OÜ Jatiina Tehnika saneerimisavaldus Saneerimismenetluse lõpetamine ja ajutise pankrotihalduri nimetamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Jatiina Tehnika määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (ettevõtja/võlgnik): OÜ Jatiina Tehnika (rk: 11247028) Saneerimisnõustaja: vandeadvokaat Anne Tammer Pankrotiavalduse esitanud võlausaldajad:
1.BNP Paribas Lease Group S.A. (rk: HRB 35782), esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal
2.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), esindaja Ulrika Kõiv Võlausaldajad:
9.OÜ Perämõtsa-Petaaluse Põllud ja Metsad (rk: 10817676)
10.Osaühing Alliku Grupp (rk: 10937771)
11.Katlamajade Hooldus osaühing (rk: 10946511)
12.ALLTECH EESTI Osaühing (rk: 11076868), esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela
13.SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal (rk: 11453650)
14.OP Corporate Bank plc Eesti filiaal (rk: 11534064), esindajad vandeadvokaat Jüri Sirel ja advokaat Mihkel Kivisalu
15.Oilseeds Holding OÜ (rk: 12015231)
16.FOS GROUP OÜ (rk: 12285574)
17.NPG INVESTMENT OÜ (rk: 10932207)
18.AS G4S Eesti (rk: 10022095)
19.AS Linde Gas (rk: 10098649)
20.Telia Eesti AS (rk: 10234957)
21.Luminor Liising AS (rk: 10237140), esindaja Marjel Mõis
22.Osaühing ELTAM (rk: 10533430)
23.Elektrum Eesti OÜ (rk: 11399985)
24.Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (rk: 12970620)
25.Aktsiaselts Eesti Post (rk: 10328799)
26.Osaühing VIRANDE (rk: 10711386)
27.AS CREDITINFO EESTI (rk: 10256137)
28.Eesti Energia Aktsiaselts (rk: 10421629)
29.RAGN-SELLS AS (rk: 10306958)
30.Oilseeds Trade OÜ (rk: 11141531)
31.Oilseeds finants OÜ (rk: 14863621)
32.Advokaadibüroo LEVIN OÜ (rk: 12947348)
33.AS Äripäev (rk: 10145981)
34.SOL Baltics OÜ (rk: 10419987)
35.Ekoplon spółka z ograniczoną odpowiedzialnością sp.k
36.KUKE S.A (rk: 002049513)
RESOLUTSIOON
1.Täpsustada Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2021 määruse resolutsiooni p-i 11 ja lugeda see õigeks järgmises sõnastuses: „Peatada võlgniku osalemine teistes kohtumenetlustes, mis on alanud enne 27. jaanuari 2021 hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Kohtumenetlus peatub kuni pankrotiavalduse lahendamiseni.“
2.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2021 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebus ajutise halduri nimetamise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 8-9) läbi vaatamata ja muus osas rahuldamata.
4.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud OÜ Jatiina Tehnika kanda.
5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus (v.a ajutise halduri nimetamise peale) Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.Võlausaldaja BNP Paribas Lease Group S.A. esitas 22.09.2020 Tartu Maakohtule avalduse OÜ Jatiina Tehnika (edaspidi: võlgnik või ettevõtja) pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-20-13767). Avalduse kohaselt on võlgnikul sõlmitud ettevõttega Deutz-Fahr Italia S.P.A 11.11.2013 leping põllumajandustehnika edasimüügiks. Perioodi juuni–september 2018 arvete alusel on võlgnikul tasumata 387 800,75 eurot. Võlgniku ja võlausaldaja vahel on 20.11.2013 sõlmitud müügitehingu finantseerimisleping, mille kohaselt on võlgnikul kohustus tasuda kõik Same Deutz-Fahre Italia S.P.A. arved võlausaldajale. Võlgnik ei ole arveid tasunud ei võlausaldajale ega Same Deutz-Fahr Itala S.P.A-le. Pankrotihoiatusele vastates on võlgnik esitanud väiteid kaupade hilinenud kättesaamisest ja pretensioone kauba kvaliteedi osas. Varasemalt ei ole võlgnik seda laadi vastuväiteid esitanud. Võlausaldajal on nõue võlgniku vastu vähemalt 387 000 eurot, millele lisandub viivis määras kolme kuu Eurobor + 5%. Võlgnikul on maksuvõlgnevus 813 147 eurot, lühiajalisi kohustusi 120 0947 eurot ning lisaks väiksemaid kohustusi. Võlgnik on võõrandanud või võõrandamas kogu oma vara. Võlgnik palus 28.09.2020 kirjalikus vastuses lükata pankrotiavalduse lahendamine edasi kuni saneerimiskava kinnitamise otsustamiseni ja jätta see rahuldamata. Seoses tarnitud tehnika kvaliteediga on võlgnikul nõudeõigus tootja vastu. Vaidluste kohtualluvus on Itaalias Milaano Arbitraažikojas. Võlausaldajal puudub selge nõue, samuti ei ole võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus kuulas võlausaldaja ja võlgniku ära eelistungil 29.09.2020.
2.Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas 28.09.2020 Tartu Maakohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-20-14111). Avalduse kohaselt on võlgnikul 24.09.2020 seisuga maksuvõlg 846 410 eurot, sh põhivõlg 745 128 eurot. Maksuhaldur on alates 31.07.2020 arestinud võlgniku pangakontod, kuid maksunõuet ei ole õnnestunud täies ulatuses rahuldada, laekumisi kontole on olnud alates 31.07.2020. a 2629 eurot. Maksuvõla osas on tehtud üheksa ajatamise graafikut, viimati 31.01.2020 summas 685 543 eurot. Ajakava tühistati, kuna võlgnik jättis selle täitmata. Võlgniku vallasvara on koormatud kommertspandiga summas 650 000 eurot. Võlgniku varast ei piisa võlgnevuse tasumiseks. Võlgnikule on esitatud pankrotihoiatus.
3.Võlgnik esitas 28.09.2020 Harju Maakohtule saneerimisavalduse (tsiviilasi nr 2-20-14146), mille Harju Maakohus edastas 29.09.2020 määrusega kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtule. Maakohus liitis 02.10.2020 määrusega saneerimisavalduse ja BNP Paribas Lease Group S.A. pankrotiavalduse ühte menetlusse numbriga 2-20-13767. 06.10.2020 eelistungil kuulas maakohus saneerimismenetluse raames ära ettevõtja lepingulised esindajad ja juhatuse liikme Veikko Vahari. 12.10.2020 määrusega algatas maakohus saneerimismenetluse, nimetas saneerimisnõustajaks vandeadvokaat Anne Tammeri, määras saneerimiskava vastuvõtmise tähtajaks 07.12.2020 ja
kohtule esitamise tähtajaks 10.12.2020. Deposiidi suuruseks määrati 7200 eurot. Ettevõtja vara suhtes käimasolevad täitemenetlused peatati kuni saneerimismenetluse lõppemiseni. 13.10.2020 määrusega liideti asja juurde Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) pankrotiavaldus. 26.10.2020 määrusega keelas maakohus menetluse ajaks maksuhalduri täitetoimingute või maksuhalduri pangakonto arestimise kohaldamise võlgniku suhtes. 27.11.2020 teatas saneerimisnõustaja maakohtule, et on ilmnenud ettevõtja alalise maksejõuetuse tunnused. 07.12.2020 taotles ettevõtja kohtult luba kinnistu Tõrvandis Kauba tee 10 müügiks, tühistades selleks 12.10.2020 kohtumääruse punkti 7 ja uuendades täitemenetluse asjas nr 193/2020/86. Võlausaldaja ALLTECH EESTI Osaühing esitas 07.12.2020 maakohtule avalduse jätta saneerimiskava kinnitamata.
4.10.12.2020 esitas ettevõtja kohtule avalduse, milles palus võtta menetlusse ettevõtja avaldus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks, nimetada saneerimiskavale hinnangu andmiseks eksperdid ja kinnitada võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava. Saneerimiskava kohaselt on ettevõtjal lühiajalisi kohustusi 2 939 269,34 eurot, lisanduvad kõrvalnõuded 616 869,63 eurot. Nõuded on rühmitatud kahte rühma, esimeses rühmas on kaks võlausaldajat pandiga tagatud nõuetega, teises rühmas kõik teised nõuded. Esimese rühma nõuded kujundatakse ümber selliselt, et tasumine osamaksetena toimub 10 aasta jooksul põhinõude ja kõrvalnõuete osas: Maksu- ja Tolliameti puhul kokku 650 000 eurot ja OP Corporate Bank plc puhul kokku 1 800 000 eurot. Teise rühma nõudeid vähendatakse 60% ulatuses ning tasumine ajatatakse kümnele aastale. Esimesel aastal on maksepuhkus, sealt edasi toimuks tasumine progresseeruvalt. Töötajate arvuks on kavandatud 3 inimest. Praegu toimub laovarude optimeerimine ja ümberpaigutamine koos asukoha vahetusega. Oluline on saada piisav aeg varude (traktorid) ja Tõrvandi alevikus asuva seniseks asukohaks oleva kinnistu müügiks. Reorganiseerimise tulemusena on tulevikus teenitava kasumi arvelt võimalik täiendavalt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kava on allkirjastanud juhatuse liige V. Vahar. Samas esitas ettevõtja vastuväited ALLTECH EESTI Osaühingu väidetele. 10.12.2020 esitati maakohtule ka hääletusprotokoll ning saneerimisnõustaja edastas andmed saneerimiskava projekti ja üleskutse kättetoimetamise kohta 36 võlausaldajale ning aruande oma tegevuse kohta ja tasutaotluse.
5.16.12.2020 esitas ettevõtja koos OP Corporate Bank Plc Eesti filiaali ja kohtutäitur Sirje Taelaga kohtule taotluse ettevõtjale kuuluva kinnistu müümiseks kohtu nõusoleku saamiseks. 21.12.2020 edastas kohtutäitur S. Tael kohtule teate täiteasjas nr 193/2020/86 täitemenetluse lõpetamise kohta 18.12.2020 sissenõudja OP Corporate Bank plc Eesti filiaali avalduse alusel. Maakohus keelas 22.12.2020 määrusega ettevõtjal vara käsutamise ilma kohtu loata kuni saneerimismenetluse lõppemiseni. Tartu Ringkonnakohus tühistas nimetatud määruse ettevõtja määruskaebuse alusel 13.01.2021 määrusega. 22.12.2020 esitas võlausaldaja BNP Paribas Lease Group S.A. maakohtule täpsustatud taotluse pankrotiavalduse tagamiseks.
6.Ettevõtja esitas 29.12.2020 maakohtule vastuväited saneerimisnõustaja arvamusele ning taotles senise saneerimisnõustaja vabastamist saneerimisseaduse (SanS) § 19 lg 1 p 3 alusel ja uue saneerimisnõustaja nimetamist. Ettevõtja leidis, et nõustaja on jätnud saneerimisseaduses sätestatud ülesanded täitmata, ei ole koostanud saneerimiskava, ei ole teinud ettevõtjaga koostööd ega teda abistanud, ei ole pidanud läbirääkimisi võlausaldajatega, viivitas kava edastamisega võlausaldajatele. Nõustaja on takistanud kava koostamist, asudes veel enne
kavaga tutvumist seisukohale, et ettevõtja on alaliselt maksejõuetu. Nõustaja tasutaotlus on põhjendamatu ja ülepaisutatud, tasu tuleks määrata 8 töötunni eest. Saneerimisnõustaja esitas 30.12.2020 maakohtule tegevuse aruande, milles toob esile, et vahetult enne aruande esitamist esitas ettevõtja nõustajale laoseisu aruande, ladu üle vaadata ei ole nõustajal õnnestunud. Aruanne sisaldab ettevõtjale mittekuuluvaid asju, mida ettevõtja kasutas liisingulepingute alusel. 18.01.2021 esitas ettevõtja maakohtule vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse täiendused. Dokumendis märgitakse muu hulgas, et kinnistu müügist saadud vahenditega rahuldatakse hüpoteegipidaja OP Corporate Bank plc nõuded ning suurendatakse oluliselt ettevõtja võimekust majandusraskused ületada. Kinnistu võõrandamine ei kahjusta teiste võlausaldajate huve. Ettevõtja on oluline tööandja, kuna püsivalt saab tööd kolm töötajat. 20.01.2020 kuulas maakohus ära ettevõtja juhatuse liikme, lepingulise esindaja, saneerimisnõustaja ja pankrotiavalduse esitanud isikute esindajad. 25.01.2021 edastas ettevõtja maakohtule 2019. a majandusaasta aruande, mis ei ole äriregistrile esitatud, kuna on audiitori poolt kinnitamata. Ettevõtjal on vajaduse tekkimisel olemas rendipind, kuna kinnistu on võõrandatud. Kohustused on vähenenud 1 690 621 euroni, varade maht on 1 232 557,95 eurot, Same Deutz-Fahr nõue on tasaarvestatav loovutatud BNP Paribas nõudega summas 364 938,40 eurot. OP Corporate Bank on oma kõrvalnõudeid vähendanud ca 511 000 euro võrra tingimuslikult praeguse menetluse raames.
MAAKOHTU LAHEND
7.Tartu Maakohus jättis 27. jaanuari 2021 määrusega OÜ Jatiina Tehnika avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks menetlusse võtmata, lõpetas saneerimismenetluse ennetähtaegselt ja vabastas vandeadvokaat A. Tammeri saneerimisnõustaja ülesannetest. Saneerimisnõustaja tasu suuruseks määras maakohus 6120 eurot (sh käibemaks), summa makstakse välja kohtu tagatiskontolt Oilseeds Trade OÜ tasutud deposiidist. Menetluskulud jäeti OÜ Jatiina Tehnika kanda. Maakohus võttis menetlusse Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ja BNP Paribas Lease Group S.A. pankrotiavaldused OÜ Jatiina Tehnika vastu ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Margo Normanni. Ajutisel pankrotihalduril tuleb esitada kohtule tegevuse aruanne hiljemalt 25. veebruaril 2021. Võlgnikul keelati vara käsutamine ilma ajutise halduri nõusolekuta, peatati võlgniku osalemine teistes kohtumenetlustes ja arestiti kogu võlgniku vara, sh pangakontod. Võlgnikul lubati kontot kasutada ajutise halduri nõusolekul. Peatati võlgniku vara suhtes toimuvad täitemenetlused. Määruse kohaselt ei ole SanS § 19 lg 1 p 3 alusel saneerimisnõustaja vabastamine ja uue saneerimisnõustaja määramine põhjendatud. Nõustaja avaldas, et koostöö ettevõtja juhatuse liikmetega oli takistatud eelkõige ettevõtja esindajate passiivsusest, nõustaja nõutud teave esitati kas hilinemisega või puudulikult, teatud osas ei osutunud võimalikuks mõistliku aja jooksul kontrollida ettevõtja varade olemasolu. Saneerimiskava on koostatud menetlusväliste isikute poolt, kava edastati nõustajale ebapiisava ajavaruga ning edastati võlausaldajatele muutmata kujul. Võlausaldajate grupeerimine kavas, nõuete suuruse määramine, nõuete rahuldamise ulatus ja tingimused on seega kooskõlas juhatuse liikme tahtega. Enamuse pandiga tagamata või ettevõtjaga mitteseotud võlausaldajate vastuseis kavale võib olla seletatav nõuete rahuldamise madala määra ning ebatavaliselt pika perioodiga, 10 aastat, lisaks ei sisalda kava ühtegi reaalset tagatist. Nõustaja poolt kohtule esitatud negatiivne hinnang ettevõtja majandusliku olukorra kohta on kooskõlas SanS § 16 lg 3 p-s 2 sätestatud ülesande täitmisega. Juhatuse liikmetest erinev hinnang ettevõtja majanduslikule olukorrale ei saa olla aluseks nõustaja vabastamisele. Nõustaja on oma arvamust põhjendanud, leides muu hulgas, et ettevõtja
netovara on seaduses nõutust väiksem, deklareeritud käive ei anna alust hinnata kava täitmise võimalusi positiivselt, vara koosseis ei kajasta tegelikku olukorda, kuna omavarana on näidatud kolmandatele isikute kuuluvat tehnikat. Faktiliselt õige on etteheide, et saneerimisnõustaja ei ole saneerimiskava koostanud. Selles osas on nõustaja andnud oma seletuse. Samas ainuüksi sellel alusel ei ole nõustaja vabastamine põhjendatud, kuna kava on ettevõtja esindajate tahte kohaselt koostatud ja vastab formaalselt SanS § 21 nõuetele. Asjaolu, et võlausaldajad kavaga ei nõustunud, ei sõltu saneerimisnõustaja tegevusest. Saneerimiskava kohtueelne menetlus on toimunud kooskõlas SanS §-dega 23–26. Ettevõtja esindajad ei ole taotlenud saneerimisnõustaja vabastamist koheselt peale ilmnenud puudusi. Vastava taotlusega pidanuks kohtu poole pöörduma viivitamatult. Ettevõtja avalduse võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks sisulise menetluse läbiviimiseks peavad esinema SanS § 29 lg 1 p 1 ja p 2 asjaolud. Hääletusprotokollist nähtub, et esimeses grupis osalesid mõlemad pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad, kellest kava poolt hääletas OP Corporated Bank plc ja vastu Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu). Teise gruppi olid koondatud pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad, kokku 36 isikut, hääletamisest võttis osa 14 isikut, kava poolt hääletas 8 ja vastu 6 võlausaldajat. Kava ei võetud vastu, kuna esimeses rühmas hääletas kava poolt üks võlausaldaja häälte suhtarvuga 70,27% ning teises rühmas oli kava poolt 34,71% osavõtnud häältest. Seega mõlemas rühmas jäi saavutama seadusest tulenev 2/3 häälteenamuse nõue (SanS § 24 lg 4). Samas on täidetud SanS 29 lg 1 p-de 1 ja 2 tingimused kohtule avalduse esitamiseks vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks, kuna teises rühmas võttis hääletamisest osa alla poole rühma kuuluvatest võlausaldajatest. Sans § 29 lg-s 3 märgitud dokumendid on kohtule esitatud. Täiendavalt kontrollib kohus avalduse vastavust SanS § 30 lg 1 tingimustele. Saneerimisteade on võlausaldajatele, kelle nõuet sooviti saneerimiskavaga ümber kujundada, kätte toimetatud, samuti on võlausaldajatele kätte toimetatud SanS §-s 23 märgitud teade. Saneerimiskava vastab SanS § 21 nõuetele. Ühegi loetletud nõude osas ei ole menetlusosalised vastuväited esitanud. Saneerimisnõustaja arvamuse kohaselt on ettevõtja püsivalt maksejõuetu, saneerimiskavas kirjeldatud tegevused pigem ei anna soovitud tulemust, ei selgu, millise tegevussuuna arvelt kavatseb ettevõtja nõuete rahuldamiseks vajaliku käibe saavutada. Kavas on sellisteks tegevusteks nimetatud varuosade müüki ja teatud kaubamärkide tehnika müüki, samas ei ole ette näidata reaalset tulemit viimase aasta jooksul, tehnika müügiga tegeleb konkureeriv äriühing, varuosade lao ülevaatamisel ei ilmnenud lao piisavat koosseisu. Olukorras, kus omakapital on negatiivne, majandustegevust ei toimu, ettevõtja on võõrandanud olulise osa oma varast, millega on osaliselt vähendatud kolmanda isiku kohustusi pandipidaja ees, ei ole saneerimine kavas kirjeldatud kujul tõenäoline. Kinnistu võõrandamisel eelistati ühe võlausaldaja huve, kuna nõude rahuldamine toimus koheselt ja ebaproportsionaalselt, võrreldes teise pandipidaja ning teiste võlausaldajatega. Tegemist ei ole olulise tööandjaga, praegu on kaks töötajat, juhatuse liikme sõnul võib tulevikus tööd saada kuni 3 inimest. Eelneva põhjal tuleb avaldus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks jätta menetlusse võtmata ja lõpetada saneerimismenetlus ennetähtaegselt SanS § 39 lg 2 p 4 alusel kooskõlas SanS § 30 lg-ga 6. SanS § 44 lg 1 järgi langevad ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. SanS § 11 lg 1 p 4 kohaselt lükkas kohus võlausaldajate pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamise otsustamise edasi kuni saneerimismenetluse lõpetamiseni. Saneerimismenetluse lõppemise tõttu tuleb jätkata pankrotimenetlusega ja nimetada ajutine haldur. Saneerimisnõustaja taotletud tasu 6120 eurot (sh käibemaks 1020 eurot) on põhjendatud. Nõustaja aruandes loetletud ülesanded ja ajakulu (42,5 tundi) on kooskõlas asja materjalidega. Arvestades ettevõtja iseloomustust (võlgnevuste suurus, iseloom), võlausaldajate arvu ja
kohtumenetluse asjaolusid, on nõustaja täidetud ülesanded ja maht põhjendatud. Siinjuures ei ole põhjendatud ettevõtja vastuväited tasutaotluse p-dele 2 ja 6. Nõustaja on ärakuulamisel kirjeldanud tehtud toiminguid ja selgitanud ajakulu. Menetluses on tegemist 45 võlausaldajaga, sh välismaised võlausaldajad, kellele nõustaja väljastas teated ja tõlked. Arvestades vandeadvokaat A. Tammeri kutseoskust, on põhjendatud ka töötunni hind 120 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
8.OÜ Jatiina Tehnika esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2021 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega OÜ Jatiina Tehnika avaldus rahuldada ja võtta vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avaldus menetlusse, määrata kaks eksperti, kes annavad saneerimiskavale hinnangu, ning vabastada saneerimisnõustaja A. Tammer ja nimetada uus saneerimisnõustaja. Määruskaebuse esitaja taotles ka määruskaebuse tagamist, millise taotluse jättis maakohus
11.veebruari 2021 määrusega rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) puudus pankrotiavalduste menetlusse võtmiseks ja ajutise halduri nimetamiseks õiguslik alus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 478 lg 3; § 466 lg 3, SanS § 30 lg 7; § 11 lg 1 p 4 ja PankrS § 15 lg 4 sätetest tulenevalt lõpeb saneerimismenetlus 27.01.2021 määruse jõustumisel ning kohus ei saa enne määruse jõustumist jätkata pankrotiavalduste läbivaatamisega. Kohus jättis tähelepanuta võlgniku 28.09.2020 vastuse pankrotiavaldusele, milles võlgnik mh vaidles pankrotiavalduse esitaja nõudele vastu ja taotles pankrotiavalduse PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel rahuldamata jätmist; 2) esineb alus saneerimisnõustaja vabastamiseks ja nõustaja tasu oluliseks vähendamiseks. Tasu 6120 eurot on põhjendamatu ning vastuolus nõustaja töömahu, saneerimisseaduses sätestatu ja riigikohtu praktikaga (3-2-1-25-11, p 88). Saneerimisnõustaja saneerimiskava koostama ei asunud ja ettevõtjat ei abistanud. Nõustaja on kahjustanud nii ettevõtja kui ka võlausaldajate huve. Nõustaja ei ole teinud tööd mitte enam kui 8 tundi; 3) kohaldas kohus õigusnorme ebaõigesti, kui jättis vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse rahuldamata ja lõpetas saneerimismenetluse ennetähtaegselt. SanS § 29 lg 1 sätestab vastuvõtmata saneerimiskava avalduse esitamise eeldusena kaks alternatiivset eeldust ning need on täidetud. Esimeses rühmas hääletas saneerimiskava poolt kahest võlausaldajast üks, kelle häälte suhtarv moodustas rühmas 70,27%. Seega esimeses rühmas hääletas saneerimiskava poolt vähemalt pool rühma kuuluvatest võlausaldajatest (SanS § 29 lg 1 p 2). Teises rühmas võttis hääletamisest osa 14 võlausaldajat 36-st, s.o alla poole rühma kuuluvatest võlausaldajatest (SanS § 29 lg 1 p 1). Kohus on ebaõigesti märkinud nagu oleks mõlemas rühmas jäänud saavutamata 2/3 häälteenamuse nõue. Esimese rühmas on 2/3 häälteenamus saavutatud. Samas vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise otsustamisel sätestab SanS § 29 lg 1 p 2 1⁄2 häälteenamuse nõude. Kohtule on edastatud SanS § 29 lg-s 3 sätestatud dokumendid. Seega puudus kohtul alus saneerimismenetluse lõpetamiseks SanS § 39 lg 2 p 4 alusel. Kohus pole põhjendanud SanS § 30 lg 1 p-s 6 sätestatud tingimuste mittetäitumist.
VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD
9.Telia Eesti AS teatas, et saneerimismenetluse alguse kuupäevaga puudus Telia Eesti AS-l nõue määruskaebuse esitaja vastu.
10.Mercantile AS teatas, et määruskaebuse esitaja likvideeris võlgnevuse Mercantile AS ees.
11.Eltam OÜ teatas, et nõustub määruskaebusega.
12.OP Corporate Bank plc Eesti filiaal leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Pankrotiavalduste menetlusse võtmiseks ei ole alust, kuna eelnevalt tuleb viia ammendavalt läbi saneerimismenetlus.
13.Luminor Liising AS leiab, et maakohus jättis õigesti vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmata. Kõik SanS § 30 lg 1 tingimused ei ole täidetud.
14.ALLTECH EESTI Osaühing on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus lõpetas saneerimismenetluse, võis kohus sama määrusega läbi vaadata ka pankrotiavaldused. Kuna vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse rahuldamiseks puudub alus, jättis kohus õiguspäraselt selle SanS § 30 lg 6 alusel menetlusse võtmata.
15.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Seisukoha kohaselt esinevad SanS § 30 lg 1 p-dest 4 ja 5 tulenevad eeldused vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse rahuldamata jätmiseks ning saneerimismenetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks. Juhul kui avaldus oleks menetlusse võetud, ei oleks kohus saanud vastuvõtmata saneerimiskava kinnitada lähtudes SanS § 36 p-dest 3 ja 4. Määruskaebuse esitaja ei ole oluline ettevõtja ega tööandja. Saneerimiskavas ei ole pandiga tagatud võlausaldajaid koheldud võrdselt: Maksu- ja Tolliameti põhinõue on põhjendamatult viidud osaliselt teise rühma ja esimese rühma pandiga tagatud nõuetele kohaldatakse erinevat nõude rahuldamise tähtaega. Eelistatud on võlausaldajat OP Corporate Bank plc. Määruskaebuse esitaja on püsivalt maksejõuetu. Maksuvõlg on jätkuvalt kasvanud. Maksuvõla ajatamine ei ole aidanud makseraskusi ületada. Määruskaebuse esitaja on toonud välja, et vara müügiga on kohustused võlausaldajate ees vähenenud, kuid vähenenud on ka varad. 25.01.2021 äriregistrile esitatud 2019. a majandusaasta aruandes on sõltumatu audiitor viidanud puudustele raamatupidamise aruandes ja leidnud, et esineb oluline ebakindlus seoses tegevuse jätkuvusega. Asjaolusid, mille esinemisel jätab kohus ajutise halduri nimetamata, ei esine.
16.BNP Paribas Lease Group S.A. palub jätta kaebeõiguse puudumise tõttu määruskaebus menetlusse võtmata osas, milles on vaidlustatud ajutise halduri nimetamine ja pankrotiavalduse tagamise abinõude kohaldamine. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Alternatiivselt jätta määruskaebus tervikuna rahuldamata. Seisukoha kohaselt oli maakohus PankrS § 15 lg-st 4 tulenevalt õigustatud lahendama koos saneerimismenetluse lõpetamisega ka ajutise halduri nimetamise küsimuse. Samuti on kohus põhjendatult kohaldanud PankrS §-s 18 ja §-s 20 ettenähtud abinõusid võlgniku vara säilitamiseks. Sisutu on määruskaebuse esitaja etteheide tema õiguste rikkumisest seoses pankrotiavalduse kättetoimetamata jätmise ja sellele vastu vaidlemise võimaluse piiramisega. Pankrotiavaldus on menetlusse võetud ning määruskaebuse esitaja esitas pankrotiavaldusele 28.09.2020 vastuväited. Samuti võttis määruskaebuse esitaja lepingulise esindaja kaudu osa 29.09.2020 eelistungist, kus ajutise halduri nimetamist arutati. Kohus jättis õigesti vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmata. Määruskaebuse esitaja oli püsivalt maksejõuetu juba enne saneerimisavalduse esitamist. Seda kinnitab saneerimiskava, milles puudub positiivne tulevikustsenaarium, mille kaudu likviidsus taastada ja võlausaldajate nõuded rahuldada. Saneerimiskava eesmärgiks oli pankrotimenetluse edasilükkamine. Kuna SanS § 30 lg 1 p-des 4 ja 5 sätestatud eeldusi ei esine, ei oleks kohtul olnud võimalik taotlust vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks rahuldada. Kohus on õigesti arvestanud ka seda, et SanS § 40 lg 2 järgi tuli saneerimismenetlus ennetähtaegselt lõpetada püsiva maksejõuetuse tõttu. Maakohtu otsustus saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise kohta on kooskõlas Riigikohtu juhistega (3-2-1-21-11, p 35).
Taotlus saneerimisnõustaja vabastamiseks ja uue nimetamiseks ei ole põhjendatud ega võimaldaks määruskaebuse esitajal saavutada taotletavat eesmärki. Saneerimisseadus ei näe ette saneerimiskava korduvat esitamist võlausaldajatele vastuvõtmiseks. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja selgitanud, millised asjaolud on muutunud, mida uue saneerimiskava koostamisel arvesse võtta. Saneerimisnõustaja tegevus oli kooskõlas SanS § 16 lg 3 p-ga 2.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid ringkonnakohus täpsustab maakohtu määruse resolutsiooni p-i 11 ning loeb selle õigeks järgmises sõnastuses: “ Peatada võlgniku osalemine teistes kohtumenetluses, mis on alanud enne 27. jaanuari 2021 hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Kohtumenetlus peatub kuni pankrotiavalduse lahendamiseni.“ Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
18.Riigikohus on 18.11.2020 määruses tsiviilasjas nr 2-18-15384 asunud seisukohale, et kui selgub, et võlgnik on püsivalt maksujõuetu, tuleb võlgade ümberkujundamise avaldus jätta menetlusse võtmata VÕVS § 17 lg 2 järgi. Samas määruses võib maakohus juhul, kui esinevad vastavad alused, kuulutada välja võlgniku pankroti. Kuigi maakohus menetles võlgniku saneerimisavaldust, on eelnimetatud Riigikohtu seisukoht kohaldatav ka praegusel juhul. Sarnaselt võlgade ümberkujundamise menetlusega on saneerimismenetluse puhul tegemist samuti maksejõuetuse menetlusega ning mõlemal juhul on eesmärgiks vältida pankrotimenetluse venimist. Seetõttu on ebaõige määruskaebuses esitatud seisukoht, et maakohus ei oleks saanud enne vastuvõtmata saneerimiskava menetlusse võtmata jätmise määruse jõustumist jätkata pankrotiavalduste läbivaatamisega ning nimetada ajutist pankrotihaldurit. Seega ei ole maakohus kohaldanud ebaõigesti SanS § 11 lg 1 p-i 4.
19.Maakohus nimetas OÜ Jatiina Tehnika ajutiseks pankrotihalduriks Margo Normanni (vt maakohtu määruse resolutsiooni p 8). PankrS § 15 lg 5 kohaselt ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse. Seega ei saa vaidlustada maakohtu määrust, millega ajutine haldur nimetati. Maakohus võttis võlgniku määruskaebuse menetlusse ja saatis selle lahendamiseks ringkonnakohtusse. TsMS § 664 lg 2 kohaselt kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku määruskaebus tuleb osas, milles vaidlustati ajutise halduri nimetamist, jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.
20.PankrS § 18 lg 4 kohaselt määruse peale, millega pankrotiavaldus tagati, võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud. Nimetatud sättest tulenevalt on võlgnikul õigus vaidlustada maakohtu määrust osas, millega tagati pankrotiavaldus. Maakohtu määruse resolutsiooni p 11 kohaselt peatas maakohus võlgniku osalemise teistes kohtumenetlustes. Iseenesest õige on määruskaebuses esitatud väide, et selline maakohtu määruse resolutsioon ei ole kooskõlas PankrS § 20 lg-s 3 sätestatuga. Lähtudes PankrS § 20 lg-s 3 märgitust loeb ringkonnakohus õigeks maakohtu määruse resolutsiooni järgmises sõnastuses: „ Peatada võlgniku osalemine teistes kohtumenetlustes, mis
on alanud enne 27.021.2021 hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks. Kohtumenetlus peatub kuni pankrotiavalduse lahendamiseni.“ Vastavalt PankrS § 18 lg-s 1 sätestatule võib kohus pankrotiavalduse tagamiseks rakendada kõiki hagi tagamise abinõusid. Praeguses asjas keelas maakohus võlgnikul oma vara käsutamise ilma ajutise halduri nõusolekuta; peatas võlgniku osalemise enne käsutuskeeldu alanud kohtumenetluses hageja või kostjana, kui kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks; arestis võlgniku kogu vara, sh pangakontod ning lubas võlgnikul pangakonto kasutamist ajutise halduri nõusolekul ning peatas võlgniku vara suhtes toimuvad täitemenetlused. Kuigi maakohtu määruse põhjendavas osas puuduvad põhjendused eelnimetatud hagi tagamise abinõude rakendamise kohta, ei ole ringkonnakohtu arvates alust hagi tagamise abinõusid tühistada. Hagi tagamise abinõude rakendamine on põhjendatud eelkõige sellega, et tegemist on pankrotimenetlusega, mille eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine. 20.01.2012 kohtuistungil on saneerimisnõustaja kinnitanud, et võlgnikul varade väärtus on reaalselt kuni 200 000 eurot ning nõudeid ca 1,4 miljonit eurot. Seega ainuüksi võlausaldajate nõuete suurus kinnitab pankrotiavalduse tagamise abinõude rakendamise vajadust. Vara käsutamine ja pangakonto kasutamine on võlgnikul lubatud ajutise halduri nõusolekul. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on pankrotiavalduse tagamise abinõude rakendamine alusetu eelkõige seetõttu, et jõustunud ei ole vastuvõtmata saneerimiskava menetlusse võtmata jätmise määrus. Nagu ringkonnakohus käesoleva määruse p-s 18 märkis, oli maakohtul õigus määrata ajutine haldur samas määruses, milles maakohus jättis menetlusse võtmata võlgniku avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks.
21.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudus alus saneerimisnõustaja vabastamiseks ja võlgniku sellekohase avalduse rahuldamiseks. SanS § 19 lg 1 p 3 kohaselt kohus vabastab saneerimisnõustaja kui saneerimisnõustaja on jätnud oma ülesande täitmata või ei täide neid nõuetekohaselt. Selliseid saneerimisnõustajale etteheidetavaid rikkumisi asja materjalidest ei nähtu ning määruskaebuses esitatud väide, mille kohaselt on saneerimisnõustaja kahjustanud nii võlgniku kui võlausaldajate huve, on paljasõnaline. SanS §-s 16 on sätestatud saneerimisnõustaja ülesanded ning sama paragrahvi lg 3 p 2 kohaselt saneerimisnõustaja analüüsib saneerimismenetluse vältel ettevõtja maksevõimet ning maksejõuetuse ilmnemisel teatab sellest kohe kohtule ja ettevõtjale. Asja materjalidest nähtuvalt algatas maakohus 12.10.2020 määrusega võlgniku saneerimismenetluse, nimetas saneerimisnõustajaks A. Tammeri ning kohustas teda täitma SanS §-des 12 ja 16 sätestatud ülesandeid. 27.11.2020 teatas saneerimisnõustaja võlgnikule ja kohtule (IV kd, tl 48), et võlgniku suhtes on ilmnenud maksejõuetuse tunnused (SanS § 16 lg 3 p 2). Eelmärgitud asjaolu võib olla üheks põhjuseks, miks võlgnik tellis saneerimiskava koostamise menetlusväliste isikute (20.01.2021 istungi protokollist nähtuvalt Caveri Õigusbüroo) poolt ja allkirjastas selle ise. Saneerimiskava jäi võlausaldajate poolt vastu võtmata ning 10.12.2020 esitas saneerimisnõustaja maakohtule kirjaliku arvamuse saneerimiskava kohta (SanS § 27 lg 1). Nimetatud arvamuses (V kd, tl 117119) kinnitas saneerimisnõustaja, et ettevõtte majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine ei ole saneerimiskava alusel võimalik. Eeltoodust järelduvalt leiab ringkonnakohus, et saneerimisnõustajale ei saa ette heita seadusest tulenevate kohustuste mittetäitmist ning see, et võlgnik ei nõustunud võlausaldajate poolt
saneerimiskava mittevastuvõtmisega ja saneerimisnõustaja seisukohaga võlgniku saneerimise võimalikkuse kohta, ei tähenda saneerimisnõustaja poolt oma ülesannete täitmata jätmist.
22.SanS § 18 lg 2 kohaselt saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel on saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. Maakohus määras saneerimisnõustaja tasu suuruseks 6120 eurot (koos käibemaksuga) ning põhjendas seda vaidlustatud määruse lk-del 11 ja 12. Ringkonnakohus märgib, et saneerimisnõustajale tasu määramine on kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohtus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Praegusel juhul on maakohus hinnanud saneerimisnõustaja tegevuse aruannet (V kd, tl 121) ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et kõik saneerimisnõustaja tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud. Seejuures on maakohus arvestanud muu hulgas ka sellega, et menetluses osales 45 võlausaldajat (nende hulgas väljaspool Eestit asuvad võlausaldajad), kelledele tuli väljastada teated ja vastavad tõlked. Ringkonnakohus märgib, et saneerimisnõustaja tasu vähendamiseks ei anna alust see, et võlgnik ei nõustunud saneerimisnõustaja seisukohaga saneerimise võimalikkuse kohta.
23.Maakohus jättis põhjendatult võlgniku avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks menetlusse võtmata ning määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust võlgniku avalduse menetlusse võtmiseks. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu seisukohta, et esinevad SanS § 29 lg-s 1 sätestatud tingimused vastuvõtmata saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamiseks. Maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata SanS § 30 lg 6 alusel. Määruskaebuses on leitud (vt määruskaebuse p 3.39 viimane lõik), et maakohus ei ole põhjendanud SanS § 30 lg 1 p-s 6 sätestatud tingimuste mittetäitmist, st SanS §-s 29 sätestatud tingimuste täitmist. Ühtlasi on määruskaebuses viidatud Riigikohtu 01.03.2017 määruse nr 3-2-1-164-16 nendele punktidele, milles on käsitletud SanS § 30 lg 1 p 6 eelduste täitmist kava kinnitamiseks. Kuna maakohus leidis, et esinevad SanS § 29 lg-s 1 sätestatud tingimused vastuvõtmata saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamiseks, siis ei ole määruskaebuses esitatud põhjendused asjakohased. Riigikohus on 20.10.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-90-10 p-s 9 asunud seisukohale, et SanS § 30 kohaselt rahuldab kohus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse, kui on täidetud kõik SanS § 30 lg 1 p-des 1-6 sätestatud nõuded. Maakohus on tuvastanud, et saneerimisnõustaja hinnangul ei ole ettevõtte saneerimine tõenäoline ja tegemist ei ole olulise ettevõtja ega olulise tööandjaga. Seega ei ole täidetud SanS § 30 lg 1 p-des 4 ja 5 (saneerimisnõustaja hinnangul peab ettevõtte saneerimine olema tõenäoline ja tegemist peab olema olulise ettevõtja ja tööandjaga) ning maakohtul puudus seadusest tuleneb alus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks. Ringkonnakohus rõhutab, et nimetatud maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid ei ole määruskaebuses vaidlustatud. Seega puudub ringkonnakohtul ainuüksi seetõttu alus määruskaebuse rahuldamiseks. SanS §-st 29 ei tulene, et kohus peab vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse läbivaatamisel kontrollima lisaks SanS §-s 24 sätestatud saneerimiskava vastuvõtmise tingimusi. Seetõttu ei ole iseenesest tähendust sellel, et maakohus on ebatäpselt märkinud, et esimeses rühmas jäi saavutamata seadusest tulenev (SanS § 24 lg 4) 2/3 häälteenamuse nõue.
24.Määruskaebuse tagamise taotluse on maakohus lahendanud 11.02.20121 määrusega.
25.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud OÜ Jatiina tehnika kanda.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.