Võlaõigus

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 14.04.2023 sõlmisid X (kostja) ja AS LHV Pank (laenuandja) järelmaksuga lepingu nr 1521785. Lepingu põhitingimuste kohaselt lepiti kokku intressimääras 18% aastas, krediidikulukuse määras 17,72% aastas, krediidi kogukuluga 1 796,34 eurot ning igakuises haldustasus (maksevahendi kasutamise tasu) 1 eurot. Perioodil 16.06.202305.08.2024 laenu kokku summas 2900 eurot, vastavalt lepingule kandis kostja enda arvelduskontole. Summadele lisandus ülekande tasu kokku 82,49 eurot, mida arvestab krediidiandja krediidikuluks. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, ei taganud arvelduskontol piisavalt vaba raha maksetähtajaks tasumisele kuuluvate summade debiteerimiseks, jäädes viivitusse vähemalt kolme üksteisele järgneva, see on osaliselt 10.08.2024 ja täielikult 10.09.2024 ja 10.10.2024 osamakse tasumisega, andis krediidiandja kostjale 14.10.2024 teatisega võimaluse võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks tähtajaga hiljemalt 28.10.2024, mille tasumata jätmisel ütleb LHV lepingu üles 29.10.2024. 30.12.2024 teavitas krediidiandja kostjat nõude loovutamisest. Kuna kostja võlgnevust, hoolimata temale antud täiendavast tähtajast, ei tasunud ning oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ütles krediidiandaja lepingu üldtingimuste punkti 9.6.2 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 29.10.2024, õigusega loovutada antud nõue inkassofirmale. Laenulepingu p.9.6.2 kohaselt juhul, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt hiljaks jäänud 3 (kolme) järjestikuse laenusumma tagasimaksega ega tasu võlgnevust ka 2 (kahe) nädala jooksul pärast pangalt vastavasisulise nõude saamist ehk 14.10.2024, loeb krediidiandja laenulepingu ülesöelduks 29.10.2024. Lepingu ülesütlemise teatis on kostjale edastatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kostja poolt pangasüsteemis avaldatud ja kinnitatud e-posti aadressile. Esitatud andmete, teostatavate päringute ning nende tulemuse töötlemine toimub vastavalt krediidiandja poolt kehtestatud sise-eeskirjadele. Kui saadud andmete töötlemise tulemusena, kas automaatanalüüsi või manuaalse analüüsi käigus, jõuab krediidiandja tulemuseni, et klient on krediidivõimeline, siis teeb ta taotluse osas positiivse krediidiotsuse. 2

Hageja palub Välja mõista kostjalt X ́lt hageja B2 Impact OÜ kasuks krediitkaardilepingust 1521785 tulenev põhivõlgnevus 1647,45 eurot, intress 64,82 eurot, haldustasud 3 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 150,16 eurot; VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 1647,45 eurolt alates 03.05.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni, sissenõudmiskulu 35,00 eurot, menetluskuluna kokku summas 370,00 eurot (riigilõiv maksekäsu kiirmenetluselt 66,26 eurot, riigilõiv hagiavalduselt 283,74 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20,00 eurot) ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu põhjendused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 06.07.25.a Ametlike Teadaannete kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (17,72%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 30.11.22.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 15,31%. 14.04.23 sõlmitud lepingu kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 17,72%. Nimetatud määrad vastasid Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (15,31*3=45,93%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määra on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Hagi asjaolude kohaselt laenutaotlusse märkis kostja enda isikuandmetele lisaks, et temal on 1 ülalpeetav, keskharidus, ta on spetsialist, maaler töötatud aeg on kuni 1 aasta. Enda netosissetulekuks märkis 1400 eurot. Kohustusteks ei märkinud kostja midagi. Hageja on esitanud tõendid kostja maksevõime hindamisel, tehes järelpäringud Eesti Väärtpaberikeskusesse, mille põhjal oli kostja sissetulkuks 937,70 eurot. Krediidiandja on kontrollinud kliendi eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete registritest (krediidiinfo ja krediidiregister) teostatud maksehäirete kontrolli tulemusena nähtus, et kliendil puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud kliendil krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Seega võis krediidiandja järeldada, et negatiivne maksekäitumine kliendil puudub (lisa 2). Arvestades kliendi igakuist sissetulekut ning igakuist finantskohustust, siis krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hageja on tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse 3

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena 370,00 eurot, sh riigilõiv maksekäsu kiirmenetluselt 66,26 eurot, riigilõiv hagiavalduselt 283,74 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20,00 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 350 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 350 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ühtlasi tulenevalt TsMS § 484 lg 3 on põhjendatud hageja kulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kokku on seega põhjendatud ja vajalikud kulud 370 eurot (350+20). Hageja muid kulusid kohtule esitanud ei ole. Seega hindab kohus menetluskulusid toimiku põhjal TsMS 174 lg 1 alusel ning leiab, et kuna muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu, siis muid hüvitatavaid ja põhjendatud menetluskulusid hagejal ei ole. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (370 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.