HC Betoon AS hagi XX vastu põhivõla 15 967,68 euro ja viivise 2032,32 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.detsembri 2020.a otsus
Tsiviilasja hind 18 000 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse HC Betoon AS 14.detsembri 2020.a apellatsioonkaebus liik Hageja (apellant): HC Betoon AS (registrikood 10940336, Menetlusosalised ja nende aadress Harju maakond, Tallinn, Peterburi tee 75, 11415), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme (e-post: esindajad XXX) Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), esindaja vandeadvokaat Madis Piirla (epost:XXX) 04.02.2021 Istungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 02.12.2020 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.HC Betoon AS apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1.Hagi rahuldada. 3.2.Välja mõista XX-lt HC Betoon AS kasuks põhivõlg 15 967,68 eurot ja viivis 2032,32 eurot.
3.3.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta XX kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.HC Betoon AS esitas 03.06.2020 Harju Maakohtusse hagi XX vastu põhivõla 15 967,68 euro ja viivise 2032,32 euro saamiseks.
2.Hagi kohaselt sõlmisid 07.12.2018 hageja ja Parela E & R OÜ (pankrotis) (edaspidi nimetatud ka kui Parela) kaubabetooni müügilepingu nr 07122018E, mille alusel müüs hageja kaupa (betooni) ja Parela E & R OÜ kohustus kauba eest hagejale tasu maksma. Ühtlasi sõlmisid hageja ja kostja 07.12.2018 käenduslepingu, millega kostja kohustus hageja ees solidaarselt koos Parela E & R OÜ-ga vastutama lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Vastavalt käenduslepingu punktile 1 on käendaja vastutuse maksimummääraks 18 000 eurot. Kuna Parela E & R OÜ on pankrotis, siis on esitatud hageja kostja kui käendaja vastu.
3.Hageja müüs Parela E & R OÜ-le betooni ja esitas kauba eest 4 arvet (nr 1900915, 1901048, 1901150 ja 1901298), millest arve nr 1900915 on tasutud osaliselt summas 1293,60 eurot. Hagejale on tasumata kokku kauba eest 15 967,68 eurot. Hagejal on õigus nõuda viivist lepingu järgi määras 0,1% päevas. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist 5787,29 eurot, kuid kuna sissenõutavaks muutunud viivis ületab koos põhinõudega käendaja vastutuse maksimumsummat, vähendab hageja viivisnõuet 2032,32 eurole. Kostja vastuväited
4.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et Parela E & R OÜ on hagis nimetatud viisil ja ajal betooni tellinud. Müügileping näeb ette kindla korra ja alused nii betooni tellimuste vormistamise kui tarnetingimuste osas. On ebaselge, kas hageja poolt väidetavad isikud, kes betooni tellisid, on seda teinud müügilepingu alusel või mitte. Müügilepingu osaks olev käendusleping on tühine ja heade kommetega vastuolus. Kostja puhul on tegemist füüsilise isikuga ja seega võib tegemist olla tarbijakäendusega. Käendaja vastutuse maksimumsumma on ebaselge ja määratlemata. Käendajal puudus võimalus käenduse läbirääkimiseks. Käendaja ei saa käendusest isiklikku kasu. Hageja ei ole kontrollinud lepingu sõlmimise ajal kas käendusriisiko realiseerumisel suudab käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita. Samuti ei ole käendust antud tingimuslike ja tuleviku suunatud kohustuste täitmisele. Käesoleval juhul ei ole piisavalt määratletud käenduslepingust tulevikku suunatud nõuded. Maakohtu otsus 5.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
2(6)
6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas kohus, et müügilepingu tarnetingimuste punktis 7.2 on pooled kokku leppinud, et müüja saadab kaubabetooni vastuvõtmise kinnitamiseks vajaliku kinnituskoodi SMS-iga kostja telefoninumbrile 5011686. Lepingu p 7.3 kohaselt, kaubabetooni vastuvõtmine (st saatelehtede aktsepteerimine) toimub elektrooniliselt punktis 7 sätestatud kinnituskoodiga. Juhul kui kauba vastuvõtmisel on kasutatud õiget kinnituskoodi, siis ei ole ostjal võimalik esitada vastuväidet, et kauba on vastu võtnud selleks mitte volitatud isik. 7.Kohtule on esitatud e-kirjad betooni tellimustega. Kohus tuvastas, et tellimused on tehtud eposti aadressilt XXX ja tellimused on esitanud OO ning CC. E-kirjades on saatelehe koodid palutud saata RR telefonile. Kohtule esitatud arvetel, mille tasumist hageja kostjalt nõuab, on kontaktisikuks märgitud MM, arvetele lisatud saatekirjadel on tellija allkirjastajateks märgitud RR ja ühel juhul OO. Kohus nõustub kostjaga, et eelmärgitud tellimuste ja saatelehtede alusel ei ole võimalik tuvastada, et betooni telliti vaidlusaluse müügilepingu alusel. Pooled ei ole müügilepingus ega eraldi p 7.2 kohaselt kokku leppinud, et müügilepingu alusel võivad tellimusi esitada ka MM, OO ja CC ning et saatelehe koode saab kinnitada RR. Pooled on müügilepingu p-s 7.2 kokku leppinud, et kinnituskoodiga SMS tuleb saata kostja telefoninumbrile. Kostja ei pea vastutama isikliku käendusega tellimuste eest, millest talle vastavalt lepingule ei teatatud. Kuna praegusel juhul ei ole tuvastamist leidnud, et betooni müüdi vaidlusaluse müügilepingu alusel, siis tuleb jätta hagi nendel põhjendustel rahuldamata. Seetõttu ei hinda kohus ka kostja vastuväiteid käenduslepingu kohta. Apellatsioonkaebus 8.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tühistada ning hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kostja tõendanud, et betooni telliti mingi muu müügilepingu alusel, kohus on ebaõigesti jaotanud poolte vahel tõendamiskoormise. Hageja rõhutab, et hageja ja Parela vahel oli sõlmitud vaid üks müügileping, kostja ei ole tõendanud, et nimetatud isikute vahel on veel müügilepinguid sõlmitud. Hageja ei saa negatiivset asjaolu tõendada. Kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et Parela võttis arved vastu ning ei vaidlustanud neid. Käendusleping on kehtiv ning kostjal on kohustus tasuda hagejale 18 000 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele 9.Vastustaja vaidleb esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 10.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 11.Asja materjalidest nähtub, et: -07.12.2018 sõlmisid hageja ja Parela E & R OÜ (pankrotis), keda esindas seadusliku esindajana kostja, kaubabetooni müügi raamlepingu nr 07122018E ja samal päeval sõlmis hageja kostjaga ka käenduslepingu kaubabetooni müügi raamlepingust nr 07122018E tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. - Vastavalt käenduslepingu punktile 1 on käendaja vastutuse maksimummääraks 15 000 eurot + käibemaks.
3(6)
- Hageja müüs Parela E & R OÜ-le betooni ja esitas kauba eest 4 arvet (nr 1900915, 1901048, 1901150 ja 1901298), millest arve nr 1900915 on tasutud osaliselt summas 1293,60 eurot. -Hagejale on tasumata kokku kauba eest 15 967,68 eurot. -Hagejal on õigus nõuda viivist lepingu järgi määras 0,1% päevas. 12.Maakohus asus otsuses seisukohale, et vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas hageja on müünud Parela E & R OÜ-le (pankrotis) betooni, mille eest on Parela E & R OÜ (pankrotis) jätnud talle esitatud arved tasumata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Samas ei ole maakohus erinevalt avaldatud seisukohast esiletoodud asjaolu tuvastanud. Ringkonnakohtus toimunud istungil avaldas kostja vastuseks kohtu küsimusele, et vaidlus puudub selles, et hagis märgitud kaup on Parelale üle antud. Seega puudub vaidlus selles, et Parelal on hagis märgitud suuruses võlgnevus hageja ees.
13.Hageja nõude aluseks kostja vastu on nende vahel sõlmitud käendusleping. Käendulepingu p 1 järgi vastutab kostja hageja nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest, mis tulenevad hageja ja Parela vahel 07.12.2018 sõlmitud lepingust ja selle võimalikes lisades märgitud Parela kohustuste mittetäitmisest või mittenõuetekohasest täitmisest mahus kuni 15 000 eurot + käibemaks.
14.Kostja arvates välistab hageja nõude rahuldamise tema vastu see, et hageja ei ole tõndanud põhivõlgniku ehk Parela poolt tehtud tellimuste ning kauba vastuvõtmist 07.12.2018 sõlmitud lepingu kohaselt. Maakohus leidis, et tellimuste ja saatelehtede alusel ei ole võimalik tuvastada, et betooni telliti vaidlusaluse müügilepingu alusel, sest pooled ei ole müügilepingus ega eraldi p 7.2 kohaselt kokku leppinud, et müügilepingu alusel võivad tellimusi esitada ka MM, OO ja CC ning et saatelehe koode saab kinnitada RR.
15.Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja ja Parela vahel 07.122018 p 1 järgi oli tellimuste tegemise kohustus sätestatud kirjalikult, kes konkreetselt tellimusi esitada võivad, selle kohta kokkulepe puudus, siis, kuna vaidlus puudub, et tellimused tehti ja need täideti, ei välista hageja nõude edukust see, et tellimused tehti MM, OO ja CC poolt. Maakohtu viidatud lepingu p 7.2 ei käsitle tellimuse tegemist, vaid kauba vastuvõtmise kinnitamist. Vaidlusaluse kauba vastuvõtmise kohta puudub kinnitus kostjalt nagu lepingu p 7.2. ette nägi. Samas sisaldus lepingu p 7.2 lg-s 4 ka võimalus, et erinevate objektide lõikes võib kauba saamise kohta saata kinnituse ka Parela poolt mõni muu volitatud esindaja. Maakohtu otsuse järgi kinnitas saatelehe koodid RR. Vaidluse lahendamiseks tuli tuvastada, kas see asjaolu, et saatelehe koode ei saadetud kostja telefonile, välistab käesnduslepingust tuleneva nõude rahuldamise kostja vastu. Asjas ei leidnud tõendamist, et Parela andis hagejale teada, et saatelehe koode saab kinnitada ka RR. Samas puudub poolte vahel vaidlus selles, et kaup Parelale tarniti. Kuna hageja väidete järgi oli hageja ja Parela vahel sõlmitud vaid vaidlusalune raamleping ning kostja väidetest nähtuvalt võis olla kaup tarnitud mõne muu lepingu järgi, siis tuli kostjal vähemalt usutavaks teha, et tarne toimus mõne teise hageja ja Parela vahel sõlmitud lepingu järgi. Ringkonnakohtu arvates kostja seda ei teinud. VÕS § 142 lg 2 teise lause järgi võib tulevast kohustust käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Asjaolu, et kinnituskoode ei saadetud kostjale, vaid mõnele teisele Parela töötajale, millest tulenevalt tekkis Parelal kohustus saadud kauba eest tasuda, kostjaga sõlmitud käenduslepingst tulenevat kohustust ei välista.
16.Kostja tugines asjas ka sellele, et nõude rahuldamise välistab käenduslepingu vastuolu heade kommetega. Riigikohus on avaldanud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see
4(6)
eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt nt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Kostja vastuväidetest tuleneb mh, et tema arvates on käendusleping vastuolus heade kommetega, kuna hageja ei kontrollinud lepingu sõlmimise ajal kas käendusriisiko realiseerumisel suudab käendaja põhivõlgniku kohustust täita. Riigikohus asunud seisukohale, et käenduslepingut ei saa pidada TsÜS § 86 mõttes heade kommetega vastuolus olevaks ainuüksi seetõttu, et käendajal oli väidetavalt käenduslepingute sõlmimise ajal vara vähem kui käenduslepingutest tulenev käenduskohustuse piirsumma (Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-14, p 11). Täpsustades hiljem, et käendusleping võib siiski olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum: -käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt; -käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; -käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; -eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad.
17.Ringkonnakohus osutab, et eelpooltoodud asjaolude kogumi tõendamise kohustus on poolel, kes sellele tugineb. Kostja seda teinud ei ole, mistõttu ei saa asuda ka seisukohale, et käendusleping on tühine. Kuigi käendaja vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu võib käendusleping olla vastuolus heade kommetega ka ainuüksi vastutuse maksimumsumma suuruse tõttu, näiteks juhul, kui maksimumsumma on sedavõrd ebaproportsionaalne, et minimaalset elatustaset säilitades ja jooksvaid vältimatuid kulutusi kandes eeldatavasti võimalik tagatava lepingu tähtaja (või oma eeldatava eluea, kui see on lühem) jooksul sellist rahasummat tasuda ei sissetulekust ega olemasoleva või eelduslikult omandatava vara arvel, või kui see summa on sedavõrd suur või ebamäärane, et tähendab tarbija jaoks sisuliselt piiramatut vastutust, ei ole poolte vahel sõlmitud käendaja vastutuse maksimumsummat alust pidada ülemäära suureks.
18.Nõustuda ei saa ka sellega, et käendaja vastutuse maksimumsumma on ebamäärane. Ringkonnakohus on seisukohal, et käenduse maksimumsumma märkimise nõue on täidetud ka siis, kui lepingus on konkreetsele toodud summale märgitud, et lisandub ka käibemaks. Asjaolu, et käibemaks võib ajas muutuda, et muuda käenduse maksimumsummat ebamääraseks.
19.Kuna asjas puudub vaidlus, et Parela on hagis märgitud kauba kätte saanud, tal on arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus ning asjas leidis tuvastamist, et kostja on Parela kohustuse täitmist taganud käendusega, siis on hageja põhinõue põhjendatud. Kuna hageja ja Parela vahel sõlmitud lepingu p 5.3 järgi kohustus Parela arvete tasumisega viivitamisel tasuma viivist ja kostja käendajana tagas ka hageja viivisenõude tasumist, siis on põhjendatud ka hageja viivisenõue. Hagi tuleb kokkuvõttes rahuldada.
Menetluskulude jaotus
5(6)
20.Kuna apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, tuleb poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta TsMS § 162 lg 1 ja 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes tsMS § 177 lg 1 p-s 2 sätestatust.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm Indrek Soots kohtunik kohtunik kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.