Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 4 320 eurot. Hagiavalduse kohaselt leppisid hageja ning ESTO-MUUSIKA OÜ 2019.a septembris kokku, et hageja hakkab kaubaga varustama kostja kauplust asukohaga xja kostja hakkab seda kaupa realiseerima. Oktoobris 2019.a. hakkas hageja seaduslik esindaja, S Y , kostja seadusliku esindaja, E Ji soovide kohaselt väljavalitud kaupa soetama ja s kauplusesse realiseerimiseks kohale vedama. Koostatud on koostööleping, mida kostja ei ole allkirjastanud. Kostja pidi kauba eest tasuma vastavalt arvetele. 2020.a. mais teatas E J, et hageja seaduslik esindaja tuleks oma kaubale järele, kuna kauplus asukohaga s on suletud. Hageja seaduslik esindaja võttis kaasa 4 kotitäit kaupa, mis kostjate poolt oli jäetud. Ülejäänud kaup oli kostja seadusliku esindaja väitel kusagile ära viinud. Palvetele tagastada hagejale kuuluv kaup või tasaarveldada kauba eest, kostjad enam ei reageerinud. Kostjate käitumine koostöö algusest saadik (inventuuride läbiviimisest kõrvale hoidmine, lubatud tasaarvelduste mitte toimumine, teisele isikule kuuluva kauba osaline mitte tagastamine jne) ning juba maksuvõlgade olemasolu näitab selgelt, et kostjatel puudub soov selgeks ja ausaks äripidamiseks ning seetõttu tuleb võlgnevuse tasumist solidaarselt kostjaga I nõuda ka juhatuse liikmetelt kostja II (A Tlt) ja kostja III (E Jilt). A T ja E J peavad olema solidaarvõlgnikud ESTO-MUUSIKA OÜ-ga, sest ESTO-MUUSIKA OÜ-l III kvartalis 2020.a. käive puudub, riiklike makse tasutud ei ole, hagejale teadaolevalt ESTO-MUUSIKA OÜ-l puudub igasugune vara, mida võlgnevuste katteks realiseerida ning A T ja E J edastasid teadvalt hagejale valelubadusi raha tasumise kohta, samuti ei toimunud ka ühtegi lubatud inventuuri. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab: „Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.“ TsMS § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Arvestades, et hageja esitatud faktilised väited saab lugeda kostjate poolt omaks võetuks, on põhjendatud hagi rahuldada ESTO-MUUSIKA OÜ suhtes. Kohus ei pea põhjendatuks rahuldada hagi A T ning E Ji suhtes. Hageja poolt esile toodud asjaoludest ei nähtu, et hageja ning A T ning E Ji vahel oleks selline õigussuhe, mis võimaldab hagejal nimetatud isikutelt kohustuse täitmist nõuda; selline õigussuhe oli hageja ja ESTO-MUUSIKA OÜ vahel. Hageja on viidanud juhatuse liikmete vastu esitatud nõude puhul äriseadustiku (ÄS) §-le 187 ja tuginenud sellele, et juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (st pidama kinni kokkulepetest, tasuma õigeaegselt arveid ja mitte kahjustama ettevõtte mainet, tekitades sellega ettevõttele majandusliku kahju, kuna ettevõte kaotab lepingupartnerite ees oma usaldusväärsust). Hageja hinnangul peavad A T ning E J olema ESTO-MUUSIKA OÜga solidaarvõlgnikud, kuna hagejale teadaolevalt puudub ESTO-MUUSIKA OÜ-l vara, mida võlgnevuste katteks realiseerida ning A T ja E J edastasid teadvalt hagejale valelubadusi raha tasumise kohta, samuti ei toimunud ka ühtegi lubatud inventuuri.

Kuivõrd A T ning E J on ESTO-MUUSIKA OÜ juhatuse liikmed, siis saab valelubaduste andmisi ja muid hageja poolt välja toodud etteheiteid omistada ESTO-MUUSIKA OÜ-le, kuna äriühing tegutseb oma esindaja(te) kaudu. Nimetatud etteheited ei muuda juhatuse liikmeid isiklikult vastutavaks. ÄS § 187 käesoleval juhul ei kohaldu. ÄS § 187 lg 2 esimene lause sätestab, et „juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt“. Selle nõude saab esitada osaühing, mille juhatuse liikmed on kahju tekitanud (selle normi alusel saaks nõude A T ja E Ji vastu esitada ESTO-MUUSIKA OÜ, kelle juhatuse liikmed nad on). ÄS § 187 lg 4 sätestab, et „käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel“. See eeldab, et ESTO-MUUSIKA OÜ vastu esitatud nõue oleks juba rahuldatud, kuid seda ei ole saanud rahuldada (näiteks täitemenetluses). Lisaks ei saa hageja selle normi kohaselt nõuda summa väljamõistmist juhatuse liikmetelt A Tlt ja E Jilt hageja kasuks vaid hageja saab nõuda A Tlt ja E Jilt kahju hüvitamist ESTO-MUUSIKA OÜ-le. ÄS § 187 ei anna seega otse nõudeõigust hagejale nõuda kostja juhatuse liikmetelt kahju hüvitamist hagejale. Äriühingu juhtorgani liikmed võivad võlausaldajate ees vastutada juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks - sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel. See, kui kostja rikkus ÄS § 187 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust, ei võimalda osaühingu võlausaldajal nõuda VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju hüvitamist. VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. ÄS § 187 lg 1 kaitse-eesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu võlausaldajaid (vt Riigikohtu lahend 2-14-50307 p 16.3). Hageja poolt esiletoodud asjaoludest ei järeldu, et A T ning E J oleks rikkunud mõnda sellist seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud äriühingu võlausaldajate kaitseks. Eelnevast tulenevalt jääb hagi A T ning E Ji vastu rahuldamata. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna ühe kostja osas rahuldab kohus hagi täielikult ning kahe kostja osas jääb hagi rahuldamata, jääb hageja menetluskuludest 33% ESTO-MUUSIKA OÜ kanda ning 67% hageja enda kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 1 määrab kohus menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks käesolevas otsuses. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 510 eurot (sh käibemaks). TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Antud juhul on hagihind 4 320 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 350 eurot (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Riigilõivu kulu summas 350 eurot on põhjendatud.

TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja poolt tehtud toiminguteks on juriidiline konsultatsioon, materjalidega tutvumine, hagiavalduse koostamine. Tehtud toimingud on põhjendatud ning toimingute ajakulu kokku 4,25 tundi ei ole ebamõistlikult pikk aeg. Esindaja tunnitasuks on 120 eurot (koos käibemaksuga), mis ei ole ebamõistlikult suur. Seega on põhjendatud õigusabikuludeks 510 eurot. Kohus määrab hageja põhjendatud menetluskuludena kindlaks 860 eurot (riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 510 eurot), millest 283,80 eurot (33%) mõista välja ESTO-MUUSIKA OÜ-lt ja ülejäänu jätta hageja enda kanda. Kostjate menetluskulude kindlaksmääramiseks puudub vajadus, kuna nende menetluskulud jäävad nende endi kanda ning lisaks ei ole kostjad menetluses ka osalenud ning seega pole neil kulusid teadaolevalt tekkinud /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.