Võlaõigus › Alusetu rikastumine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2 (17)

Pärandaja on sõlminud ka laenulepingu AS-ga Eesti Krediidipank. Hageja II tasus pärandaja majalaenu võlgnevuse makseid järgmiselt: 03.09.2014. a 91 eurot ning 18.11.2014. a 100 eurot. Hagejate ja pärandaja õde Exx Rxxxxxx tasus samuti laenulepingust tulenevaid võlgnevusi ning loovutas enda võla sissenõudmise õiguse hagejale II. Exx Rxxxxxx tasus võlgnevust järgmiselt: 17.07.2013. a 286,88 eurot, 24.07.2013. a 0,70 eurot, 07.08.2013. a 100 eurot, 04.10.2013. a 180 eurot, 13.12.2013. a 180 eurot, 15.02.2014. a 180 eurot, 18.05.2014. a 200 eurot ning 08.07.2014. a 200 eurot. Laenulepingust tuleneva võlgnevuse maksete tasumise eest võlgnevad kostjad pärandaja õigusjärglastena hagejale II kokku 1518,58 eurot. Lisaks on hageja II kandnud pärandaja matuse kulusid kokku 644 euro ulatuses. Hageja II on tasunud matusekuludena 207 eurot Võru Matusetalitusele, 140 eurot Võru kalmistule ning 393 eurot toitlustamise eest OÜ-le Jxxxxxxx kaubandus. ExxxRxxxxxx on saanud Lxxxx Vallvalitsuselt 96 eurot matusetoetust, mis on hageja II poolt kantud matusekuludest maha arvestatud. Kokku on kostjatel pärandaja õigusjärglastena hagejate ees täitmata kohustusi 7440,30 euro ulatuses. 29.06.2018. a esitasid hagejad kostjalale I kohtuvälise nõude kohustuste täitmiseks, kuid kostjad ei ole võlgnevusi hagiavaluse esitamise ajaks likvideerinud. Kuivõrd Gxxx Oxxx pärijateks on lisaks kostjale I ka tema alaealised lapsed, viidi PärS § 136 lg-st 1 tulenevalt läbi kohustuslik pärandvara inventuur. Tulenevalt PärS § 142 lg 1 p-dest 1-3 on käsitletud nõuded esimese ning teise järjekoha nõuded ning need tuli täita pärandvara arvelt. Hageja I hinnangul on tal kostjatelt õigus nõuda tehtud kulutuste hüvitamist summas 5067,72 eurot, kuivõrd eksisteerib kehtiv võlasuhe - kostjatele on Gxxx Oxxx pärijatena üle läinud pärandaja kohustused, sh kohustus tasuda Gxxx Oxxx kohustuse täitnud käendajale rahaline nõue tema poolt rahuldatud ulatuses, kostjad pole kohustust täitnud ning puuduvad vastutusest vabanemise alused. Kuivõrd hageja I tasus liisinguandjale ka pärandaja pärimismenetluse kestel tekkinud liisingulepingust tuleneva võlgnevuse summas 210 eurot, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, on hagejal I õigus kostjatelt nõuda ka 210 euro hüvitamist, sest kostjad on nimetatud summa tasumata jättes hoidnud raha kokku, st rikastunud 210 euro ulatuses. VÕS §-st 1041 tulenevalt on hagejal II õigus laenulepingust tuleneva võlgnevuse maksete tasumise eest nõuda 1518,58 eurot. Hageja II tasus Gxxx Oxxx võlgnevusi, olemata selleks õigustatud ega kohustatud ning kostjad on selle summa ulatuses raha kokku hoidnud, st rikastunud 1518,58 euro ulatuses. VÕS §-st 1041 tulenevalt ei olnud hageja II kohustatud tasuma matusekulusid, kuivõrd matusega kaasnevate kulutuste tasumise kohustus on seaduse kohaselt pärijatel ehk kostjatel. Seetõttu on kostjad kulude mittetasumisega hoidnud kokku 644 eurot, seega rikastunud hageja II kulul nimetatud summa ulatuses. 29.06.2018. a kohtuvälise nõude esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud summadelt arvestavad hagejad viivist seadusjärgses määras alates 29.06.2018. a. Hagiavalduse esitamise seisuga on seega sissnõutavaks muutunud viivis summas 460,12 eurot. Kohtuvälise nõude esitamise järgselt sissenõutavaks muutunud summadelt arvutavad hagejad viivist alates konkreetse summa sissenõutavaks muutumise hetkest, st kokku summas 84,59 eurot. Kokku nõuavad hagejad kostjatelt hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 544,71 eurot. 3 (17)

Hagejad taotlevad mõista kostjatelt hageja I kasuks välja võlgnevuse summas 7440,30 eurot. Mõista välja kostjatelt hageja II kasuks välja võlgnevus summas 1518,58 eurot ning 644 eurot. Mõista kostjatelt hagejate kasuks välja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 544,71 eurot ning viivis TsMS § 367 alusel VÕS §-s 113 sätestatud suuruses hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Hagejad nõuavad matusekulude hüvitamist kokku summas 644 eurot. Kostjad leiavad, et matuse kulude nõue on hagiavalduse esitamise ajaks aegunud. Juhul, kui kohus ei tuvasta nõude aegumist, esitavad kostjad ka sisulise vastuväite nõudele. Kostjad eeltoodud matusekulude nõuet ei tunnista. Kostja I on seisukohal, et hagejad on matusekuludega seotud faktilisi asjaolusid esitanud moonutatult. Kostja I rõhutab, et pärast Gxxx Oxxx surma leppisid OxxxOxx ja Lxxxx Oxx kokku, et Gxxx Oxxx matusega seotud kulud jagatakse selliselt, et Lxxxx Oxx tasub Tartus tehtud kulutused ja Oxx Oxx tasub peielaua eest ilma hilisema hüvitamiseta. Sellise ettepaneku tegi OxxxOxx ise. Lisaks osundab kostja I, et kui ta hiljem soovis näha Oxx Oxx poolt tasutud matusekulude arvet, siis seda talle ei näidatud. Nimetatud asjaolusid soovib kostja I tõendada enda ütlustega vande all. Lxxxx Oxx tasus vastavalt kokkuleppele oma osa matusekuludest matuse päeval sularahas 18.10.2014. a arve nr 183/14 alusel. Lxxxx Oxx tasus kokku 648,44 eurot. Arvestades eeltoodut, on Lxxxx Oxx käitunud vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele ning seega ei ole nõude esitamiseks alust. Kostjad ei nõustu ka viivise nõudega, kuna viivist on arvestatud aegunud nõudelt. Arvestades eeltoodut, taotlevad kostjad kohtul kohaldada aegumist (TsÜS § 143) hagejate järgmiste nõuete osas: liisingulepingust tulenev nõu summas 210 eurot, laenulepingust tulenev nõue 1518,58 eurot ja matusekulude nõue 644 eurot. Seoses aegumisega jätta hagi rahuldamata. Kõik menetluskulud jätta hagejate kanda. Kostjad on seisukohal, et asi on võimalik lahendada kompromissiga.

rendilepingu ning xxxxxxxx OÜ on tasunud renti Ixxx Oxxxpangakontole 2015. a eest 305,80 eurot ja 2016. a eest 308,50 eurot. Ixxx Oxx ega kinnistu kaasomanik ExxxRxxxxxx ei ole hagejatele sellest rendist 1⁄2 osa tasunud. Kahju hüvitamise nõuete aluseks on VÕS § 115. Hagejatel on nõudeõigus kostjate vastu, sest kostjad on kohustusi rikkunud ja kostjad vastutavad kohustuste rikkumise eest. Hageja esitas taotluse menetlusabi saamiseks.

laenulepingust tulenevatest maksetest summas 1518,58 eurot ja matusekulude nõudest 644 eurot. Kohus lõpetas selles osas menetluse tsiviilasjas nr 2-19-10092 Oxxx Oxx ja Oxx Oxx hagis Lxxxx Oxx, Sxxxxxx Oxx ja Sxxxxxxxx Oxx vastu. Lisaks määras kohus, et LxxxxxOxx, Sxxxxxx Oxxxxja Sxxxxxxxx Oxx nõuet Ixxx Oxx ja Exx Rxxxxxx vastu 307,15 euro saamiseks eraldi hagina ei menetleta, kuna selleks nõutavad tingimused on täitmata. Kohus keeldus vastuhagejate Lxxxx Oxx, Sxxxxxx Oxx ja Sxxxxxxxx Oxx vastuhagi menetlusse võtmisest osas, milles taotletakse mõista välja Oxxx Oxxxxx Lxxxx Oxx, Sxxxxxx Oxx ja Sxxxxxxxx Oxx kasuks sõiduki Chevrolet Captiva, registreerimismärgiga xxxxxx kasutamisest tekkinud kahju hüvitis ja võlgnevus. Vastuhagis esitatud andmete alusel ei ole võimalik määratleda ei hagi eset, hagi alust ega hinda. Kohus määras Lxxxx Oxxxxx, Sxxxxxx Oxxxxx ja Sxxxxxxxx Oxxxxx menetlusabi, võimaldades tasuda riigilõivu 350 eurot igakuiste osamaksetena 50 eurot kuus.

7 (17)

Sõltumata asjaolust, kas käendaja sõlmib sissenõudjaga kokkuleppeid nõude ajatamiseks, ei mõjuta käendaja ja sissenõudja kahepoolsed kokkulepped põhivõlgniku nõuete aegumist. Oluline on tähele panna, et käendusleping ja liisinguleping on eraldiseisvad lepingud, millest tulenevad võlgnikule ja käendajale eraldiseisvad konkreetsed kohustused. Kostjad viitavad Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-12-10. Üldreeglina aeguvad põhivõlgniku ja käendaja vastu suunatud nõuded samal ajal, kuna võlausaldaja nõuded muutuvad sissenõutavaks ja hakkavad aeguma nii põhivõlgniku kui ka käendaja vastu samal ajal. Tulenevalt aga võimalikust nõuete ajatamisest ja lõpptähtaja muutumisest võib põhivõlgniku ja käendaja vastu suunatud nõuete aegumine olla erinev. Kostjad selgitavad, et Gxxx Oxxx ja DNB Liising AS vahel 05.04.2012. a sõlmitud liisingulepingu nr 210861 kohta esitas pank 23.07.2015. a teatise liisingulepingu ülesütlemise kohta. Teatise kohaselt oli nimetatud liisinguleping ülesse öeldud alates järgmisest päevast pärast täiendava 14 päevase võlgnevuse tasumise tähtaja möödumist. Kuna kostjad ega hageja I liisingulepingust ja käenduslepingust tulenevat võlgnevuse tasumise kohustust ei täitnud, oli alates 08.08.2015. a Gxxx Oxx ja DNB Liising AS vahel sõlmitud liisinguleping nr 2100861 ülesse öeldud. Ülesütlemise teatise kohaselt kohustus käendaja pärast liisingulepingu ülesütlemist andma üle liisingulepingu eseme ning kohustus hüvitama kõik liisingulepingu ülesütlemisega seotud kulutused ning kahju. Kostjatele teadaolevalt võõrandati Gxxx Oxx ja DNB Liising AS vahel liisingulepingu esemeks olnud sõiduk 02.09.2015. a. Sõiduki võõrandamise järel tekkis müügikahju, mille hüvitamise kohustus oli põhivõlgnikul ja käendajatel solidaarselt. Liisingu poolt 23.07.2015. a liisingulepingu ülesütlemise teate kohaselt tekkis käendajatel liisingulepingu ülesütlemisega seotud kahju ja kulutuste hüvitamise kohustus liisingulepingu ülesütlemise hetkest. Kuna liisinguleping on ülesse öeldud alates 08.08.2015. a, muutusid kõik kohustused alates sellest hetkest sissenõutavaks. Liisingulepingust tulenevad DNB Liising AS nõuded Gxxx Oxxx kui põhivõlgniku vastu aegusid hiljemalt 08.08.2018. a. VÕS § 70 lg 1 kohaselt aegusid sellel hetkel ka hageja I tagasinõuded põhivõlgniku ja kostjate kui põhivõlgniku õigusjärglaste vastu. Sõltumata asjaolust, et hageja I on sõlminud DNB Liising AS-ga võla tasumise kokkuleppe 442684, ei ajatanud nimetatud kokkulepe Gxxx Oxx kohustuste täitmist. Nimetatud kokkuleppe osapooleks ei ole Gxxx Oxx ning tegemist oli käendaja ja DNB Liising AS vahelise iseseisva kahepoolse täitmiskohustuse ajatamisega. Hageja pöördus nõudega kohtusse 04.07.2019. a ning seega ei ole aegunud tagasinõuded maksete osas, mis on tehtud pärast 04.02.2019. a. Hagiavalduse kohaselt kohustus hageja I tasuma võlgnevuse viimase osamakse summas 211,10 eurot hiljemalt 28.02.2019. a. Kostjad võtavad nimetatud osas nõude õigeks, kui nimetatud kohustuse täitmine toimus pärast 04.02.2019. a. Aegumise hindamiseks soovivad kostjad nimetatud makset tõendava maksekorralduse esitamist. Olemasolevad tõendid ei kinnita hageja I poolse kohustuse täitmise tähtaega. Kostjad on seisukohal, et viivise nõudmine enne hagiavalduse esitamist on põhjendamatu, kuna hageja I ei ole kostjatelt enne hagiavalduse esitamist nõudnud aegumata kohustuse täitmist. Kostjad rõhutavad, et menetluse jätkumine hageja I ja hageja II osas on oluline, kuna kohus ei ole määranud kindlaks hageja II osalemisega seotud menetluskulude jaotust ja suurust.

loobumise 27.12.2019. a määrusega vastu võtnud ja vastavas osas menetluse lõpetanud. Käesolevalt puudub vaidlus, et hageja on täitnud põhivõlgniku kohustuse. Samuti puudub vaidlus, et eeldused tagasinõude tekkimiseks on täidetud. Hageja käendajana on 22.02.2017. a sõlminud võlausaldajaga kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks, milles lepiti kokku ka maksegraafik. Kohustus tulenes seega käenduslepingust. Nõue aegub kuue kuu möödumisel peale võlgnevuse täitmist solidaarvõlgniku poolt. Sama põhimõtet on väljendanud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-178-10. Kohustus võlgnevus tasuda saabus hagejale 28.02.2019. a. Viimane ülekanne on tehtud 06.03.2019. a. Seega algab aegumine kuupäevast, mil hageja tegi viimase ülekande. Kuivõrd hagiavaldus on esitatud 04.07.2019. a, enne kuue kuu möödumist peale viimase ülekande tegemist, ei ole nõue aegunud. Antud juhul on hageja täitnud käendussuhtest tuleneva kohustuse võlausaldaja ees, mille kohustus tulenes tema ja võlausaldaja kokkuleppest. Seega on hagejal tekkinud õigus nõuda kostjatelt kui põhivõlgnikult kohustuse täitmist, mis on hageja poolt täidetud. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on tasunud käenduslepingust tuleneva kohustuse võlausaldajale vastavalt kokkuleppele ning kohustus sai täidetud pärast kokkuleppes näidatud osamaksete tasumist, seega 06.03.2019.a. VÕS § 153 lg 1 p 1 kohaselt käendus lõpeb käendusega tagatud kohustuse lõppemisega ehk vastava kohustuse täitmisega põhivõlgniku või käendaja poolt. Hageja on tasunud maksed ning täitnud kohustuse täielikult 06.03.2019.a. Seega on hageja käenduslepingust tuleneva kohustuse täitnud 06.03.2019.a ning esitanud sellest vähem kui kuue kuu möödumisel nõude kostja kui põhivõlgniku kohustuse täitmise eest põhivõlgnikule. Seega ei ole nõue aegunud. Hageja hinnangul tekib käendaja ja põhivõlgniku vahele sisesuhtest tulenev võlasuhe, mille näol on tegemist käenduslepingu tüüpi lepinguga. Teenus, mille käendaja põhivõlgnikule sellise käenduslepingu tüüpi lepingu alusel osutuma kohustub, seisneb käenduslepingu sõlmimises võlausaldajaga ja sellest tulenevas kohustuses täita vajadusel põhivõlgniku asemel viimase kohustused võlausaldaja ees. Vastavalt lepingulise suhte sisuks on ka põhivõlgniku kohustus hüvitada käendajale tema poolt seoses käenduslepinguga kantud kulud, sh käenduslepingu sõlmimisega kui ka põhivõlgniku kohustuse täitmisega kantud kulud. Hageja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-153-10. Kostja on jätnud tähelepanuta, et liisingumaksete näol oli tegemist korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudega, mistõttu enne liisingulepingu lõppemist tekkinud osamaksete võlgnevuste aegumine ei saanud alata liisingulepingu ülesütlemisest. Liisinguandja nõue ei koosnenud vaid liisingumaksete võlgnevusest, vaid see hõlmas ka muid kulutusi, sh sõiduki korda tegemise ning müümisega seonduvaid kulusid ning liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud ulatuses, milles need ei olnud kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Hageja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-33-09, mille kohaselt muutub liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguandja nõue sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingu ülesütlemist. Mõistliku aja pikkus sõltub muu hulgas liisinguandja kulutuste kindlakstegemisele mõistlikult kuluvast ajast. ulutuste hüvitamise sissenõutavaks muutumine ei eelda, et liisinguandja nõuaks kulude hüvitamist kohtuväliselt. Antud juhul ei ole hageja hinnangul seega nõue põhivõlgniku vastu aegunud 08.08.2018.a. Isegi juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et see nii on, millega hageja ei nõustu, on hageja sõlminud liisinguandjaga võlgnevuse tasumise kokkuleppe enne võlgnevuse aegumist, mistõttu hageja nõue ei ole aegunud. 9 (17)

Kostjad on jätnud mainimata, et kostjad pärijatena ei ole täitnud pärandaja kohustusi ning jätsid liisingmaksed tasumata, kasutades seejuures edasi liisinguobjektiks olnud sõidukit. Liisingulepingu kohaselt oleks tulnud põhivõlgnikul liisingumakseid tasuda kuni 28.04.2017.a. Kostja ei esitanud liisinguandjale surmatunnistust, pärimistunnistust ning viivitas ka vara tagastamisega liisinguandjale ligikaudu 6 kuud. Kostjad on võõrandanud pärandvara (sh elamu), kuid ei ole tasunud pärandi hulka kuulunud kohustusi. Pärandi avamisega seotud info ning surmatunnistuse koopia sai liisinguandja hageja kaudu. Hageja hinnangul on antud juhul oluliseks asjaoluks aegumise kindlakstegemisel ka aegumise peatumise ning katkemise tuvastamine. Antud juhul on kostja pärijana tunnistanud liisinguandja nõuet, andes liisinguandjale üle liisinguobjektiks olnud sõiduki. Seega saab asuda seisukohale, et aegumine on katkenud sõiduki tagastamisega liisinguandjale. Enamgi veel on kostja olles pärija, sõlminud liisinguandjaga võla tasumise kokkuleppe 2017. a alguses. Liisinguandja pööras enda nõude käendajate vastu täitmisele alles peale vara (sõiduki) müüki, mil selgus täpne liisingulepingust ning käenduslepingust tulenev kohustuste ulatus. Kuivõrd liisinguandjal oli probleeme kostjaga kontakti saamisel, sooviti esialgu kogu võlgnevust sisse nõuda hagejalt. Kuna hageja sellega nõus ei olnud ning lõpuks saadi ühendust ka kostjaga, sõlmiti liisinguandja poolt nii hageja kui ka kostjaga samased kokkulepped võrdsetes summades põhivõlgniku kohustuste täitmiseks. Seega teadis kostja täpselt, millise kokkuleppe ning millal hageja põhivõlgniku kohustuse täitmiseks sõlmis, mistõttu kostja pärijana teadis ka enda kohustusest vastavad kulud käendajale hüvitada. Enamgi veel, vastava kokkuleppega on kostja, kes oli põhivõlgniku pärija, tunnistanud põhivõlgniku kohustuste olemasolu, mistõttu saab lugeda aegumise katkenuks TsÜS § 158 lg 1 ja 2 mõttes. Märkimist väärib, et kostja jättis taaskord enda kohustused liisinguandja ees täitmata ning tema vastu on alustatud täiteasja nr 119/2017/1311, mis tuleneb tsiviilasjast nr 2-17-117048. Hageja on pöördunud kostja poole kohtuvälise lahenduse leidmiseks, kuid tulemusteta. Seega on hageja nõudnud kostjatelt ka enne hagiavalduse esitamist kohustuse täitmist, mistõttu on muu hulgas ka viivisenõue põhjendatud ning aegumine peatunud. Käendajale läheb kohustuse täitmisega üle võlausaldaja nõue, sh viivisenõue.

10 (17)

KOHTU SEISUKOHT

Oxxxxx liisingueseme, s.o sõiduki Chevrolet Captiva ostmise finantseerimiseks krediiti 23 500 eurot. (I kd, tl 127) Gxxx Oxx kohustus krediidisumma tagastama maksegraafiku alusel 61 osamaksega ning liisinglepingu lõpptähtpäevaks määrati 28.04.2017. a (I kd, tl 128).  Liisingu tagamiseks sõlmis DNB Liising AS 05.04.2012. a hagejaga, s.o Oxxx Oxxxxx käenduslepingu nr 210861 (I kd, tl 7). Liisinglepingu nr 210861 kohaselt oli käendajaks ka Lxxxx Oxx ning käendaja vastutuseks määrati 32 020,25 eurot.

12 (17)

Lxxxx Oxx on 23.02.2017. a sõlminud DNB Pank AS-iga võla tasumise kokkuleppe nr 442810. Kokkuleppe punkt 1.2 kohaselt võlgnik Lxxxx Oxx tunnistab, et tal on liisinguandja ees liisingulepingust tulenevalt sissenõutavaks muutund rahaline kohustus summas 4936,74 eurot. Kokkuleppe punkt 2.1 kohaselt tasub võlgnik liisinguandjale võla igakuiste osamaksetena alates 23.02.2017. a vastavalt maksegraafikule. Võla tasumise lõpptähtpäevaks on 28.09.2020. a. Seega on Lxxxx Oxx 23.02.2017. a sõlmitud võla tasumise kokkuleppes tunnistanud võlga liisinguandja ees. Lisaks on Lxxxx Oxx tunnistanud liisinguandja ees olevat võlga maksekäsu kiirmenetluses maksegraafikut sõlmides. Nii nähtub 14.11.2017. a koostatud maksekäsust tsiviilasjas nr 2-17-117048 (I kd, tl 180-181), et võlgnik Lxxxx Oxx esitas 10.11.2017. a kohtule avalduse, milles palus kinnitada maksekäsu tegemisega koos maksegraafiku võla tasumiseks. Maksegraafiku kohaselt kohustub võlgnik tasuma avaldajale võlgnevuse summas 5185,84 eurot, sh põhinõude summas 4988.13 eurot. Veelgi enam, Lxxxx Oxx kinnitas ka 29.01.2021. a toimunud kohtuistungil, et maksab maksekäsu kiirmenetluse nõuet ning viimane osamakse on 2021. a aprillis. Eeltoodust tulenevalt on Lxxxx Oxx liisinguandja nõuet korduvalt tunnustanud, s.o esmakordselt 23.02.2017. a võla tasumise kokkulepet sõlmides, mille tulemusena on aegumine katkenud. Liisinguandja ja Lxxxx Oxxx vahel sõlmitud kokkuleppe alusel täidab Lxxxx Oxx kui käendaja Gxxx Oxxx kui põhivõlgniku kohustust liisinguandja ees. On toimunud käendaja Lxxxx Oxxx poolt liisinguandja nõude tunnustamine, millega on liisinguandja nõude aegumine katkenud TsÜS § 158 lg.1, lg.2 tähenduses. Hagiavaldus on kohtule esitatud 04.07.2019. a (I kd, tl 1) ehk umbes 2 aastat 4 kuud pärast nõude tunnustamisena käsitletava kokkuleppe sõlmimist. Seega saab lugeda, liisinguandja nõuded liisinguvõtja (Gxxx Oxx) kui põhivõlgniku vastu ei ole aegunud ja aegunud ei ole VÕS § 70 lg.1 kohaselt ka hageja tagasinõue kostjate kui põhivõlgniku õigusjärglaste vastu.

13 (17)

on kostja teinud liisinguandjale osamakseid võlgnevuse tasumiseks ning viimase osamakse tähtaeg on 2021. a aprillis. Sõltumata sellest, kas pärijad selgitatakse välja viimse tahte või seadusjärgse pärimise reeglite alusel, läheb pärand pärijale üldõigusjärgluse põhimõtte kohaselt üle seaduse jõul pärandi avanemisel ehk pärandaja surmaga (PärS § 1 lg 1, § 3 lg 1, § 4 lg 1, § 130 lg 1). Pärandaja õigused ja kohustused, mis ei olnud pärandajaga lahutamatult seotud, lähevad pärijale üle tagasiulatuvalt alates pärandaja surmast, sõltumata sellest, millal ja millisel viisil on pärija pärandi vastu võtnud või loetakse ta pärandi vastu võtnuks. 26.01.2015. a koostatud ja tõestatud pärimistunnistuse kohaselt on xxxxxxxxxx. a surnud Gxxx Oxxx pärijateks Lxxxx Oxxx Sxxxxxx Oxxxja Sxxxxxxxx Oxx. Seega on kostjad pärandi vastu võtnud ning kostjatele on üle läinud kõik pärandaja õigused ja kohustused, s.h. pärandaja Gxxx Oxxx kui põhivõlgniku kohustused liisinguandja ees. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 152 lg 1 esimese lause järgi läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu (st nõude üleminekuga käendajale selle sisu ei muutu). Kui hageja on täitnud käendajana kostjate (I, II, III) kohustused liisinguandja ees, on talle vastavas ulatuses läinud üle liisinguandja nõue kostjate vastu. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 5067,72 eurot (sh põhivõlgnevus summas 4936,74 eurot ja intress summas 130,98 eurot). 24.1 Kostja Lxxxx Oxx väljendas kohtuistungil, et kui sõiduk politsei kaasabil Oxxx Oxxx käest kätte saadi ning tehnilisse kontrolli saadeti, kandis Lxxxx Oxx tehnilise kontrolliga kaasnenud kulud. Lxxxx Oxx soovib nimetatud kulutuste hüvitamist. Kohus märgib veelkord (nagu ka 29.01.2021. a kohtuistungil), et kostjatel puudub võimalus tehtud kulutusi enam nõuda, kuna tähtaeg sellise nõude esitamiseks on möödunud. Kostjatele on käesolevas menetluses korduvalt saadetud menetlusdokumente ning antud nendele vastamiseks tähtaegu. Vaatamata antud võimalustele kostjad vastamiseks antud võimalusi ei kasutanud. Kostjaid ei ole õnnestunud tabada telefoni teel, samuti on jäänud tulutuks katsed toimetada kostjatele menetlusdokumente kätte tähtsaadetistena. Lisaks on kostjal menetluses olnud kaks lepingulist esindajat. Ühe esindaja vahendusel esitasid kostjad vastuhagi, kuid ei kõrvaldanud selles esinenud puudusi tähtaegselt ning vastuhagi menetlusse ei võetud (kohtu 27.12.2019 määrus).

14 (17)

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjatelt viivist põhivõlalt alates 29.06.2018. a ehk kohtuvälise nõude esitamise ajast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on hagi esitamise seisuga, s.o 04.07.2019. a arvestanud viivise suuruseks kokku 360,45 eurot (hageja 23.03.2020 menetlusdokument p.2.7). Kostja ei ole hageja viivisearvestust vaidlustanud. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist TsMS § 367 kohaselt protsendina põhinõudelt. Kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et summalt 5067,72 eurot on arvestatud viivis alates 04.07.2019. a kuni 29.01.2021. a seisuga. Viivises päevi 575, summa päevas 1,11 eurot. Kohus arvestas, et alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 05.07.2019. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 26.02.2021. a kujuneb VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras viiviste suuruseks 668,66 eurot. Seega kohtuotsuse tegemise aja seisuga kujuneb hageja poolt nõutavas määras sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks kokku 1029,11 eurot (360,45 eurot + 668,66 eurot). Menetluskulude jaotus

15 (17)

26.3 TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses advokaat Birje Kalmus. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja teinud õigusabi toiminguid kokku 19 tunni 37 minuti ulatuses, sh: 1) 3 h 39 m hagiavalduse koostamine; 2) 1 h 18 min hagiavalduse täiendamine, lisade komplekteerimine, e-kirjavahetus kliendiga; 3) 39 m hagiavalduse täiendamine; 4) 31 m hagiavalduse muutmine; 5) 13 m hagiavalduste parandamine viiviste ja muude muutunud asjaolude osas, telefonikõne kliendiga; 6) 45 m hagiavalduse täiendamine; 7) 34 m hagiavalduse ja lisade komplekteerimine, esitamine etoimikus; 8) 6 m kohtumäärusega tutvumine, e-kiri kliendile; 9) 7 m kliendi kirjaga tutvumine, telefonivestlus kliendiga; 10) 5 m kostja taotlusega tutvumine; 11) 50m kostjate vastusega tutvumine; 12) 12 m telefonivestlus kliendiga; 13) 56 m menetlusdokumendi koostamine; 14) 8 m vastuse täiendamine ja esitamine e-toimikus; 15) 2 m kohtu kirjaga tutvumine; 16) 3 m e-toimikus kostja kirjaga tutvumine; 17) 5 m kohtumäärusega tutvumine, e-kiri kliendile; 18) 5 m kohtumäärusega tutvumine, e-kiri kliendile; 19) 4 m telefonivestlus kliendiga; 20) 1 h 20 m menetlusdokumendi koostamine vastuseks kohtumäärusele, viiviste arvutamine; 21) 35 m kostja seisukohaga tutvumine; 22) 18 m kostja esitatud väite analüüs; 23) 2 m e-kirjavahetus kliendiga; 24) 3 m kohtunõudega tutvumine; 25) 12 m telefonivestluskliendiga; 26) 2 h 9 m kostja seisukohtade ja taotluste analüüs, menetlusdokumendi koostamine; 27) 3 m kiri kliendile; 28) 5 m kohtu kirjaga tutvumine, kliendile edastamine; 29) 25 m kohtunõudega tutvumine, kliendi kirjaga tutvumine, kohtunõudele vastamine; 30) 3 m kohtumäärusega tutvumine; 31) 3 m dokumendiga tutvumine, kiri kliendile; 32) 19 m e-kirjavahetus kliendiga, kiri kohtule kohtuistungi toimumise koha kohta; 33) 11 m kohtu kirja ja selgitustega tutvumine (sisulise arutamise lõpetamine, tähtajad); 34) 47 m telefonikõne kliendile seoses kohtuistungiga, kohtuistungiks ettevalmistamine (sh menetluskulude nimekirja koostamine); 35) 43 m sõit kohtuistungile; 36) 48 m kohtuistungil osalemine; 37) 43 m sõit kohtuistungilt; 38) 23 m menetlusdokumendi koostamine (menetluskulude nimekiri). Hageja esindaja taotleb tehtud toimingute eest tasu määraga 120 eurot ühe töötunni eest. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse iseloomu ja käiku, saab lugeda põhjendatuks ja mõistlikuks hageja lepingulise esindaja tasumäära maakohtu menetluse vältel, mis on 120 eurot ühe töötunni eest. Arvestades asja menetluse käiku ja keerukust, leiab kohus, et märgitud hageja esindaja toimingud on üldjoontes olnud vajalikud ja põhjendatud. Hageja esindaja on koostanud hageja nimel nõude, esitanud seisukohad kostjate vastustele ning esindanud hagejat kohtuistungil. Eeldatavalt kaasnevad nimetatud toimingutega ka ettevalmistavad toimingud, sh kliendiga konsulteerimine. Kohus ei pea põhjenduks hagiavalduse koostamisele kulunud aega esitatud mahus (7 tundi 39 minutit). Esmalt seetõttu, et hagis on esitatud ka hageja II nõuded, millest hiljem on loobutud. See tähendab, et nende nõuete vormistamine ja esitamine hagiavalduses on olnud põhjendamatu, see osa moodustab hagiavaldusest umbes 1/3 ja selle eest ei tule tasu välja mõista. Arvestades esitatud hagiavalduse mahtu, selles esitatud õiguslikke põhjendusi, aga ka hagiavalduse lisasid, saab kohtu hinnangul pidada hagiavalduse koostamise 16 (17)

põhjendatud ajakuluks 4 tundi. Muu hulgas märgitud kohtuistungitel osalemise ajakulu vastab kohtuistungite tegelikule kestusele. Kohus ei pea kostjatelt väljamõistetavaks põhjendatud õigusabi tasuks ka 10.-11.09.2019 koostatud menetlusdokumendi koostamise kulu kogu ulatuses (dokument esitatud kohtule 11.09.2019) 56+8=64 minutit, kuna selles menetlusdokumendis on hagejad esitanud osalise hagist loobumise. Tegemist on hagejate poolt põhjendamatult esitatud nõudega, millest hiljem loobuti. Seetõttu loeb kohus selle menetlusdokumendi koostamise tasuks, mida kostjatelt välja mõista, 40 minutit. Kohus hindab, et mõistlik põhjendatud ajakulu toimingutele kokku on 14 h 8 m. Kohus hindab seega, et vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku on 14 h 8 m ulatuses. Tasumääraga 120 eurot ühe töötunni eest kujuneb tasu suuruseks 1696 eurot. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu summas 1696 eurot. Kohus leiab, et instungile sõitmiseks kulunud aja eest taotletud tasu ei kuulu teie menetlusosalise poolt hüvitamisele. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-13 (p 13) asunud seisukohale, et lepingulise esindaja tasu sõidule kulunud aja eest ei kuulu teise menetlusosalise poolt hüvitamisele. Riigikohus on välja toonud, et TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Hüvitatavaks menetluskuluks võib olla üksnes otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik ei olnud kostja esindaja kulu kohtuistungile sõitmise aja eest kokku 1 h 26 m. 26.4 Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 2121 eurot, sh 425 eurot hagilt tasutud riigilõiv ning 1696 eurot (lisandub käibemaks 339,20 eurot) hageja lepingulise esindaja tasu. Kuna hageja Oxxx Oxx ei ole käibemaksukohuslane, siis tema menetluskulud tuleb TsMS § 174 lg 10 järgi hüvitada koos käibemaksuga. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 2460,20 eurot kostjatelt hageja kasuks välja. Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et kostjal tuleb hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

17 (17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.