenulepingust, hageja AS SEB Pank pangakontode väljavõtetest, hageja 03.08.2020 nõudekirjast kostjale, kostja 03.08.2020 elektronkirjast, poolte kirjavahetusest perioodil 03.08.2020 kuni 15.09.2020 ja viiviseraportist (tl 6-14). Kostja vastus Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega 26.01.2021 (tl 38). Hagi menetlusse võtmise määruses kohustas kohus kostjat vastama hagile 28 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, hoiatades, et kohtule tähtaegselt kirjalikult vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagile vastamata jätmisel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kättetoimetamise teatisest nähtuvalt on kostjat teavitatud, et ta võib keelduda dokumentide vastuvõtmisest, kui need ei ole talle arusaadavas keeles ega kättetoimetamiskoha ametlikus keeles. Kohtule ei ole teada, et kostja oleks pärast dokumentide kättesaamist need eespool nimetatud põhjusel seitsme päeva jooksul Hispaania pädevale asutusele tagastanud. Kohtu põhjendused

1.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
2.Kohus märgib esmalt, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lõigete 2 ja 4 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, ei ole vaidluse all järgmised asjaolud: - pooled sõlmisid 01.01.2019 laenulepingu; - hageja kandis laenusumma 8000 eurot kostja pangakontole 27.12.2018; - kostja kohustus tagastama laenu hiljemalt 01.01.2020; - kostja kohustus laenusummalt tasuma intressi 8% (640 eurot) kuus ehk 7680 eurot aastas (12 × 640); - kostja täitis oma lepingulisi kohustusi osaliselt, tasudes 10 intressimakset kogusummas 6200 eurot ja jättes laenusumma 01.01.2020 üldse tagastamata; - hageja nõue muutus sissenõutavaks 02.01.2020; - 03.08.2020 ja 24.08.2020 elektronkirjas on kostja kinnitanud võlgnevuse olemasolu ja lubanud oma kohustuse täita. 2(5)
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
4.Hageja on esitanud kohtule 01.01.2019 sõlmitud laenulepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
5.Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale 12.10.2020 seisuga tagastamata laenusummana 8000 eurot. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel (VÕS § 103 lg 1). Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 8000 eurot tagastamata laenusumma (põhinõue) katteks.
6.Hageja nõuab kostjalt intressi 1480 eurot väljamõistmist. Tulenevalt VÕS § 397 lõikest 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu p 2.3 kohaselt on pooled leppinud kokku laenusummalt makstavas intressimääras 8% kuus. Kohus märgib, et laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja laenusaajana on lepingut sõlmides sellise määraga nõustunud. Hagiavaldusest ja hageja pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on kostja intressivõlgnevus 1480 eurot (7680 – 6200). Hageja on kostja poolt makstud summad laenulepingu p 2.6.1 alusel arvestanud intressi katteks. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi korrektselt, on hageja intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja 1480 eurot intresside katteks.
7.Hageja nõuab laenusumma mitteõigeaegse tasumise eest kostjalt seadusjärgses määras viivist. Viiviseraporti kohaselt on viivist arvestatud perioodil 02.01.2020 kuni 12.10.2020 ja lähtutud on viivisemäärast 8% aastas. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd kostja on olnud viivituses oma rahalise kohustuse täitmisega, on hageja õigustatud viivist nõudma. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise määrale ega arvestusele, olles nõustunud hageja esitatud viivisenõudega. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 498,36 eurot perioodi 02.01.2020 kuni 12.10.2020 eest.
8.Hageja on esitanud kohtule ka lisanduva viivise nõude ja palunud kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni 3(5)

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus märgib, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ka lisanduv viivis seadusjärgses määras põhinõudelt 8000 eurot alates 13.10.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

9.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus M. S. hagi ning mõistab M. K. M. S. kasuks välja 9978,36 eurot, millest 8000 eurot on põhinõue, 1480 eurot intress ja 498,36 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 12.10.2020 seisuga. Lisaks mõistab kohus välja ka viivise protsendina põhinõudelt 8000 eurot alates 13.10.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lõikele 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hageja hagiavalduse, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
11.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuludeks riigilõiv 600 eurot ja lepingulise esindaja kulu 660 eurot koos käibemaksuga.
11.1.Kuna hageja poolt haginõudelt tasutud riigilõiv 600 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi, mis vastab tsiviilasja hinnale, on riigilõivu tasutud seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu 600 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.
11.2.Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 järgi. TsMS § 175 lõikes 1 sätestatud põhimõtte järgi on lepingulise esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiks esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade esitamise puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 4(5)

Antud tsiviilasjas on hagejat esindanud XXX jurist R. K, olles hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud 660 eurot koos käibemaksuga (hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada). Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot koos käibemaksuga. Viidatud tunnihind on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Õigusabiteenus on seisnenud kliendi konsulteerimises, materjalide läbitöötamises, hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises (ajakulu kokku 5 tundi) ning menetluskulude nimekirja koostamises (ajakulu kokku 30 minutit). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Kuna kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule, loeb kohus kliendiga konsulteerimise ja materjalide läbitöötamise hõlmatuks menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega (eeskätt hagiavalduse koostamine). Kohus arvestab siinjuures ka asjaolu, et hageja esindaja on hagi aluseks olevate asjaoludega olnud kursis juba 03.08.2020 nõudekirja koostades, mistõttu ei ole menetlusdokumendi (hagi) koostamine esindajale olnud õiguslikult keerukas. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (laenulepingu rikkumine), hageja nõude olemust (täitmisnõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja -mahukas, kostja hagile ei vastanud), esindaja tunnitasu hinda ning hageja menetlusdokumendis esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et õigusabikulud, mis on seotud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja koostamisega on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes summas 480 eurot (4 tundi × 120 eurot). Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1080 eurot (600 + 480), mis menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

12.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskuludelt 1080 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.10.20262-26-20958/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.10.20262-25-112081/12Tartu Maakohus Valga kohtumaja