M. P. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx)
e-post:
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PlusPlus Capital AS hagi M. P. vastu osaliselt.
2.Välja mõista M. P.lt PlusPlus Capital AS kasuks 2 402 (kaks tuhat nelisada kaks) eurot 31 senti (sh põhivõlgnevus 1979,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 173,11 eurot, intress 235,11 eurot, lepingutasu 15 eurot).
Poolte menetluskulud jätta õigustatud ulatuses kostja M. P. kanda. 1(6)
4.1.Välja mõista M. P.lt PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulude katteks 420 (nelisada kakskümmend) eurot.
4.2.Välja mõista M. P.lt PlusPlus Capital AS kasuks viivis menetluskuludelt (420 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD
1.PlusPlus Capital AS esitas 14.10.2020. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. P. vastu võlgnevuse nõudes. 20.10.2020. a tegi Pärnu Maakohus makseettepaneku, millele M. P. esitas vastuväite. 24.11.2020. a määrusega lõpetati maksekäsu kirimenetlus ning nõue anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I AS ja M. P. 07.06.2019. a osamaksetega tasumise müügilepingu nr xxxx muudatus nr xxxx. Lepingus lepiti kokku muudatuste tingimustes ning osamaksetega tasumise tingimustes. Lepingu kohaselt on intressimäär 15,9 % aastas. Kostja kohustus maksegraafiku alusel tasuma igakuiste maksetena 12.-ks kuupäevaks, esimese maksega 12.07.2019 summas 65,33 eurot ning viimase maksega 12.06.2024 summas 64,34 eurot. Kostja jättis lepingu täitmata ja tasumisi ei ole teostanud I AS ütles lepingu erakorraliselt üles ja loovutas nõude hagejale 25.11.2019. Peale lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse summas 22139,09 eurot. Kostja tasus peale lepingu lõppemist 160 eurot, mis on põhivõlgnevusest maha arvestatud, kostja põhivõlgnevus moodustab 1979,09 eurot ja tasumata intressid 235,11 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxx. Seetõttu juhindudes § 1132 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1979,09 eurot, intressid 235,11 eurot, lepingutasu 15 eurot ja sissenõustavaks muutunud viivised 506,74 eurot ning lisanduvad viivised 01,06575 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 420 eurot kostja kanda. Hageja palub välja mõista menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
3.Hageja esitas omapoolse seiskoha kostja vastusele ja kohtu poolsele ettepanekule kompromissi sõlmimiseks. Seisukoha kohaselt märgib kostja, et pooled sõlmisid 08.02.2019 laenulepingu xxxx summas 2165,93 eurot (363,05 + 245,75 + 856,15), mille aluseks on 2(6)
võlatunnistus xxxx, summas 2165,93 eurot, mis koosneb põhiosast summas 2035,93 eurot, intressist summas 92,88 eurot ja viivisest summas 2,06 eurot ning muudest kohustustes summas 35,20 eurot. Nimetatud kohustus tulenes 13.02.2018 sõlmitud lepingust xxxx. Kostja väite kohta, et pank ei kontrollinud kostja maksevõimet märkis hageja, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis pank arvesse kostja poolt esitatud teavet ja kontrollis avalikud andmebaasid nagu e -Krediidiinfo. Järelmaksulepingute sõlmimistel esitas kostja andmed oma igakuise sissetuleku ja kohustuste kohta, millest tulenevalt on võimalik järeldada, et lepingujärgsest maksegraafikust tulenev igakuine makse ei ole suur summa kostja jaoks. Seega kui kostja esitas pangale ebaõigeid andmeid, ei saa pangale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Kostja on allkirjastanud 23.03.2019 laenulepingu xxxx, mis on välja antud 08.02.2019. VÕS § 30 lg 1 järgi on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Kostja on omakäeliselt allkirjastanud Võlatunnistuse ja hagi aluseks oleva lepingu. Antud juhul on hageja arvamusel, et kostja tahteavaldus lepingu sõlmimiseks on antud allkirjaga lepingutel. Menetluskulude kohta oli hageja seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud ning need tuleb kostjalt välja mõista. Hageja poolne kompromissi ettepanekuks oli kostja tasub põhisumma 1979,09 eurot, intressid 235,11 eurot, viiviste nõue 506,74 eurot (11.12.2020 seisuga), sissenõudekulud 35 eurot, lepingutasu 15 eurot, riigilõivu 1⁄2 määras summas 150 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 360 eurot, kõik kokku 3280,94 eurot. Nõutud summad tasub kostja perioodiliste igakuiste maksetega maksegraafiku alusel maksimaalselt 36 kuu jooksul ning igakuiseks osamaksest kujuneb ca 92 eurot. Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub tasuma viivist 0,065753% päevas kuni nõude põhisumma täieliku tasumiseni. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega ning soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Juhul, kui määratakse kohtuistung, soovib hageja sellest osa võtta.
4.Kostja märgib kohtule saadetud kirjalikus vastuses, et vaidlusaluse lepingu allkirjastas ta poja palvel ning sai võlgnevusest teada 2019 novembris. Koheselt võttis kotja ühendust I ASga ning palunud lepinguid. Kostja palub teda, kuidas toimus kostja kui tarbija krediidivõimelisuse hindamine. Kostjal on sissetulekuks ainult pension ca 460 eurot. Kostja märgib, et poeg on tema nimel võtnud veel laene. Kostja on teinud läbi V OÜ võlgnevuse katteks maksed kogu summas 160 eurot. Kostja palub teada miks ei ole neid summasi arvestatud sissenõudmiskulude ja põhisumma katteks. Kostja on vastavalt oma majanduslikule olukorrale püüdnud võlgnevust tasuda. Kostja palub menetluskulud poolte endi kanda. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja on firma mis tegeleb võlaportfelite ostmisega ja võla sissenõudmistega. Kostja leiab, et nimetatud firmas on olemas isik kes on juriidiliste teadmistega ning hagejal ei ole vajadust osta teenust PlusPlus Legal OÜ-lt, mis asub hagejaga ühel aadressil. Kostja on seisukohal et hageja menetluskulud ei ole põhjendatud ja vajalikud ning palub jätta hageja esindaja kulud välja mõistmata.
5.Kohtu poolsele ettepanekule kompromissi sõlmimiseks vastas kostja, et kostja on arvamusel, et AS I on rikkunud laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Menetluskulude osas jääb esitatud vastuses märgitud juurde. Hagejale saadetud e-kirjas, märgib kostja, et kompromissi osas pole midagi arutada kuna tema sissetulek on 500 eurot ja ta üritab poja poolt tema nimel laena maksta nii nagu suudab.
3(6)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 regulatsioonist. Kohus selgitas pooltele, et kui pooled ei saavuta kompromissi siis lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. Kostja ei esitanud kohtule vastuväiteid kirjalikus menetlemiseks. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
9.Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel olid lepingulised suhted ning hageja nõue tuleneb 07.06.2019. a osamaksetega tasumise müügilepingu nr xxxx muudatus nr xxxx. Nõude aluseks on kostja poolt tasumata lepingutest tulenevad kohustused.
10.I AS loovutas 25.11.2019. a nõude kostja vastu põhisummas 2139,09 eurot PlusPlus Capital AS-ile koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
11.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu sõlmimiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslike lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kostja ja I AS vahelised lepingud on kostja ja laenuandja esindaja isiklikult allkirjastanud.
12.Kostja ei vaidlusta lepingute sõlmimist. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et ta ei ole soovinud olla seotud lepingutes nr xxxx mille aluseks on Võlatunnistus xxxx ja nr xxxx muudatus lepingu nr xxxx võetud kohustustega. Kostja märgib, et on laenulepingu allkirjastanud oma poja palvel. Kohus on seisukohal, et on väheusutav, et kostja ei saanud aru, et tema nimel sõlmitakse laen või järelmaksu leping. Kostja 4(6)
poolt esitatud vastustest ei teki kahtlust, et tegemist on isikuga kes mõistab lepingute sõlmimisest tulenevaid kohustusi ja vastutust. Kostja väidab, et kostja ei olnud teadlik sõlmitud lepingutest kuni 2019 novembrini. Kostja väide on väheusutav, kui kostja on lepingud isiklikult allkirjastanud siis oli kostja teadlik laenude olemasolust.
13.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga laenuandja andma laenusaajale laenu, laenusaaja aga kohustub tagasi maksa sama rahasumma.
14.Kostja selgitab, et ta on maksnud hagejale OÜ V kaudu 160 eurot, märkides, et miks ei ole nimetatud summat arvestatud maha põhivõlgnevusest ja sissenõudmiskuludest. Kohus märgib, et hageja on nimetatud summa arvestanud maha põhivõlgnevusest. Lepingu järgi moodustas kostja põhivõlgnevus 2139,09 eurot, hagiavalduses palub hageja välja mõista põhivõlgnevus 1979,09 eurot (2139,09-160). Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid sellele, et ta oma lepingulisi kohustusi kohaselt ei täitnud.
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.
16.Hagiavaldusest tulenevalt on kostja jätnud täitmata lepingutest tulenevad kohustused, mis annab hagejale õiguse nõuda lepingute kohaselt kohustuste täitmist. Kostja ei ole millegagi tõendanud lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist hageja ees või kohustuse puudumist. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et ta on hageja ees oma kohustused täitnud.
17.Kostja viitab sellele, et laenuandja oleks pidanud hindama kostja maksevõimet. Maksevõime hindamisel oleks laenuandja näinud, et kostja sissetulek ei võimalda tähtaja möödudes laenu koos intressidega tagasi maksta. Kohus märgib kostjale, et kostja on teovõimeline täisealine isik, kes peaks aru saama võetud vastutusest ning ka asjaolust et laenu võttes, tekib kohustus laenu tagasimaksmiseks. Kostja poolne käitumine näitab, et kostja võtab laenu ja jätab selle tasumise kohustuse täitmata. Seega on kostja poolne käitumine vastutustundetu, kuna ta ei hinda oma majanduslikku olukorda ja tagasimakse võimalusi laenukohustuste võtmisel.
18.Kohus rahuldab hagi põhivõlgnevuse osas. Intress
19.VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tulenevalt lepingulise suhte olemusest kohaldatakse poolte vahelistes suhetes arvelduskrediidi sätteid. VÕS § 76 lg 1 ja VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.
5(6)
VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus-või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Osamaksete tasumisega müügilepingu järgi kohustus kostja maksma päevas intressimääraga 15,9% aastas. Kostja on lepingut sõlmides sellise tingimuse ja tasuga nõustunud. Laen tuli tagastada vastavalt maksegraafikule. Hageja on arvestanud intresse summas 235,11 eurot. Intress on tasu raha kasutamise andmise eest ja kostja on laenu võtnud ja raha kasutanud on hageja intressi nõue põhjendatud ja õigustatud. Kohus rahuldab hageja intressi nõude ja mõistab kostjalt välja laenulepingu aluses intressid summa 235,11 eurot. Viivis 20. Kuna laenumakseid tähtaegselt ei tasutud, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh õiguse nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist, samuti öelda leping üles, VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 4, 6).
21.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale (hagejale) õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks kohustust rikkunud lepingupoole (kostja) suhtes (VÕS § 101). VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
22.TsMS § 367 võimaldab esitada viivisenõude hagis koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
23.Hageja nõuab kostjalt viivist lepingu p 2 märgitud määras 0,7 % päevas (24% aastas) tähtaegselt tasumata summalt. Nimetatud viivisemäär ületab seaduses ettenähtud viivisemäära. Sellist selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKm 3-2-1-25-16 p 13). Lisaks ei luba VÕS § 415 lg 1 tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on eeltoodus 6(6)
lahendis tuginedes VÕS § 41 selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Käesoleval juhul arvestab kohus viivist seadusjärgses määras (0,021% päevas ehk 8,0 % aastas), VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemääras. Põhisumma
Seega rahuldab kohus viivise nõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja sisse nõutavaks muutunud viivise perioodi 22.11.2019-11.12.2020 eest 173,11 eurot.
24.Kohus möönab, et kostja jätnud oma maksekohustuse täitmata, kuid mitte millegagi ei ole põhjendatud hageja enda poolne aasta pikkune viivitamine oma nõudeõiguse teostamisega kohustust rikkunud võlgniku suhtes. Leping lõpetati ja nõue loovutati 2019 aastal nõue esitati kohtule 2020 aasta lõpus.
25.Teatud juhtudel võib õiguskaitsevahendi kasutamine olla ebaproportsionaalne ja seega hea usu põhimõttega vastuolus. Viivisenõudel on kompensatsiooniline funktsioon ning viivisenõude esitamine lepingut rikkunud poole suhtes kompenseerib võlausaldajale võlgniku poolsest lepingurikkumisest tuleneva kahju. VÕS §113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS §162 lg 1 ütleb, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades muuhulgas lepingupoolte majanduslikku seisundit. VÕS-i kõrval sätestab hea usu põhimõtte ka TsÜS § 138, mille lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus mitte ainult võlaõiguslikes suhetes, vaid ka teistes eraõiguse valdkondades. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus võib hea usu põhimõtte järgimise eesmärgil piirata ka õiguskaitsevahendite kasutamist. Viivise vähendamine on põhjendatud kui isiku majanduslik seisund on viivise suurusega sellises seoses, et nõutud suuruses viivise väljamõistmine on kohustatud isiku suhtes ebaõiglane ehk eelkõige kui see raskendaks oluliselt tema eluliste vajaduste rahuldamist põhjustaks muu suure kahju. 7(6)
Arvestades, et TsMS § 367 alusel väljamõistetav viivis on viivis nn tulevikku kuni põhinõude täieliku tasumiseni, on viidatud alusel viivisenõue isiku jaoks kelle sissetulek koosneb pensionist vastukaaluks majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale krediidiandjale koormav ning kahjustab isiku elementaarset toimetulekut. Arvestades käesoleva võlasuhte pooli: ühelt poolt krediidiasutus, teiselt poolt pensionärist tarbija, on kohtu hinnangul üheselt järeldatav, et hageja ei ole saanud kahju ulatuses, mille hüvitamist viivisenõude kaudu soovib. Kostja jaoks on aga lisanduva viivise nõue ebamõistlikult koormav ning eelkirjeldatud asjaolusid arvesse võttes hea usu põhimõtte vastane. Sissenõudmiskulu
26.Hageja palub välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu kokku 35 eurot. Pärast lepingu lõppemist saadeti kostjale võlanõuded 03.12.2019; 09.03.2020 ja 08.09.2020. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50,00 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25,00 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 3 245,92 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. [...] Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagi materjalide juurde ei ole lisatud tõendeid, et hageja oleks kostjale saatnud tasuta meeldetuletuskirja. Hageja poolt lisatud võlateatised ei tõenda, et need teatised oleks kostjale edastatud. Võlateatiste esitamine ei tõenda, et need on ka kostjale edasi saadetud ja kätte toimetatud. Kuna kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses, siis jätab kohus meeldetuletuskirja maksumuse osas hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
27.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
8(6)
Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulud on riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kokku 720 eurot Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 420 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Hageja on identse hagiavalduse sama kostja vastu esitanud ka tsiviilasjas nr 2-20-137799. Kuna tegemist on trafaretse hagiga, tavapärase keerukusega võlaõigusliku vaidlusega, loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tund. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 120 eurot. Koos riigilõivuga on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 420 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Maido Roots Kohtunik
9(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.