Capital Atlantic OÜ hagi Paide linn, Suur-Aia 61 korteriühistu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30.12.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Paide linn, Suur-Aia liik apellatsioonkaebus
korteriühistu
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 2057,13 eurot
Menetlusosalised esindajad
nende Apellant: Paide linn, Suur-Aia 61 korteriühistu (registrikood 80475958; asukoht Suur-Aia tn 61, Paide linn) Apellandi lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Veso (e-post xxx) Vastustaja: Capital Atlantic OÜ (reg kood 11348597; asukoht Luunja vald, Veibri küla, Kaare tee 29) Vastustaja lepinguline esindaja: advokaat Birje Kalmus (e-post xxx) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
ja
Resolutsioon:
1.Keelduda menetlusse võtmast Paide linn, Suur-Aia 61 korteriühistu apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu 30.12.2020.a otsuse peale.
Jätta ringkonnakohtus kantud Paide linn, Suur-Aia 61 korteriühistu menetluskulud tema enda kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus
1(6)
Tsiviilasi nr 2-20-5537 menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja asjaolud
1.Hagejale kuulus korter aadressil Suur-Aia 61-3 Paide, kus tekkis 23.07.2019 veekahju, mille tekkimise põhjuseks oli kanalisatsioonitoru ummistus ja hagejale kuulunud korteri põrand sai veekahjustusi. Korteriomanik on tekkinud kahjuga seoses suhelnud korteriühistu esindajatega, paludes neid korduvalt tulla kahjusid üle vaatama, kuid kostja esindaja ei ole pidanud seda vajalikuks. Seoses ummistuse tagajärjel tekkinud kahjuga on hageja kandnud kulutusi talle tekkinud kahju likvideerimiseks summas 1587,29 eurot – soetanud põrandamaterjalid ja lasknud põranda korda teha. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist kahju likvideerimise eest 1587,29 eurot ja kahjunõude esitamise kulusid 316,79 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras summalt 1904,08 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited
2.Kostja leiab, et hagi on põhjendamatu. 03.12.2019 võõrandas hageja talle kuulunud korteriomandi. Arvestusega, et hageja on esialgse korteriomandi võõrandanud, on korteriomandi omandaja hagejale hüvitanud saadud ostuhinna osana põrandate taastamiseks tehtud kulud ning viitab KrtS § 43 lg-le 1. Puudub põhjus eeldada, et Suur-Aia 61 Paide kaasomanikud ei ole valitsenud kortermaja heaperemehelikult. Lisaks korteriühistu moodustamisele on korteriomandite omanikud sõlminud kinnistu sh korterelamu valitsemisega kaasnevate ülesannete täitmiseks kinnisvara haldamisega tegeleva äriühinguga Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ koostöölepingu nr 1901/2018. Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ valitsejana ja hooldajana täidab lepingust tulenevalt muu hulgas vee- ja kanalisatsioonisüsteemi hooldustööde korraldamisega seonduvaid ülesandeid. Korterisisese süsteemide kontrollimise kohustus lasub AÕS §-st 72 lähtuvalt korteriomanikul. Hageja on küll esitanud tõenditena pooltevahelised e-kirjad ja fotod, kust on näha tekkinud kahjud, kuid hageja ei ole esitutud tõenditega tõendanud, et kahju tekkimise ja kostja tegevuse/tegevusetuse vahel oleks otsene põhjuslik seos. Kostja peab vajalikuks ära märkida, et enne kahjujuhtumit teostati korraline kuu tehnosüsteemide hooldusülevaatus ning hooldusülevaatuse käigus ei tuvastatud kanalisatsioonisüsteemi toimimisel anomaaliaid, mis oleks viidanud võimalikule ummistuse tekkimisele ning ükski korteriühistu liige ei olnud ühistu juhatust ega ka kinnisvarahaldurit tavitanud tõrgete esinemisest kanalisatsioonisüsteemi kasutamisel. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et Suur-Aia 61 korterelamu kanalisatsioonisüsteem oli igati töökorras ja korteriühistu oli oma kinnisasja valitsemisega kaasnevad kohustused täitnud nõuetekohaselt. Lisaks juhib kostja tähelepanu asjaolule, kus kanalisatsioonisüsteemi intensiivne igapäevane kasutamine ning samuti korteriomanike poolt alati just mittesihipärane kasutamine võivad tekitada olukorra ummistuse tekkimiseks, mida ei saa ära hoida kord kuus toimuva korralise hooldusega. Hageja on esitanud arve tekkinud kahju hüvitamiseks,
2(6)
Tsiviilasi nr 2-20-5537 kuid kostja arvates ainult arve esitamine ei tõenda kulude tegelikku kandmist hageja poolt ega tõenda kulude vastavust asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja arvates ei vasta esitatud arve summa olukorra ennistamiseks tehtud vajalikele kulutuste summale ning arve juures ei ole tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millest oleks võimalik tuvastada teostatud tööde, tööle kulunud aja ja materjali maht. Nagu nähtub hageja 2019 majandusaasta aruandest, on kinnisvara omamine ja haldamine hageja põhitegevusalaks, järelikult pidi hageja olema teadlik, et hagiavalduses kirjeldatud ummistusi ei ole võimalik hooldusega ennetada ja/või välistada. Riskide maandamiseks sõlmib heaperemehelikult ja vastutustundlikult mõtlev korteriomanik vastava kindlustuspoliisi või teeb teistele korteriomanikele ettepaneneku sõlmida selline poliis ühiselt korteiühistu kaudu. Hageja ei ole seda teinud, mistõttu on ta iseenda kaasomandi esemest iseendale tekkinud kahju tekkimises ise süüdi.
3.Kostja on seisukohal, et hagejal oli korterisisese kanalisatsioonisüsteemi kaudu võimalik kahju ära hoida, kui ta oleks kanalisatsioonisüsteemi toimimist piisava hoolsusega jälginud ning kostjat selle toimimisega seotud häiretest teavitanud. Kostja osundab, et ummistuse tagajärjel pääses vesi hageja korterisse dušinurga kaudu, mille asemel pidanuks olema ehitusregistri andmetel vann. Kuna vanni eemaldamine hageja korteris on toimunud kostja, teiste kortreiomanikega ja kohaliku omavalitsusega kooskõlastamata ning vanni mahutavus on võrreldes dušinurgaga kordi suurem, on tekkinud kahju otseselt seotud hageja enda või tema õiguseellase tegevusega. Kahjuhüvitise vähendamise hindamisel tuleb arvesse võtta ka seda, et vaatamata asjaolule, et hageja oli teadlik enda võimalikust vastutusest seoses kahjuga, ei võtnud hageja vastu kostja ettepanekut lahendada küsimus korteriomanike üldkoosolekul, vaid võõrandas kortreiomandi kahjunõuet loovutamata, luues pahatahtlikult olukorra, kus kahjunõude läbivaatamine toimub hagita menetluse asemel kaasomanike jaoks koormavamas hagimenetluses. Hageja ei informeerinud uut korteriomanikku kostja vastu hagiavalduse esitamise kavatsusest ning sellega seotud täiendavatest korteriomandiga seotud kuludest, mida tuleb uuel korteriomanikul õigusjärglasena kanda, kui kostja peaks kohtuasja kaotama. Seega käitus hageja kaaskorteriomanike suhtes pahauskselt, mis on kostja arvates piisav alus jätmaks hagiavaldus VÕS § 6 lg 2 alusel rahuldamata või alternatiivselt vähendada kahjuhüvitis VÕS § 139 lg 1 alusel nullini. Maakohtu otsus
4.Maakohus leidis, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 1 904,08 eurot, viivis 108,21 eurot ning seadusjärgne viivis põhinõudelt alates 30.12.2020 kuni põhinõude 1904,08 eurot kohase täitmiseni.
5.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kanalisatsioonitorustiku ummistuse tagajärjel sai kahjustada hageja korter (tl 5-7) ning hagiavalduse kohaselt on hagejale tekkinud kahju (kulutused põrandamaterjalidele ja remondile) kokku summas 1587,29 eurot (tl 11). Seda, et hageja on ka vastava arve alusel kulud kandnud, tõendab maksekorraldus (tl 63-64). Kostja on küll väitnud, et tema arvates ei vasta esitatud arve summa olukorra ennistamiseks tehtud vajalikele kulutustele tehtavale summale, kuid millel tema väide põhineb, jääb selgusetuks. Veelgi enam, hageja on esitanud tõendi (tl 8), millest nähtudes ei pidanud hageja vajalikuks korterisse sissepääsu, kuid mis oleks andnud kostjale võimaluse tekkinud kahju ulatust hinnata. Seega leiab kohus, et hagejal on üleujutuse tagajärjel tekkinud kahju.
6.Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et hageja oli kõnealuse kortertiomandi, aadress Suur-Aia 61-3, omanik ajal, mil tekkis veekahju, kuid alates 02.12.2019 on 3(6)
Tsiviilasi nr 2-20-5537 korteriomanik vahetunud (tl 4). Kohus on seisukohal, et see ei välista hageja kahju hüvitamise nõuet kostja vastu.
7.Korteriühistul on kohustus hoolitseda selle eest, et kanalisatsioonitorustik oleks seisundis, mis ei tekita korteriomanikele kahju. Kostja kinnitusel teostab ta tehnosüsteemide hooldustöid ja kanalisatsioonisüsteemide hooldust vastavalt õigusaktides ja tootjatehase dokumentatsioonis toodud tingimustel üks kord kuus (tl 42-47). Kostja on viidanud, et vahetult enne kahjujuhtumist on teostatud korraline kuu tehnosüsteemide hooldusülevaatlus, mille käigus anomaalialid ei tuvastatud, samas eelpoolnimetatud lisast (hooldustabel) ei nähtu, et kanalisatsioonitorustikku oleks kontrollitud ning puudub märge, mida ummistuse likvideerimiseks on ette võetud. Kostja on väitnud ka, et 2019 esines kanalisatsiooniga probleeme Suur-Aia tn 61 kortermajas kahel korral (tl 73) ning, et kanalisatsioonisüsteemi igapäevane kasutamine, muuhulgas ka mittesihipärane kasutamine, võib ummistusi tekitada ka lühema hooldusintervalli korral. Vasatavalt Ragn-Sells kodulehelt saadavale informatsioonile tuleb ummistuste ennetamiseks reaalselt torustikku ja kaeve regulaarselt puhastada ja läbi pesta, kortermajade puhul suisa lasta torud ja kaevud puhastada vähemalt korra aastas (tl 135). Eeltoodu tõttu võib asuda seisukohale, et kostja oli teadlik vajadusest kanalisatsioonisüsteemi tihedamast kontrollist kui kord kuus. Seega saab kohtu arvates asuda seisukohale, et kostja on rikkunud tal lasuvat hoolsuskohustust, kuivõrd ei taganud korteriomanike kaasomandi korrashoidu, mistõttu tekkis ummistus, mis põhjustas veekahju hagejale.
8.Kostja on sõlminud 2018 lepingu, millest sh tuleneb kohustus haldusteenuse raames korraldada kinnisasja vara- ja vastustuskindlustuslepingnu sõlmimine, millist kohustust kostja õigeaegselt täitnud ei ole. Hageja on esitanud tõendid (tl 98-101), millest nähtub, et kindlustusleping sõlmiti alles 01.11.2019, hageja väitel pärast seda, kui ta oli oma nõudega pöördunud kostja poole. Ka nimetatud halduslepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmine näitab kostjapoolset hoolsuskohustuse rikkumist.
9.Kostja on väitnud nagu oleks hagejal olnud võimalus kahju ära hoida, kui ta oleks kanalisatsioonisüsteemi toimumist piisava hoolsusega jälginud ja kostjat selle toimimisega seotud häiretest teavitanud. Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et ummistus ei tekkinud hageja reaalosal ning sinna ligipääsu polnud vaja (tl 8). Puuduvad tõendid ka kostja väite kohta nagu oleks ummistus tekkinud korteri valdaja tegevuse tulemusena. Hageja on osundanud kohtu arvates õigustatult ka Ragn-Sell kodulehel olevale informatsioonile, et ummistused tekivad ootamatult. Kostja on väitnud veel, et olnuks korteris vann, oleks kahju kordi väiksem, kuid hageja oli omavoliliselt asendanud vanni dušinurgaga (tl 127). Kohus nõustub hagejaga, et iseenesest vanni olemasolu ei oleks vee kahju ära hoidnud, lisaks nähtub ehitusregistri väljavõttest, et korteriühistu korterites, sh hageja omas, on kas vann või dušs (tl 136139).
10.Kostja etteheited selle kohta, et hageja ei võtnud vastu kostja esindaja ettepanekut lahendada küsimus üldkoosolekul, jätab kohus tähelepanuta, kuna kostja pädevuses on koosoleku kokkukutsumine ja arutatavate küsimuste päevakorda lisamine. Kohus ei nõustu ka hageja väitega nagu rikuks käesoleva kohtumenetlus uue omaniku Meeli Vettiku õigusi.
11.Kanalisatsioonisüsteemi ummistumise ennetamine ja vältimine on aga kohustus, mis on kostja mõjupiirkonnas ning seega leiab kohus, et kostjapoolne kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
12.Ka leiab kohus, et hageja ei ole kahju eest kaasvastutav, seega puudub alus jätta hagiavaldus rahuldamata või alternatiivselt vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel nullini.
4(6)
Tsiviilasi nr 2-20-5537
13.Hageja on lisaks korteri taastusremondi kuludele esitanud nõude advokaaditeenusest tuleneva kahjunõude väljamõistmiseks, mille eest on tasunud õigusabikulusid kokku 316,79 eurot koos käibemaksuga (tl 12-13; 16-17, 18). Nimetatud kulu näol on tegemist kohtueelsete kuludega, mis on hüvitatavad kahjuna VÕS § 128 lg 3 alusel.
14.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras summalt 1904,08 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada.
15.TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus
16.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata, menetluskulud jätta kostja kanda. Määruse põhjendused
17.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda.
18.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hagis nõudis hageja kostjalt põhinõude 1 904,08 euro ja viivise tasumist hagi esitamisest edasiulatuvalt põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Seega oli tegemist lihtmenetlusega. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja otsuse osas, milles hagi rahuldati, sh menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebusest nähtub, et hagi rahuldamata jätmisel tuleb määrata uus menetluskulude jaotus. Muul põhjusel menetluskulusid ei ole vaidlustatud.
19.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud otsuses luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust.
21.Ringkonnakohus leiab, et kostjal oli kohustus tõendada vastutusest vabanemiseks, et ta ei rikkunud oma kohustusi torustik hoida seisundis, et välistada hagejale kahju
5(6)
Tsiviilasi nr 2-20-5537 tekkimist. Maakohus leidis põhjendatult, et kuna kostja esitatud hooldustabelitest ei nähtu, et kanalisatsioonitorustikku kontrolliti, siis jäi kostjal tõendamata, et ta tegi kõik mõistlikult vajaliku selleks, et ummistusi kanalisatsioonitorustikus ei tekiks. Asjas on tõendamata ka see, et kostja rikkumine oli vabandatav vääramatu jõu tõttu või, et esinevad asjaolud, mis annaksid aluse kahjuhüvitist vähendada, kuigi hageja oli kahju tekkimise ajal korteriühistu liige.
22.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.