Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi hagi Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ja Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu 137 108,61 euro väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood 10625474), asukoht Tartu mnt 24-15, Tallinn Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Risto Sidok, vandeadvokaat Edgar-Kaj Velbri, Advokaadibüroo
WALLESS;
e-post: [email protected], [email protected] Kostja I: Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (registrikood 74002523), asukoht Tartu mnt 16, 10117 Tallinn Kostja I lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Leppik, advokaat Harles Veesalu, Advokaadibüroo TGS
BALTIC,
e-post: [email protected]; [email protected] Kostja II: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu); asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Kostja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tanel Kalaus, Advokaadibüroo
Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-18087 menetlus, seoses kompromissi sõlmimisega poolte vahel, ning kinnitada alljärgnev kompromiss:
1.1.Kostja I tasub hagejale kompromissi korras 44 000 eurot (nelikümmend neli tuhat eurot) hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul alates kompromissilepingut kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Kostja I kohustub nimetatud summa tasuma hageja pangakontole nr XXX (AS XXX) selgitusega „Tsiviilasjas 2-2228087 jõustunud kompromissi täitmine“. 1
1.2.Kostja II tasub hagejale kompromissi korras 44 000 eurot (nelikümmend neli tuhat eurot) hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul alates kompromissilepingut kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Kostja II kohustub nimetatud summa tasuma hageja pangakontole nr XXX (AS XXX) selgitusega „Tsiviilasjas 2-2228087 jõustunud kompromissi täitmine“.
1.3.Punktides 1.1.-1.2. märgitud kompromissisummade tasumisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda oma kohtustust rikkunud kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
1.4.Hageja kinnitab, et tal ei ole kostja I ja II vastu lisaks kompromissilepingu punktides 1.1.-1.2. kokkulepitule mis tahes muid nõuded ja/või pretensioone, mis on hagejale tekkinud või võivad tulevikus tekkida seoses endise kohtutäituri X poolt kohtutäituri ametitoimingu täitmata jätmise tagajärjel, mis võlgnikelt täitemenetlustes sissenõutud raha sissenõudjatele üle kandmata jätmises (TMS § 43). Hageja kinnitab, et ta ei ole selliseid nõuded loovutanud ega ühelgi muul viisil käsutanud ega tee seda ka tulevikus.
1.5.Kostja I ja kostja II kinnitavad, et nad loobuvad teineteise vastu kõikidest nõuetest, mis on tekkinud või võivad tulevikus tekkida seoses käesoleva kompromissilepingu punktides 4 ja 5 nimetatud summade tasumisega ning käesolevas kohtuasjas kantud menetluskuludega. See tähendab muu hulgas, et kostja I ei esita kostja II vastu nõudeid halduskohtusse seoses kompromissi alusel kostja I poolt hagejale makstud summade tagasi nõudmiseks. Kostja I ja kostja II kinnitavad, et nad ei ole selliseid nõudeid loovutanud ega ühelgi muul viisil käsutanud ega tee seda ka tulevikus.
1.6.Selguse huvides kinnitavad kostja I ja kostja II, et kostja I ei loobu kostja II vastu haldusasjas 3-23-1739 esitatud kaebusest selles ulatuses, milles see on käesoleval hetkel halduskohtu menetluses. Kostja I ja kostja II kinnitavad, et haldusasjas 3-23-1739 ei ole hetkel vaidluse all mis tahes nõudeid, mis on kostjale I tekkinud seonduvalt endise kohtutäituri X poolt kohtutäituri ametitoimingu täitmata jätmiste tagajärjel, mis seisnes võlgnikelt täitemenetluses sissenõutud raha sissenõudjatele üle kandmata jätmises.
1.7.Juhul kui kohus kompromissilepingut ei kinnita kõikide punktide osas või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromissileping tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissilepingu sel juhul algusest peale kehtetuks.
1.8.Pooled kinnitavad, et nende esindajatel on olemas õigused ja volitused kompromissilepingu sõlmimiseks.
1.9.Kompromissileping jõustub samal ajal, kui jõustub kompromissilepingut kinnitav kohtumäärus.
1.10.Hageja taotleb Era Liisingu Inkassoteenused OÜ tasutud riigilõivust poole, summas 1050 eurot, tagastamist pangakontole nr XXX (XXX).
1.11.Pooled taotlevad kompromissi kinnitamise kohtumääruse vaidlustamise tähtaja lühendamist ühe (1) päevani alates määruse kättesaamisest.
2.Kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3.Tagastada hagejale Era Liisingu Inkassoteenused OÜ-le hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 1050 eurot hageja pangakontole nr XXX (XXX).
4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.
2
Edasikaebamise kord Määruse peale on võimalik esitada määruskaebus ühe (1) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-22-18087 Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (hageja) hagi Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (kostja I) ja Eesti Vabariigi (Justiitsja Digiministeeriumi kaudu) (kostja II) (hageja, kostja I ja kostja II koos kui pooled) vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Kohus tegi pooltele 11.07.2025 kompromissettepaneku, mille järgi oleks hageja põhinõude suuruseks 88 000 eurot ning kostjad kohustuvad selle hagejale hüvitama võrdsetes osades. Kohus palus pooltel esitada omapoolne seisukoht kompromissettepaneku osas hiljemalt 18.08.2025.
3.27.08.2025 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, milles pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada, võttes arvesse, et: 1) kostja I tasub hagejale kompromissi korras 44 000 eurot (nelikümmend neli tuhat eurot) hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul alates kompromissilepingut kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Kostja I kohustub nimetatud summa tasuma hageja pangakontole nr XXX (XXX) selgitusega „Tsiviilasjas 2-22-28087 jõustunud kompromissi täitmine“; 2) kostja II tasub hagejale kompromissi korras 44 000 eurot (nelikümmend neli tuhat eurot) hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul alates kompromissilepingut kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Kostja II kohustub nimetatud summa tasuma hageja pangakontole nr XXX (XXX) selgitusega „Tsiviilasjas 2-22-28087 jõustunud kompromissi täitmine“; 3) punktides 4-5 märgitud kompromissisummade tasumisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda oma kohtustust rikkunud kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni; 4) hageja kinnitab, et tal ei ole kostja I ja II vastu lisaks kompromissilepingu punktides 4-6 kokkulepitule mis tahes muid nõuded ja/või pretensioone, mis on hagejale tekkinud või võivad tulevikus tekkida seoses endise kohtutäituri X poolt kohtutäituri ametitoimingu täitmata jätmise tagajärjel, mis seisnes võlgnikelt täitemenetlustes sissenõutud raha sissenõudjatele üle kandmata jätmises (TMS § 43). Hageja kinnitab, et ta ei ole selliseid nõuded loovutanud ega ühelgi muul viisil käsutanud ega tee seda ka tulevikus; 5) kostja I ja kostja II kinnitavad, et nad loobuvad teineteise vastu kõikidest nõuetest, mis on tekkinud või võivad tulevikus tekkida seoses käesoleva kompromissilepingu punktides 4 ja 5 nimetatud summade tasumisega ning käesolevas kohtuasjas kantud menetluskuludega. See tähendab muu hulgas, et kostja I ei esita kostja II vastu nõudeid halduskohtusse seoses kompromissi alusel kostja I poolt hagejale makstud summade tagasi nõudmiseks. Kostja I ja kostja II kinnitavad, et nad ei ole selliseid nõudeid loovutanud ega ühelgi muul viisil käsutanud ega tee seda ka tulevikus; 6) selguse huvides kinnitavad kostja I ja kostja II, et kostja I ei loobu kostja II vastu haldusasjas 3-23-1739 esitatud kaebusest selles ulatuses, milles see on käesoleval hetkel halduskohtu menetluses. Kostja I ja kostja II kinnitavad, et haldusasjas 3-23-1739 ei ole hetkel vaidluse all mis tahes nõudeid, mis on kostjale I tekkinud seonduvalt endise kohtutäituri X poolt kohtutäituri ametitoimingu täitmata jätmiste tagajärjel, mis seisnes võlgnikelt täitemenetluses sissenõutud raha sissenõudjatele üle kandmata jätmises; 7) juhul kui kohus kompromissilepingut ei kinnita kõikide punktide osas või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromissileping tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissilepingu sel juhul algusest 3
peale kehtetuks; 8) pooled kinnitavad, et nende esindajatel on olemas õigused ja volitused kompromissilepingu sõlmimiseks; 9) kompromissileping jõustub samal ajal, kui jõustub kompromissilepingut kinnitav kohtumäärus.
4.Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest, mis on sätestatud TsMS §-s 432.
5.Hageja taotleb poole menetluses tasututud riigilõivusummas 1 050 euro tagastamist Era Liisingu Inkassoteenused OÜ-le pangakontole nr XXX (XXX).
6.Pooled taotlevad kompromissi kinnitamise kohtumääruse lühendamist ühe (1) päevani alates määruse kättesaamisest.
vaidlustamise
tähtaja
Kohtumääruse põhjendused
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-ga 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS §-st 432 on menetluse kompromissiga lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
8.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele, võttes aluseks TsMS § 8 lg 2, 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432, 433 ja 661 lg 4. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada.
9.Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1).
10.Pooled soovivad lühendada kompromissi kinnitavale määrusele edasikaebamise tähtaega. Poolte taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt TsMS § 661 lg-le 4.
11.Kohus selgitab TsMS § 430 lg-te 6 ja 8 ning TsMS § 432 alusel, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
12.Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
4
13.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
14.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja palub kohtul tagastada tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel tasutud poole riigilõivust. Hageja on käesolevas asjas 15.02.2023 tasunud hagiavalduse esitamisel summas 2100 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 1050 eurot hageja pangakontole nr