Muud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus 1(3)

2-21-2470 sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) avaldus D T ja O C vastu kahju hüvitamise nõudes. Avaldaja esitas 01. märtsil 2021 kohtule taotluse, milles loobub avaldusest, kuna puudutatud isik tasus avaldajale võlgnevuse.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb jätta läbivaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Sama seadustiku § 477 lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja esitas kohtule taotluse, milles loobub avaldusest. Vastavalt TsMS §-le 477 lg 6 kui hagita menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Seega ei näe hagita menetluse sätted ette avaldusest loobumise võimalust, avaldust saab ainult tagasi võtta. Kuna avaldaja tahe on suunatud menetluse lõpetamisele, loeb kohus, et avaldaja on soovinud avalduse tagasi võtta. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Nimetatud säte kehtib TsMS § 477 lg 6 kohaselt hagita menetluses esitatud avalduse kohta. Avaldaja esitas kohtule avalduse, milles võttis avalduse tagasi. Kohus leiab, et kuna taotlus avalduse tagasivõtmiseks on esitatud enne eelmenetluse lõppu, on avaldajal õigus avaldus tagasi võtta ilma puudutatud isikute nõusolekuta. Kohus leiab, et avalduse tagasivõtmine ei riku menetlusosaliste huve. Avalduse kohaselt tasus puudutatud isik avaldajale põhinõude, viivised, pool riigilõivust ja avaldaja õigusabikulu, kokku summas 4119,08 eurot. Kohus leiab, et avaldaja taotlus avalduse tagasivõtmiseks tuleb rahuldada. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Nimetatud säte kehtib ka hagita menetluses esitatud avalduse kohta. Kohus jätab avalduse läbivaatamata, kuna avaldaja on võtnud avalduse tagasi.

2(3)

2-21-2470 Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 168 lg 5, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 165 lg 1 esimese lause alusel, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Nimetatud sätted kehtivad TsMS § 477 lg 6 kohaselt hagita menetluses esitatud avalduse kohta. Arvestades, et avaldaja võttis avalduse tagasi põhjusel, et avaldaja nõue on puudutatud isiku poolt rahuldatud peale avalduse kohtule esitamist, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isikute kanda. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud võrdsetes osades puudutatud isikute kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kuna avalduse kohaselt tasus puudutatud isik avaldajale pool riigilõivust ja avaldaja õigusabikulu ning avaldaja esitas kohutule taotluse riigilõivu tagastamiseks, puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Avaldaja esitas kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt, tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Lähtuvalt TsMS § 150 lg 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli ning üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus selgitab avaldajale, et kuna kohus jättis avalduse läbi vaatamata hagita menetluses ning vaatamata sellele, et puudutatud isikud on tasunud avaldajale pool riigilõivust, on avaldajal õigus taotleda kogu riigilõivu tagastamist. Selleks tuleb avaldajal esitada kohtule nõuetekohane taotlus. Kuna puudutatud isik on alusetult maksnud avaldajale poole riigilõivu hüvitise, tuleks nimetatud summa puudutatud isikule tagastada. Kohus lahendab menetluskulude tagastamise eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.