Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-19830
Tsiviilasi
X hagi Beautyset OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
hagi hind 5079,01 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx, xxx, xxx xxx, xxx; epost: xxx); esindajad Kostja: Beautyset OÜ (registrikood 12260841, Nurga tn 7-80, Maardu 74113 Harjumaa); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristel Viru (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, Vesivärava 50, 10126 Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik
2.Rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt Beautyset OÜ-lt (registrikood 12260841) hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks välja 249,01 (kakssada nelikümmend üheksa eurot ja 01 senti), millest 99,01 eurot on varalise kahju hüvitis ja 150 eurot mittevaralise kahju hüvitis. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hagiavalduse kohaselt tellis hageja 17.04.2019 kostja salongis iluteenusena jalgade fotodepilatsiooni. Kostja kosmeetik ei osutanud teenust lõpuni ning teenuse osutamine tuli katkestada, kuna teenuse osutamise ajal tekkis hagejal valu ja ta palus teenuse osutamine lõpetada. Kosmeetik ei katkestanud teenuse osutamist hageja esmasel palvel ja selgitas, et valu on normaalne. Uue palve esitamisel teenuse osutamine lõpetati. Hageja jalasäärtel tekkis töödeldud aladel põletus ja kostja pakkus aloe kreemi. Hageja keeldus tasu maksmisest ja kostja nõustus sellega, andes hagejale kaasa päiksekaitsekreemi ja Bephanteni kreemi.
2.Hageja pöördus arsti poole, kes määras ravi. Hageja kandis arsti poole pöördumisega seoses kulu 84,01 eurot, mis koosnes visiiditasust 50 eurot ja ravikreemide kulust 34,01 eurot. Hageja pöördus kostja poole palvega kulu hüvitada. Kostja keeldus sellest ja leidis, et hageja on ise põhjustanud teenuse ebaõnnetumise, kuna oli 2 nädalat enne protseduuri toimumist päevitanud. Hageja leidis, et see on ebaõige, kuna hageja päevitas kaks kuud enne protseduuri toimumist 2019. a veebruaris. Hageja teavitas päevitamise toimumise ajast kosmeetikule, kes leidis, et päevitamisest on möödunud piisavalt aega ning asus teenust osutama.
3.Hagejale tekkisid teenuse osutamise tõttu põletusarmid. Põletusarmide ravi konsultatsiooni eest tasus hageja 15 eurot. Kuna raviks ei piisa üksnes armikreemidest, tuleb hagejal alustada laserlihvimisega armide eemaldamist. Üks laserlihvimise protseduur maksab 330 eurot ning prognoositava 6 protseduuri tasu on 1980 eurot. Kostja hageja nõude osas tagasisidet ei andnud. Lisaks nõudis hageja mittevaralise kahju hüvitamist summas 3000 eurot põletuste valu ja ebamugavuse eest.
4.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja, et kostja teenus ei olnud ohutu ja tekitas hageja tervisele kahju. Hageja esitas lepingulise kahju hüvitamise nõude. Hageja viitas TKS §-le 9. Kostja pidi osutama ohutut teenust ja vastupidise tõendamise kohustus lasub kostjal. Hageja palus kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitise 2079,01 eurot.
5.05.02.2020 hagiavalduse täienduses viitas hageja, et ta lisas hagiavaldusele fotod, mis tõendavad tekkinud põletust. Fotod on tehtud teenuse osutamisele järgneval päeval. Hageja võttis paari päeva pärast kostja salongi juhatajaga ühendust ja lepiti kokku kohtumine, et arutada tekkinud põletuse ulatust ja edasist ravi. Kohtumise lõpus andis kostja hagejale kaasa päiksekaitsekreemi ja Bephanteni kreemi, vabandas ja nentis süüd. Kostja leidis, et ta oleks pidanud paremini hindama, et hageja loomulik nahatoon on liiga tume protseduuri tegemiseks. Kokkuleppe järgi pidi hageja helistama, kui arsti hinnang ja raviplaan on teada ning kahju suurus on teada.
6.Hageja pöördus arsti poole, kes määras ravi. Hageja kandis seoses arsti poole pöördumisega kulu kokku 63,50 eurot, millest visiiditasu oli 50 eurot ja ravikreemide kulu 13,50 eurot. Lisaks kandis hageja kulu 21,71 eurot, kuna ta ostis juurde apteegist ravikreemi. Kostja keeldus kahju hüvitamisest ja leidis, et hageja oli kaks nädalat enne protseduuri päevitanud. Hageja pidas seda väidet ebaõigeks.
7.Hageja jalgadele tekkisid põletusarmid. Ravi konsultatsiooni eest tasus hageja 15 eurot. Armide eemaldamiseks laserlihvimisega kulub 1980 eurot (kuus protseduuri ja iga protseduuri maksumus on 330 eurot. Hageja leidis, et ta on kostjaga sõlminud töövõtulepingu. Kostja rikkus lepingut, sest ei teavitanud hagejat piisavalt. Hageja palus välja mõista varalise kahju 2079,01 eurot.
8.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja viitas TKS §-le 3. Kohustuste täitmist peab tõendama kostja. Tarbijavaidluste lahendamise komisjon tuvastas, et hageja kahjunõue tulenes tema tervise kahjustamisest. Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et ta ei järginud protseduuri eelseid soovitusi või tal on päikeseallergia. Hageja leidis, et kostja hoiab pahatahtlikult oma kohustuste täitmisest kõrvale. Hageja esitas perearsti tõendi, mille kohaselt ei ole hagejal päikeseallergiat ning ta ei põe kroonilisi nahahaigusi. Hageja esitas ka Vitaclinika tõendi, mille kohaselt oli hageja alates 09.07.2018 Vitaclinika püsiklient seoses tätoveeringu eemaldamisega seljal ja omab pikaajalist laseravi kogemust. Vitaclinika tätoveeringu eemaldamise juhiste järgi ei võinud päevitada 4 nädalat (sh kasutada solaariumi) enne ja 4 nädalat pärast protseduuri. Protseduure tehti iga 6-8 nädala tagant.
9.Hageja ei nõustunud, et enne teenuse osutamist selgitati talle kõiki vastunäidustati. Hagejale anti dokument allkirjastamiseks, kuid suulisi selgitusi ei antud. Hageja leidis, et kostja vastutab teenuse ohutuse eest sõltumata sellest, kas hageja andis allkirja. Hageja leidis, et ta ei pea 2019. aasta veebruaris Sri Lankale toimunud reisi tõendama, sest selle toimumise ja kostja teenuse osutamise vahe oli enam kui üks kuu. Kostja kui professionaalne teenusepakkuja peab olema võimeline ise hindama, kas klient on päevitunud või mitte.
10.Medco Partners OÜ tegutseb Vitaclinika nimetuse all. Epikriisist nähtub, et hageja on seda tervishoiuasutust sageli külastanud. Hageja selgitas, et ta eemaldas seljalt tätoveeringut ja alusetud on kostja väited, et hagejal esinevad nahaprobleemid. Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et ta ei ole tõendanud ravi vajalikkust. Kulutuste hüvitamise nõude esitamiseks ei pidanud hageja tõendama kulude kandmist.
11.Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et ta soovib uut fotoepilatsiooni. Hageja soovib oma jalgade esteetilise välimuse taastamist. Hageja ei saa kommenteerida talle esitatud arve sisu, kuid hageja on soovinud Vitaclinikalt tõendit selle kohta, miks ta arsti vastuvõtul käis. Mittevaralise kahju tekkimise on hageja tõendanud. Esitatud fotodelt nähtub tekkinud põletus ja selle tõsidus. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et tal ei tekkinud suurt valu, sest protseduuri osutamine peatati. Hageja pidi kuu aega kaks korda päevas oma jalga siduma. Valu oli suur. Kuna põletus tekkis kevadel, pidi hageja loobuma seelikute kandmisest suvel, et hoida oma jalga päikese eest. Jala esteetiline välimus tekitas hagejal suurt ebamugavust ja piinlikust.
KOSTJA VASTUVÄITED
12.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et hageja käis tema juures iluprotseduurile 17.04.2019. Kostja teostas iluprotseduuri ehk fotoepilatsiooni seadmega, mis on kontrollitud ja mida kostja kasutab igapäevaselt teenuse osutamisel. Mitte ühelgi kliendil ei ole tekkinud sarnaseid kahjustusi, nagu on väidetavalt hagejal. Kostja järeldas sellest, et hagejal tekkis reaktsioon, kuna ta ei järginud protseduurieelseid soovitusi ehk keeldu päevitada 2 nädalat enne protseduuri või on tal päikeseallergia.
13.Kostja ilusalong tegutseb Estee Salon nime all ja kasutab veebiaadressi www.esteesalon.eu. Veebilehel on fotoepilatsiooni märgitud, et 2 nädalat enne protseduuri ja selle ajal tuleb vältida päevitamist ning isepäevitavate kreemide kasutamist. Samuti tuli enne protseduuri vältida
töödeldavas piirkonnas kreemide ja kosmeetika kasutamist. Päikeseallergia puhul oli protseduur vastunäidustatud. Kõiki neid asjaolusid selgitati hagejale kohapeal enne protseduuri.
14.Hageja sõnul päevitas ta kaks kuud enne protseduuri 2019. aasta veebruaris. Hageja ei ole seda väidet tõendanud. Kostja oli veendunud, et hageja viibis päikese käes vähem kui 2 nädalat enne protseduuri kas välisreisil või solaariumis. Kostja kui teenuse osutaja ei saa neid asjaolusid kontrollida. Kostja välistas, et teenuse osutamisel kasutatav seade võis olla korrast ära, sest kostja osutas teenust sama seadmega igapäevaselt ja mitte kellelgi pole hagejaga sarnaseid probleeme tekkinud. Perioodil jaanuarist 2019 kuni märtsi lõpuni 2020 on kostja kokku teostanud 232 fotoepilatsiooni, mis tehtud sama seadmega. Peale hageja kellelegi tüsistusi ei tekkinud.
15.Hageja on ambulatoorse epikriisi, mille kohaselt on ta sageli raviasutust külastanud. Sealjuures käis hageja vahetult enne kostja juures protseduuri teostamist 17.04.2019 arsti vastuvõtul 06.04.2019. Kõik visiidid on olnud korduvad (välja arvatud esimene visiit). Kostja leidis, et hagejal on järelikult nahaprobleemid, millest ta kostjale ei rääkinud. Lõplikus kliinilises diagnoosis on märgitud, et hagejal oli korduvjuhtumina pigmentatsioonihäire ja mitte põletus. Kliinilises diagnoosis on kajastatud vaid punetust ja pigmentatsiooni. Diagnoosi ja haiguse kulu põhjal pole võimalik järeldada, et hagejal esinesid 29.04.2019 olulised haigusnähud. Ainus, mida arst on soovitanud, on UV kaitse. Hagejale ei ole ravi määratud, sealhulgas laserlihvimist. Hageja väited tema tervise kahjustamisest ja ravi vajadusest on paljasõnalised. Kostja leidis, et hageja nõue tulenevalt laserlihvimise ravi vajalikkusest 1980 eurot on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et vajab kostja tegevuse tõttu laserlihvimist.
16.Medco Partners OÜ arve pärineb septembrist 2019. Arvel puudub viide fotoepilatsioonist tingitud väidetavatele armidele või sellele, et IPL ravi oleks vaja seoses kostja osutatud teenusega. Arvelt ei nähtu, et mistahes ravi oleks hagejale näidustatud. Internetist leitud info põhjal kasutatakse IPL tehnoloogiat laserepilatsioonide jaoks. Seega soovib hageja teostada sisuliselt sama protseduuri, millega hageja algselt kostja poole pöördus (fotoepilatsioon). IPL on sisuliselt fotoepilatsioon. Hageja ei ole tõendanud, et ta vajab ravi ja tema tervisekahjustus pole paranenud.
17.Hageja fotod ei tõenda, et tal on siiani vajadus tervishoiuteenuse järgi. Hageja esitatud fotod on kõik tehtud aprillis/mais 2019. Hageja esitas samad fotod Tarbijavaidluste komisjonile ning komisjonile saadetud fotodel olid nähtavad metaandmed. Fotod on tehtud 21.04.2019 ja 01.05.2019. Kuna poolte vahel toimus viimane suhtlus 08.05.2019, mistõttu võib eeldada, et need fotod olid tehtud mais 2019. Kui hagejal oleks vajadus kõrvaldada väidetavad põletusarmid, tuleks tal oma väiteid tõendada.
18.Kostja leidis, et hagejale ei ole mittevaralist kahju tekkinud ja hageja ei ole tõendanud nõude esitamise eeldusi. Koheselt, kui hageja kurtis ebamugavust, teenuse osutamine lõpetati ning hagejalt ei küsitud raha. Kostja andis hagejale kaasa koduseks kasutuseks mõeldud kreemi. Kostja kasutatud seade oli kontrollitud ja seda kasutati igapäevaselt. Mittevaralise kahju nõue 3000 eurot ei ole põhjendatud, arvestades teenuse maksumust.
19.15.09.2020 seisukohtades jäi kostja varasemate vastuväidete juurde. Hagejale osutati teenust seadmega, mille tootja on Hiinas asuv tehas nimega Shenzhen GSD Tech Co. Ltd. Saksamaal asuv sertifitseerimisasutus on 06.03.2014 väljastanud tõendi, et nimetatud Hiina tehase toodetud seadmed (sealhulgas fototeraapia seadmed ja laserseadmed) on sertifitseeritud vastavalt Euroopa Nõukogu direktiivile 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta ja selle II lisale. Eraldi on nimetatud fototeraapia seadet 666C4, millega kostja osutas hagejale teenust. Kostja osutab sama seadmega käesoleva hetkeni teenust ning ühelgi juhul ei ole juhtunud sarnast intsidenti.
20.Hageja on kinnitanud, et käis 2019. aasta veebruaris reisil Sri Lankal ja protseduur toimus 17.04.2019. Hageja väidab, et tal ei ole võimalik esitada reisi kohta lennupileteid, kuid hageja selgitusi ei pidanud kostja usutavateks. Kindlasti peaks hagejal olema säilinud tõendid majutuse vm maksete kohta või märge passis. Sri Lankale reisimine eeldab viisat. Lisaks võis hageja käia solaariumis. Ebaõige on hageja väide, et talle suuliselt ohte ei selgitatud. Hagejale anti enne protseduuri teostamist tutvumiseks kostja välja töötatud hoiatuse leht. Sama informatsioon on avaldatud kostja veebilehel.
21.Kostja teatas, et ta oli nõus hüvitama hagejale arsti visiiditasu ja ravikreemide maksumuse 99,01 eurot. Muude maksete tegemist pidas kostja alusetuks. Hageja esitatud hinnakiri ei tõenda, et hagejal on protseduuride järele vajadus tulenevalt kostja tegevusest. Medco Partners OÜ epikriisis on märgitud, et arst soovitab hagejale UV kaitset. UV kaitse all on ilmselt mõeldud päikesekreemi, mitte laserlihvimise protseduure. Hageja ei ole esitanud ühegi spetsialisti tõendit, millest nähtuks, et hagejale on soovitatud 6 laserprotseduuri läbimist, et kõrvaldada väidetavad nahakahjustused. Perearst on märkinud, et temale teadaolevalt ei ole hagejal päikeseallergiat, kuid millel see teadmine põhineb, pole täpsustatud. Arvestades, et hageja elab xxx, kuid tema perearst tegutseb xxx maakonnas, on väheusutav, et perearst on võimalike allergiatega kursis. Medco Partners OÜ 23.03.2020 kirjast nähtub üksnes see, et: „Patsiendile on määratud ravi“. Ravi sisu ei ole selgitatud.
22.Kostja pidas mittevaralise kahju nõuet alusetuks. Kostja oli veendunud, et reaktsioon tekkis põhjusel, et hagejal on kas päikeseallergia, hageja käis päevitamas või oli see tingitud mingist muust kostjale teadmata põhjusest, mis on seotud hagejaga. Hageja on viidanud varasemale kohtupraktikale ja sellele, et Riigikohus on erinevates menetlustes mittevaralise kahju ka välja mõistnud. Hageja soovitud hüvitis ei ole kooskõlas varasema kohtupraktikaga. Hageja ei ole tõendanud, et kostja vastutab kehavigastuse tekitamise eest. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tal tekkis nahareaktsioon kostja tegevuse tõttu, ei ole rahalise hüvitise väljamõistmine põhjendatud. Hageja väited, et ta pidi oma jalga kaks korda päevas kuu aega järjest siduma, on tõendamata.
23.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Hagis esinevate puuduste tõttu ja kohtu täiendavaks tähtajaks vastuse esitamata jätmise tõttu esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hageja ei ole hagis täpsustanud, kas ta esitab nõude kostja vastu lepingu alusel või deliktilisel alusel.
24.Kostja lepinguline esindaja pöördus hagejale iluteenust osutanud iluteenindaja A. K. poole. A. K. selgitas, et ta on pikaajalise kogemusega kosmeetik, kes teostab fotoepilatsioone igapäevaselt ja tema kogemusele tuginedes ei olnud kahjustused tõsised. K. oli veendunud, et hageja nahk on täielikult paranenud, sest pinnapealne nahareaktsioon ei jäta püsivaid kahjustusi. K. leidis, et peale protseduuri ei olnud kahjustused suured.
25.Kostja täitis käibekohustuse ja esitas kohtule fotoepilatsiooni protseduuri teabelehe. A. K. selgitas, et teavitas enne protseduuri hagejat sellega seotud riskidest. Iluprotseduurile tulek on vabatahtlik ning kostja on väliselt järginud käibekohustust ja hoiatanud protseduuri ohtlike tagajärgede eest. Õigusnormid ei kehtesta fotoepilatsioonile ega teistele sarnastele iluprotseduuridele erinõudmisi.
26.Hagejal puudub nõue ka lepingulisel alusel. Protseduurijärgsed fotod ja/või hinnakiri ei tõenda kahju tekkimist. Protseduurijärgselt võis hageja nahal tekkida tavapäratu reaktsioon, kuid see pidi aja möödudes taanduma ja puudub usaldusväärne tõend, milline on väidetav tervisekahjustus, millega seonduvat kahju hüvitamist hageja nõuab. Kostja täitis
hoolsuskohustuse. Kostja loobus tunnistaja ülekuulamise taotlusest ja pakkus kompromissina hagejale 99,01 euro tasumist.
27.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 1 521 eurot koos käibemaksuga ja viivise seadusjärgses määras. Kostja kulud on kulud õigusabile. Kostjale osutati õigusabi hinnaga 130 eurot tunnis. Hagi analüüsiks ja kliendiga nõupidamiseks kulus 1 h. Kliendiga suhtlemiseks seoses hagile vastamiseks ja täiendavate tõendite saamiseks, samuti vastuse koostamiseks kulus 4 tundi. Kohtuga istungi aja kooskõlastamiseks kulus 15 min. Hageja täiendava seisukohaga tutvumiseks kulus ja kostja täiendava seisukoha koostamiseks 1 h 30 min. Kliendiga suhtlemiseks seoses tunnistajate ülekuulamise taotlusega kulus 15 min. Täiendava seisukohta koostamiseks kulus kokku 2 h 30 min. Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 15 min. Kokku kulus õigusabi osutamiseks 9 h 45 min ehk 1 267,50 eurot ilma käibemaksuta ning 1 521 eurot koos käibemaksuga.
KOHTU PÕHJENDUSED
28.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
29.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) kostja ilusalongis osutati hagejale 17.04.2019 jalgade fotodepilatsiooni teenust; 2) hageja oli eelnevalt andnud allkirja kostja koostatud dokumendile, milles teavitati hagejat protseduuri osutamisega seotud riskidest; 3) teenuse osutamine katkestati hagejal tekkinud valu tõttu; 4) teenuse osutamise tulemusena tekkis hageja parema jala sääre ja reie esiküljele nahapõletus; 5) poolte kokkuleppel ei tasunud hageja kostjale osutatud teenuse eest; 6) kostja pakkus hagejale nahal tekkinud reaktsiooni raviks päikesekaitsekreemi ja Bephanten kreemi.
30.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab hagejal tekkinud tervisekahjustuse eest ning peab sellest tulenevalt hüvitama hagejale tekkinud varalise kahju 2079,01 eurot ja mittevaralise kahju 3000 eurot. Kostja leidis, et hagi tuleb selles esinevate puuduste tõttu jätta läbi vaatamata, sest hageja ei ole täpsustanud, kas ta esitab nõude kostja vastu lepingulisel või deliktilisel alusel, nõue ei ole tõendatud ning see on ebaselge.
31.Kohus leiab, et puudub alus hagi läbivaatamata jätmiseks ja kostja vastavasisuline taotlus tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas asjas ei esine ühtegi TsMS § 423 lõikes 1 või lõikes 2 toodud asjaolu, mis võimaldaks jätta hagi läbi vaatamata. Hageja väidetest võib mõista, et hageja heitis kostjale ette lepingulise kohustuse rikkumist. Olukorras, kus hageja väited ei ole tõendatud, saab kohus jätta hagi rahuldamata ning mitte läbi vaatamata, sest TsMS § 423 alusel hagi läbivaatamata jätmisel ei hinda kohus tõendeid. Algses hagiavalduses nõudis hageja kostjalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kuigi hagi täienduses hageja mittevaralise kahju nõudele enam ei viidanud, on kostja sellele nõudele vastanud ja hageja on nõuet uuesti käsitlenud 31.03.2020 menetlusdokumendis. Kohtu selgitustele järgnevalt ei ole hageja avaldanud, et ta oleks mittevaralise kahju nõudest loobunud. Seega tuleb kohtul ja kostjal lähtuda eeldusest, et hageja soovib endiselt ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamist. Ainuüksi eelviidatud ebaselgus ei anna samuti kohtule alust jätta hagi läbi vaatamata.
32.Hageja palus kostjalt välja mõista tervisekahjustuste tekitamise tõttu varalise ja mittevaralise kahju. Seoses tervisekahjustuste tekkimisega kandis hageja arsti poole pöördumisest tuleneva
visiiditasu kulu 50 eurot, ravikreemide ostmiseks vajaliku kulu 34,01 eurot ja põletusarmide ravi konsultatsiooni kulu 15 eurot ehk kokku 99,01 eurot. Armide raviks tuleb hagejal läbida 6 laserlihvimise protseduuri hinnaga 330 eurot ehk kokku 1980 eurot. Mittevaralise kahjuna palus hageja välja mõista 3000 eurot. Hageja leidis, et kostja pidi talle osutama ohutut teenust ja vastupidist tuleb tõendada kostjal. Hageja ei päevitanud enne protseduuri toimumist ja tal ei olnud päikeseallergiat, mis oleks võinud tekkinud reaktsiooni põhjustada.
33.Kostja vaidles nõudele vastu ja oli nõus tasuma hagejale vaid varalise kahju hüvitise 99,01 eurot. Kostja osutatud teenus on ohutu ja kellelgi ei ole varem tekkinud sellist reaktsiooni nagu hagejal. Kostja leidis, et hagejal tekkis tervisekahjustus, sest ta kas päevitas enne teenuse osutamist või tal oli päikeseallergia või muud nahaprobleemid. Riskidest teavitati hagejat enne protseduuri. Hageja väited laserravi vajalikkuse kohta on tõendamata. Sisuliselt soovib hageja kostjalt sama teenuse uuesti osutamise kulu hüvitamist.
34.Kohus leiab, et kumbki pool ei ole käesolevas asjas täielikult enda väidetud asjaolusid tõendanud. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. 23.09.2020 määruses (toimiku lk 92-94) selgitas kohus mõlemale poolele vajadust oma väiteid tõendada. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et tal on jätkuvalt armid, mis vajavad eemaldamist ning et armide eemaldamiseks on vaja läbi viia 6 protseduuri hinnaga 1980 eurot. Kostjale selgitas kohus vajadust tõendada, et ta ei vastuta hagejale tervisekahjustuste tekitamise eest. Vaatamata kohtu selgitustele kumbki pool eelviidatud asjaolusid ei tõendanud.
35.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Poolte esile toodud asjaoludest võib järeldada, et nende vahel oli sõlmitud leping hagejale iluteenuse osutamise kohta. Kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest, kui ta on seda lepingut rikkunud. Kohtu hinnangul võib poolte vahel sõlmitud lepingut pidada käsunduslepinguks.
36.VÕS § 620 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lõikest 2 tuleneb, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.
37.Riigikohus on leidnud, et VÕS § 620 lõikest 2 tuleneb, et käsundisajal on kohustus ära hoida käsundiandja muude õigushüvede, sealhulgas elu ja tervise kahjustamine (RK TKo 3-2-1-48-15, p 17, p 18). Kui käsundisaaja eelviidatud kaitsekohustust rikub, saab käsundiandja nõuda temalt kahju hüvitamist. Nõude rahuldamiseks tuleb muuhulgas kontrollida, kas käsundisaaja on lepingut rikkunud ehk kas rikkumine ei ole VÕS § 103 järgi vabandatav (samas, p 19). Vastutusest vabanemiseks peaks käsundisaaja tõendama, et talle ei saa käsundiandja tervise kahjustamises midagi ette heita, sest ta järgis VÕS § 620 lõigetes 1 ja 2 sätestatud hoolsusstandardit (samas, p 19). Lisaks on Riigikohus selgitanud, et VÕS § 620 järgi on käsunduslepingust tulenev vastutus süüline. Lepingulise kohustuse rikkumise korras eeldatakse lepingut rikkunud poole süüd ehk lepingu rikkuja peab tõendama süü puudumist (RK TKo 3-2-1127-16, p 14). Käsunduslepingu puhul võib käsundisaaja vastutusest vabaneda ka siis, kui ta tõendab, et oli hoolas VÕS § 620 lg 1 ja lg 2 teise lause mõttes (RK TKo 3-2-1-48-15, p 21).
38.Tarbijakaitse seaduse (TKS) § 9 lg 1 kohaselt peavad kaup ja teenus vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija elule, tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab. Tarbijale müüdav kaup või osutatav teenus peab vastama lepingutingimustele seaduses sätestatu kohaselt. TKS § 9 lg 2 p 2 järgi on kaupleja kohustatud rakendama pakutava kauba või teenuse eripäraga vastavuses olevaid meetmeid, mis võimaldaksid kauplejal valida ohu vältimise sobiva tegevuse. Eeltoodust tuleneb, et kostja kui iluteenuse osutaja pidi tagama, et tema osutatud teenus on hageja tervisele ohutu. Kostjal tuli vältida hageja tervise kahjustamist. Kostja vabaneks tervise kahjustamisest tulenevast vastutusest, kui ta tõendaks, et tal puudus süü ja ta oli hoolas teenuse osutamisel.
39.Kostja on iseenesest nõustunud, et teatud juhtudel võis teenuse osutamine kaasa tuua terviseprobleeme. Pooled ei vaidle sisuliselt selle üle, et teenuse osutamisega seotud riskidest teavitas kostja hagejat enne teenuse osutamist. Kuna hagejal tekkis tervisekahjustus, tuli kostjal tõendada, et see tekkis hagejast tuleneva riski realiseerumise tõttu ning mitte mõnel muul põhjusel, sealhulgas seetõttu, et kostja ei olnud ise teenuse osutamisel hoolas. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele oma vastuväiteid tõendanud.
40.Lepingulise kohustuse rikkumise korral tuleb arvestada VÕS § 127 lõikega 2, mille kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 3 näeb ette, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Samuti tuleneb VÕS § 127 lõikest 4, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul pidi kostja hoolsuskohustust täites hoidma ära kahju tekkimise hagejal tervisele. Võimalik tervise kahjustamisest tulenev kahju pidi olema kostjale ettenähtav. Sisuliselt nõuab hageja selle kahju hüvitamist, mis oli põhjuslikus seoses kostja osutatud teenusega.
41.Medco Partners OÜ koostatud ambulatoorse epikriisi (toimiku lk 3) kohaselt käis hageja arsti plaanilisel ja korduval visiidil 29.04.2019. Hageja diagnoosiks oli korduvana märgitud muud täpsustatud pigmentatsioonihäired. Anamneesis on märgitud, et 11 päeva tagasi oli hagejal olnud fotodepilatsioon ja tal olid tekkinud põletuspinnad parema reie ja sääre eespindadele. Hageja oli raviks kasutanud panthenoli. Anamneesi kohaselt määrati talle ravi Sodermix armikreemiga kaks korda päevas 3 kuni 6 kuu jooksul. Parema reie ülaosal oli tekkinud põletik, millest jäi 1 mm läbimõõduga perifollikulaarne pigmentatsioon, millele raviarst soovitas UV kaitset. Kohus leiab, et kuigi hagejal esines veel üks tervisehäire, mille tõttu ta regulaarselt arsti külastas, tõendab esitatud tõend siiski nahakahjustuste tekkimist kostja osutatud teenuse tagajärjel.
42.Hageja esitas kohtule fotod oma jalast (toimiku lk 6-10, lk 25-26, lk 70-72), millest nähtuvad punakad põletuse jäljed. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, millal täpselt on fotod tehtud. Kostja esitas kohtule kaks hageja fotot koos metaandmetega (toimiku lk 49-50), millest võib järeldada, et fotod oli tehtud 21.04.2019 ja 01.05.2019. Iseenesest ei ole kostja vastu vaielnud hageja väitele, et teenuse osutamise tõttu tekkisid hagejal jalal põletusjäljed. Seega võib eelviidatud tõendite alusel lugeda tõendatuks, et kostja osutatud teenuse tagajärjel sai hageja tervis kahjustada ning hageja jalal tekkisid põletusjäljed, mis vajasid ravi. Esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, kui kaua hageja ravi vajas ning kas tal tekkisid põletusarmid, mida kreemide kasutamisega ravida ei olnud võimalik.
43.Hageja esitas kohtule Magdaleena Südameapteegi 14.05.2019 tšeki (toimiku lk 11), mille kohaselt on ta ostnud Sodermix kreemi ning elastset sidet ja tasunud selle eest 21,71 eurot.
Medco Partners OÜ esitas hagejale 29.04.2019 arve (toimiku lk 12) dermatoloogi esmase vastuvõtu ja Sodermix kreemi eest kokku summas 63,50 eurot. Seega on kogumis eelviidatud tõenditega tõendatud, et hagejal tekkis kostja teenuse osutamise tulemusena varaline kahju 85,21 eurot. Hageja ja kostja vestlusest Messangeri vahendusel nähtub, et hageja saatis kostjale Medco Partners arve ja palus selle hüvitamist. Kostja vastus ei ole kohtule esitatud tõendist lõpuni loetav (toimiku lk 27).
44.Lisaks esitas hageja kohtule 03.09.2019 Medco Partners OÜ arve IPL konsultatsiooni eest summas 15 eurot (toimiku lk 13). Millises küsimuses hagejat konsulteeriti ja kuidas oli see seotud kostja osutatud teenusega, arvest järeldada ei saa. Kostja esitas kohtule väljavõtte Freya Estetica ilusalongi kodulehelt (toimiku lk 47-48) fotoepilatsiooni kohta, mida saab teha IPL laseriga. Seega ei saa esitatud tõendite pinnalt välistada, et IPL teenust saab kasutada mitte üksnes armide raviks, vaid ka epilatsiooniks.
45.Medco Partneris OÜ ehk Vitaclinika koostas 23.03.2020 hagejale tõendi (toimiku lk 61), mille kohaselt viibis hageja 29.04.2019 kliinikus nahaarsti vastuvõtul ja 03.09.2019 laserravi arsti vastuvõtul fotoepilatsiooni tagajärjel tekkinud armide konsultatsiooniks. Hagejale määrati ravi. Tõendis kinnitati, et hageja on kliiniku püsiklient ja omab pikaajalist laserravi kogemust. Tõendis märgitu järgi olid sellele lisatud konsultatsioonil tehtud fotod (toimiku lk 62-64). Tõend ei ole allkirjastatud. Fotodelt nähtuvad jalalt kerged tumedamad jäljed. Millal olid fotod tehtud ja kas nimelt need fotod olid 23.03.2020 tõendile lisatud, järeldada ei ole võimalik. Fotodest ei saa järeldada, et hageja jalale olid tekkinud pöördumatud armid, mida pidi ravima korduvate laserravi protseduuridega. Tõendis ei ole märgitud, milline ravi konsultatsiooni käigus hagejale määrati. Kohtu hinnangul saab 23.03.2020 tõendist järeldada vaid seda, et hageja tasus 15 eurot konsultatsiooni eest ning konsultatsioon oli seotud tema jalal esinevate põletusjälgedega.
46.Seega on kogumis hagejale tekkinud varaline kahju tõendatud summas 85,21 eurot + 15 eurot = 100,21 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista 99,01 eurot. Kuigi kostja avaldas kohtumenetluses korduvalt, et on valmis hüvitama hagejale kahju summas 99,01 eurot, ei ole ta väitnud ega tõendanud, et ta oleks vastava summa hagejale hüvitanud kohtumenetluse eelsel ajal või kohtumenetluse ajal. Kohus leiab, et hageja varalise kahju nõue ei ole muus osas tõendatud.
47.Hageja esitas kohtule Vitaclinika laserravi keskuse hinnakirja (toimiku lk 28), mille kohaselt oli kuni 1 pangakaardi suuruse armi eemaldamise ravi hinnaks 250 eurot ja kahe pangakaardi suuruse armi eemaldamise hind alates 130 eurot. Hinnakirjast ei ole võimalik järeldada, et hagejal on tekkinud armid, milliste raviks on vaja läbi viia 6 protseduuri hinnaga 330 eurot. Sellise hinnaga protseduuri hinnakirjast ka ei nähtu. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja täiendavaid tõendeid selle kohta, et tema jalal tekkisid armid, mille ravimiseks oleks tulnud läbida 6 protseduuri hinnaga 330 eurot korra kohta. Hageja väited 1980 euro suuruse kahju tekkimise kohta ei ole tõendatud.
48.Kohus leiab, et kostja vastutab hagejaga sõlmitud lepingu rikkumise ehk hagejale tervisekahjustuse tekkimise eest. Pooled ei vaidle ja asjas on leidnud tõendamist, et protseduuri osutamise tulemusena tekkisid hageja jalale põletuse jäljed. Kostja ei ole tõendanud, et nende tekkimise põhjus tulenes hagejast, mitte kostja hooletust tegevusest. Kuna kostja väitis, et hagejale tekkis tervisekahjustus temast endast tulenevatel põhjustel, oleks kostja pidanud neid väiteid tõendama.
49.Kostja esitas kohtule väljavõtte oma kodulehelt fotoepilatsiooni kohta (toimiku lk 43-44), milles oli muuhulgas välja toodud, et kaks nädalat enne protseduuri tegemist ja selle tegemise ajal tuleb vältida päevitamist ja isepäevitavate kreemide kasutamist. Protseduuri vastunäidustuseks oli muuhulgas allergia valguse või päikese suhtes. Samuti esitas kostja kohtule
patsiendile välja töötatud loa blanketi protseduuri teostamiseks (toimiku lk 80), milles oli märgitud vajadus hoiduda päevitamisest kaks nädalat enne protseduuri. Pooled ei vaidle selle üle, et enne protseduuri teavitas kostja hagejat nendest riskidest. Samas ei ole asjas leidnud tõendamist hagejale tekkinud tervisekahjustuste põhjus. Üksnes kostja oletuste alusel ei saa kohus lugeda kostja väiteid tervisekahjustuste tekkimise põhjuste kohta tõendatuks.
50.Hageja esitas kohtule oma perearsti tõendi (toimiku lk 60), mille kohaselt ei esine hagejal perearstile teadaolevalt päikeseallergiat ning ta ei põe kroonilisi nahahaigusi. Kostja väitis, et perearst ei pruukinud olla hageja tervislikust seisundist täielikult teadlik, kuid ei ole ise tõendanud, et hagejal esines päikeseallergia või mõni muu tervislik seisund, mille tõttu talle protseduuri tulemusena põletusjäljed tekkisid.
51.Hageja esitas kohtule väljavõtte Vitaclinika kodulehelt (toimiku lk 66-67), milles oli patsientidele selgitatud, mida tuleb teha enne tätoveeringu lasereemaldamise protseduuri. Muuhulgas ei tohtinud 4 nädalat enne ja 4 nädalat pärast protseduuri päevitada. Kohus leiab, et ainuüksi hageja seletuste ja esitatud tõendi alusel ei saa kohus lugeda tõendatuks, et hageja ei päevitanud 2 nädala jooksul enne vaidlusaluse protseduuri tegemist. Küll aga leiab kohus, et päevitamisest tulenevate nõuete eiramine enne protseduuri osutamist ja seetõttu hagejale kahju tekkimine, oli asjaolu, mida pidi tõendama kostja. Negatiivse asjaolu tõendamist ei saanud eeldada hagejalt.
52.Kostja esitas kohtule protseduuril kasutatud seadme sertifikaadi (koos tõlkega toimiku lk 7778). Ainuüksi sertifikaadist ei saa kohus järeldada, et teenuse osutamine oleks igal juhul pidanud olema hageja tervisele ohutu ning protseduuri tegemisega ei kaasnenud riske, mis võisid tuleneda seadmest või teenust osutava isiku tegevusest. Hagejal tekkinud tervisekahjustuse tegeliku põhjuse tõendamiskohustus lasus kostjal, sest kostja pidi tõendama süü puudumist lepingu rikkumisel. Kostja kahtlusustest ei piisa kohtu hinnangul selleks, et lugeda hagejal tekkinud tervisekahjustuse põhjus tuvastatuks. Kostja ei suutnud ise kohtumenetluses üheselt välja tuua, millisel põhjusel hagejale nahakahjustus tekkis.
53.Kostja esitas kohtule kosmeetik A. K. vastused oma esindaja päringule (toimiku lk 100-101). A. K. on avaldanud, et ta ei ole ühelgi kliendil näinud sellist nahareaktsiooni nagu hagejal. Enne protseduuri tutvustas ta kliendile enda sõnul sellega seonduvaid tingimusi. Hageja sai selgitustest aru ja soovis protseduuri. Kuna protseduuri ajal tundis hageja ebamugavust, see katkestati. A. K. avaldas arvamust, et reaktsioon tekkis, sest hageja oli eelnevalt päevitunud või oli tema nahk ülitundlik näiteks päikeseallergia tõttu. Kohus leiab, et A. K. vastustega kostja esindaja küsimustele ei saa lugeda tõendatuks tervisekahjustuse tekkimise põhjust. Vastusest ei nähtu, milline tervishoiualane haridus A. K.l on ning milline on tema pädevus tervisekahjustuste ulatuse ja nende põhjuste hindamisel. Selget tervisekahjustuse tekkimise põhjust ei suutnud ka teenust osutanud isik välja tuua.
54.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud süü puudumist hagejale tervisekahjustuste tekkimisel. Kostja vastutab hagejal tervisekahjustuste tekkimise eest. Kuna hagejale tekkinud varaline kahju on leidnud tõendamist summas 100,21 eurot, millest hageja palus kostjalt välja mõista 99,01 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista visiiditasu, konsultatsioonitasu ja ravikreemide ostmisega seotud kulu 99,01 eurot.
55.Hageja mittevaralise kahju nõue kuulub kohtu hinnangul rahuldamisele osaliselt. Hageja palus kostjalt välja mõista 3000 eurot, sest talle tekkis valu ning ta pidi kuu aega järjest kaks korda päevas oma jalga siduma. Kuna põletus tekkis kevadel, pidi hageja loobuma seelikute kandmisest suvel, et hoida oma jalga päikese eest. Jala esteetiline välimus tekitas hagejal suurt ebamugavust ja piinlikust. Kostja pidas hageja nõuet alusetuks ja leidis, et soovitud hüvitis ei ole
kooskõlas varasema kohtupraktikaga. Hageja väited kaks korda päevas jala sidumise kohta on tõendamata.
56.VÕS § 134 lg 1 näeb ette, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Kohus leiab, et antud juhul oli kostja kohustus tagada hagejale ohutu teenuse osutamine suunatud ka mittevaralise huvi järgimisele. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kuna hageja tervis sai kahjustada, tuleneb sellest õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitist.
57.Hagejal tuli tõendada neid asjaolusid, milliste esinemisega ta mittevaralise kahju nõude sidus (RK TKo 3-2-1-18-13, p 22). Vaatamata kohtu selgitustele hageja neid asjaolusid ei tõendanud. Hageja ei tõendanud, et ta pidi pika ajaperioodi jooksul oma jalga kaks korda päevas siduma. Hageja ei tõendanud pikaajaliste armide tekkimist. Hageja soovitud hüvitise suurus ei ole kooskõlas varasemas kohtupraktikas sarnastel asjaoludel välja mõistetud hüvitistega. Riigikohtu koostatud mittevaralise kahju hüvitiste analüüsist aastatel 2018 kuni 2019 nähtub, et tsiviilasjas nr 2-18-12323 mõisteti kannatanule välja hüvitis 200 eurot, sest tema luumurdu ei diagnoositud õigel ajal, vaid 8 päeva hiljem. Kahju tekitanud isikute hooletuse tõttu toimunud kukkumiste ja sellega seotud vigastuste tulemusena on kohtupraktikas välja mõistetud hüvitisi summas 300 kuni 500 eurot. Seejuures on suuremate hüvitiste väljamõistmise korral olnud tegemist kannatanutel luumurdude tekkimisega. Raske tööõnnetuse ja ühe sõrme kaotuse tulemusena on välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitis 2000 eurot (tsiviilasjas nr 2-18-16452).
58.Kohus nõustub eeltoodu alusel kostja väitega, et hageja soovitud mittevaralise kahju hüvitis 3000 eurot ei ole põhjendatud ega ole kooskõlas varasema kohtupraktikaga. Hagejale tekkis küll tervisekahjustus, kuid see oli peamiselt esteetilist laadi, ei toonud kaasa töövõime kaotust ega pikaajalise keeruka ravi vajadust. Hageja liikumine ja igapäevane elu tekkinud kahjustuse tõttu häiritud ei olnud. Armide tekkimist hageja ei tõendanud. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et tekkinud tervisekahjustuse raskust arvestades on mõistlik mittevaralise kahju hüvitis 150 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 150 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 99,01 eurot + 150 eurot = 249,01 eurot.
59.Kuna hageja pöördus hagiavaldusega kohtu poole, ei oma asjas tähtsust Tarbijavaidluste komisjoni esimehe otsus (toimiku lk 4-5, lk 68-69) menetluse lõpetamise kohta.
60.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Samas näeb TsMS § 163 lg 2 ette, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
61.Kostja pakkus vaidluses hagejale kompromissina küll 99,01 euro tasumist, kuid ei tasunud hüvitist kohtumenetluse ajal. Hageja mittevaralise kahju nõudele vaidles kostja täielikult vastu ega teinud selles osas hagejale ühtegi ettepanekut. Kostja eitas vastutust hagejale tervisekahjustuse tekkimise eest. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb olenemata kostja kompromissettepanekust ja hagi rahuldamise rahalisest ulatusest jätta menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2021 kohtuotsusega nr 2-1919830.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.