Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XXX korteriühistu esitas 19.08.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 893,80 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas kohtunikuabi 28.10.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus edastas 30.10.2020 määrusega avalduse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. 11.11.2020 esitas XXX korteriühistu Tartu Maakohtule avalduse, milles palub A. K. välja mõista põhivõlgnevusena hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevuse 995,22 eurot ning viivise põhinõudelt alates 28.05.2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskuludena palub avaldaja välja mõista riigilõivu 50 eurot. Avalduse kohaselt A. K. (puudutatud isik) kuulub 11/12 korteriomandist asukohaga XXX maakond. Puudutatud isik on püsivalt elanud korteris koos perega juba enne korteriühistu loomist. Korteriomandist 1/12 kuulub A. O., kes ei ole ühistu loomisest alates kunagi korterit kasutanud ega hooldus- ja kommunaalteenuseid tarbinud. Puudutatud isik ei ole maksnud hooldus- ja kommunaalteenuste arveid alates 23.10.2016. Võlgnevus ajavahemiku eest 28.11.2017 06.05.2019 on maksekäsu kiirmenetluse korras otsuse saanud ja kohtutäituri käes sissenõudmisel. Ajavahemikul 28.05.2019 - 30.10.2020 ei ole puudutatud isik tasunud makseid esitatud arvete eest summas 995,22 eurot, millele lisanduvad viivised summas 48,87 eurot (kuni 30.10.2020). Avaldus koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrus on puudutatud isikule 24.11.2020 isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud. Puudutatud isik kohtule avalduse osas seisukohta ei esitanud. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväite kohaselt puudutatud isik tunnistas nõuet, kuid vastuväite põhjendustest nähtuvalt ei ole majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline võlgnevust tasuma. Vastuväite kohaselt korteriühistu esinaine ei ole ühtegi kirja ega võlanõuet esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 7 alusel kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnistusraamatu väljavõtetega (dtl 28) on tõendatud, et puudutatud isikule kuulub 11/12 suurune kaasomandi osa korteriomandist asukohaga XXX maakond (registriosa nr XXX). Kaasomanikele kuulub 516/3620 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr 1, mille üldpind on 51,60 m2 . KrtS § 40 lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KrtS § 15 lg 2 kohaselt korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Avalduse kohaselt puudutatud isik on jätnud tasumata korteriühistu esitatud arved ajavahemikul 28.05.2019 – 30.10.2020 summas 995,22 eurot. Puudutatud isikule esitatud arved koosnesid järgmistest majandamiskuludest ja teenustest: ühistu kuutasu, kasutatud vesi, halduskulu, remondifond, kogumiskaevu tühjendamine (arvete koond dtl 31-33). Ühistu kuutasu on arvestatud 0,25 eurot/m2 kohta. Avalduse kohaselt ühistu kuutasu on korteriühistu majandamiseks ja hooldamiseks mõeldud kulu, millest tasutakse korterelamu kindlustus, üldelekter, koristus- ja hooldusvahendid, muruniitmise kulud (niiduk, trimmer, bensiin), jooksvad parandustööd ja väikesed asjaajamiskulud, mis ei vaja üldkoosoleku otsust (nt aastal 2020 riigilõiv juhatuse liikme vahetamiseks, maja dokumentide koopiate saamine Rahvusarhiivist). Otsuse võttis vastu üldkoosolek korteriühistu asutamisel. Korteriühistu asutamiskoosoleku protokolli punkti 7 kohaselt kehtestati korteriühistu osamaksu suuruseks 4 krooni (s.o 0,26 eurot) 1m2 kohta (dtl 81-82). Kasutatud vee eest toimub tasumine vastavalt tarbitud vee mahule, mis on ette nähtud ühistu põhikirjaga, p 4.2.6.2 (dtl 70-80). Avalduse kohaselt kasutatud vee eest tasub korteriühistu Emajõe Veevärgile igakuiselt esitatud arvete alusel, kogu maja veekulu mõõdetakse veemõõtjaga ja korteri veekulu arvestatakse korteris asuvate veemõõtjate alusel (tegelikult kulunud veekoguse järgi). Juhul kui korteriomanik veenäitu ei teata, arvestatakse veenäit kahe eelneva kuu keskmise kulu alusel. Veenäitude kontroll toimub 2 korda aastas. Vahepealsed suuremad korteri veearved on seotud tegelikkusest väiksema veekulu teatamisega. Vee hind on arvetel Emajõe Veevärgi hinnakirja järgi 1,46 eurot/m3. Halduskulu on arvestatud 1,6 eurot korteri kohta. Avalduse täienduse kohaselt halduskulu näol on tegemist raamatupidamisteenuse ostmise kuluga. Arvestamise aluseks on A. O. kord kuus korteriühistule esitatav raamatupidamise arve summas 12,80 eurot. 25.05.2010 otsustati üldkoosolekul lisada edaspidi arvele raamatupidamise kulu korteri kohta 25,00 krooni (s.o 1,6 eurot) kuus, protokoll 25.05.2010 punkt 1 (dtl 86). Remondifondi on arvestatud 0,41 eurot/m2 kohta. Arvestuse aluseks on 29.07.2015 korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsus, protokoll nr 2-2015 punkt 3 (dtl 59-60). Kogumiskaevu tühjendamise tasu aluseks on 17.05.2019 toimunud üldkoosoleku otsus fekaaliveo kohta, protokoll nr 1-2019 punkt 3, mille kohaselt arve jagatakse vastavalt kulutatud veele korteri kohta kuus (dtl 64-65). Avalduse täienduse kohaselt tasu arvestamisel on arvutatud kokku aastas korterelamu poolt kulutatud vesi. Korterite poolt tarbitud vee keskmine kogus kuus on aluseks korteri keskmise solgivee koguse arvestamisel. Elamu ja korterite vee kasutamise arvestamisel on kasutatud veemõõtjate veenäite. Et vältida korraga suure maksukoormuse sattumist ühele kuule, on kogumiskaevu tühjendamise kulu jagatud kolme kuu peale. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks põhivõlgnevusena välja hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevuse 995,22 eurot. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise põhivõlgnevuselt alates 28.05.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avalduse kohaselt kuni

30.10.2020 on sissenõutavaks muutunud viivis 48,87 eurot. Edasi mõistab kohus viivise välja protsendina põhivõlgnevusest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades nõude rahuldamist, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt avaldaja menetluskuluks on riigilõiv 50 eurot. Kuna riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ning avaldaja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud ulatuses, kuulub riigilõiv puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.