T L (L) hagi M L (L) vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
4600 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja T L (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Kostja M L (isikukood xxxxxxxxxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ott Saame ja advokaat Helen Hääl
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista M L T L kasuks mittevaraline kahju 800 eurot.
3.Välja mõista M L T L kasuks viivis põhinõudelt (800 eurot) alates hagi esitamisest 29. juulil 2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Välja mõista M L T L kasuks varaline kahju 820 eurot.
Määrata T L menetluskulude rahalise suuruseks 3713,20 eurot, millest 400 eurot moodustab riigilõiv ja 3313,20 eurot lepingulise esindaja kulud.
7.Välja mõista M L T L kasuks menetluskulud 3713,20 eurot.
8.Välja mõista M L T L kasuks viivis menetluskuludelt 3713,20 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
1(15)
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
HAGIAVALDUS
1.T L (hageja) esitas 29. juulil 2020 Pärnu Maakohtule hagi M L (kostja) vastu mittevaralise ja varalise kahju väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt tema kasuks välja kohtu õiglasel äranägemisel mittevaralise kahju hüvitis ja sellelt viivis alates hagi esitamisest. Samuti palub hageja kostjalt tema kasuks välja mõista varaline kahju 820 eurot, mis tekkis kohtueelse nõude esitamise tõttu. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja xxxxx lasteaia xxxxxxxx pikaaegse (36 a) staažiga õpetaja. Hageja suhtes esitas 2016. a kevadel üks lapsevanem kuriteoteate, kuid kriminaalmenetlus lõpetati 22. augustil 2016, sest hageja käitumises puudus kriminaalmenetluse alus. Kostja on lapsevanem, kelle tütar X käis alates 2018. a lõpust Päkapiku lasteaia xxxxxxxxxx rühmas. Hageja on xxxxxxxxxx rühma õpetaja alates 2018. a sügisest. Hagejani jõudis esmakordselt 2020. a märtsi alguses suuline informatsioon, et kostja räägib teistele lapsevanematele ja xxxxxxxxxx rühma teisele õpetajale, et hageja käitub laste suhtes vägivaldselt. Kostja ei ole lasteaia juhtkonnaga suhelnud ega hagejale oma kahtlustest rääkinud. Kostja esitas hageja suhtes ka kuriteoteate, milles süüdistab hagejat kostja lapse käe pigistamises. Kriminaalmenetlus lõpetati 24. juulil 2020 määrusega, mis tõendab, et kostja ebaõiged faktiväited ei ole leidnud tõendamist ka kriminaalmenetluse raames.
3.Hageja on toonud välja järgmised kostja avaldatud ebaõiged faktiväited, millel baseerub tema nõue kostja vastu. 1) Hageja tekitab lapsele (Y) probleeme (muret ja kannatusi). 2) Hageja kiusab kolme last või teeb kolmele lapsele liiga (vastavalt X, YY, Y või XX, YY, XX). 3) Hageja on lastega (füüsiliselt) vägivaldne ja väärkohtleb lapsi: pigistab (kõvasti) kätest; tirib ja pigistab kätest; tirib lapsed seltskonnast välja. 4) Hageja on lastega (vaimselt) vägivaldne: karjub; teeb vaimset terrorit nii, et lapsed ei oska kodus rääkida, miks nad ei taha lasteaeda minna; kui ta laste peale karjub, siis ta läheb lapse juurde ja naeratab ja samal ajal sõimab; räägib lastele halvustavalt emast / ähvardab emaga. Eelnimetatud faktiväited on ebaõiged ja täielikult tõendamata ning hageja au teotavad, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista mittevaraline kahju.
4.Hageja on toonud välja järgmised kostja avaldatud ebakohased väärtushinnangud, millel baseerub tema nõue kostja vastu. 1) Hageja tõttu on lapsed ohus. 2) Kostja ei lõpeta oma tegevust enne, kui ta hagejast lahti saab. Eelnimetatud väärtushinnangud on ebakohased ja esitatud eesmärgiga teha hagejale haiget. Need teotavad hageja au, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista mittevaraline kahju.
2(15)
5.Hageja leiab, et kostja põhjustas hagejale läbi ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise märkimisväärse moraalse kahju, mis seisneb järgmises. Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet. Keskmisele mõistlikule isikule jäi hagejast täiesti ekslik ja halvustav mulje. Kostja tekitas avalikkuse silmis hagejast ebaõige kuvandi, mille mõju on jätkuvalt tunda. Kostja avaldatu põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, mis häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed on hakanud kahtlema hageja usaldusväärsuses. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Hageja peab tänaseni tegelema selgituste jagamisega, kas tema tegevus on seaduslik, aus ja kõlbeline. Hagejal on tema au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Kuna kostja õigusvastane tegevus on hävitanud hageja maine kohalikus kogukonnas, sh lasteaia õpetajana ja hageja maine kahjustamise tõttu on tema sotsiaalsed suhted kogukonnas saanud oluliselt kannatada, tuleb kostjalt välja mõista õiglane hüvitis (vähemalt 10 000 eurot).
6.Kostja jätkab hagile vastates hageja laimamist, leides, et kui kellegi suhtes on esitatud kuriteokaebus, siis ta on kurjategija. Kostjale ei pea 2016. a juhtumi lahendus meeldima, kuid see ei õigusta hageja isikuõiguste rikkumist. Kostja käitumist ei saa õigustada lapsevanema murega. Kostjal oli õigus omada kahtlusi, kuid kostja jättis need kontrollimata (hageja ja lasteaia juhtkonnaga suhtlemata) ja esitas neid kolmandatele isikutele tõena. Seejuures lõi hagejast ettekujutuse, et hageja on laste väärkohtleja. Kostja tegevuse eesmärk omaette oli hageja laimamine ja võimalikult paljude lapsevanemate veenmine (mitte uurimine), et hageja käitub lastega lubamatult. Kostja valitud meede (teistele lastevanematele hagejast kui laste väärkohtlejast ettekujutuse loomine) ei ole kohane abinõu kostja lapse huvide kaitseks. Isegi juhul, kui kostja laps rääkis kostjale, et hageja on teda pigistanud või tema peale karjunud, siis ei ole kostja piirdunud kolmandatele isikutele nende faktiväidete edasiandmisega, vaid lisanud neile juurde, et hageja väärkohtleb lapsi, sh väärkohtleb selle isiku last, kellega kostja parasjagu vestles. Eluliselt ei ole usutav, et lasteaiaealine laps kasutas sõnu „väärkohtlema“, „probleemide tekitamine“, „vägivaldne“, „vaimne terror“. Need sõnad on kolmandatele isikutele avaldanud kostja. Ebaõigete faktiväidete avaldamine ei ole oma arvamuse avaldamine.
KOSTJA VASTUS
7.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et see tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja ei ole hagejat laimanud.
8.Kostja tegutses kui põhjendatult murelik lapsevanem oma lapse heaolu ja turvalisuse nimel ning tema tegevus ei ületanud lubatu piire. Kostjal ei ole hageja vastu isiklikult midagi. Hageja faktiväited on kallutatud. Hageja suhtes 2016. a-l algatatud kriminaalmenetlus tõendab, et kostja ei ole esimene inimene / lapsevanem, kellel on hageja suhtes olnud kahtlus, et hageja käitub lastega vägivaldselt. 2016. a juhtumi näol on väga suure tõenäosusega tegemist sama juhtumiga, mida on kirjeldatud 2016. a Eesti Ekspressi artiklis ja mis on kostja kirjavahetuse osana esitatud ka hageja poolt käesolevasse menetlusse. Artikkel tõendab (lisaks lapse poolt kostjale räägitule), et kostja kahtlustused ei olnud õhust võetud ja ebaadekvaatsed. Nagu artiklis toodud, sai asja uurimist juhtinud prokurör väga hästi aru, et lapsevanema niisugused kahtlustused ja emotsionaalne suhtumine on inimlikult täiesti arusaadav ja mõistetav. Kuna vähemalt ühel juhul on varasemad kahtlused päädinud kuriteokaebusega, siis sellest saab üsna suure tõenäosusega järeldada, et kahtlusi kasvatusmeetodite sobivuse osas on olnud rohkemgi.
3(15)
9.Hageja ei erista faktiväiteid ja hinnanguid, midagi pole ebakohast ega tõele mittevastavat. Hageja väljatoodud lauseid kommenteerib kostja järgmiselt. 1) „Probleemid lapsele on õpetaja T tekitatud.“— Tegemist on kostja arvamusega olukorrast ja selle põhjustest. Kui murelik lapsevanem seda arvamust ka teistega jagab, ei ole selles midagi taunitavat ega ebaseaduslikku, mingeid moraalinorme ei ole siin rikutud. 2) „Neid lapsi, keda T kiusab on kolm (X, YY, Y)“, samuti „Neid lapsi, kellele T liiga teeb, on kolm: X, YY ja X olla öelnud, et ka XX“ — See on olnud kostja aus teadmine ja arvamus. Hageja kasvatusmeetoditega on probleeme (kostja) lapsel ja veel mõnel lapsel. Seda on kostja tütar kostjale öelnud. 3) „nüüd on X kodus öelnud, et õpetaja T pigistab teda ja karjub tema peale.“ — Jääb arusaamatuks, miks see lause üldse on hagiavaldusse sattunud. Kostja laps on seda talle öelnud. 4) „T on lastega vägivaldne: tirib ja pigistab kätest; teeb vaimset terrorit nii, et lapsed ei oska kodus rääkida, miks nad ei taha lasteaeda minna; kui ta laste peale karjub, siis ta läheb lapse juurde ja naeratab ja samal ajal sõimab; tirib lapsed seltskonnast välja ja räägib neile halvustavalt emast/ähvardab emaga.“ — Tegemist on kostja teadmisega ja arvamusega sellest, mis lasteaias toimub. See arvamus on kostjal saadud eelkõige oma lapselt kuuldu alusel, samuti hinnates lapse käitumist. Kuna tegemist on hinnanguga laste ohutuse kohta, siis on kostja seda hinnangut ka teiste lapsevanematega jaganud. 5) „meie lapsed on ohus“ — Kostja aus hinnang ja arusaamine. 6) „T väärkohtleb lapsi: pigistab neid kõvasti kätest.“ — Kostja on sellest nii aru saanud ja on pigistamise (koos muu kostjale teadaoleva tegevuse ja käitumisega) olemust ja intensiivsust tõepoolest hinnanud väärkohtlemiseks. 7) „Ta (kostja) ei lõpeta enne kui ta T lahti saab.“ — Kostjal on olnud soov tegeleda probleemiga seni, kuni probleem laheneb. Kostja ei ole kellelegi kunagi väitnud, et ta eesmärgiks on hagejast lahtisaamine. Kostja möönab, et ta võis kellelegi avaldada arvamust, et hageja ei peaks töötama väikeste lastega, kuid ka see oli kostja arvamus, mitte tegevusplaan. Hageja väidetud faktiväide „Hageja tekitab probleeme“ on arvamus, hinnang.
10.Dokumentaalsete tõendite ja tunnistaja ütluste asemel on esitatud arvamusi ja mälestusi. Kolme lapsevanema (M V, E R, K F (R?)) kirjas (mälestuses) ei ole midagi etteheidetavat kostjale. Kostja on olnud mures, mis täpselt lasteaias toimub ja on seda muret ka teistele lastevanematele väljendanud. Kostja ei pea oma muret lahendama hagiavalduses soovitud viisil, st suhtlema lasteaia juhtkonnaga ja hagejaga. Kõik, mida hagiavalduses on kirjeldatud, on kostja lapse kaitsmine. Kostjal ei olnud eesmärki hakata hagejast kellelegi mingeid ettekujutusi looma. On väga küsitav, kas hagiavalduses kirjutatu vastab tegelikkuses sellele, mida tahab öelda ja mida tunneb hageja isiklikult. Kostja ei ole kunagi soovinud luua hagejast mingit teadlikult vale ja negatiivset kuvandit. Kostja on oma lapse kaitseks tegutsenud oma parima arusaama ja oskuste kohaselt ja see, mida ta hageja kohta on avaldanud, on olnud kostja aus arusaam, hinnang ja teadmine. Kostjal on kahju, kui ta on põhjustanud hagejale kannatusi. See ei olnud kostja eesmärgiks.
11.Hagi tuleks rahuldamata jätta üksnes hagimaterjalide ja kostja vastusele tuginedes, kuid kostja soovib esitada vastuväidete tõendamiseks kokkuvõtte kostja lapsega läbiviidud teraapiaprotsessist, kuhu laps suunati ohvriabi kaudu, ning xxxxxxxxxx rühmas käiva lapse YY ema kirja. Terapeudile on kostja laps väljendanud sarnaseid muresid ja kogemusi, mida kostjale. YY ema kirjeldab, et YY on samuti selgelt hirmud hageja tõttu.
4(15)
Menetluse käik
12.Maakohus võttis 30. juuli 2020 määrusega hagi menetlusse, kostja vastas hagile
2.septembril 2020 ning hageja vastas kostja vastusele 21. septembril 2020. Mõlemad pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
13.Kohus selgitas pooltele 13. jaanuari 2021 kirjas tõendamiskoormist, määras lõpptähtajad ja lahendi kuulutamise aja (tl 86-89).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Maakohus, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ning menetlusdokumentidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 800 eurot ja sellelt viivis ning varalise kahju hüvitis 820 eurot. Poolte menetluskulud jäävad kostja kanda ning hagejal tekkinud menetluskulud tuleb kindlaks määrata ja kostjalt koos viivisega välja mõista.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
16.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: hageja on lasteaias töötanud alates 1984. a-st, tööstaaž kokku 36 a (tl 24); hageja töötab xxxxx lasteaias xxxxxxxx. Alates 2018. a sügisest töötab hageja xxxxxxxxxx rühmas; hageja suhtes esitas üks lapsevanem 2016. a kevadel kuriteoteate. Kriminaalmenetlus lõpetati 22. augusti 2016 määrusega, kuna hageja käitumises puudus kriminaalmenetluse alus (tl 12); 2016. a episoodi kohta kirjutas artikli Eesti Ekspress pealkirjaga „Maffiaprokurör uuris, kes lõi nelja-aastase poisi nina punaseks“ (edaspidi Eesti Ekspressi 2016. a artikkel; tl 17-18); kostja on lapsevanem, kelle laps X käib alates 2018. a lõpust xxxxxxxx lasteaias xxxxxxxxxx rühmas (vt kostja ütluste kokkuvõte, tl 26); kostja lapsel tekkisid 2019. a sügis-talvel tõrked lasteaeda tulekuga; hageja suhtes esitati kuriteoteade, mille alusel alustati 12. märtsil 2020 menetlust kriminaalasjas nr 20270000089 karistusseadustiku § 121 lg 1 tunnustel selles, et alates 2019. a suvest, täpselt tuvastamata ajal ja tuvastamata arv kordi xxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx x asuvas lasteaias xxxxxxxx põhjustas õpetaja T L 5-aastasele X valu teda käest pigistades. Kriminaalmenetlus lõpetati 24. juuli 2020 määrusega kriminaalmenetluse seadustiku § 119 lg 1 p 1 alusel, s.o kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (tl 26); kriminaalasja nr 20270000089 raames esitas xxxxxxxx lasteaed 19. märtsil 2020 hageja iseloomustuse (tl 24). Sellest nähtub mh, et „Õpetajale T L on avaldatud kiitust kohusetundliku töö ja abivalmiduse eest. 2013. a-l tunnustati T kui tublit rühma meeskonnaliiget ja head koostöötegijat. 2016. a-l on T pälvinud lasteaia kolleegipreemia ja tunnustatud xxxxx xxxxxxxx õpetajate vastuvõtuga. Distsiplinaarkaristusi T L tehtud ei ole“; 5(15)
kostja avaldas 2020. a alguses mitmele xxxxxxxx lasteaias käiva lapse vanemale ja teisele xxxxxxxxxx rühma kasvatajale suuliselt ja sõnumite vahendusel (tl 13-16, 1821), et hageja (käitumise) tõttu ei soovi kostja laps lasteaeda minna; kostja pöördus 9. märtsil 2020 M V poole, kelle laps Y käib xxxxxxxxxx rühmas, suhtluskanali Messenger’i vahendusel ja soovis rääkida lastega seonduvast murest. Kostja ja M. V vestlesid 10. märtsil 2020 telefoni teel ja sama päeva õhtul ka Messenger’is, kus kostja edastas M V Eesti Ekspressi 2016. a artikli; M V kirjutas hagejale ning edastas kostja ja tema vahelise vestluse mälu järgi (tl 13). Kirja kohaselt avaldas kostja M V muuhulgas järgmised väited: „Probleemid lapsele on õpetaja T tekitatud. Neid lapsi, keda T kiusab on kolm (X, YY, Y). X on kodus öelnud, et õpetaja T pigistab teda ja karjub tema peale. T on lastega vägivaldne: tirib ja pigistab kätest; teeb vaimset terrorit nii, et lapsed ei oska kodus rääkida, miks nad ei taha lasteaeda minna; kui ta laste peale karjub, siis ta läheb lapse juurde ja naeratab ja samal ajal sõimab; tirib lapsed seltskonnast välja ja räägib neile halvustavalt emast/ähvardab emaga. Meie lapsed on ohus.“; kostja pöördus 11. märtsil 2020 lasteaia hoovis E R poole, kelle laps XX käib samuti xxxxxxxxxx rühmas. Vestluse käigus lubas kostja E R saata hageja kohta midagi lugemiseks; E R kirjutas hagejale ja edastas kostja ja tema vahelise vestluse mälu järgi (tl 19). Kirja kohaselt avaldas kostja E R muuhulgas järgmised väited: „T väärkohtleb lapsi: pigistab neid kõvasti kätest. Neid lapsi, kellele T liiga teeb, on kolm: X, YY ja X olla öelnud, et ka XX. Ta (kostja) ei lõpeta enne kui ta T lahti saab.“; xxxxxxxx lasteaia juhataja kirjutas 11. märtsil ja 12. märtsil 2020 kostjale (tl 22) ja kutsus kostja endaga kohtuma (pakkus välja kuupäevad ja palus teatada, millal kostjale endale sobib tulla), et probleemi arutada. Kostja vastas 15. märtsil 2020, et tal ei ole hetkel võimalik vestlusele tulla (tl 22); kostja ei soovinud osaleda arenguvestluses, kus pidi osalema ka hageja (vt xxxxxxxxxx rühma kasvataja L K Messenger’i vestlus kostjaga, tl 23; kostja
2.septembri 2020 vastus, tl 75) kostja laps X suunati ohvriabi kaudu kriminaalmenetluse raames 2020. märtsis loovteraapiasse, mille läbiviija K J 21. jaanuari 2021 kokkuvõttest (tl 101) nähtub, et „X väljendas, et tunneb hirmu oma rühmaõpetaja T L ees ning näeb õudusunenägusid õpetaja T ja ei taha lasteaeda minna selle konkreetse õpetaja tööloleku ajal.“; xxxxxxxxxx rühma lapse M vanema J T 26. jaanuari 2021 e-kirjast (tl 99-100) nähtuvalt olid lapsed tõrked lasteaeda minemisel 2020 jaanuarist septembri keskpaigani.
17.Hagi on esitatud au teotamisest tuleneva mittevaralise kahju ning varalise kahju hüvitamiseks. Hagi aluseks olevad andmed (hageja on välja toonud kokkuvõtvalt neli tegelikkusele mittevastavat faktiväidet ja kaks ebakohast väärtushinnangut) avaldati kostja poolt teistele lastevanematele (eelkõige M V ja E R). Hageja au teotavatena on hagiavalduses välja toodud järgmised kostja avaldatud ebaõiged faktiväited. 1) Hageja tekitab lapsele (Y) probleeme (muret ja kannatusi) (edaspidi ka väide 1). 2) Hageja kiusab kolme last või teeb kolmele lapsele liiga (vastavalt X, YY, Y või X, YY, XX) (edaspidi ka väide 2).
6(15)
3) Hageja on lastega (füüsiliselt) vägivaldne ja väärkohtleb lapsi: pigistab (kõvasti) kätest; tirib ja pigistab kätest; tirib lapsed seltskonnast välja (edaspidi ka väide 3). 4) Hageja on lastega (vaimselt) vägivaldne: karjub; teeb vaimset terrorit nii, et lapsed ei oska kodus rääkida, miks nad ei taha lasteaeda minna; kui ta laste peale karjub, siis ta läheb lapse juurde ja naeratab ja samal ajal sõimab; räägib lastele halvustavalt emast / ähvardab emaga (edaspidi ka väide 4). Au teotavatena on hagiavalduses välja toodud järgmised kostja avaldatud ebakohased väärtushinnangud. 5) Hageja tõttu on lapsed ohus (edaspidi ka väide 5). 6) Kostja ei lõpeta oma tegevust enne, kui ta hagejast lahti saab (edaspidi ka väide 6).
18.Kostja leiab, et ta ei ole hagejale kahju tekitanud, sest esitatud laused kujutavad kostja ausat teadmist ja arvamusi olukorrast. Kostja leiab, et Väide 1 on hinnang; Väide 3 on tema last puudutavas osas faktiväide, muus osas hinnang; Väide 5 on hinnang. Väite 6 osas selgitas kostja, et ei ole kellelegi öelnud, et ta eesmärgiks on hagejast lahti saamine, vaid pigem on tal soov olnud probleem lahendada. Kostja ei eita teistega hagejast rääkimist: oma arvamuste teistega jagamises pole midagi taunitavat ega etteheidetavat. Kostja sõnul oli tal mure lapse heaolu pärast. Ta ei ole kunagi soovinud luua hagejast teadlikult vale ja negatiivset kuvandit.
19.Seega vaidlus puudub selles, et kostja avaldas hageja kohta teavet (kas siis faktiväiteid või väärtushinnanguid) kolmandatele isikutele (eelkõige xxxxxxxx lasteaia teistele lapsevanematele). Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigustatud kostjalt kahju hüvitamist nõuda põhjusel, et avaldatu oli tema mainet kahjustav.
20.Esmalt hindab kohus hageja mittevaralise kahju nõuet, sh võtab seisukoha selles, kas esitatud väited on faktiväited või väärtushinnangud, kas need ja nende avaldamine on hageja au teotavad, kas kostja on kahju põhjustamises süüdi (I). Edasi käsitleb kohus varalise kahju nõuet (II) ning viimasena jaotab menetluskulud ja määrab need kindlaks (III). I
21.TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega ei ole kohus seotud menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise ja kohaldab TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ka ise seadust.
22.Hageja esitatud isiku õiguste rikkumisest tulenev mittevaralise kahju nõue võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja / või § 1047 alusel arvestades §-s 1050 sätestatuga. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes konkreetse nõudesumma määramata. Hüvitise määrab sel juhul kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi kohus (VÕS § 127 lg 6 esimene lause, TsMS § 366). Hüvitise määramisel tuleb arvestada ka VÕS § 134 lg-s 2 sätestatuga.
23.Isiku õiguste rikkumise üheks vormiks on au teotamine, mis võib toimuda avaldades isiku kohta ebaõigeid faktilisi andmeid või ebakohaseid hinnanguid. Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Faktiväited võivad olla mh kaudsed, st väited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille
7(15)
tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (Riigikohtu 13. aprilli 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27). Kui kohus leiab erinevalt hagejast, et kostja on avaldanud väärtushinnangu, mitte faktiväite, peab kohus nõude õigesti kvalifitseerima. Au teotamise korral on andmete avaldajal (kostjal) kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase teoga põhjustas kannatanule kahju. Kohus peab tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamine), teo õigusvastasuse ja kostja süü. Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
24.Kohus selgitas 13. jaanuari 2021 kirja p-s 13.2 pooltele tõendamiskoormist asjas. Hageja peab mittevaralise kahju nõude puhul tõendama faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamist ning põhistama väidete ja hinnangute au teotavat iseloomu. Kostjal tuleb mittevaralise kahju hüvitamise täitmise kohustusest vabanemiseks välja tuua (tõendada, selgitada) vaidlusaluste faktiväidete tõesus ja väärtushinnangute kohasus.
25.Hageja leiab, et kostja avaldas kolmandatele isikutele hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid (väited 1-4) ja ebakohaseid väärtushinnanguid (väited 5-6), mis teotavad hageja au. Faktiväidete eristamiseks Väidete avaldamise tõendamiseks on hageja esitanud M V ja E R kirjad hagejale. Kostja on kahjunõude põhjendatusele vastu vaielnud, kuid ei ole vaidlustanud seda, et ta hageja kohta arvamusi kolmandatele isikutele avaldas. Kostja leiab, et hageja ei ole hagiavalduse alusena esitanud midagi, mida võiks nimetada kostja poolt esitatuks faktiväitena (vt kostja 27. jaanuari 2021 vastus, p 9, tl 95 pöördel). Esitatud hinnangute ja arvamuste osas on kostja seisukohal, et need ei ole ebakohased. Väite 6 osas on kostja märkinud, et ei ole tahtnud tegutseda seni kuni hagejast lahti saab, vaid pigem on soovinud tegeleda probleemiga kuni see laheneb ja väitnud ehk seda, et hageja ei sobi lastega töötama.
26.Eeltoodu põhjal saab esitatud väiteid lugeda kostja poolt VÕS § 1047 lg 2 tähenduses kolmandatele isikutele teatavaks tehtuks ehk avaldatuks. Vastupidist ei ole kostja tõendanud (TsMS § 230 lg 1). Kuna pooled aga vaidlevad selle üle, kas kostja avaldatud väited on faktiväited või väärtushinnangud ning kas avaldatu teotas hageja au, tuleb kohtul tuvastada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas.
27.Kohtu hinnangul saab asjas esitatud tõendite (tl 13-21) ja nendest nähtuvat olukorra konteksti arvestades lugeda väiteid 1, 2, 3 ja 4 faktiväideteks ning väiteid 5 ja 6 väärtushinnanguteks. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
27.1.Väite 1 kohaselt tekitab hageja lapsele (Y) probleeme (muret ja kannatusi). Selle väite puhul nähtub taustana M V kirjast, et kostja uuris M V, miks viimase laps Y lasteaias poolikuid päevi teeb (ehk mis Y mureks on). M V vastas kostjale, et tõenäoliselt on Y stress tema diagnoosist (atoopiline dermatiit) ja pikkadest päevadest. Kostja ütles M V, et see ei ole nii, sest probleemid Y on õpetaja T (hageja) tekitatud. Kohtu hinnangul on väite 1 tõesust põhimõtteliselt avaldajal võimalik tõendada. Kostja saaks tõendada oma väidet, et hageja tegevus oli põhjuseks, miks Y oli stress, mille tõttu viibis ta lasteaias poolikud päevad.
8(15)
27.2.Väide 2 järgi kiusab hageja kolme last või teeb kolmele lapsele liiga (vastavalt X, YY, Y või X, YY, XX). Selle väite osas saab vastavalt M V / E R kirjadest nähtuvale kontrollida ja tõendada, kas hageja kiusas / tegi liiga (tiris ja pigistas kätest / pigistas kõvasti kätest) kolmele lapsele - X, YY, Y / XX.
27.3.Samuti on võimalik objektiivselt kontrollida väiteid 3 ja 4. Nendes nimetatud laste füüsiline ja vaimne väärkohtlemine on kirjeldatud konkreetsete tegevustega: pigistab (kõvasti) kätest; tirib ja pigistab kätest; tirib lapsed seltskonnast välja; karjub; teeb vaimset terrorit nii, et lapsed ei oska kodus rääkida, miks nad ei taha lasteaeda minna; kui ta laste peale karjub, siis ta läheb lapse juurde ja naeratab ja samal ajal sõimab; räägib lastele halvustavalt emast / ähvardab emaga.
27.4.M V avaldatud väide 5 (hageja tõttu on lapsed ohus) ja E R avaldatud väide 6 (kostja ei lõpeta oma tegevust enne, kui ta hagejast lahti saab) on väärtushinnangud. Eesti keele seletavast sõnaraamatu järgi tähendab sõna „oht“ olukorda, kus kedagi ähvardab ebaõnn, õnnetus, katastroof, nende võimalus ja tõenäosus (tl 51). Kohtumenetluses ei saa tõendada kellegi ohus olemise tõesust ega väärtus. Ohus olemine (saabuva õnnetuse võimalus) on hinnanguline kategooria, mida saab vaid põhjendada. Samuti saab ka n-ö tegutsemise mitte lõpetamist seni kuni hagejast on lahti saadud vaid põhjendada. Kostja on seoses väitega 6 märkinud, et ta ei ole kunagi kellelegi väitnud, et ta eesmärgiks on hagejast lahtisaamine, vaid soov tegeleda probleemiga seni kuni see laheneb (vt kostja 2. septembri 2020 vastuse p 2.2.1.7, tl 74 pöördel). Seejuures on kostja möönnud, et võis kellelegi avaldada arvamust, et hageja ei peaks töötama väikeste lastega. Kohus leiab, et sisuliselt ongi E R kirjas sisalduva väite 6 puhul mõistlikule inimesele arusaadav, et kostja sooviks oli tegutseda seni kuni probleem laheneb – hageja, kes ei peaks kostja arvates töötama väikeste lastega, seda enam ei teeks. Vaidlus puudub, et kostja ei ole hagejale tööandjaks, kes saaks otseselt otsustada selle üle, kas hageja peaks lasteaias töötama. Eeltoodu põhjal tuleb väide 6 lugeda kontekstisiseselt avaldatud väärtushinnanguks.
28.Kohtul tuleb järgnevalt hinnata, kas faktiväited vastavad tegelikkusele või mitte ja väärtushinnangud on põhjendatud või mitte ning tuvastada, kas kõnealune teave ja selle avaldamine kahjustab hageja mainet.
29.Praeguses asjas on hageja väitnud, et faktiväited 1-4 on ebaõiged ja au teotavad ning väärtushinnangud 5-6 on ebakohased ja au teotavad. Oma väidetu põhistamiseks esitas hageja muuhulgas Eesti keele seletava sõnaraamatu ja Emotsioonidetektori väljavõtted avaldatud sõnade ja lausete kohta (tl 28-54.). Kostja vaidles hagile vastu, leides, et hageja ei ole faktiväiteid esitanud või kui siis vaid väide 3 (hageja on füüsiliselt vägivaldne) on fakt osas, mis puudutas tema last. Oma lõplikes 12. veebruari 2021 seisukohtades märkis kostja, et ta ei ole hagejat laimanud, esitanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid hinnanguid. Kostja ei ole toonud välja hageja esitatud kuue väite osas oma konkreetseid vastuväiteid ja tõendeid iga väite puhul eraldi.
30.Faktiväidete 1-4 ebaõigsuse või tõele vastavuse osas märgib kohus järgmist.
30.1.Kuna kohus tuvastas eelnevalt otsuse p-s 27, et väiteid 1-4 tuleb pidada faktiväideteks, siis tuli kostjal mittevaralise kahju hüvitamise täitmise kohustusest vabanemiseks välja tuua (tõendada, selgitada) vaidlusaluste faktiväidete tõesus. Kostja esitas kohtule oma lapse X terapeudi K J kokkuvõtte teraapiaprotsessist ning xxxxxxxx lasteaias xxxxxxxxxx rühmas käiva lapse YY ema J T kirja.
9(15)
30.2.X saadeti 2020. a hageja suhtes toimunud kriminaalmenetluse raames ohvriabi kaudu loovteraapiasse ning terapeudi sõnul väljendas X talle, et „tunneb hirmu oma rühmaõpetaja T L ees ning näeb õudusunenägusid õpetaja T ja ei taha lasteaeda minna selle konkreetse õpetaja tööloleku ajal. ... usalduse tekkides, rääkis X oma tunnetest seoses õpetaja T ning eriti meeldejääv oli X ühe seansi töö, kus ta ehitas pulkadest nagu loomaaia puuri ja pani sinna sisse mänguhundi ning ütles, et see hunt on õpetaja T ja ta on puuris, teistest eraldi. See peegeldab lapse tundmusi ja hoiakut seoses antud õpetajaga“. YY ema kirjeldas e-kirjas, et tema lapse käitumine muutus 6. või 13. jaanuaril 2020, kui uuesti lasteaeda pöörduti. YY ema arvates juhtus midagi 6./13. jaanuari lõunauinaku ajal, mille pärast „... X käitumine muutus lasteaia käimise suhtes ja ka tekkis hirm õpetaja T vastu. ... Kaalusin lapse ära võtmist sealt rühmast ja olen teinud avalduse kahte lasteaeda xxx lasteaed/algkool ja lasteaed xxxxxxxxxxxx. Vahepeal on pakutud kohta xxxxxxxxxxx lasteaeda, aga ütlesime ära, kuna sel hetkel oli laps leppinud praeguse xxxxxxxx rühmas käimisega ja ta ise ei soovinud hetkel lasteaeda vahetada, aga olen jätnud senini oma lapse xxxxxxxxxxx lasteaia järjekorda. Minu kui lapsevanema jaoks see olukord jaanuarist kuni septembri keskpaigani oli väga emotsioonaalselt raske, kuna ei saanud oma lapse käitumisest ja minu küljes rippumisest aru. ... Kahjuks minu laps YY ei ole suur lasteaia päeva ümber rääkija pean alati uurima ja ise teemat üles võtma. Mida ma siis olen tema suust välja pinninud: 1. T ei luba magamise ajal pissile minna. 2. T on kuri, riidleb, karjub 3. Kõige suurem hirm oli magama minemise ees. Ta väga ei soovinud , et T teda magama paneks. Alati küsis üle, kes homme lasteaias loeb raamatut ja tahtis teada, kelle kord on homme lapsi magama panna. Lõpuks õppis selgeks, et õpetajad loevad kordamööda ja hakkas juba ise jälgima.“.
30.3.Kohtu hinnangul nähtub nendest tõenditest, et kostja lapsel X ja J T lapsel YY oli mõlemal tõrge lasteaias käimisega, kuid need ei tõenda kostja väidete 1-4 vastavust tegelikkusele. Mõlema ema arvates on lapse murede põhjuseks xxxxxxxxxx rühma õpetaja T, s.o hageja. Nõustuda saab kostjaga, et kohtu ette toodud küsimus on oma olemuselt väga subjektiivne ning inimesed hindavad olukordi erinevalt ja reageerivad neile erinevalt, eriti mõistetav on emotsionaalsus oma lapse osas (tl 95 pöördel). Samas leiab kohus, et terapeudi kokkuvõtet võib mitmeti tõlgendada. Eelkõige tuleb arvestada asja konteksti - terapeudi juurde suunati kostja laps ohvriabi kaudu kriminaalmenetluse raames, mis algatati kostja antud väidete alusel, mille tõesus on ka praeguse kaasuse küsimus. YY ema väidete puhul on tegemist tema hinnanguga olukorrale (lapse vastumeelsusele minna lasteaeda). Seejuures märgib YY ema, et ta ei saanud oma lapse käitumisest aru. Kõik eeltoodu ei tähenda, et kõnealustel lastel hagejaga probleeme või erimeelsusi ei olnud, kuid esitatu alusel ei saa ka väita, et kostja avaldatud faktiväited vastavad tegelikkusele.
30.4.Seega ei ole kostja tõendanud väidete 1-4 vastavust tegelikkusele ning neid tuleb pidada ebaõigeteks faktiväideteks.
31.Edasi võtab kohus seisukoha avaldatud väärtushinnangute 5-6 ebakohasuse või põhjendatuse osas.
31.1.Ebakohase väärtushinnangu mõiste on Riigikohus sisustanud 10. juunil 2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09 p-s 16 selliselt, et ebakohased on väärtushinnangud, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla mh tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et
10(15)
avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist (vt Riigikohtu 21. detsembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20).
31.2.Hageja leidis, et avaldatud hinnangud (hageja tõttu on lapsed ohus; kostja ei lõpeta oma tegevust enne, kui ta hagejast lahti saab) on ebakohased. Hageja tõttu ei ole lapsed ei lasteaias ega kuskil mujal ohus ning hagejast ei vaja mingil põhjusel lahti saada. Kostja leiab, et väite 5 osas on tegemist tema ausa hinnangu ja arusaamisega. Väite 6 osas on kostja märkinud, et ei ole tahtnud tegutseda seni kuni hagejast lahti saab, vaid pigem on soovinud tegeleda probleemiga kuni see laheneb ja avaldanud ehk seda, et hageja ei peaks töötama väikeste lastega.
31.3.Kohtu arvates on avaldatud hinnangud (väited 5 ja 6) põhjendamatud, kuna kostja on oma negatiivse hinnangu kujundanud asjaolusid selgitamata ja meelevaldselt. Arvestada tuleb, et hageja on pikaaegse kogemusega lasteaiaõpetaja, keda tööandja poolt antud iseloomustuses kirjeldatakse sõbraliku ja lastesse lugupidavalt suhtuva õpetajana (tl 24). Kostja ei soovinud lapselt tekkinud väidetavaid muresid lahendada lasteaia direktoriga ja / või hagejaga vesteldes. Kohus nõustub kostjaga, et keegi ei saa lapsevanemale ette kirjutada, kuidas oma lapse probleemile läheneda. Ometigi tuginedes väärtushinnangute kujundamisel peamiselt oma lapse (või teiste laste) sõnadele ning püüdmatagi selgitada asjaosalistega olulisi fakte välja, tuleb vaidlusaluste väidete 5-6 hindamisel nende ebakohasust jaatada.
32.Selleks, et hinnata väidete 1-6 ja nende avaldamise au teotavat iseloomu (õigusvastasust), arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1 teine lause). Kui au teotava faktiväite avaldamise õigusvastasus oleneb sellest, kas avaldatud faktiväited on tõesed ning kas avaldaja oli ebaõigete andmete avaldamisel heauskne ja hoolikas faktide kontrollimisel (VÕS § 1047 lg-d 1 ja 3), siis au teotava väärtushinnangu avaldamise õigusvastasus võib tuleneda sellise hinnangu ebakohasusest. Väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (Riigikohtu
18.veebruari 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 17). Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on. See, mida avaldaja (kostja) ise silmas pidas, ei ole asjakohane (Riigikohtu 31. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 11). Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga (Riigikohtu 26. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10, p 12). Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus.
33.Kõiki väiteid kogumis hinnates nõustub kohus hageja seisukohaga, et hageja professionaalsele tegevusele lasteaiaõpetajana antud väited on selgelt negatiivsed, jättes hagejast mulje kui lastele probleeme, muret, kannatusi, füüsilist ja vaimset vägivalda põhjustavast inimesest, kelle ametialane sobivus on suure kahtluse all. Seda seisukohta kinnitavad hageja esitatud emotsioonidetektori tulemused.
34.Vaatamata sellele tuleb kohtul ka hinnata, kas kostjal võis olla õigustus vaidlusaluse teabe avaldamiseks, st kas hageja on oma käitumisega andnud põhjuse selliste väidete andmisele ning hinnangud põhinevad objektiivsetel asjaoludel.
11(15)
Asja materjalidest nähtub, et ühelt poolt on hagejale tööandja sõnul avaldatud kiitust kohusetundliku töö ja abivalmiduse eest. 2013. a-l tunnustati hagejat kui tublit rühma meeskonnaliiget ja head koostöötegijat. 2016. a-l pälvis hageja lasteaia kolleegipreemia ja teda tunnustati xxxxx xxxxxxxx õpetajate vastuvõtuga. Tal on 36 a ametistaaži ja puuduvad tööalased distsiplinaarkaristused. Teisalt on hageja suhtes 2016. ja 2020. a-l algatatud kriminaalmenetlused (viimane kostja poolt), mis mõlemad lõpetati kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu pärast asja uurimist. 2020. a kriminaalmenetluses andsid ütlusi xxxxxxxxxx rühma teine õpetaja L Ka ja õpetaja abi A M. Mõlema tunnistaja sõnul ei ole nad näinud, et hageja oleks rühmas lastele haiget teinud, kuid hagejat saab iseloomustada pigem karmina. Lapse X ütluste kohaselt kriminaalmenetluses on hageja üks kord võtnud tal käest kõvasti kinni ja ta hakkas valu pärast nutma. Lapse X teraapiaprotsessist nähtuvalt vajas laps abi ja toetust lasteaias üle elatud traumaatiliste kogemuste tõttu. xxxxxxxxxx rühma lapse YY ema kirjeldab YY soovimatust minna lasteaeda 2020. a jaanuarist kuni septembrini ning märgib, et see oli emotsionaalselt väga raske, kuna ta ei saanud oma lapse käitumisest aru. Kostja sõnul on ta tegutsenud kui murelik lapsevanem oma lapse kaitseks ja tema eesmärgiks ei olnud hagejale kannatusi põhjustada.
35.Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kostjal puudus õigustus ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute sellisel viisil avaldamiseks. Mõistlik inimene pidi avaldatud väidetest aru saama, et hageja on lastele ohtlik ja sobimatu oma tööks. Avaldatud viisil oli tegemist au teotavate faktiväidetega ning väärtushinnangutega, kuna võimaldavad hagejat pidada lastega halvasti käituvaks inimeseks, kellel on meie kultuuriruumis selgelt negatiivne tähendus. Kohus leiab, et väidete 1-6 avaldamine oli piisavalt intensiivne hageja õiguste rikkumine, et õigustada sõnavabadus piiramist. Kolmandatele isikutele hageja kohta ebaõigete väidete ja põhjendamatute hinnangute avaldamist ei õigusta lapsevanema soov tagada lapse heaolu ja turvalisus.
36.Seega tuleb kostja lugeda VÕS § 1046 ja § 1047 järgi ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldajaks.
37.Kuna mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (vt nt Riigikohtu 1. veebruari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-16, p 15). Praegusel juhul piisab seega mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks sellest, et on tuvastatud, et kostja avaldas hageja suhtes au teotavaid ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid.
38.VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lõikest 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
12(15)
39.Maakohus tuvastas eelnevalt, et kostja avaldas hageja kohta teistele isikutele ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja hinnangul oleks õiglane mittevaraline hüvitis vähemalt 10 000 eurot, arvestades üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes ning hageja maine hävitamist.
40.Kohus nõustub hagejaga, et kostja tegevus on põhjustanud hagejale mittevaralist kahju, kuid selle hüvitamiseks peab põhjendatuks kostjalt välja mõista 800 eurot. Selline hüvitis on kooskõlas kahju tekitamise asjaolude ja senise kohtupraktikaga. Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.– 2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku 200–7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot.
41.Hüvitise suuruse arvestamisel võttis kohus arvesse järgmiseid asjaolusid. Kuigi tegemist oli rikkumisega, mis kahjustas hageja professionaalset karjääri, ei olnud tegemist äärmiselt raskete isiku õiguste rikkumisega - väiteid ei avaldatud meediakanalites laiemale avalikkusele ega tegemist polnud vulgaarsete väljenditega. Kostja avaldas väiteid vaid piiratud isikute ringile, isegi kui arvestada, et xxxxx xxxx on väike piirkond ning suuline info levib kiiremini ja laiemini kui mõnes rohkem anonüümsust pakkuvas suuremas linnas. Mittevaraline kahjuhüvitis peab motiveerima edaspidistest rikkumistest hoiduma. Lisaks arvestas kohus kostja käitumist – mitmele inimesele väidete avaldamist, lubadust tegeleda probleemiga kuni see laheneb (kuni hagejast lahti saab), keeldumist probleeme lahendamast lasteaia juhatajaga ja / või hagejaga ning varalist seisu (tl 55).
42.Kuna hageja taotles viivise väljamõistmist mittevaralise kahju hüvitiselt, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (800 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras alates hagi esitamisest 29. juulil 2020 kuni põhinõude täitmiseni. II
43.Varalise kahju nõude alusena on hageja tuginenud sellele, et kohtuvälise nõude esitamisega on hagejale tekkinud õigusabikulud 820 eurot (sh käibemaks).
44.Hageja nõutav kahju on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kohtueelsed õigusabikulud, mida isik on teinud selleks, et oma õiguste rikkumist kõrvaldada, on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (vt Riigikohtu 26. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-16, p 28). Professionaalset õigusabi tuleb üldjuhul pidada kohtueelses vaidluses mõistlikuks (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29).
45.Praegusel juhul ei oleks hagejal tekkinud vajadust pöörduda advokaadi poole seoses õigusabiteenuse osutamisega juhul, kui kostja poleks avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid hageja kohta. Nõude või vastuväidete maksmapanekuks on tihti vajalik kasutada professionaalse õigusnõustaja abi. Seda eeskätt olukorras, kus isik ise ei oma selleks õigusalaseid eriteadmisi. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (Riigikohtu 3. aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 11).
13(15)
46.Kohtueelsed õigusabikulud on hüvitavad tulenevalt VÕS § 127 lg-st 2, mille järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Vaidlust ei ole, et enne hagiga kohtusse pöördumist, pöördus hageja esindaja kaudu otse kostja poole rikkumise heastamiseks. Kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamise nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Praegu on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest hageja ja kostja vahel tekkinud õigusliku vaidlusega seoses pidi hageja tegema kulutusi õigusabile. Seega on hageja nõue põhjendatud.
47.Kohtu hinnangul on kohtumenetluse eelsed õigusabikulud 820 eurot mõistliku suurusega. Hageja on kohtule esitanud arve, millest nähtub, et hagejal on tekkinud kohustus nimetatud summas õigusabi eest tasuda (tl 61). Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. III
48.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
49.Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud asjas tehti kohtuotsus kostja kahjuks. Seega jäävad hageja kantud menetluskulud kostja kanda.
50.Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
51.Hageja 12. veebruari 2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 3713,20 eurot (riigilõiv 400 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 3313,20 eurot (sh käibemaks)).
52.Tsiviilasjas on hagihinnaks 4600 eurot, millelt tuli hagi kohtusse esitamise ajal TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 400 eurot. Hageja on riigilõivu kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasunud. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu riigilõiv 400 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.
14(15)
53.Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud lisaks riigilõivule kuludest õigusabile 19 h 5 min eest tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta) või 160 eurot (ilma käibemaksuta) ning seda järgmiselt. Tunnihinnaga 140 eurot on toimingud: 29. juuni 2020 - kohtuvaidluse perspektiivi hindamine, kokkuvõtte koostamine kliendile – 30 min (70 eurot), 8. juulil 2020 - hagiavalduse koostamine – 3 h (420 eurot); 23. juuli 2020 - hagiavalduse koostamine - 5 h 20 min (746,67 eurot); 29. juulil 2020 - hagiavalduse täiendamine, lõplik viimistlemine, lisade komplekteerimine – 1 h (140 eurot); 21. september 2020 - kliendi kirja ja kostja vastusega tutvumine, vastus ja ülevaade kliendile – 20 min (46,67 eurot); 21. september 2020 seisukoha koostamine kostja vastusele – 4 h 30 min (630 eurot). Tunnihinnaga 160 eurot on toimingud: 18. jaanuar 2021 - kohtumäärusega tutvumine, ülevaade ja edasine tegevuskava e-kirjaga kliendile – 20 min (53,33 eurot); 27. jaanuar 2021 täiendavate seisukohtade koostamine vastavalt 13. jaanuari 2021 määrusele – 2 h (320 eurot); 9. veebruar 2021 - M L seisukoha ja tõenditega tutvumine, ülevaade kliendile – 45 min (120 eurot); 10. veebruaril 2021 - hageja seisukoha koostamine – 1 h (160 eurot); 12. veebruar 2021 - menetluskulude nimekirja koostamine – 20 min (53,33 eurot). Lisaks on hagejale tekkinud 1 euro suurune kulu 8. juulil 2020 kinnistusraamatu päringu eest M L kohta (omanikuandmed). Hageja kinnitab, et menetluskulude nimekirjas kantud kulud on kantud seoses siinse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).
54.Arvestades vaidluse sisu ja nõude olemust (kas kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid ja ebakohaseid hinnanguid ning kas kostjalt on põhjendatud mittevaralise ja varalise kahju väljamõistmine), poolte tõendamiskoormist ning tsiviilasja keerukust (keskmise keerukusega), esindaja tunnitasu hinda (140 ja 160 eurot (lisandub käibemaks), mis on kooskõlas kohtupraktikaga) ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab kohus, et õigusabikulud 3313,20 eurot, on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kostja ei ole hageja kuludele vastuväiteid esitanud. Kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks lepingulise esindaja kulud 3313,20 eurot.
55.Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3713,20 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.