AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus E P vastu kahju nõudes
Tsiviilasja hind Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
2832,50 eurot Avalduse lahendamine Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829; asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn) Avaldaja lepinguline esindaja: ([email protected])
Arvi
Luhakooder
Puudutatud isik: E P (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxxx) Puudutatud isiku lepinguline esindaja Irina Reva (e-post [email protected]) Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada.
2.Välja mõista puudutatud isikult E Plt avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks põhivõlgnevus 1791 eurot ning viivis seisuga 22.03.2020 summas 897,53 eurot.
3.Välja mõista puudutatud isikult E Plt avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks viivis tagastamata põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.03.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
Välja mõista E Plt menetluskulu 838 eurot AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks.
6.Välja mõista E Plt AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude (s.o 838 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse (riigilõiv 50 eurot) 15 päeva jooksul kättetoimetamisest alates Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud ja avaldaja nõue AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (avaldaja) on UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaal üldõigusjärglane, kes omakorda on Codan Forsikring A/S Eesti filiaali üldõigusjärglane, kes on kindlustanud korteri aadressil Tallinn, X tee x-x. Avaldaja ja korteriomanik K K on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 441240x1. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 63 eurot. 09.07.2013 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus X tee x-x korteris veekahju. Uputus toimus 06.07.2013, uputuse põhjustas korter x. Korteri nr x üürnik, I N, selgitas avaldajale, et veekahju sai alguse vannitoast, kus lekkis roostetanud kraani üleminek. Koos selgitusega edastas I N fotod vannitoa kraanist, millelt on näha roostejäljed vannitoa seinal ning puuduv kraani üleminek (ekstsentrik). Lekkiva ekstsentriku korteris nr x asendas X OÜ. Avaldaja esindaja, X X OÜ vaatas 09.07.2013 kahjustada saanud korteri nr x üle ning vormistas ülevaatuse akti ning kahjustada saanud toa skeemi. Akti kohaselt on kahjustada saanud lagi ja tapeet. Kahjustada saanud toa remondiks koostas hinnapakkumise X OÜ summas 1854 eurot. Avaldaja hinnangul oli esitatud hinnapakkumine mõistlik ning vastas kahjustuste parandamiseks vajalikele kulutustele. X OÜ remontis kahjustada saanud toa. Avaldaja hüvitas kahju summas 1791 eurot. Omavastutus summas 63 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. E P (puudutatud isik) on korteriomandi Tallinn, X tee x-x omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 12.12.2013 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 29.12.2013. Puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud. Eeltoodust tulenevalt palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista kahju summas 1791 eurot, viivise seisuga 23.03.2020 summas 898,34 eurot ning edasiulatuva viivise seaduses sätestatud määras. Puudutatud isiku vastuväited Puudutatud isik ei vaidlustanud oma vastuses asjaolu, et korter X tee x – x on saanud 06.07.2013 korteris x toimunud veeuputuse tagajärjel kahjustada ja kahjustuse eest vastutab puudutatud isik. Samas leidis puudutatud isik, et nõue on aegunud. Samuti ei nõustunud puudutatud isik kahjunõude suurusega. Olukorras, kus korter oli kahjustatud minimaalselt, ei ole põhjendatud ega mõistlik, et kahjustatud korteri omanik sai uue kapitaalselt remonditud toa puudutatud isiku
arvel. Puudutatud isik leidis, et ta peab hüvitama kahju vaid selles ulatuses, mis on vajalik kahjustatud toa viimiseks võimalikult vastavusse olukorrale, mis oli enne kahju juhtumit. Avaldaja peab arvesse võtma ka VÕS § 139 lg 1, mille järgi, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kahjustatud korteri omaniku kohustuseks on hoidma eriomandi eset korras (KrtS § 31 lg 1 p 1). Seega omanik oleks pidanud arvestama asjaoluga, et korter tuleb perioodiliselt remontida. Arvestades, et kahjustada saanud tuba oli remontimata, vastutab kahjustada saanud korteri x omanik temale kahju tekkimise eest vähemalt 50% ulatuses (remondi kulumist) ja puudutatud isik ei pea avaldajale kahju hüvitama täies ulatuses. Samuti on puudutatud isikule täielikult üllatuseks, et avaldaja soovib seitse aastat pärast kahjujuhtumit nõuda puudutatud isikult kahju hüvitist ja täiendavalt saada viivist seitsme aasta eest. Puudutatud isik loeb seda avaldaja pahauskseks käitumiseks ja leiab, et viivise nõudmine on hea usu põhimõtetega vastuolus ning et viivise nõue on ebamõislikult suur. Tuginedes VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 lg 1 taotleb puudutatud isik nõutava viivise vähendamist. Kohtumääruse põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § x5 lg 1 p 13 kohaselt on hagita asjad korteriomandi ja kaasomandi asjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus on 14.11.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-12-2xx punktis 16 selgitanud, et hagita menetluses tuleb lahendada ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale). Seega lahendab kohus käesolevat tsiviilasja hagita menetluses. TsMS § x7 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
2.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli avaldaja ja K Ki vahel sõlmitud kindlustusleping nr 441240x1, mille kohaselt avaldaja on kindlustanud perioodiks 01.11.2012 kuni 31.10.2015 korteri aadressil Tallinn, X tee x-x (poliis tlk 15, 16). Kindlustatud esemeks oli nimetatud korter taastamisväärtuses ning kodune vara kindlustussummas 20 000 eurot. Kindlustatud riskiks oli muu hulgas ka veeavarii. Kokku oli ka lepitud omavastutuses summas 63 eurot. 06.07.2013 toimus aadressil Tallinn, X tee x-x kindlustusjuhtum, s.o veekahju, mille põhjustas korter x (tlk 17, 18). Korteri nr x omanikuks on puudutatud isik (tlk 26). Kohus loeb nimetatud asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
3.Kahjujuhtumi ajal kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega oli korteriomanikul kohustus hoida korras korteriomandi reaalosa
ning hoiduda reaalosa kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju.
4.Riigikohus on 13.02.2012 otsuse nr 3-2-1-116-11 p-s 23 ja 13.02.2013 määruse nr 3-2-1-1863 12 p-s 10 asunud seisukohale, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhe, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomand- ja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid. Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.
5.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Avaldaja on kindlustusandja üldõigusjärglane, kellele läheb kindlustuslepingu alusel põhjustatud kahju hüvitamise järgselt VÕS § 492 lg 1 alusel üle kahjustatud korteriomaniku nõue puudutatud isiku vastu.
6.Antud juhul tekkis ühele korteriomanikule kahju teise korteriomaniku tegevuse tõttu oma korteriomandi kasutamisel. Veekahju sai alguse korteri nr x vannitoast, kus lekkis roostetanud kraani üleminek (tlk 18, 31, 32) VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kahjuteate ning I Ni selgitustega on tõendatud, et veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist (tlk 17, 18). Puudutatud isik on oma vastuses ka ise kinnitanud, et ei vaidlusta asjaolu, et korter X tee x–x on saanud 06.07.2013 korteris x toimunud veeuputuse tagajärjel kahjustada ja kahjustuse eest vastutab puudutatud isik. Kuna veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, siis rikkus puudutatud isik KOS § 11 lg 1 p-s 1 toodud kohustust. Puudutatud isiku käitumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju vahel VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos. Avaldaja
12.12.2013 kahjunõudega on tõendatud, et avaldaja esitas puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 29.12.2013 (tlk 27). Vaidlus puudub, et puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud.
7.Puudutatud isik on oma esialgses vastuses esitanud aegumise vastuväite. Riigikohus on 11.12.2013 otsuses nr 3-2-1-129-13 p-s 19 selgitanud, et korteriomanike ühisusest (olenemata korteriühistu olemasolust) tuleneb eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes. TsÜS § 149 kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 1x lg 1 esimese lause kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 1x lg 2 järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Avalduse kohaselt esitati puudutatud isikule kahju hüvitamise nõue 12.12.2013, milles paluti nõue täita hiljemalt 29.12.2013. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 30.12.2013 ning aegumine algas 01.01.2014 (TsÜS § 1x lg 1 ja 2) ja nõue aegub 01.01.2024. Avaldus on kohtusse esitatud 23.03.2020. Seega ei ole hageja nõue aegunud.
8.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on avaldaja esitatud tõenditega tõendatud kahju ulatus, kahju suurus, kahju tekkimine ja põhjuslik seos tekkinud kahju ja kahju põhjustanud isiku tegevuse vahel. X X OÜ on 09.07.2013 koostanud kahjustada saanud korteri ülevaatuse akti ning kahjustada saanud toa skeemi ning pärast kahjukäsitluse lõppu kahjukäsitluse kokkuvõte (tlk 20, 21, 25). Akti ning kokkuvõtte kohaselt on saanud kahjustada lagi ja tapeet (s.h porte). Kahjustused nähtuvad ka esitatud fotodelt (tlk 33-41). Kahjustada saanud toa remondiks on koostanud hinnapakkumise X OÜ summas 1 854 eurot ning X OÜ on remontinud ka kahjustada saanud toa (tlk 22, 24). Kohtul puudub alus kahelda remondikalkulatsiooni adekvaatsuses. Kuigi puudutatud isik on esitanud kohtule X OÜ ning E OÜ hinnapakkumised veekahjude kõrvaldamiseks summades 343,05 eurot ning 356,52 eurot (tlk 105, 106), siis ei ole kohtu hinnangul nimetatud hinnapakkumised võrreldavad OÜ X kalkulatsiooniga. Puudutatud isiku poolt esitatud hinnapakkumised ei sisalda kohtu hinnangul kõiki vajalikke töid, nt tapeediporte hinda ja selle maksumust ning samuti erinevad teenuse kogused (eelkõige m2). Samuti ei ole puudutatud isik tõendanud, et 2013 oleks olnud võimalik puudutatud isiku poolt märgitud hindadega remonti teostada. X OÜ ning E OÜ ei olnud 2013 veel asutatud. Puudutatud isik on märkinud, et osa hinnapakkumises märgitud töödest ei ole otseselt seotud kahju juhtumiga ja ei ole seega vajalikud, s.h tööd seoses laega ning põranda- ja ukseliistudega. Kohus nimetatuga ei nõustu. Kohtule esitatud fotodest, toa ülevaatuse aktist ning kahjukäsitluse kokkuvõttest nähtub, et kahjustada sai ka toa lagi. Kohus märgib, et isegi olukorras, kus kahjustada on saanud lagi üksnes osaliselt, siis ei ole mõeldav tööde tegemine (s.h pahteldamine, lihvimine, värvimine) üksnes osaliselt. Lagi on üks tervik ja üksnes osaline tööde teostamine rikuks m.h ka toa üldmuljet. Seega on põhjendatud terve lae remonditööd. Samuti märgib kohus, et kuna põranda- ja ukseliistud käivad tapeedi peale, siis tuleb ka põranda- ja ukseliistud eemaldada. Samuti on usutav, et pärast põrandaliistude eemaldamist, ei ole need enam kasutatavad. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et kahjustatud korteris oleksid olnud vanad tapeedid hinnaga 4 eurot rull. Seega ei saa asuda seisukohale, et puudutatud isiku poolt esitatud fotodel olevad tapeedid oleksid samaväärsed (tlk 89-90). Kohtule ei ole esitatud andmeid, et ka hinnapakkumise tegemise hetkel olnuks võimalik saada samaväärset tapeeti sellise hinnaga. Samuti ei ole puudutatud isik tõendanud, et hinnapakkumises märgitud abimaterjali
oleks saanud odavamalt soetada või et muud kulud (s.h mööbli paigaldus ja koristus) oleksid ülepaisutatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul alust kahelda avaldaja poolt esitatud kahjunõude suuruses ja seda kinnitavates tõendites. Seega loeb kohus tuvastatuks, et avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 1791 eurot (põhinõue).
9.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel. Riigikohus on leidnud (vt nt 08.06.2016. a otsus nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda puudutatud isiku poolt esiletoodud asjaoludest. Puudutatud isik ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaks kahjuhüvitist vähendada. VÕS § 140 lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada üksnes siis, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohtu arvates ei ole menetlusosaliste poolt esile toodud asjaolusid arvestades kahju hüvitamine täies ulatuses puudutatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kahjuhüvitise vähendamiseks ei anna alust puudutatud isiku väide, justkui olnuks kahjustatud korter kaua remontimata. Seega ei ole asjakohane ka väide, et kahjustada saanud korteri omanik peaks vastutama ise vähemalt 50 % ulatuses. Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks ka VÕS § 139 alusel, sest kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt avaldajast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest avaldaja vastutab.
10.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahju hüvitamiseks antud tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista kahju 1791 eurot.
11.Avaldajal on õigus tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 6, § 113 lg-st 1 ja TsMS § 367 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Puudutatud isik on leidnud, et viivise nõudmine on hea usu põhimõtetega vastuolus ning et viivise nõue on ebamõistlikult suur. VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole
nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus selgitab, et avalduse esitamine ning viivise nõudmine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, kui seda tehakse aegumistähtaegu järgides ning kahju ei suurene selle tekkimisest kuni avalduse esitamiseni. Hea usu põhimõttega vastuolus võiks viivis olla sel juhul, kui see ületaks põhinõuet. Käesoleval juhul on avaldaja palunud välja mõista viivise perioodi eest 30.12.2013-23.03.2020 kokku summas 898,34 eurot, s.o väiksemas ulatuses, kui põhinõue. Samuti on avaldaja arvestanud viivist seaduses sätestatud määras. Seega ei ole tegemist ka ebamõistlikult suure viivisega. Kohus on seisukohal, et viivisenõude maksmapanek võib olla hea usu põhimõttega vastuolus, kui võlausaldaja on loonud võlgnikule oma käitumisega mulje, et ta ei kavatse nõuet maksma panna. Riigikohus on olnud seisukohal, et aegumistähtaja kestel nõude maksmapanekut saab lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sisse nõudmata jätmisele tuginedes vaid erandlikel asjaoludel (vt selle kohta Riigikohtu lahend 3-2-1-43-13 p 15). Puudutatud isik ei ole välja toonud ühtegi erandlikku asjaolu ega esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et puudutatud isikul oli alust arvata, et tema vastu avaldust ei esitatagi. Puudutatud isikule esitatud tagasinõudes on avaldaja selgelt välja toonud, et hüvitise tähtpäevaks mittetasumisel lisandub nõudele viivis (tlk 27). Samuti ei kinnita avaldaja poolt esitatud kompromiss pakkumine, et kompromissini mitte jõudmisel avaldaja viivist enam ei nõua (tlk 100-101). Samuti asub kohus seisukohale, et puudutatud isik ei ole menetluses välja toonud ega tõendanud oma majanduslikku olukorda, mille tõttu võiks kuuluda viivis vähendamisele. Seega on avaldaja viivise nõue põhjendatud. Kuna avaldus esitati kohtule 23.03.2020, siis loeb kohus õigeks viivise perioodiks 30.12.2013-22.03.2020 ning õigeks summas 897,53 eurot. Nimetatu ei muuda kohtu hinnangul asja rahuldamise ulatust. Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikult välja mõista viivis summas 897,53 eurot ning viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest, s.o 23.03.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus, võttes arvesse, et puudutatud isik põhjustas avaldaja kohtusse pöördumise ning avaldaja nõue on põhjendatud, siis tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kulud riigilõiv 50 eurot ja kulud õigusabile 788 eurot. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel lõivu 50 eurot. Õigusabi on osutatud 6
tundi ja 43 minutit, hinnaga 120 eurot tund. Õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, sest avaldaja ei ole käibemaksukohuslane (KMS § 19 lg 1). Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Samuti leiab kohus, et arvestades asja keerukust ja mahtu, on avaldaja lepingulise esindaja poolt õigusabiks kulunud aeg avaldaja poolt näidatud mahus põhjendatud ja vajalik. Samuti vastab tunnitasu 120 eurot turuhinnale. Kohus peab seega põhjendatud õigusabikuludeks 788 eurot. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista avaldaja kasuks menetluskulud kokku summas 838 eurot.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastav taotlus on kohtule esitatud, mistõttu tuleb mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.