Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-20-116664 Korteriühistu Ravi tn 13 põhikirja punktist 3.2.11 ja KÜS § 7 ja KrtS § 42 tulenevalt on ettenähtud viiviste arvestamine arvete mittetähtaegsel tasumisel. Puudutatud isiku viivisevõlgnevus on seisuga 30.06.2020 25,60 eurot. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista võlgnevus 1116,85 eurot (sh põhivõlgnevus 1091,25 eurot ja viivisvõlgnevus 25,60 eurot). Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik on tsiviilasjas nr 2-20-116664 maksekäsu kiirmenetluses makseettepanekule esitanud 26.05.2020 vastuväite, milles avaldas soovi tasuda nõuet maksegraafiku alusel osamaksetena 250 eurot kuus juunist kuni septembrini 2020. Muid vastuväiteid puudutatud isik esitanud ei ole. Nõue on antud üle kohtumenetlusse. B. V. (puudutatud isik) sai hagita menetluses avalduse ja lisad koos Viru Maakohtu 08.10.2020 menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte 16.10.2020 isiklikult allkirja vastu ning kohtu poolt määratud tähtajaks, so 05.11.2020 puudutatud isik avaldusele vastust ei esitanud. Viru Maakohtu 05.01.2021 korraldav kohtumäärus on puudutatud isikule kätte toimetatud hoiustamisega 26.02.2021. Puudutatud isik ei ole kohtule omapoolselt seisukohti ja vastuväiteid avaldaja nõudele ega menetluskuludele esitanud. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata (lg 2). Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega (lg 3 teine lause). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7). TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus on selgitanud menetlusse võtmise määruses, et asi lahendatakse hagita menetluses TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel. Kohus, tsiviilasja materjalid läbi vaadanud, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kinnistusraamatu andmete alusel on tõendatud, et puudutatud isikule kuulub kinnisasjast registriosa nr xxxxx 1⁄2 suuruses kaasomand (korteriomand, üldpind 27,60 m2, kinnistamisavalduse alusel on puudutatud isik kaasomanikuks kantud 20.04.2011) asukohaga xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx linn, Ida-Viru maakond (dtl 4-5, dtl 42-43). Puudutatud isik on Kohtla-Järve linn, Ravi tn 13 korteriühistu liige vastavalt põhikirja p-ile 2.1 (dtl 94). 02.10.2020 täiendatud avalduses palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista võlgnevuse 1116,85 eurot (sh põhivõlgnevus 1091,25 eurot ja viivisvõlgnevus 25,60 eurot), perioodi 3(8)

2-20-116664 01.09.2016 kuni 30.06.2020 eest (dtl 462 ja dtl 465). Avaldaja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad tõendid: kinnistusraamatu väljavõte (dtl 4-5, 42-44); KÜ registri väljavõte (dtl 6-7; dtl 45); 17.07.2020 arvelduste ülevaade (dtl 47 ja dtl 476); arved (dtl 48-93); korteriühistu Ravi 13 põhikiri (dtl 94-101); 2017 majandusaasta aruanne (dtl 102-113); 2018 majandusaasta aruanne (dtl 114-127); 31.05.2017 korteriomanike (korduv) üldkoosoleku otsus vene-ja eesti keeles (dtl 128-130); 10.06.2019 korteriomanike (korduv) üldkoosoleku otsus (dtl 131-134); 30.05.2019 korteriomanike üldkoosoleku otsus (dtl 136-137); OÜ Järve Biopuhastus arved (dtl 140-174); Ekovir OÜ arved (dtl 175-210); VKG Soojus AS arved (dtl 211-236); 20.07.2020 viivise arvestuse tabel (dtl 474-475). Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 15 lg 2 (kehtiv alates 01.01.2018) sätestab, et korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarvõlgnike omavahelised suhted ja sätestatud VÕS §-s 69. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et avaldaja on õigustatud esitama nõude puudutatud isiku (korteri kaasomaniku) vastu ja viimasel on tekkinud võlgnevuse tasumise kohustus avaldaja ees. Samas peab avaldaja arvestama nõude täitmisel VÕS § 65 lg-ga 2, mille kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Avaldaja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja võlgnevuse tekkimise ajal kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 ja KrtS § 40. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriomandi- ja korterühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. Avaldaja põhikirja punkti 3.2.1 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud täitma korteriühistu põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi (dtl 95); p 3.2.7 tasuma regulaarselt, igakuiselt 20-ndaks kuupäevaks möödunud kuu eest, elamu ja abihoonete 4(8)

2-20-116664 majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, gaasi- ja elektriavariide likvideerimiseks ning süsteemide hooldamiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas (dtl 95); p 3.2.8. tasuma igakuiselt elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojusenergia, kanalisatsioon, elekter, gaas) eest makseid teenuste tarnijatele. Kui ühistu üldkoosolek otsustab lepingu sõlmimise teenuse tarnijaga, siis ühistu liige on kohustatud tasuma igakuiselt 20-ndaks kuupäevaks möödunud kuu eest elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojusenergia, kanalisatsioon, elekter, gaas) eest makseid ühistu üldkoosoleku poolt kehtestatud korras (dtl 95); maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse: p 3.2.8.1 vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sisse kirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi(te) näidu (näitude) järgi, millele võivad lisanduda maja sisesed kaod (dtl 95); p 3.2.8.2 kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest (dtl 95); p 3.2.8.3 elektrienergia eest tasu arvestamisel individuaalse ja elamu elektriarvestite näitudest (dtl 95); p 3.2.8.4 gaasi eest tasu arvestamisel individuaalse gaasiarvesti näidust või korteri üldpinna suurusest, kui gaasi taritiks on ainutl gaasipliit ja veesoojendi (dtl 95); p 3.2.9 korteriühistu liige on kohustatud tasuma ühekordseid makseid elamu ja abihoonete mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonditööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras (dtl 95); p 3.2.29 täitma teisi seadusandlusest tulenevaid kohustusi (dtl 96). Puudutatud isiku kohustus tasuda elamu majandamiskulude eest tuleneb seadusest, korteriühistu põhikirjast ja ühistu otsustest. Kohus on kontrollinud, et Korteriühistu Ravi 13 31.05.2017 korteriomanike otsuse p 3.1 (dtl 128-130) kohaselt kehtestati alates 01.07.2017 (eelnevalt 2012.a oli majandamiskulude tariifiks 0,45 eur/m2) elamus majandamiskulude tariifiks 0,55 eur/m2 korteri pindalalt. 10.06.2019 korteriomanike üldkoosoleku otsuse p 3.1 (dtl 131-134) järgi on alates 01.06.2019 majandamiskulude tariifi suuruseks 0,65 eur/m2. Seega kehtisid avaldaja poolt esitatud võlgnevuse perioodil 01.09.2016 kuni 30.06.2020 majandamiskulude tariifid järgnevalt: 01.09.2016 kuni 30.06.2017 0,45 eur/m2; 01.07.2017 kuni 31.05.2019 0,55 eur/m2; 01.06.2019 kuni 30.06.2020 0,65 eur/m2 vastavalt korteriühistu liikme korteriomandi pinna suurusele, so: 27,60 m2*0,45=12,42 eur; 27,60 m2*0,55=15,18 eur; 27,60 m2*0,65=17,94 eur. Kohus tuvastas, et avaldaja arvetes (dtl 48-93) kajastuvad majandamiskulud on arvestatud eeltoodult märgitud meetodil ja on kooskõlas põhikirjas sätestatuga ning korteriühistu üldkoosolekute otsustes kehtestatud tariifidega. Puudutatud isik ei ole arvetel näidatud kululiikide suuruse ega arvestuse osas vastuväiteid esitanud. 14.09.2020 kohtumääruses (dtl 455-457) on kohus teistkordselt (eelnevalt ka 14.07.2020 kohtumääruses) andnud avaldajale võimaluse avalduses osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Kohus on kohtumääruses märkinud, et avalduses märgitud võlgnevuse kujunemine ei ole arusaadav ja selge. Avalduses endas tuli avaldajal näidata, millistest arvetest põhi- ja viivisenõuded moodustuvad, sh millises määras viivist nõutakse ning avaldajal tuli esitada põhija viivisenõude arvestuskäik. Kohu selgitas avaldajale, et sissenõutavaks muutunud viivise arvutuskäigus peab avalduses esile toodult olema võimalik eristada mitu päeva on puudutatud isik iga konkreetse põhiarve tasumisega viivituses olnud ning millise määraga ja perioodi eest ning põhivõlajäägilt on viivis arvestatud. Kohus selgitas avaldajale, et kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad selguma avaldusest ning avaldajal tuli oma nõue ja nõude aluseks olevaid asjaolusid kohtule vastavalt formuleerida ja viitega tuli näidata, millist asjaolu millise 5(8)

2-20-116664 tõendiga tõendada soovitakse. Kohus ei asu ise avaldaja nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh nõude kujunemist ja arvestust avalduse lisadest tuletama, vaid avaldajal tuli need endal avalduses selgelt välja tuua. Avaldaja ei ole 14.09.2020 kohtumääruses märgitud nõudeid antud asjas täitnud. Kohus sedastab, et avalduses ei ole põhi- ja viivisenõuete kujunemisega seotud asjaolusid esile toodud. Arvelduste ülevaate ehk koondi (dtl 47, dtl 476) põhjal ei ole võimalik põhi-ja viivisenõude kujunemist kontrollida. Märkivalt ei selgu eelviidatud tabelist, millistest põhiarvetest põhinõue moodustub ja igast põhiarvest tulenevaid põhivõlajääke ei ole võimalik tuvastada. Avaldaja nõuab puudutatud isikult põhivõlgnevust summas 1091,25 eurot, mis on tekkinud ajavahemikul 01.09.2016.a kuni 30.06.2020 (dtl 462). Avaldaja on avalduses viidanud nõudega seonduvalt lisadele 4 ja 5 ning selgitanud, et avalduse lisade põhjal on võimalik jälgida, kuidas on põhi- ja viivise võlgnevus tekkinud. Kohus eeltooduga ei nõustu. Esmalt märgib kohus, et avaldusele lisatud lisad on kõik numereerimata, mistõttu ei ole teada, millistele lisadele (tõenditele) on avalduses viidatud. Arvelduste koondis või tabelis (dtl 47, dtl 476) on võimalik järeldada, et avaldaja esialgne põhivõlgnevus summas 60,17 eurot on tekkinud enne avalduses näidatud võlaperioodi, kusjuures avaldaja ei ole selgitanud ega esitanud tõendeid põhivõla algsaldo kujunemise kohta. Lisaks ei ole arvelduste tabelist tuvastatav, kuidas on põhivõlgnevuse summas 1091,25 euroni jõutud ja tabeli koondsummadest see tuletatav ei ole. Kohus saab usaldusväärselt tuvastada üksnes seda, et arvelduste koondi (dtl 47, dtl 476) järgi on avaldaja puudutatud isikule perioodil 01.09.2016 kuni 30.03.2020 põhiarveid kogusummas 2440,13 eurot (kommunaalteenuste summa lahter) ja puudutatud isik on tasunud põhiarveid kogusummas 1631,21 eurot (tasutud summa lahter). Järelduvalt on avaldajal õigus puudutatud isikult õigus nõuda põhivõlgnevust summas 808,92 eurot (2440,13-1631,21=808,92 eurot). Kohus on seisukohal, et avaldaja põhinõue summas 808,92 eurot on põhjendatud, kuid avaldaja põhinõude summas 282,33 eurot (1091,25-808,92=282,33 eurot) jätab kohus rahuldamata. Lisaks põhivõlgnevuse nõudele on avaldajal sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 25,60 eurot ajaperioodi 01.09.2016 kuni 30.06.2020 eest (dtl 464). Avalduses ja viivise arvestuse tabelis (dtl 474-475) puudub sissenõutavaks muutunud viivise arvutuskäik ehk metoodika. Avaldaja on avalduses esile toonud üksnes viivise perioodi 01.09.2016 kuni 30.06.2020, kuid millistelt põhivõla arvetelt on viivised arvestatud, arvetel põhinevat viivitusperioode avaldusest ega lisadest ei nähtu. Arvelduste koondis (dtl 47, dtl 476) on viiviste summaks märgitud 247,76 eurot, kuid arvelduste tabelites toodu põhjal jääb arusaamatuks, kuidas on viivisenõude (25,60 eurot) tulemini jõutud, sellekohast selgitust ei leidu ka avaldusest. Isegi kui viivisevõlgnevus on väidetavalt tekkinud avaldaja poolt viidatud perioodil, puudub asjas sellegipoolest viivisearvestus, mis võimaldaks veenduda selles, et viivisenõue on tõendatult õiguspärane. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus avaldaja sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 25,60 eurot rahuldamata. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 154 lg 1 kohaselt korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga 6(8)

2-20-116664 üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesolevas asjas on avaldaja võlgnevust nõudnud alates 01.09.2016, avaldus on maksekäsu menetlusse esitatud 28.04.2020, seega kuigi avaldajal on puudutatud isiku vastu võlgnevuse nõue võib see olla 2016 aasta arvete osas aegunud. Puudutatud isik ei ole aga aegumise vastuväidet esitanud (seda nii maksekäsu ega ka edasises kohtumenetluses). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Kohtla-Järve linn, Ravi tn 13 korteriühistu avalduse osaliselt ja mõistab B. V.lt Kohtla-Järve linn, Ravi tn 13 korteriühistu kasuks välja korteriomandi registriosa nr xxxxx, asukohaga xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx linn, Ida-Viru maakond majandamiskulude võlgnevuse summas 808,92 eurot (periood 01.09.2016 kuni 30.06.2020). Kohus jätab Kohtla-Järve linn, Ravi tn 13 korteriühistu avalduse B. V. vastu põhivõlgnevuse 282,33 euro ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 25,60 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja palus menetluskulude nimekirjas (dtl 692-693) puudutatud isikult välja mõista menetluskulud summas 350 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt lahendi jõustumisest alates VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivise kuni menetluskulude täitmiseni. Menetluskulud koosnevad järgnevast: avalduselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot; maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 50 eurot (100/2 30 min, arve nr 1155/20); hagita menetluses avalduse koostamine ja tõendite kogumine 200 eurot (2 h x 100 eur= 200 eur, arve nr 1187/20); menetluskulude nimekirja koostamine 50 eurot (100/2 30 min, arve nr 2035/20). Kohus on seisukohal, et avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot, on põhjendatud kulu. Avaldaja õigusabikulud ei ole ülepaisutatud ja teostatud toimingud on olnud vajalikud. Arvestades avalduse osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda 27,57% ulatuses ja puudutatud isiku kanda 72,43% ulatuses. Avaldaja põhjendatud menetluskulud on kokku summas 350 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 300 eurot). Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 253,51 eurot.

7(8)

2-20-116664 TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et puudutatud isikul tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 617 lg 1 ja 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.