M V AS hagi K R vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes
Hagi hind
3081,83 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M V, ik xxxx, lepinguline esindaja Tanel Riivits Kostja: K R, ik xxxx, elukoht hagis: xxxx, tegelik elukoht teadmata Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt K R hageja M V kasuks tasumata põhivõlgnevus summas 2369 eurot ja 01.03.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 120,73 eurot.
3.Välja mõista kostjalt K R hageja M V kasuks edaspidine viivis põhinõudelt (2369 eurolt) alates 02.03.2021 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Välja mõista kostjalt K R hageja M V kasuks kahjuhüvitis summas 414 eurot.
5.Jätta rahuldamata hageja nõue üürimakse 75 euro hüvitamiseks ja osaliselt rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 0,87 eurot.
6.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Välja mõista kostjalt K R hageja M V kasuks menetluskulude katteks 741,60 eurot.
7.Välja mõista kostjalt K R hageja M V kasuks viivis menetluskuludelt (741,60 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.M V esitas 27.07.2020 Viru Maakohtule hagi K R vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes ja 03.09.2020 hagiavalduse täienduse. Esitatud hagiavalduse ja täienduse kohaselt sai 2019 detsembrikuus kostja initsiatiivil hageja ja kostja vahel alguse aktiivne suhtlus. Üsna pea peale pooltevahelise suhtlemise sagenemist asus kostja järjepanu pöörduma hageja poole sooviga saada laenu. Kuivõrd kostja oli paralleelselt loonud hagejale ettekujutuse poolte võimalikust ühisest tulevikust, oli hageja pimestatud kostja sarmist ega adunud laenuküsimises esmapilgul midagi ebatavalist. Hageja poolt kostjale antud rahasummad olid erinevas suurusjärgus ning valdavalt oli laenusummade sihtotstarve võimaldada kostjale ja temast põlvnevale pojale äraelamist. Laenusummad kandis hageja kostja palvel C-M T (kostja poeg) arveldusarvele. Perioodil jaanuar kuni juuni 2020 on hageja andnud kostjale laenu ainuüksi pangaülekannetena kogusummas 2369 eurot, millele lisanduvad sularahas antud laenud. Tavapäraselt oli kostja see, kes avaldas avamust laenusumma tagastamise kuupäeva ning lisanduva „intressi“ osas. Hageja aktsepteeris kostja pakkumisi vaikimisi. Kuivõrd kostja ei ole teostanud hagejale mitte ühtegi lubatud tagasimakset, on hagejal kostja vastu nõue ülekannetega tõendatava laenuraha tagastamise nõudes. Hageja nõuab kosjalt põhivõlgnevuse summas 2369 eurot tasumist. Nõude aluseks on hagi lisaks nr 2 olev pangakonto väljavõte, millelt nähtub laenusummade andmise aeg ja summa. Hageja selgitab, et intressikokkulepe poolte vahel puudus ning tegemist oli kostja poolse omaloominguga. Sel põhjusel ei kuulu hageja poolt käesolevaga esitamisele intressinõue. 08.05.2020 sõlmisid hageja, kostja ja xxxx OÜ tähtajalise eluruumi üürilepingu, millega xxxx OÜ andis kostjale üle korteriomandi asukohaga xxxx koos kohustusega tasuda igakuiselt üüri 150 eurot kuus. Nimetatud üürilepingu esemeks olevat korteriomandit asus kasutama kostja. Hageja kaasati lepingusse kaasüünikuna, ent hageja üürilepingu esemeks olevasse korterisse elama ei asunud ega pidanudki asuma. Üsna pea peale üürilepingu allkirjatamist s.o juunis 2020 pooltevahelised suhted jahenesid. Kostja oli leinud endale „uue ohvri“ ning hageja adus, et teda on kostja poolt ära kasutatud üksnes rahalistes huvides. Hageja lepingulise esindaja kaasabil toimunud läbirääkimiste tulemusena vabastati hageja üürilepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Selleks hetkeks oli hageja jõudnud üürileandjale (xxxx OÜ) tasuda 1 kuu üürimakse summas 150 eurot. Nimetatud summa tasus hageja üürileandjale sularahas. Kuivõrd hagejal kasutuseelis üürilepingu esemeks olevas korteris puudus, on hagejal kostja vastu lisaks nõue 1/2 osas tasutud üürimakse hüvitamiseks. Hageja nõuab kostjalt täiendava põhinõudena hageja poolt tasutud üürimaksest 1/2 osa ehk 75 euro hüvitamist. Paralleelselt üürilepinguga seotud läbirääkimistega esitasid hageja ja hageja lepinguline esindaja kostjale laenuraha tagastamise nõuded. Hageja on pooltevahelistest erimeelsustest ning kostja ebaviisakast suhtlemisstiilist hoolimata üritanud saavutada kostjaga mõistlikku kompromisslahendust olemasolevale võlaküsimusele. Kostja positsioon on vastuoluline – kord võlasuhet tunnistav, kord võlasuhet eitav ning ähvardav. Kuivõrd pooltevahelised läbirääkimised ei kandnud soovitud eesmärki, esitas hageja lepinguline esindaja kostjale 23.06.2020 esmase võlanõude. Ent konstruktiivset lahendust võlaküsimusele ei järgnenud. 06.07.2020 lähetas hageja
lepinguline esindaja kostjale korduva võlanõude koos hagihoiatusega. Paraku on võlaküsimus endiselt lahenduseta. Hagejal on kostja vastu lepingulistest suhetest tulenev rahaline nõue. Hageja on täitnud omapoolse kohustuse andes kostjale üle kokkulepitud rahasummad. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele ja kostja arvukatele lubadustele ei ole kostja teostanud hagejale mitte ühtegi tagasimakset. Laenulepingule ei ole ette nähtud kohustuslikku vorminõuet, millest tulenevalt on muuhulgas suuline ning kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm laenulepingule aktsepteeritav. Pooltevahelise laenusuhte olemasolust annavad kinnitust pooltevahelised dialoogid. Samuti hagiavalduse lisaks oleval pangakonto väljavõtetel kajastuvad ülekanded. Hageja leiab, et pooltevaheline laenusuhe on ilmne ja tõendatud. Hageja andis kostjale laenuraha vastavalt kostja küsimisele - ainuüksi ülekannetena 39 korral. Laenuraha tagastamise kuupäeva määras kostja ning seda iga laenusumma puhul eraldi. Hagejal puudub tagantjärgi võimalus tuvastada iga ülekantud laenuraha sissenõutavaks muutumise aeg, kuivõrd pooled ei leppinud kindlas tagasimakse tähtajas kokku. Sel põhjusel lähtub hageja nõude sissenõutavaks muutumise määratlemisel viimasest kostjale esitatud võlanõudest, mille kohaselt tuli kostjal täita kohustus hageja ees hiljemalt 11.07.2020. Seega muutus laenuraha tervikuna sissenõutavaks maksetähtpäeva saabumisega 12.07.2020. Hageja nõuab kostjalt põhikohustuse täitmist ehk võlgnevuse kogusummas 2444 euro tasumist. Põhivõlgnevuse moodustavad pangaülekandena kostjale antud rahasummad kokku 2369 eurot ja kostja eest tasutud üürimakse summas 75 eurot. Kostja on hageja ees rahalise kohustuse täitmisega viivituses. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja arvestab viivist arvates viimase nõude tasumiseks antud tähtpäeva möödumisest 12.07.2020. Hagiavalduse esitamisel on arvestuslik viivis 28,31 eurot (2444 x 8% aastas/366 x 53 päeva). Edasiulatuvalt nõuab hageja viiviseid hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni võla täieliku tasumiseni lähtuvalt TsMS § 367 sätestatud põhimõttest. Hageja on kasutanud kohtueelseks menetluseks õigusabi oma õiguste maksma panekuks. Selles osas tekkis tal kulu 414 eurot, mis vastab lepingulise esindaja kolmele töötunnile koos käibemaksuga. Ajakulu seisnes asjaolude analüüsimises, läbirääkimiste pidamises üürileandjaga hageja üürilepingust vabastamise eesmärgil ning nõudeavalduse koostamises ja esitamises kostjale. Hageja poolt kantud kulu on lepingulisele esindajale tervikuna tasutud. Õigusabikuludega seonduva hüvitamise nõude esitamise õigus tuleneb VÕS § 128 lg-st 3, mis reguleerib otsese varalise kahju hüvitamist. Seega tuleneb antud sättest, et ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamisega seotud kahju kuulub hüvitamisele. Ei ole vaidlust selle üle, et kostja rikkus oma lepingulisi kohustust hageja ees. Seega kostja tekitas hagejale kahju. Kostja kohustuste rikkumisest tulenevalt kandis hageja rahalist kahju, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Kui pooled oleksid omavahel suutnud küsimused lahendada, poleks pidanud hageja täiendavaid kulusid õigusabile kandma. Seega kantud kulu ja kostja põhjustatud olukorra vahel eksisteerib põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Ka kohtupraktikas on välja toodud, et üldjuhul tuleb professionaalset õigusabi kohtueelses menetluses pidada mõistlikuks ja õigusabile tehtud kulud hiljem VÕS § 128 lõike 3 alusel hüvitatavateks (vt RKTKo 3-2-1-79-08, RKTKo 3-2-1-19-13, p 11; RKTKo 3-2-1-138-10, p
29.Lähtuvalt VÕS §-st 101 lg 1 p 3, §-st 115 lg 1, §-st 127 lg-d 1 ja 4 ning § 128 järgi, tuleb see kahju kostjal hagejale seetõttu hüvitada. Hageja nõuab kahju hüvitamist summas 414 eurot. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks põhinõue summas 2444 eurot, viivised perioodi 12.07.2020 kuni 02.09.2020 eest summas 28,31 eurot, kahjuhüvitis (kohtuvälised õigusabikulud) summas 414 eurot ning edaspidine viivis rahuldatud põhinõude summalt VÕS § 113 lg 1 kehtivas määras alates 03.09.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kostja vastuväited
2.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 04.09.2020. Kostja on 04.09.2020 edastanud kohtule allkirjastamata elektronkirjad, millest esimeses (tlk 78) märgib, et „hageja on viidanud ainult, kus on küsitud rahasid, aga välja jäetud osad, kus hageja ise pakub ja tahab aidata väga. Hageja väidab, et pole olnud mees ja elukaaslane, kui tekkisid probleemid suhtes. Ka kostjal on salvestatud screene, mis on teisel osapoolel esitamata jäänud. On olemas ka enda esindaja kui vaja ja kuna asub ise teises riigis, siis palub sellest teada anda“. Teise elektronkirja (tlk 64) kohaselt „nägi hageja lisatud screene ning saadab ka endapoolsed, mis palju välja jäetud, kus hageja saadab ise raha öeldes mine vaata, sulle on preemia kontol jne, kus hiljem tüli käigus hakkab esitama ja ähvardama ning tagasi nõudma enda raha ja nimetama laenuks. Lisaks sellele internetti postitanud laimu, kontakte, isikuandmeid laste ja kostja kohta. Antud nõue on vale, alustades juba üürikorteri teemal, mis on täisulatuses makstud ja seda võib kinnitada korteri omanik“. 22.09.2020 on kohus andnud kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hagivastuses. Kostja ei ole puuduseid kõrvaldanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid
3.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
4.Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt.
5.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 396 lg 1 ja 2 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Laenulepingule ei ole seadusega kehtestatud vorminõuet, seega eelnimetatud sätete kohaselt võib selle sõlmida ka suuliselt.
6.Hageja on seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud suuline laenuleping. Kostja hagejaga ei nõustu, märkides, et tüli käigus on hageja hakanud tagasi nõudma enda raha ja nimetama laenuks. Samuti nimetab kostja, et nõue on vale, kuid viitab seejärel üksnes sellele, et üürikorteri eest on täies ulatuses makstud.
7.Hageja on tõendanud lisatud pangakonto väljavõttega (tlk 21-22), et on kandnud kostja poja arveldusarvele 2369 eurot. Märgitud arveldusarve number ühtib kostja enda poolt hagejale teatatud arveldusarve numbriga (tlk 20), millele kostja palub enda jaoks raha ülekandmist. Kostja ei ole eitanud rahasummade saamist. Samuti on tõenäoline, et kostjal on ligipääs alaealise poja arvelduskontole. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kostja ise on pooltevahelises vestluses korduvalt nimetanud saadavaid summasid laenudeks, saab järeldada, et vähemalt algselt käsitles ka
kostja ise saadavaid summasid laenusummadena, olles nõus tasuma laenatud summadelt ka enda poolt määratud intressi. Kostja pole tõendanud, et hagejal ei ole õigus ülekantud raha tagasi saada. Esitatud asjaoludest ei nähtu ka, et hagejal oleks olnud kohustust täita kostja suhtes kõlbelist kohustust VÕS § 4 lg 2 p 2 mõttes. Pooled ei ole/ei olnud abielus, esitatud asjaoludest ei nähtu ka, et elatud oleks ühise perekonnana ning puuduvad ühised ülalpeetavad. Kohus mõistab, et kostja võis loota, et hageja ei küsi ülekantud summasid tagasi isiklike suhete tõttu kostjaga, mis aga ei välista hageja nõudeõigust. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud VÕS § 396 lg 1 tunnustele vastav suuline laenuleping.
8.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale tagastanud 2369 eurot või et tal ei ole kohustus hagejale summa tagastamiseks, siis on hageja põhinõue põhjendatud ning võlausaldajal ehk hagejal on õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist ehk antud laenu tagastamist.
9.Hageja on esitanud kostja vastu ka nõude xxxx OÜ-ga 08.05.2020 sõlmitud üürilepingu alusel 1 kuu üürimakse 1/2 osa ehk 75 euro hüvitamiseks seoses asjaoluga, et hageja üürilepingu esemeks olevasse korterisse elama ei asunud ega pidanudki asuma. Kostja oma vastuses märgib, et nõue on vale, sest on täisulatuses makstud ja seda võib kinnitada korteri omanik. Hageja märgib, et tasus üürileandjale sularahas ning esitab tõendina 01.06.2020 üüriarve.
10.Kohus leiab, et esitatud arve põhjal (tlk 29) ei ole võimalik tuvastada hageja poolt üüriarve tasumist. Kohtule ei ole esitatud ka üürileandja kinnitust arve sularahas tasumise kohta. Üürileandja 22.06.2020 kirjast (tlk 28) on võimalik tuvastada vaid asjaolu, et üürileandja oli teadlik, et hageja ei plaaninud ja ei elanud üüritud korteris. Vaatamata kostja vastuväitele seoses üürimaksega, ei ole hageja pidanud vajalikuks täiendavaid tõendeid esitada. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud üüriarve tasumist, mistõttu jätab kohus hageja nõude üürimakse 1/2 osa ehk 75 euro hüvitamiseks rahuldamata.
11.Kuna kostja ei ole vaatamata hageja korduvatele kohtueelsetele nõudmistele saadud laenusummat tagastanud, siis on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100 ning hageja on põhjendatult esitanud ka viivisenõude seadusjärgses määras. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
12.Hageja lähtub nõude sissenõutavaks muutumise määratlemisel viimasest kostjale esitatud võlanõudest, mille kohaselt tuli kostjal täita kohustus hageja ees hiljemalt 11.07.2020, mistõttu leiab hageja, et laenuraha muutus tervikuna sissenõutavaks maksetähtpäeva saabumisega 12.07.2020.
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-45-17 (p 12) märkinud, et suulise laenulepingu puhul saab eeldada tähtajatut laenulepingut ning seega peab laenusaaja sellise laenulepingu korral tõendama, et laenuleping oli tähtajaline ja milline oli laenu tagastamise tähtaeg. Kostja ei ole vaidlustanud suulise laenulepingu ülesütlemist ning kohustuse sissenõutavaks muutumise aega ehk laenu tagastamise tähtaega.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis alates 12.07.2020 kuni 02.09.2020 summas 28,31 eurot ja edaspidine viivis alates 03.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole hageja viivisenõudele vastuväiteid esitanud. Kuivõrd kohus ei rahuldanud hageja põhinõuet summas 75 eurot, peab kohus põhjendatuks sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise väljamõistmist perioodil 12.07.2020 kuni 02.09.2020 põhinõudelt 2369 eurolt summas 27,44 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 0,87 eurot (28,31 – 27,44).
14.Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise (8% aastas) kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 03.09.2020 – 01.03.2021 ehk 180 päeva eest tagastamata põhivõlalt 2369 eurolt kokku summas 93,29 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 01.03.2021 seisuga kokku 120,73 eurot (27,44 eurot + 93,29 eurot).
15.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 02.03.2021 edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 2369 euro tasumiseni.
16.Hageja on kasutanud kohtueelseks menetluseks õigusabi oma õiguste maksma panekuks, millega seoses tekkis tal kulu 414 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel esitatud õigusabikulude kui kahju hüvitamise nõue on põhjendatud. Hageja viitab asjakohaselt Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-138-10 ja 3-2-1-19-13, mis jaatavad õigust nõuda kahjuna sellise kulu hüvitamist, mida pool kandis selleks, et nõuda kohtuväliselt kahju hüvitamist. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi ning poolte vahelised läbirääkimised ei andnud tulemusi, mistõttu hageja oli sunnitud nõude vormistamiseks kasutama juba professionaalset õigusabi ja kandma sellega seonduvaid kulusid. Hageja on oma kohtueelsete õigusabikulude tõendamiseks esitanud arved nr 2020328, 2020355 (tlk 40-41). Kohus märgib, et kostja pole hageja nõude sellele osale selgeid sisulisi vastuväiteid esitanud. Hagis esitatu kohaselt seisnes ajakulu 3 töötundi asjaolude analüüsimises, läbirääkimiste pidamises üürileandjaga hageja üürilepingust vabastamise eesmärgil ning nõudeavalduse koostamises ja esitamises kostjale. Kuivõrd kohtul puudub põhjus kahelda kohtueelse menetluse- suhtluse ja toimingute ajakulus, siis ei pea kohus võimalikuks väita, et kahju ei ole selles suuruses tekkinud. Ilmselgelt on kahjunõude hüvitamise eeldusena olemas põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostja teo (ehk tegevusetuse- vabatahtlik nõude mittetäitmine) vahel. Lepingulise kohustuse põhjendamatu mittetõuetekohane käitumine on tõlgendatav õigusvastase käitumisena. Kahju suuruse osas vaidlust ei ole. Kahjunõue kuulub rahuldamisele seega kogu nõutud ulatuses ehk summas 414 eurot. Menetluskulud
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
18.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 2886,31 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 75,87 eurot ehk ligikaudu 3% ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 300 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.
20.Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 579,60 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi 4,2 tunni ulatuses tunnihinnaga 115 eurot käibemaksuta ehk 138 eurot koos käibemaksuga, mis sisaldab hagiavalduse koostamist ja esitamist 3 tundi, hagiparanduste tegemist kohtu nõudel, kliendile vastukaja ja kohtuga suhtlust 1 tund ning menetluskulude nimekirja koostamist 0,2 tundi. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
21.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt on menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvel teenuse tunnihinnaks märgitud 115 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks.
22.Kohus leiab, et põhjendatud ja mõistlik on õigusabiteenus 3,2 tunni eest seoses hagiavalduse koostamise ja esitamisega ning menetluskulude nimekirja koostamisega kokku summas 441,60 eurot (käibemaksuga). Kohus ei pea aga põhjendatuks kostjalt välja mõista tasu, mis kulus hageja esindajal puudustega esitatud hagiavalduse korrastamiseks, kliendiga ja kohtuga suhtlemiseks, s.o. 1 tunni eest summas 138 eurot. Asjaolu, et esindaja on teinud toimingu (kõrvaldanud hagis olnud puudused), ei tähenda ilmtingimata ja ilma eranditeta, et selle toimingu tegemise kulu peab hüvitama vaidluse kaotanud pool TsMS § 175 lg 1 järgi. Õigusteadmistega lepinguline esindaja peab suutma vormistada kohtule esitatavad dokumendid juba esimesel korral korrektselt ja vigadeta ning selle ajakulu hüvitamise kohustuse panemine kostjatele on kohtu hinnangul põhjendamatu. Kohus möönab, et õigusabi osutamisel esindaja võib ja peabki oma kliendiga suhtlema, kuid see ei tähenda, et kulu peaks kuuluma vajaliku ja põhjendatud kuluna vastaspoolelt väljamõistmisele. Sama kehtib suhtluse kohta kohtuga, milleks kohus ei ole hagejat kohustanud.
23.Kokkuvõttes on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele summas 741,60 eurot ( s.h riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 441,60 eurot).
24.Kostja ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
25.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
26.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.