RuumIn OÜ hagi East-Ready Wall OÜ vastu võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja number
2-20-128907
Tsiviilasja hind
4749,72 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: RuumIn OÜ – registrikood 14390370; asukoht XXX; epost XXX esindajad Hageja lepinguline esindaja: Raivo Kiisk – R.K. Õigusbüroo OÜ; e-post [email protected] Kostja: East-Ready Wall OÜ - registrikood 14121747; asukoht XXX; e-post XXX Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karin Ploom Advokaadibüroo LINDEBERG; e-post [email protected] Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada
2.Välja mõista East-Ready Wall OÜ-lt RuumIn OÜ kasuks 06.04.2020. a sõlmitud laenulepingu nr 04/2020 alusel:
2.1.4578 (neli tuhat viissada seitsekümmend kaheksa) eurot 8 senti (sealhulgas põhivõlg 3871,50 eurot, intress 498,26 eurot, viivis 03.03.2021.a. seisuga (kaasa arvatud) 208,32 eurot);
2.2.viivis tasumata põhivõlalt (3871,50 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.03.2021. a kuni põhivõla tasumiseni.
4.Määrata RuumIn OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1625 eurot (käibemaksuta).
5.Välja mõista East-Ready Wall OÜ-lt RuumIn OÜ kasuks menetluskulu 1625 (üks tuhat kuussada kakskümmend viis) eurot.
6.East-Ready Wall OÜ-l tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt RuumIn OÜ-le käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja selle põhjendused
1.RuumIn OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi East-Ready Wall OÜ (kostja) vastu põhivõla 3871,50 euro, intressi ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.04.2020. a laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 3871,50 eurot. Pooled leppisid kokku, et kostjal tuleb maksta ka intressi 0,234% päevas. Raha kanti kostjale üle 06.05.2020. a. ning laenusumma tuli tagastada hiljemalt 30.06.2020. a. Kostja laenu ei tagastanud ega tasunud ka intressi.
2.Eeltoodust tulenevalt ja toetudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 108 lg 1 396 lg 1, 397 lg 1, 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 taotleb hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 3871,50 eurot, intress 498,26 eurot perioodi 07.05.2020. a – 30.06.2020. a eest, viivis 70,24 eurot perioodi 01.07.2020. a – 21.09.2020. a eest ning TsMS § 367 alusel viivis põhivõlgnevuselt § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.09.2020. a kuni põhivõla tasumiseni. II Kostja vastuväited
3.Kostja on oma vastuväidetes hagile seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna pooled ei ole 06.04.2020. a sõlminud laenulepingut, millele hageja nõue tugineb. Väidetav laenuleping on allkirjastatud mõlema lepingupoole nimel hageja juhatuse liikme A. A. u poolt, kes oli kuni 21.04.2020. a ka kostja juhatuse liikmeks. Dokument on loodud tagantjärele ja kunstlikult. Isegi, kui poolte vahel oli laenusuhe, ei saanud see tekkida enne, kui 06.05.2020. a, mil raha üle kanti ning siis ei saanud volituste puudumise tõttu A.A. enam lepingut sõlmida. Puudub mistahes mõistlik seletus sellele, miks kanti väidetav laenusumma kostjale üle alles kuu aega pärast laenulepingu sõlmimist. Kuna poolte vahel puudus hagis viidatud laenuleping ning pooled ei ole kokku leppinud laenu tagasimaksmise tähtajas, ei saa hagejal kostja vastu olla ka intressi- ja viivisenõuet.
4.Tegelikkuses täitis hageja 06.05.2020. a ülekandega oma kohustuse kostja ees, tagastades varasemalt ilma aluseta teostatud väljamaksed.
III. Hageja arvamus kostja vastuväidete kohta
5.Hageja leiab, et kostja vastuväited hagile on paljasõnalised ja tõendamata. Asjaolu, et A. A. oli mõlema lepingupoole juhatuse liikmeks ning allkirjastas laenulepingu mõlema poole esindajana, ei muuda lepingut kehtetuks. Tema volitusi ei olnud kuidagi piiratud ning väide, et laenuleping on vormistatud tagantjärele, ei ole tõendatud. Asjaolu, et laenusumma kanti üle pärast lepingu sõlmimist, ei muuda lepingu sõlmimise tegelikku aega. Leping jõustub ning sellest tulenevad õigused ja kohustused tekivad laenulepingu allkirjastamise hetkest, mitte laenusumma ülekandmisega. Väär on ka kostja seisukoht, et 06.05.2020. a ülekandega täitis hageja enda kohustust kostja ees. Kostja ei ole selgitanud, millist kohustust hageja väidetavalt täitis, samuti on selline väide tõendamata. Kui kohus leiab, et poolte vahel ei olnud sõlmitud laenulepingut, palub hageja kostjalt ülal märgitud summad välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel. IV Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna hageja ja kostja on nõustunud kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätestatule hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestavad, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on pooltele asjaolude tõendamise vajadust selgitanud mh asja kirjalikku menetlusse määramise määruses.
7.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 06.05.2020. a on hageja kandnud kostja arveldusarvele 3871,50 eurot selgitusega „Laen tähtajaline“. Hageja ja kostja vaidlevad selle üle, mis oli rahasumma kostjale ülekandmise tegelikuks aluseks, ehk kas poolte vahel oli sõlmitud laenuleping ning kas kostjal on kohustus ülekantud rahasumma hagejale tagastada koos intressi ja viivistega vastavalt laenulepingule nr 04/2020.
8.Hageja on esitanud tõendina kohtule laenulepingu, millest nähtub, et hageja annab kostjale majandustegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks laenu 3871,50 eurot (lepingu punktid 1.1. ja 1.2.), mis tuleb tagastada ühekordse maksena hiljemalt 30.06.2020. a. (punkt 2.1.) Samuti nähtub lepingust, et laenult tuleb tasuda intressi 0,234% päevas tasumata summalt ning viivist 0,5% päevas (punktid 3.1. ja 4.1.). Lepingu punti 5.1. kohaselt jõustus leping selle allkirjastamisega. Samuti on hageja esitanud maksekorralduse, millelt nähtub laenusumma ülekandmine kostjale 06,05.2020. a. Laenulepingu on nii kostja kui hageja poolt käsikirjaliselt allkirjastanud juhatuse liige A. A. .
9.Kostja on kohtule esitanud laenulepingu projekti, mille on A. A. 06.05.2020. a saatnud A.R.le. Projekt on allkirjastamata. Projekti kaaskirjas kirjutab A. A. : „Tere, Vaata ise ka leping üle, siis oled kursis millistel tingimustel olen laenu võtnud.“. Kirja manuses olnud
laenulepingu projekti kohaselt tuli RuumIn OÜ-l hiljemalt 06.05.2020. a anda kostjale laenu 3871,50 eurot, tagasimaksetähtajaks 06.09.2020. a. Intressimääraks oli märgitud 0,234% laenusummalt päevas ning viivisemääraks 0,5% päevas. Lepingu allkirjastajateks oli märgitud A.A. kostja esindajana ja M. A. hageja esindajana.
10.Tulenevalt VÕS § 8 lg 1 on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub midagi tegema või tegemata jätma. Osundatud paragrahvi
2.lõike kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
11.Hinnates kohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid leiab kohus, et laenulepingu sõlmimine 06.04.2020. a. tuleb lugeda tõendatuks, kuivõrd kostja ei ole teinud kohtule usutavaks asjaolu, et leping on koostatud tagantjärele. Laenulepingu jõustumiseks on olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingu võib lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud (Riigikohtu 24.11.2011. a otsus 3-2-1-109-11). Käesoleval juhul on kohtule esitatud 06.04.2020. a sõlmitud laenuleping, millest nähtuvad poolte õigused ja kohustused. Kostja poolt esitatud 06.05.2020. a kuupäeva kandvast laenulepingu projekti ja selle kaaskirja sõnastuse alusel on võimalik teha järeldus, et A.A. teavitab A.R.t kehtiva laenulepingu tingimustest. Kohtu hinnangul ei anna kiri alust järelduseks, et seni mingisugust laenulepingut poolte vahel ei olnud. A.A. ei oleks saanud 06.05.2020. a enam kostja nimel laenulepingut sõlmida, nagu projekt seda ette oleks näinud, kuivõrd selleks ajaks olid tema volitused kostja juhatuse liikmena lõppenud, selle üle poolte vahel vaidlust ei ole. Kostjale on ka tegelikult 3871,50 eurot hageja poolt üle kantud, selgituseks tähtajaline laen. Kostja väited rahasumma laekumise asjaolude osas ei ole kooskõlas muude asjas esitatud tõenditega. Kohtu hinnangul ei lükka kostja esitatud tõendid ümber hageja esitatud väiteid laenulepingu sõlmimise ja laenu andmise asjaolude kohta.
12.Asjakohatud on kostja väited, justkui saanuks laenuleping muutuda kehtivaks alates rahasumma ülekandmisest ja mitte lepingus märgitud kuupäevast. Leping loetakse sõlmituks selle allkirjastamise hetkest. Kohtule esitatud laenulepingust nähtuvalt on leping allkirjastatud 06.04.2020. a. Kostja väited lepingu hilisema sõlmimise ja tagantjärele vormistamise kohta on tõendamata. Üksnes asjaolu, et laenusumma väljastati kuu aega hiljem kui laenuleping allkirjastati, ei muuda laenulepingut kehtetuks. Laenulepingu punkti 1.3. kohaselt tuli laenusumma üle kanda 2020. aasta maikuu jooksul. Laen maksti välja 06.05.2020. a, seega vastavalt lepingus kokkulepitule. Laenulepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et laenulepingu on nii kostja kui hageja poolt allkirjastanud üks ja seesama isik. Vaidlust ei ole selles, et A. A. oli 06.04.2020. a nii hageja kui ka kostja juhatuse liige, kellel ei olnud kummaski osaühingus piiranguid iseseisvalt lepingute sõlmimiseks. Seega ei olnud laenulepingu sõlmimise ajal A. A. ul takistusi laenulepingu allkirjastamiseks.
13.Kostja on avaldanud , et ülekantud raha näol oli tegemist hageja kohustuse täitmisega kostja ees. Ainsa tõendina on kostja esitanud maksekorralduse kostjalt hagejale
10.03.2020.a. tehtud ülekande kohta summas 480 eurot. Kohtu hinnangul ei ole viidatud tõend piisav kostja sellekohaste väidete tõendamiseks.
14.VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Laenulepingu kohaselt tuli laen tagastada hiljemalt 30.06.2020. a. Seega muutus kohustus sissenõutavaks 01.07.2020. a. Kohustuse rikkumine on VÕS § 100 järgi võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlausaldaja võib nõuda kohustust rikkunud võlgnikult VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kohustuse täitmist.
15.Kuna hageja on tõendanud laenulepingu sõlmimise ja raha ülekandmise kostjale ning kostja ei ole hageja esitatud väiteid ega raha saamist millegagi ümber lükanud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 3871,50 eurot. VÕS § 94 lg 1 järgi tuleb kohustuselt tasuda lepingus kokkulepitud intressi. Pooled olid laenulepingus kokku leppinud intressimääras 0,234% tagastamata summalt päevas. Seega arvestas hageja põhjendatult intressi perioodil 07.05.2020. a – 30.06.2020. a (s.o lepingu sõlmimisele järgnevast päevast kuni kokku lepitud laenusumma tagastamise hiliseima tähtpäevani) summas 498,26 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista.
16.Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
17.Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist VÕS §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o lepingus kokkulepitust väiksemas määras. Hageja on arvestanud perioodi 01.07.2020. a – 21.09.2020. a eest, s.o alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viiviseid 70,24 eurot. Viivise summa kujunemine on hagist ja selle lisaks olevast viivisearvestusest tulenevalt jälgitav. Kuna hageja on taotlenud ka edasiulatuvalt seadusjärgse viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kokku 208,32 eurot, s.h kuni hagiavalduse esitamise ajani sissenõutavaks muutunud viivis 70,24 eurot ning alates 22.09.2020. a kuni käesoleva otsuse tegemise ajani sissenõutavaks muutunud viivis 138,08 eurot.
18.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus East-Ready Wall OÜ-lt RuumIn OÜ kasuks välja 06.04.2020. a sõlmitud laenulepingust nr 04/2020 tulenevate kohustuste katteks kokku 4578,08 eurot ning alates 04.03.2021. a viivise põhinõudelt (3871,50 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
V Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.
Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 400 eurot ning õigusabikulud 1225 eurot (käibemaksuta). Riigilõivu suuruse sätestab seadus ja riigilõivu tasumine on asja menetlusse võtmise eelduseks. Seega on hageja kulutused riigilõivule olnud põhjendatud ja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks riigilõivu osas tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 400 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et juhul kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, peavad hüvitamisele kuuluvad kulud olema põhjendatud ja vajalikud. Hagejale õigusteenuse osutamise tunnihind 120 eurot (koos käibemaksuga) on kooskõlas senises kohtupraktikas põhjendatuks peetud tasumääraga. Hageja esindaja on tsiviilasja menetluses koostanud hagiavalduse, analüüsinud asja materjale ja koostanud argumenteeritud menetlusdokumente kostja seisukohtade osas, milleks on kulunud 8 tundi 15 minutit. Arvestades hageja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, tõendite olemust ja kogust peab kohus hageja märgitud lepingulise esindaja ajakulu hagejale õigusabi osutamisel põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja esindaja on tsiviilasja menetluses koostanud hagiavalduse, analüüsinud asja materjale ja koostanud argumenteeritud menetlusdokumente kostja seisukohtade osas. Kostjal tuleb seega hüvitada hageja õigusabikulud summas 1225 eurot (käibemaksuta).
20.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.