Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. mai 2020 tagaseljaotsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
998,04 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital 12. juuni 2020 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nendeesindajad
Hageja (apellant): Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, aadress Tartu mnt 83, Tallinn 10115), lepinguline esindaja Marjana Šestel (e-postXXX) Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXX, elukoha aadress XXX, e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.05.2020. a otsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata (osaliselt sissenõutavaks muutunud viivise ja osaliselt edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt alates 16.03.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni osas), ja menetluskulude jaotuse ning rahalise kindlaksmääramise osas ning saata asi tühistatud osas Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise 1(4)
Tsiviilasi nr: 2-18-15788 menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3 816,02 eurot, intressi 243,80 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 900,78 eurot ja viivise 0,054795% alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid laenuandjana Swedbank AS ja kostja 24.07.2018 laenulepingu nr 18-083480-VL, mille alusel väljastati kostjale laenusumma 4 000 eurot. Kostja kohustus laenu tagasi maksma maksegraafiku alusel perioodil 17.09.2018-17.11.2019. Laenulepingu sõlmimisel lepiti kokku intressimääras 20% aastas, laenu tagasimaksetega hilinemisel viivisemääras seaduses ettenähtud suuruses, laenulepingu ülesütlemise järgselt viivises aastamääraga 20 %, viivise päevamääraks on laenulepingus kokku lepitud intressimäär jagatuna tegelike päevade arvuga aastas. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid maksekohustusi tähtaegselt, ütles laenuandja lepingu üles. Kostja põhivõlg moodustab 3 816,02 eurot, intress 243,80 eurot. Laenuandja loovutas 18.04.2019 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Laenuandja on kostjale edastanud tasuta meeldetuletusi võla tasumiseks, millest tulenevalt on võla sissenõudmiskulu kokku 35 eurot. Sissenõutavaks muutunud viiviste summa on hagiavalduse esitamise seisuga 900,78 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja ei esitanud hagile vastust. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 14. mai 2020. a tagaseljaotsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3816,02 eurot, intressi 243,80 eurot, 15.03.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 360,31 eurot, võla sissenõudmise kulu 35 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt (3816,02 eurot) alates 16.03.2020 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis kostja kanda ja mõistis kostjalt välja menetluskulud tasutud riigilõivu ulatuses.
5.Otsuse kohaselt on sissenõutavaks muutunud viivise nõue põhjendatud üksnes osaliselt. Kostja on tarbija ning tarbijakrediidilepingus on keelatud kokku leppida seadusjärgset viivist ületavas viivismääras.
6.Kohus ei pidanud põhjendatuks õigusabikulu välja mõista, kuna hageja omandas nõude kolmandalt isikult eesmärgiga seda nõuet realiseerida. Hagejale osutas õigusabi PlusPlus Legal OÜ ning sellega loodi kunstlikult olukord, kus võlgnikule soovitakse tekitada lisakulusid, kuigi tegemist on lihtsa vaidlusega ning hagejal puudub õigusabiteenuse vajadus. Apellatsioonkaebus
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-18-15788
7.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi ja hageja menetluskulude hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi ja hageja menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldatakse täies ulatuses. Apellatsiooniastme menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
8.Maakohus on ebaõigesti jätnud viivisenõude osaliselt rahuldamata. Hageja on viivist nõudnud seaduses sätestatud määras, s.o võrdses määras lepingujärgse intressimääraga tagastamata krediidisummalt aastas Sellises määras viivise nõudmine on lubatav VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt, mida on kinnitanud ka Riigikohus tsiviilasjas nr 32-1-120-08 tehtud otsuse p-s 12). Maakohus eksis jättes hageja õigusabikulud kostjalt välja mõistmata. Hageja põhjendas õigusabikulude tekkimist ning leiab, et tema kantud õigusabikulu on mõistlik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja saata asi TsMS § 657 lg 2 kohaselt tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
10.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab maakohtu tagaseljaotsuse osaliselt, leides et maakohus on põhjendamatult jätnud välja mõistmata hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivised ja edasiulatuva viivise hagiavaldusest kuni kohustuse täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga.
11.Viivisenõude lahendamisel tuleb kõigepealt tuvastada selle õiguslik alus. Kui pooled on kokku leppinud seaduses sätestatust erinevalt, tuleb esmalt hinnata lepingus kokku lepitut. Kostja on laenuandjaga sõlminud tarbijakrediidilepingu, mille järgi on intressimäär 20% aastas. Laenulepingu järgi arvestatakse laenu tagasimaksete hilinemisel viivist tähtaegselt tasumata summalt seaduses ettenähtud suuruses (teabelehe esitamise ajal 0.022% päevas või 8.00% aastas), peale laenulepingu ülesütlemist tasutakse viivist aastamääraga 20.000%, viivise päevamääraks on laenulepingugus kokkulepitud intressimäär jagatuna tegelike päevade arvuga aastas.
12.Tarbijakrediidilepingute puhul on võlaõigusseaduses tarbija kaitseks ettenähtud erinorm viivisemäära osas. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Sellest tulenevalt on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud VÕS § 113 lg-s 1. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et VÕS § 415 lg 1 esimese lause viide VÕS § 113 lg-le 1 hõlmab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandat lauset (vt ka Riigikohtu lahendeid asjades nr 32-1-120-08 [p 12] ja nr 3-2-1-170-13 [p 16]), mis sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega võib tarbijakrediidilepingu puhul nõuda viivist, mis vastab lepingus kokku lepitud intressimäärale.
13.Praegusel juhul ületab tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära. Maakohus ei ole tuvastanud, et intressimäär oleks tühine või et krediidileping oleks tervikuna tühine. Riigikohus on (tarbija)krediidilepingu tühisuse aluseks pidanud eelduslikult olukorda, kus krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-18-15788 ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-186-13, p 22). Kuna poolte vahel sõlmitud lepingu järgi oli krediidi kulukuse määr 24,940% aastas, pole alust pidada krediidilepingut tühiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lg 1 alusel. Seega on tegemist kehtiva kokkuleppega ja õigusliku alusega, millele hageja saab tugineda.
14.Maakohtul tuleb kaaluda ka seda, kas mingis osas, arvestades, et tegemist on hagiasjaga, on hageja õigusabikulude kostja kanda jätmine põhjendatud.
15.Eeltoodu alusel tuleb maakohtu otsus tühistada apellatsioonkaebuses esitatud väidete alusel osas, milles maakohus jättis sissenõutavaks muutunud viivise ja viivise edasiulatuvalt kokkulepitud määras välja mõistmata ning ka menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus ei saa tühistatud osas ise uut lahendit teha, kuivõrd vaidlustatud lahend on tagaseljaotsus ja TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamisel saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus peab võimalikuks tõlgendada TsMS § 657 lg-t 2 selliselt, et kui tagaseljaotsus on vaidlustatud üksnes osaliselt, saab selle ka tühistada üksnes osaliselt ja saata tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna ringkonnakohus ei saa ise uut lahendit teha, kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt.
16.Menetluskulude jaotus ja sellest tulenevalt menetluskulude kindlaksmääramine otsustatakse vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3).
Krista Kirspuu kohtunik
Ulvi Loonurm kohtunik
Indrek Soots kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.