Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohtu menetluses on osaühing Aktiva Finants (hageja) hagi L. B. i (kostja) vastu 228,85 euro (võlgnevus 169,66 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 29,19 eurot) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja 26.10.2014. a sõlminud Elisa Eesti AS-ga liitumislepingu nr 3475095 ja telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingu. Elisa Eesti AS esitas ajavahemikul 01.08.2018. a – 1.11.2018. a kostjale tasuliste teenuste kasutamise eest arved, mida kostja ei ole tasunud. Elisa Eesti AS loovutas 22.01.2020. a nõude kostja vastu osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Kohus võttis 13.01.2021. a hagi menetlusse ning andis kostjale aega 28 päeva määruse kättesaamisest alates hagile vastamiseks. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue tema elukoha aadressil isiklikult kätte 21.01.2021. a. Kostja ei esitanud kohtu määratud aja jooksul ega ka hiljem vastust hagiavaldusele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja selle saab tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja põhjendava osa, märkides üksnes järgmist. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 169,66 eurot ning viivis perioodil 19.11.2018. a – 02.03.2021. a 31 eurot; samuti viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätesatud määras alates 27.02.2021. a kuni põhivõla (169,66 eurot) tasumiseni. Hagi tuleb jätta rahuldamata sissenõudmiskulu 30 euro väljamõistmise osas. Kostja on sissenõudmiskulu väljamõistmist taotlenud VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Osundatud säte näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on palunud välja mõista sissenõudekulu kirjade saatmise, telefonikõnede, päringute koostamise, kontaktandmete otsimise, kontrollimise ja töötlemise jms eest. Hageja esitatust ei nähtu, millistel asjaoludel nõuab hageja sissenõudekulude hüvitamist just taotletud ulatuses. VÕS § 1132 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Kui poolte vahel ei ole meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk 580). Eeltoodu tõttu jätab kohus hagi rahuldamata sissenõudekulude osas. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel 87% ulatuses kostja kanda ning 13% ulatuses hageja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 240 eurot, kokku 315 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ning menetluse kestust, on ka hageja õigusabikulud kohtu hinnangul 240 euro ulatuses põhjendatud. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 274,05 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.