2-20-4109/15 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse peale kaja, tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Hageja nõue ja menetluse käik Hageja esitas Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3 816,02 eurot, intressi 243,80 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 900,78 eurot ja viivise 0,054795% alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Harju Maakohus rahuldas 14.05.2020 tagaseljaotsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3 816,02 eurot, intressi 243,80 eurot, 15.03.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 360,31 eurot, võla sissenõudmise kulu 35 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt (3 816,02 eurot) alates 16.03.2020 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt välja menetluskulud tasutud riigilõivu ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.10.2020 otsusega Harju Maakohtu 14.05.2020 otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata (osaliselt sissenõutavaks muutunud viivise ja osaliselt edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt alates 16.03.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni osas), ja menetluskulude jaotuse ning rahalise kindlaksmääramise osas ning saatis asja tühistatud osas Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. 28.01.2021 teatas hageja, et jääb hagis esitatud viivisenõuete ja esitatud põhjenduste juurde. Menetluskulud Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-st 1 jätab kohus maa- ja ringkonnakohtumenetluse menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on hagi esitamisel taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 425 eurot ja õigusabikulu 420 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

2 Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist hagiavalduse esitamisel. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 2 tundi. Kohtu arvates ei ole põhjendatud hagejal kulutada hagiavalduse koostamisel õigusabile rohkem kui 120 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot tund käibemaksuta, ei pea kohus antud juhul põhjendatuks. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 60 eurot tund, ilma käibemaksuta. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtus 120 eurot, ilma käibemaksuta. Hageja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja seoses apellatsioonimenetluses kantud kuludega. TsMS § 174 lg 1 teises lausest tulenevalt on kohtul vaatamata menetluskulude nimekirja esitamata jätmisele kohustus määrata menetluskulud kindlaks, võttes arvesse tsiviilasja materjalid. Võttes arvesse hageja poolt esitatud apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu (sisuline osa 2 leheküljel) ning arvestades, et hageja vaidlustas 14.05.2020 tagaseljaotsust osaliselt, so viivise ja menetluskulude kindlaksmääramise osas, on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebuse koostamisele 2 tundi. Võttes arvesse, et kohus pidas eelnevalt hageja esindaja tunnitasu põhjendatuks määras 60 eurot käibemaksuta, on põhjendatud menetluskulu apellatsioonkaebuse koostamisel 120 eurot käibemaksuta. Nähtuvalt kohtuinfosüsteemist hageja rohkem menetlusdokumente ringkonnakohtus apellatsioonkaebuse menetlemisel ei esitanud. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks ringkonnakohtus 120 eurot, ilma käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele koos käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maa- ja ringkonnakohtus kokku 288 eurot käibemaksuga, so (120+120)x1,2. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 888 (425+175+288) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 888 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.