Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
10.10.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1739
Haldusasi
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kaebus Eesti Vabariigilt kahjuhüvitise
654,64 eurot väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, esindaja v.adv Indrek Leppik Vastustaja – Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu), esindaja EU
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 04.09.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Võtta asja materjalide juurde Justiitsministeeriumi 02.10.2023 vastuse lisad 1 ja 2.
2.Jätta Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.09.2023 määruse resolutsiooni p 1 haldusasjas nr 3-23-1739 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (koda) esitas 07.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt (Justiitsministeeriumi kaudu) kahjuhüvitise 324 654,64 eurot väljamõistmiseks, millest 187 546,03 eurot on endise kohtutäituri Urmas Tärno ametitoiminguga tekitatud kahju ja 137 108,61 eurot endise kohtutäituri Kersti Vilbo ametitoiminguga tekitatud kahju. Kaebuse kohaselt esitas PAO Bank Sankt-Peterburg (pank) 06.11.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse koja ja Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
3-23-1739 (tsiviilasi nr 2-19-17383). Endine kohtutäitur U. Tärno (ametist tagandatud justiitsministri 01.03.2018 käskkirjaga nr 9-d alates 01.03.2018) rikkus oma ametikohustusi, mille tõttu on pangale tekkinud kahju. Panga põhinõue 180 828,62 eurot koosneb kohtutäiturilt väljamõistetud viivisest kokku 149 415,65 eurot ja menetluskulude hüvitisest kokku 31 412,95 eurot. Tsiviilasjas nr 2-12-40785 on kohtutäiturilt panga kasuks välja mõistetud viivis 131 465,76 eurot ja menetluskulude hüvitis 14 568,73 eurot. 131 465,76 eurost on pank maha arvestatud U. Tärno kindlustusandja poolt tasutud 62 972 eurot, seega on tasumata 68 493,73 eurot. Tsiviilasjas nr 2-13-50257 mõisteti kohtutäiturilt panga kasuks välja viivis 80 921,92 eurot ja menetluskulude hüvitis 14 622,24 eurot. Tsiviilasjas nr 2-16-18474 mõisteti kohtutäiturilt panga kasuks välja menetluskulude hüvitis 2222 eurot. Tallinna Ringkonnakohus mõistis 12.01.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-17383 kojalt panga kasuks välja põhinõude 182 117,32 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 5428,71 eurot. Ringkonnakohtu otsus jõustus 23.05.2023. Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas 30.11.2022 Harju Maakohtule hagi, milles palus kojalt ja riigilt välja mõista kahjuhüvitis 137 108,61 eurot (tsiviilasi nr 2-22-18087). Hagi kohaselt on Era Liisingu Inkassoteenused AS esitanud Viru Maakohtule hagi endise kohtutäituri K. Vilbo (pankrotis, ametist vabastatud justiitsministri 15.03.2018 käskkirjaga nr 61-k alates 15.03.2018) ametikohustuste täitmata jätmisest tuleneva kahju 156 909,14 eurot hüvitamise nõudes. Viru Maakohus rahuldas 23.09.2020 otsusega asjas nr 2-18-19027 hagiavalduse ja mõistis K. Vilbolt Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks välja endise kohtutäituri ametikohustuste täitmata jätmisest tuleneva kahju 156 691,87 eurot ja menetluskulud 6070 eurot, kokku 162 761,87 eurot. K. Vilbo tasus osaliselt võlgnevuse ja 04.03.2021 seisuga on võlgnevus 136 108,61 eurot. K. Vilbo ei ole vabatahtlikult enda kohustusi täitnud ja tema suhtes on kuulutatud välja pankrot. Harju Maakohus võttis 14.04.2023 määrusega hagi tsiviilasjas nr 2-22-18087 menetlusse. Kaebajale on kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 6 alusel esitatud kahju hüvitamise nõuetega tekkinud kahju kokku 324 654,64 eurot. Kaebaja nõuab vastustajalt kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 14 lg 1 alusel. Olukord, kus koda peab hüvitama kohtutäituri poolt ametitoiminguga tekitatud kahju juhul, kui kohtutäituri varast ei piisa kahju hüvitamiseks, on põhiseadusega (PS) vastuolus. Vastuolu põhistamiseks esitab kaebaja kaks alternatiivset käsitlust. Esimesel juhul seisneb vastuolu PS-ga selles, et KTS § 9 lg-ga 6 põhjustatav riive kojale ei ole proportsionaalne. Seeläbi on kaebajale tekkinud kahju õigustloova akti andmisega (RVastS § 14 lg 1). Alternatiivselt seisneb vastuolu PS-ga selles, et riik on küll pannud KTS § 9 lg 6 näol kojale kohustuse hüvitada võlausaldajale kahju, kuid ei ole selleks andnud riigieelarvest vahendeid. Seeläbi on kaebajale tekkinud kahju õigusloova akti andmata jätmise tõttu (RVastS § 14 lg 1).
2.Tallinna Halduskohus tagastas 04.09.2023 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse Eesti Vabariigilt kahjuhüvitise 137 108,61 eurot väljamõistmiseks endise kohtutäituri K. Vilbo poolt tekitatud kahju osas (resolutsiooni p 1) ja võttis kaebuse menetlusse Eesti Vabariigilt kahjuhüvitise 187 546,03 eurot väljamõistmiseks endise kohtutäituri U. Tärno poolt tekitatud kahju osas (resolutsiooni p 2). Kaebaja pöördus tagastatud osas halduskohtusse ennatlikult. Kaebaja peab ootama ära tsiviilasjas nr 2-22-18087 tehtava kohtulahendi jõustumise. Enne seda ei ole teada, kas ja millises ulatuses mõistetakse kaebajalt Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks välja kahjuhüvitis. Enne hüvitise väljamõistmist ei ole kaebajale kahju tekkinud ja ta ei saa selle hüvitamist riigilt nõuda.
2(5)
3-23-1739
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda palub 20.09.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu 04.09.2023 määruse resolutsiooni p 1. Halduskohus lähtus kaebaja kaebeõiguse tuvastamisel põhjendamatult seisukohast, et kaebaja peab ära ootama tsiviilasjas nr 2-22-18087 tehtava kohtulahendi jõustumise. Kaebajale ei teki kahju alles kohtulahendi jõustumisel, vaid kahju tekkis siis, kui tema vastu muutus KTS § 9 lg 6 alusel esitatud nõue sissenõutavaks. KTS § 9 lg 6 alusel kaebaja vastu esitatud nõue muutus sissenõutavaks pärast seda, kui kõik kaebaja subsidiaarse vastutuse tekke eeldused olid täidetud. Kaebaja vastutuse tekke aluseks on seadus ja vastutuse tekke eelduseid on kaks: 1) kohtutäituri ametitoiminguga on süüliselt tekitatud kahju; 2) kohtutäituri enda vara arvelt ei ole võimalik kahju nõudeid rahuldada. Praeguses asjas on täidetud mõlemad eeldused. Viru Maakohus on rahuldanud kahju kannatanud isiku hagiavalduse endise kohtutäituri K. Vilbo vastu tsiviilasjas nr 2-18-19027. Hüvitamisele kuuluva kahjunõude suurus on seega jõustunud kohtuotsusega tuvastatud. Endise kohtutäituri K. Vilbo vara arvelt nõuet rahuldada ei saa, sest K. Vilbo suhtes on välja kuulutatud pankrot. Seega on ka endise kohtutäituri maksejõuetus kohtuotsusega tuvastatud. Järelikult on endise kohtutäituri K. Vilbo süülise rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue, mis on kaebaja vastu esitatud, tema varalist sfääri juba mõjutanud ning kaebajale on selle nõude ulatuses juba kahju tekkinud. Kahju hüvitamise nõue on muutunud kaebaja suhtes sissenõutavaks (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 147 lg 2), sest võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist kaebajalt ja võlausaldaja ongi seda teinud, esitades 28.07.2022 kohtuvälise nõude ja 30.11.2022 hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-22-18087. Kaebaja vastutuse tekke eeldused olid täidetud juba enne kohtuvälise nõude esitamist. Tsiviilasjas nr 2-19-17383, milles jõustunud kohtulahendiga kohustati kaebajat hüvitama endise kohtutäituri U. Tärno ametitoiminguga süüliselt tekitatud kahju, mõistis Tallinna Ringkonnakohus kaebajalt muu hulgas välja hagi esitamise ajaks sissenõudja menetluskuludelt sissenõutavaks muutunud viivisenõude 5428,71 eurot ja alates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Seega tuleneb ka viidatud lahendist, et kahju teke ei eelda võlgniku vastu esitatud kahju hüvitamise nõude tuvastamist jõustunud kohtuotsusega, vaid kahju tekib juba kohustuse sissenõutavaks muutumisel. Kui ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu, on kaebaja valmis alternatiivselt esitama endise kohtutäituri K. Vilbo poolt põhjustatud kahju osas Eesti Vabariigi vastu tuvastamiskaebuse (HKMS § 37 lg 1 p 6). Kaebaja tuvastamishuvi on suunatud KTS § 9 lg 6 PS-ga vastuolu tuvastamisele osas, milles KTS § 9 lg 6 kohustab kaebaja hüvitama endise kohtutäituri ametitoiminguga süüliselt tekitatud kahju, ilma et seadusandja oleks kaebajale selleks eraldanud vahendeid.
Justiitsministeerium palub 02.10.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus kahju hüvitamise nõudmiseks vastustajalt. RVastS § 14 lg 1 järgi peavad õigustloova akti või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud ka üldised kahju hüvitamise eeldused, sh kahju tekkimine. Kaebajale ei ole enne tsiviilasjas nr 2-22-18087 kahjuhüvitise väljamõistmist kahju tekkinud ja ta ei saa selle hüvitamist riigilt nõuda. Kaebaja keeldus 31.10.2022 otsusega Era Liisingu Inkassoteenused AS-le endise kohtutäituri K. Vilbo ametikohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahju kohtuvälisest hüvitamisest (vastustaja vastuse lisa 1) ja on tsiviilasjas nr 2-22-18087 palunud jätta KTS § 9 lg 6 PS-ga vastuolu tõttu kohaldamata ja hagi kaebaja suhtes rahuldamata, sest kaebajal ei ole rahaliste vahendite puudumise tõttu kahju hüvitamise 3(5)
3-23-1739 kohustust võimalik täita, ning vastutus endise kohtutäituri tekitatud kahju eest on KTS § 9 lg 6 alusel läinud üle riigile (vastustaja vastuse lisa 2). Seega ei ole kaebajale saanud veel tema väidetud kahju tekkida ning kaebaja poolt Era Liisingu Inkassoteenused AS-le kahju hüvitamine ja seeläbi kaebajale väidetava kahju tekkimine sõltub tsiviilasja nr 2-22-18087 tulemusest. Hüpoteetilist hüvitamiskohustust ei saa pidada kahjuks, mille hüvitamist saaks koda riigilt nõuda. Kaebaja soovib tuvastuskaebusega vaidlustada seadusandja tegevust õigustloova akti andmisel ja alternatiivselt tegevusetust õigustloova akti andmata jätmisel. Sellise vaidluse lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p 1). Kaebajal puudub ka põhjendatud huvi, mille kaitseks HKMS § 37 lg 2 p 6 kohast tuvastamiskaebust esitada. Tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav, kuivõrd seda keelab tõhusama õiguskaitsevahendi puudumise tingimus. Ühtlasi puudub kaebajal huvi preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuivõrd ei ole alust eeldada kaebaja õiguste rikkumist tulevikus. Isegi kui hüpoteetiliselt jaatada kaebaja tuvastushuvi, ei tooks riigi tegevuse (tegevusetuse) õigusvastasuse tuvastamine (RVastS § 14) automaatselt kaasa riigi positiivset kohustust tegutsemiseks, vaid oleks aluseks hüvitamiskaebuse esitamisel. Eraldiseisva tuvastamisnõude menetlemiseks puudub ka vajadus, sest hüvitamiskaebuse lahendamisel tuvastatakse samu asjaolusid, mille suhtes on kaebajal väidetav tuvastushuvi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Justiitsministeerium esitas koos 02.10.2023 vastusega koja 31.10.2022 otsuse (lisa 1) ja 07.08.2023 vastuse hagile tsiviilasjas nr 2-22-1809 koos lisadega (lisa 2). Esitatud dokumendid on asjakohased ja tuleb võtta asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2).
6.Halduskohtu 04.09.2023 määruse resolutsiooni p-ga 1 oli kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kahjuhüvitise 137 108,61 eurot väljamõistmiseks endise kohtutäituri K. Vilbo poolt tekitatud kahju osas õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et selles osas oli kaebus esitatud halduskohtule ennatlikult.
7.Kaebaja on esitanud kahju hüvitamise nõude RVastS § 14 lg 1 alusel. Kaebaja leiab, et talle on tekkinud kahju KTS § 9 lg 6 alusel koja vastu esitatud kahju hüvitamise nõuetest kokku 324 654,64 eurot (sh K. Vilbo ametikohustuste täitmata jätmisest tulenev kahju 136 108,61 eurot). RVastS § 14 lg 1 järgi eeldab õigustloova akti või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamine, et täidetud on kõik samas sättes toodud tingimused, sh et isik on kandnud kahju. Tulevikus tekkiva kahju hüvitamist saab nõuda juhul, kui kahju kandmine on kindel (nt jõustunud on isikut hüvitama kohustav kohtulahend).
8.Asja materjalidest nähtuvalt asus Viru Maakohus 23.09.2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-1819027 seisukohale, et K. Vilbo on tekitanud Era Liisingu Inkassoteenused AS-le ametikohustuste süülise täitmata jätmisega kahju 156 691,87 eurot ja mõistis selle summa K. Vilbolt hageja kasuks välja. K. Vilbo tasus väljamõistetud kahjusumma osaliselt. Viru Maakohtu 04.03.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-520 kinnitati Era Liisingu Inkassoteenused AS ja K. Vilbo vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kinnitas K. Vilbo võlga 136 108,61 eurot võlausaldaja ees. K. Vilbo kohustust ei tasunud. Viru Maakohtu 19.04.2022 määrusega nr 2-22-1652 kuulutati välja K. Vilbo pankrot. Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas 28.07.2022 kohtuvälise kahju hüvitamise nõude endise kohtutäituri K. Vilbo ametikohustuste täitmata jätmisega koja ja riigi tekitatud kahju hüvitamiseks. Koda jättis 31.10.2022 otsusega nõude rahuldamata. Justiitsministeerium keeldus Era Liisingu Inkassoteenused AS-le kirjaliku kinnituse andmisest, et kahju hüvitatakse.
4(5)
3-23-1739 Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas 30.11.2022 Harju Maakohtule hagi koja ja riigi vastu endise kohtutäituri K. Vilbo ametikohustuste täitmata jätmisest tuleneva kahju 136 108,61 eurot ja kohtueelse menetlusega hagejale kaasnenud kulude 1000 eurot (kokku 137 108,61 eurot) väljamõistmiseks. Harju Maakohus on 14.04.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-18087 võtnud hagi menetlusse.
9.Eelnevast tulenevalt puudub praeguseni kohtulahend, millega oleks kaebajalt Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks välja mõistetud endise kohtutäituri K. Vilbo ametikohustuste täitmata jätmisest tulenev kahju 136 108,61 eurot, mille hüvitamist kaebaja riigilt taotleb. Selles vaidluses on kaebaja esitanud samasisulised väited, mis praeguses asjaski. Kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-22-18087 ei ole kaebaja poolt kahju kandmine kindel. Kaebaja ei ole kahju kandmise kohustust kohtuväliselt ega tsiviilasjas nr 2-22-18087 ka aktsepteerinud. Ekslik on kaebaja seisukoht, et talle tekkis kahju juba siis, kui täidetud olid KTS § 9 lg 6 eeldused (s.o kohtutäituri ametitoiminguga on tekitatud kahju ja kohtutäituri enda vara arvelt ei ole võimalik kahjunõudeid rahuldada) ja kui Era Liisingu Inkassoteenused AS-l tekkis nõudeõigus K. Vilbo ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks kaebaja vastu. KTS § 9 lg 6 sätestab, et kui kohtutäituri ametitoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada kohtutäituri või muu kahju eest vastutava isiku vara arvel või seda ei ole võimalik teha täies ulatuses, vastutab tekkinud kahju eest koda ja seejärel riik. Seega on kojal ja riigil täiendav vastutus. KTS § 9 lg 6 eesmärk on tagada olukord, kus kannatanu saab kohtutäituri ametikohustuste rikkumise tõttu tekkinud kahju koheselt hüvitatud ja täiendavatel vastustajatel on seejärel võimalus nõuda kannatanule hüvitatud summa tagasi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2022 otsus nr 2-19-17383, p 64). Kaebaja kahju hüvitamise kohustus sõltub seega tsiviilasja nr 2-22-18087 tulemusest. Kaebaja peab enne kaebuse esitamist halduskohtule ootama ära teda kahju hüvitama kohustava jõustunud kohtulahendi tsiviilasjas nr 2-22-18087. Kuna kahju kandmine ei ole praegusel juhul kindel, puudub kaebajal õiguskaitsevajadus (HKMS § 44 lg 1) ja halduskohus tagastas 04.09.2023 resolutsiooni p-ga 1 kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
10.Kaebaja märgib, et kui ringkonnakohus asub seisukohale, et kaebus on ennatlik, siis on kaebajal õigus esitada endise kohtutäituri K. Vilbo poolt põhjustatud kahju osas riigi vastu tuvastuskaebus ning kaebaja tuvastamishuvi on seejuures suunatud KTS § 9 lg 6 PS-ga vastuolu tuvastamisele. Abstraktselt põhiseaduslikkuse järelevalve algatamist ei ole võimalik halduskohtult taotleda (HKMS § 4 lg 1, PSJKS § 2 p 1), seda saab isik teha vaid konkreetse, tema suhtes menetletava kohtuasja raames (PSJKS § 4), kus on muu hulgas vaidluse all põhiseaduspärasuse kontrolli esemeks oleva sätte kohaldamine. Seetõttu ei oleks kaebaja nõue halduskohtule lubatav. Ühtlasi selgitab ringkonnakohus, et tuvastamiskaebuse võib halduskohtule esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Ka halduskohtu menetlusse jäänud hüvitamiskaebuse lahendamise käigus saab kohus anda hinnangu KTS § 9 lg 6 kooskõlale PS-ga. Seega puudub kaebajal õigus eraldiseisva tuvastamisnõude esitamiseks.
11.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.09.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.