Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
23. veebruar 2021. a Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-922
Tsiviilasi
P T kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise taotluse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik (usaldusisik): P T, isikukood xxx, elukoht xxx)
Ärakuulamise aeg
15. veebruar 2021. a
Resolutsioon
Rahuldada P T taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Lõpetada P T kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada P T kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 12.02.2015. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vabastada P T usaldusisiku kohustustest. Avaldada teade P T kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 12.01.2016 määrusega lõpetati võlgniku P T pankrotimenetlus, algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisiku poolt on eelnevalt esitatud Harju Maakohtule P T usaldusisiku aruanded 11.01.2017 (täpsustatud 10.03.2017), 02.01.2018, 04.01.2019. 04.01.2020 ja 06.01.2021. Viimase usaldusisiku aruande esitas võlgnik 06.01.2021. Aruande kohaselt teenib võlgnik lisaraha alates 2020. aasta novembrikuust xxx. Võlgnikule pakuti poole kohaga tööd kodus töötamise võimalusega – võlgnik sai teha xxx broneeringuid telefoni ja arvuti teel. Aruande kohaselt on
võlgnik viie lapsega kodune ema, kellest kõige väiksem on xxx kuune ning üks lastest on xxx xxx. Lisaraha teenimise nimel oli võlgnik nõus tegema poole kohaga tööd. Võlgnik märgib, et xxx laps vajab ööpäevaringset vanemlikku järelevalvet. Võlgniku sõnul on tema abikaasa samuti xxx ja täielikult xxx. Kõik sissetulekud lähevad suure pere ülalpidamiseks. Koos usaldusisiku aruandega esitas võlgnik kohtule seoses tähtaja täitumisega taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Kohus küsis taotluse osas võlausaldajate seisukohta. 08.01.2021 esitas seisukoha võlausaldaja xxx, mille kohaselt on võlausaldaja arvamusel, et võlgnik ei võtnud midagi ette selleks, et kustutada vähemalt pool oma võlgnevusest võlausaldaja ees. Võlausaldaja ei ole nõus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega. 08.01.2021 esitas seisukoha võlausaldaja xxx, mille kohaselt võlausaldajale laekumised puuduvad ning võlausaldaja palub mitte lõpetada kohustustest vabastamise menetlust. 11.01.2021 esitas seisukoha võlausaldaja xxx. Võlausaldaja märgib, et ei saa nõustuda kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegse lõpetamisega. 12.01.2021 esitas seisukoha võlausaldaja xxx mille kohaselt ei ole võlgnik oma kohustusi menetluse kestel täitnud, nõude katteks ei laekunud ühtegi makset 5 aasta jooksul. Tulenevalt eeltoodust palub võlausaldaja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 14.01.2021 esitas seisukoha võlausaldaja xxx, mille kohaselt ei ole võlgniku kohustustest vabastamine põhjendatud, kuna võlgnik ei ole menetluse kestel enda võlgnevust võlausaldaja ees isegi mitte osaliselt tasunud. Samuti on võlausaldaja võlgniku esitatud aruannete põhjal veendumusel, et võlgnik ei ole pankrotiolukorras. 2020. a kontoväljavõttest selgub, et võlgnik on jaanuaris kulutanud meelelahutusele ca 56 eurot, teinud xxx-le väljamakse isiku L T eest summas 210 eurot, samuti ostnud kutsika 400 euro eest ning maksnud nädalase puhkusereisi eest xxx summas 1627 eurot. Võlausaldaja arvutuste põhjal oli nt 2020. a jaanuaris võlgniku tuluks, millele saab pöörata sissenõuet, 2845,24 eurot. 2020. a veebruaris kulutas võlgnik meelelahutusele (sh mängud, telefonirakenduste ost, kino jms) 164 eurot, tegi xxx-le väljamakse L T eest summas 210 eurot, xxx-le makse L T eest summas 28,94 eurot, xxx-le L T eest summas 39,39 eurot, kohtutäiturile J T eest summas 40 eurot. Sisuliselt lisandub aina võlausaldajaid, kelle nõudeid pole pankrotimenetluses tunnustatud (nt 2020. a detsembris on laenulepingute arv, mille täitmisena tehakse tagasimakseid, on vähemalt 10, tagasimaksed on kogusummas 762,91 eurot kuu kohta). Sularaha sissemakseid oli 5350 euro ulatuses, mis võib viidata asjaolule, et võlgnik varjab menetluses enda tulu või võtab uusi laenukohustusi isiku L T nimel. Veebruaris ostis võlgnik ka kinnisvara hinnaga 6000 eurot (3000 eurot makstud notari kaudu ja edaspidi 500 euro kaupa igakuiselt isiku kontole, kes on eeldatavasti müüja). Võlausaldaja arvutuste kohaselt oli 2020. a veebruaris võlgniku tuluks, millele saab pöörata sissenõuet, 716,71 eurot. 2020. a juunis on võlgnik kulutanud ilusalongis 245 eurot ning 2020. a detsembris lasknud paigaldada juuksepikendused 110 euro eest. 14.01.2021 esitas seisukoha võlausaldaja xxx, milles märgib, et võlgnik ei ole alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest teinud mitte ühtegi makset võlausaldajale. Kuigi seadusest tulenevad eeldused kohustustest vabastamiseks ei ole antud juhul täidetud võtab võlausaldaja arvesse võlgniku rasket majanduslikku olukorda ja ülalpeetavate arvu. Võlausaldaja on nõus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ning võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. 15.01.2021 esitas seisukoha võlausaldaja xxx, mille kohaselt ei ole kohustustest vabastamise perioodi jooksul võlgnikult laekumisi toimunud. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei suhtu
tõsiselt oma kohustustesse. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku majanduslik olukord ei ole raske ja võlgnik rikub tahtlikult oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlausaldaja leiab, et võlgniku tulevikus kohustustest vabastamine oleks põhjendatud vaid juhul, kui võlgnik oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ei riku ja teeb kõik endast oleneva võimalikult suures ulatuses võlgade tasumiseks. Võlausaldaja palub lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 15.01.2021 esitas seisukoha võlausaldaja xxx, mille kohaselt ei ole võlgnik teinud ühtegi väljamakset oma kohustuste katteks. Võlausaldaja on seisukohal, et kohus peaks lõpetama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja jätma võlgniku kohustustest vabastamata. 26.01.2021 esitas seisukoha võlausaldaja xxx, mille kohaselt on võlausaldaja nõus võlgniku kohustustest vabastamisega, kuigi võlgnik ei ole teinud ühtegi makset alates 19.05.2014. 08.01.2021 esitas võlgnik seisukoha võlausaldaja xxx seisukohale. Võlgnik märgib, et on viie lapsega kodune ema, väikese lisateenistusega. Võlgnikul on kaks pisikest last, xxx laps ja xxx abikaasa. Pere sissetulekuteks on vanemahüvitis, peretoetus ja hetkel olemasolev lisatöö sissetulek, abikaasa sissetulek poole kohaga töölkäimise eest, puudetoetused ja töövõimetoetused. Võlgnikul puudub võimalus võlgnevusi tasuda. 14.01.2021 esitas võlgnik seisukoha võlausaldaja xxx seisukohale. Võlgnik märgib, et pole varjanud ühtegi sissetulekut. Lisatöö on ajutine lahendus. Võlgnik on ainuke pere ülalpidaja. Võlgnik selgitab, et maksab enda arvelt L T kohustusi, kuid need ei ole pere rahade eest makstud, vaid L T maksab need ise võlgnikule kinni. Puhkusereis oli võlgniku vanemate kingitus. Seoses juuksepikendustega märgib võlgnik, et müüs maha enda juuksed, mille eest toimus laekumine tema arveldusarvele. Võlgnik märkis, et sel aastal kaob ära vanemahüvitis ja mõned toetused xxx vallalt. 27.01.2021 esitas võlgnik vastuse kohtu 27.01.2021 nõudele. Võlgnik märgib, et tema arvelduskontol on toimunud ülekanne reisikorraldajale, kuid reisiraha oli võlgniku sõnul kingitus võlgniku vanematelt. Võlgnik selgitab, et ta ei osanud arvata, et ei tohi teha abikaasa ülekandeid oma arvelduskontolt xxx-le ja xxxile. Võlgnik kinnitab, et ei ole võtnud abikaasa kohustusi enda kanda, vaid abikaasa annab kogu enda sissetuleku võlgnikule. Võlgniku abikaasa saab töötasu sularahas, kuna tema arvelduskontod on arestitud elatise nõude tõttu. Kuna L T ei ela võlgniku perekonnaga koos, on neil raske käia pidevalt abis ülekandeid tegemas, seetõttu teeb võlgnik neid ise. Võlgnik selgitab, et tema perekond pidi olude sunnil pidevalt kolima erinevatesse üürikorteritesse ning neil pole tekkinud võimalust korterit osta. Võlgnikul tekkis võimalus soetada korter järelmaksuga, kuid pere vajas sissemaksuks kokku 3500 eurot, mille tasumiseks palus võlgnik abi sõpradelt ja vanematelt. Igakuiselt tuleb korteri omanikule tasuda 500 eurot. Võlgnik selgitas, et korteri ostmisel aitas xxx, kes toetab lasterikkaid perekondi ning maksis ülejäänud korteri järelmaksu tingimusel, et korter kirjutatakse lapse nimele. 28.01.2021 esitas seisukoha võlausaldaja xxx. Võlausaldaja märgib, et kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul ei näidanud võlgnik kasvõi mingit soovi võlgnevuse likvideerimiseks. Seega menetluse jooksul pole võlgnik xxx-i võlgnevuse katteks makseid teinud. Võlausaldaja leiab, et on põhjendatud jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 15.02.2021 määratud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et töötab alates 2020. aasta novembrikuust xxx administraatorina ning töötasu saab kätte 407 eurot kuus. Võlgnik märkis, et kuivõrd on perega elanud üürikorterist üürikorterisse ning eelmisel aastal tuli teade, et pere peab taaskord kolima, otsis võlgnik lahendust, mis kõne alla tuleks. Võlgnik leidis korteri hinnaga 13 500 eurot, mille oleksid soetanud järelmaksuga. Võlgnik leidis, et xxx lasterikkaid peresid ning esitas vastava
avalduse ja sai kohe nõusoleku. Korter on alates 05.01.2021 ametlikult poja nimel. xxx tasus kogu summa ära. Võlgnik nendib, et tegi liiga palju makseid läbi enda konto, kuid keegi ei öelnud, et poleks tohtinud nii teha. Võlgnik kinnitas, et püüdis seadust järgida. Võlgnik selgitas samuti, et üks laps on xxx, kellega on palju tegemist. Laps on xxx- aastane ning 2016. aasta märtsis diagnoositi tal xxx. Laps vajab ööpäevaringset järelevalvet. Võlgnik selgitas, et ei saa last jätta abikaasa hoolde, kuna abikaasa on samuti xxx. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 p 1 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 176 lg 1 kohaselt lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Käesolevaks hetkeks on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat ning võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest. Võlgnik esitas viimase usaldusisiku aruande 06.01.2021. Aruande kohaselt teenib võlgnik lisaraha alates 2020. aasta novembrikuust xxx. Võlgnikule pakuti poole kohaga tööd kodus töötamise võimalusega – võlgnik saab teha kultuurimaja broneeringuid telefoni ja arvuti teel. Aruande kohaselt on võlgnik viie lapsega kodune ema, lastest kõige väiksem on xxx- kuune ning üks on xxx, kes vajab ööpäevaringset järelevalvet. Lisaraha teenimise nimel oli võlgnik nõus tegema poole kohaga tööd. Võlgniku sõnul on tema abikaasa samuti xxx ja xxx. Kõik sissetulekud lähevad suure pere ülalpidamiseks. Kohus kuulas võlgniku 15.02.2021 ära. Võlgnik selgitas, et on kohustusest vabastamise menetluse kestel püüdnud anda endast parima ja järgida igati seadust. Kohus möönab, et võlgnik ei ole võlausaldajate nõuete rahuldamiseks teinud väljamakseid, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul laste kasvatamise tõttu tööturult eemal olnud, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Samuti on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul hoolitsenud xxx poja eest, kes vajab ööpäevaringset järelevalvet. Sealjuures on võlgnik alates 2020. aasta novembrikuust töötanud poole kohaga xxx administraatorina. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696 p 18). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul laste kasvatamise tõttu tööturult eemal olnud. Samuti ei ole kohtu hinnangul võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve korteri ostmisel, kuivõrd müügihinna tasumiseks sai võlgnik toetust xxx-ilt ning korter on registreeritud võlgniku lapse nimele. Võlgnik on käitunud oma laste huvidest lähtuvalt, mida ei saa pidada võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Arvestades eeltoodut, ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis takistaks võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lg 8 alusel.
Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.