Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
08. märts 2021, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-7471
Tsiviilasi
Xxxx hagi Xxxx, A A, V-M L, V T ja G P`i vastu leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
Menetlustoiming
ja
nende hageja Xxxx (registrikood xxxx, asukoht xxxx; e-post: xxxx); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat T R (xxxx; epost: xxxx); kostja 1 Xxxx (registrikood xxxx, asukoht xxxx; e-post: xxxx); kostja 2 A A (isikukood xxxx, elukoht xxxx); kostja 3 V-M L (isikukood xxxx, elukoht xxxx); kostja 4 V T (isikukood xxxx, elukoht xxxx); kostja 5 G P (isikukood xxxx, elukoht xxxx); kostjate esindajad vandeadvokaat A R (xxxx, e-post: xxxx) ja advokaat K K (xxxx, e-post xxxx). kompromissi kinnitamine, tagatise arvelt menetluskulude väljamaksmine ja riigilõivu tagastamine
2-15-7471 1.2 hageja kinnitab, et temal ei ole kostjate vastu ükskõik mis nõudeid mis tulenevad 24.11.2014 (ametitegevuse raamatu nr xxxx) sõlmitud osaühingu osade müügilepingust (kohustustehingust) ega ei ole ka ükskõik milliseid teisi nõudeid kostjate vastu; 1.3 pooled on kokku leppinud, et käesolev kompromiss reguleerib lõplikult tsiviilasjas nr 2-157471 esitatud nõudeid ning nõude aluseks olevast suhtest pooltele tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et hagejal ei ole enam nõudeid ega pretensioone kostjate vastu; 1.4 hageja kinnitab, et peale kompromissi sõlmimist ja täitmist ei ole tal kostjate vastu nõudeid; 1.5 kostjad kinnitavad, et peale kompromissi sõlmimist ja täitmist ei ole neil hageja vastu nõudeid; 1.6 pooled avaldavad ning hageja vaieldamatult kinnitab, et summas 5500 (viis tuhat viissada) eurot menetluskulude tagatise andmise põhjus ei ole ära langenud ning sellest johtuvalt ei taotle hageja 5500 (viis tuhat viissada) euro endale tagastamist, vaid palub kohtul 5500 (viis tuhat viissada) eurot üle kanda kostjatele kompromissi p-s 1.7 toodud põhjendustel; 1.7 pooled on kokku leppinud, et hageja kannab kostjate menetluskulud summas 5500 (viis tuhat viissada) eurot kohtudeposiidis oleva raha arvelt. Pooled lepivad kokku ning hageja annab oma tagasivõetamatu nõusoleku deposiidis oleva raha arvelt tasuda kostjate menetluskulud summas kokku 5500 (viis tuhat viissada) eurot OÜ xxxx arveldusarvele xxxx; 1.8 ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda; 1.9 kompromissi sõlmimisega loevad pooled vaidluse lahendatuks. Pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise suhtes kompromissi kinnitamise järgselt mistahes nõudeid ega pretensioone; 1.10 pooled on kokku leppinud, et käesolev kohtulik kompromiss on konfidentsiaalne ega kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele.
2-15-7471
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 5 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
I Asjaolud Xxxx esitas 18.05.2015 hagiavalduse Xxxx, A A, V-M L’u, V T’i ja G P’i vastu leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudes. Hageja nõue tulenes lühidalt sellest, et hageja ja kostjad sõlmisid 24.11.2014 xxxx notar T L poolt tõestatud lepingu (OÜ xxxx müügileping), milles lepiti kokku OÜ xxxx osade müük kostjatelt 2-5 hagejale. Kostjad rikkusid lepingust tulenevaid kohustusi, millised lepingu rikkumised andsid kokkuvõttes hagejale õiguse lepingust taganemiseks ja leppetrahvi nõudmiseks ning lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjate esindaja edastas 04.03.2021 kohtule kinnitamiseks tsiviilasjas nr 2-15-7471 kostjatega sõlmitud kompromissi, mille hageja ja kostjad paluvad kinnitada ja menetluse tsiviilasjas nr 215-7471 lõpetada selleks kohtuistungit pidamata. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled paluvad lühendada kompromissi kinnitava määruse edasikaebetähtaega 5 päevani alates määruse kättesaamisest. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
2-15-7471 TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kompromissi kinnitamine Harju Maakohtu menetluses on Xxxx hagi Xxxx, A A, V-M L’u, V T’i ja G P’i vastu leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudes. Kostjate esindaja edastas 04.03.2021 kohtule kinnitamiseks tsiviilasjas nr 2-15-7471 kostjatega sõlmitud kompromissi, mille hageja ja kostjad paluvad kinnitada ja menetluse tsiviilasjas nr 215-7471 lõpetada selleks kohtuistungit pidamata. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled paluvad lühendada kompromissi kinnitava määruse edasikaebetähtaega 5 päevani alates määruse kättesaamisest. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et hageja kannab kostjate menetluskulud summas 5500 eurot kohtudeposiidis oleva raha arvelt, ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled paluvad kohtul märkida kompromissi kinnitavas kohtumääruses, et kohtudeposiidis oleva raha arvelt tasutakse kostjate menetluskulud summas 5500 eurot ning kohustada Rahandusministeeriumit tasuma 5500 eurot kostjate menetluskulude katteks OÜ xxxx arveldusarvele xxxx. 05.02.2016 kohtumäärusega rahuldas Harju Maakohus kostjate taotluse osaliselt ning kohustas hagejat andma kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatist kokku 10 890 eurot. 25.04.2016 kohtumäärusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 05.02.2016 kohtumääruse osaliselt ning kohustas hagejat andma kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatist kokku 5856 eurot. 09.05.2016 tasus hageja kostjate menetluskulude katteks tagatist summas 5000 eurot, 09.05.2016 tasus hageja eest kostjate menetluskulude katteks tagatist summas 856 eurot osaühing Sild. 27.10.2017 kohtumäärusega rahuldas Harju
2-15-7471 Maakohus kostjate taotluse ning kohustas hagejat andma kostjate eeldatavate menetluskulude katteks täiendavat tagatist kokku 2000 eurot. 17.11.2017 tasus hageja kostjate menetluskulude katteks tagatist summas 2000 eurot. 17.04.2018 kohtumäärusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus kostjate taotluse osaliselt ning kohustas hagejat andma kostjate eeldatavate menetluskulude katteks täiendavat tagatist kokku 495 eurot. 03.05.2018 tasus hageja kostjate menetluskulude katteks tagatist summas 495 eurot. 08.01.2020 kohtumäärusega rahuldas Harju Maakohus kostjate taotluse osaliselt ning kohustas hagejat andma kostjate eeldatavate menetluskulude katteks täiendavat tagatist kokku 2376 eurot. 10.02.2020 tasus hageja eest kostjate menetluskulude katteks tagatist summas 2376 eurot xxxx osaühing. 30.01.2020 kohtumäärusega rahuldas Harju Maakohus kostjate taotluse ning kohustas hagejat andma kostjate eeldatavate menetluskulude katteks täiendavat tagatist kokku 1980 eurot. 20.07.2020 tasus hageja eest kostjate menetluskulude katteks tagatist summas 1980 eurot S S. Lähtudes eeltoodust ja poolte kokkuleppest, tuleb rahuldada poolte taotlus kostjate menetluskulude väljamaksmiseks hageja poolt kostjate menetluskulude katteks antud tagatise arvelt. Hageja poolt kostjate menetluskulude katteks kohtu deposiiti tasutud tagatise arvelt maksta välja 5500 eurot kostjate menetluskulude katteks OÜ xxxx arveldusarvele nr xxxx. Tagatis kokku 5500 euro ulatuses tuleb välja maksta 09.05.2016 tasutud tagatiste arvelt. Tagatise tagastamine Hageja on esitanud taotluse ülejäänud kohtudeposiidis oleva rahasumma 7207 eurot tagastamiseks hagejale ning hageja palub tagastamisele kuuluva summa kanda üle järgmiselt: 3053 eurot xxxx OÜ arvelduskontole nr xxxx ja 4154 eurot OÜ xxxx arvelduskontole nr xxxx. Kuna esitatud taotlus on puudusega, annab kohus hagejale eraldi kohtumäärusega tähtaja taotluse puuduse kõrvaldamiseks. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja taotleb poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, kandes tagastamisele kuuluva summa xxxx OÜ arvelduskontole nr xxxx. Hagiavalduse esitamisel on hageja eest 18.05.2015 tasunud riigilõivu summas 1100 eurot osaühing xxxx. Lähtudes eeltoodust tuleb hagejale tagastada käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust, s.o 1100 eurost pool, s.o 550 eurot. Riigilõiv tuleb vastavalt hageja taotlusele kanda xxxx OÜ arveldusarvele nr xxxx. Asja arutamise kinniseks kuulutamine Pooled paluvad TsMS § 4 lg 4 ja TsMS § 38 lg 2 koostoimes kuulutada käesoleva asja arutamine kinniseks, kuna pooled on kokku leppinud kompromissi konfidentsiaalsuses, mistõttu ei kuulu see avaldamisele kolmandatele isikutele. Kohus ei rahulda poolte taotlust kuulutada menetlus kinniseks. Pooled ei ole kompromissi konfidentsiaalsuses kokku leppimisel viidanud TsMS § 38 lg 1 p-le 6, kuid kohus analüüsib nimetatud sätet, kuna kohus võib menetluse või osa menetlusest ka omal algatusel kinniseks kuulutada. TsMS § 38 lg 1 p 6 sätestab, et kohus kuulutab menetluse menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik ärisaladuse või muu sellesarnase
2-15-7471 saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem. Ärisaladuse mõiste ei ole Eesti õiguskorras üheselt defineeritud. Konkurentsiseaduse § 63 lg 1 kohaselt loetakse ärisaladuseks niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Definitsioon on suunatud Konkurentsiameti ametnikele, kellel ei ole üldjuhul õigust avaldada teenistusülesannete täitmise käigus teada saadud ärisaladust. Siiski annab loetelu üldise ülevaate ettevõtja võimalike ärisaladuste kohta. Ärisaladuse mõiste sisulisel määratlemisel on võimalik kasutada TRIPS-lepingu art 39 lg-t 2, mille kohaselt füüsilistel ja juriidilistel isikutel peab olema võimalus takistada nende seadusliku kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma nende nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega, tingimusel et: a) selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad; b) sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu; c) selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Saksamaa Liidukohtu praktika kohaselt on ärisaladust defineeritud järgmiselt: "Ärisaladus on asjaolu, mis on seotud ettevõtlusega, mida teab piiratud ring isikuid ja mille saladuses hoidmise tahe ettevõtja poolt peab olema kas dokumenteeritud või vähemalt selgelt äratuntav." (RKKKo 3-1-1-46-09 p 10.2). Käesoleva tsiviilasja vaidluse sisu nendele tingimustele ei vasta. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul TsMS § 38 lg 1 p-s 6 sätestatud eeldust menetluse kinniseks kuulutamiseks. Kohtu hinnangul ei ole asja vaidluse sisu arvestades vaidluse keskmes poolte ärisaladusi või muid sellesarnaseid saladusi, mis tingiks nende kaitse. TsMS § 38 lg 2 kohaselt võib kohus kuulutada menetluse menetlusosalise taotlusel kinniseks ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestamata juhul, kui selleta oleks ilmselt ohustatud objektiivne õigusemõistmine, või kui kinnises menetluses on oluliselt suurem võimalus veenda pooli lõpetama menetlus kompromissiga või neid muul viisil lepitada. Kohtu hinnangul ei nähtu asjaolusid, mille alusel võiks arvata, et menetluse kinniseks kuulutamiseta oleks ilmselt ohustatud objektiivne õigusemõistmine. Samuti on antud juhul pooled juba sõlminud kompromissi, mistõttu ei tule kohaldamisele ka TsMS § 38 lg 2 teine alternatiiv. TsMS § 462 lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Kohus jätab küll rahuldamata poolte taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks, kuid kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud asendada andmesubjektide nimed initsiaalidega. Samuti on põhjendatud jätta kohtulahendi avalikustamisel lahendis avalikustamata poolte registri- ja isikukoodid, aadressid ning kontaktandmed, samuti esindajate nimed ja kontaktandmed.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.